Eestist leitud saladuslikud kivid - Printerisõbralik versioon

Eestist leitud saladuslikud kivid - Printerisõbralik versioon

+- Para-web (https://www.para-web.org)
+-- Foorum: Alternatiivajalugu (https://www.para-web.org/forumdisplay.php?fid=5)
+--- Foorum: Iidsed kultuurid ja ehitised (https://www.para-web.org/forumdisplay.php?fid=14)
+--- Teema: Eestist leitud saladuslikud kivid (/showthread.php?tid=5849)

Lehed: 1 2 3

Eestist leitud saladuslikud kivid - Müstik - 21-05-2011

Ei leidnud üldteemat, kuhu üht huvitavat Eestist leitud kivi paigutada. Eraldi teemat ka ei tahtnud teha. Ehk on niisuguseid huvitavaid leide Eestis teisigi?
Kuna artiklis, mida just sattusin lugema, on juttu ka Aldebaranist ja Siiriusest, siis sellest leiust rääkimata ka ei saanud jätta.
Lühike kokkuvõte artiklist:
"Pärnu jõe kaldal lebab umbes tonni raskune rändrahn. Laperguse kivi ühel küljel äratavad tähelepanu neli suuremat ja üks väiksem auk. Suured augud on ümmargused, ligi kümnesentimeetrise läbimõõduga ja kuus sentimeetrit sügavad. Augud on pealt kitsamad, allpool veidi laiemad. Suurte aukude servad on kumerad, nagu oleksid tehtud väga nüri esemega. Väike auk on kandiline, 5 x 5 x 6 cm.

Kiviliim. Kandilise augu servas on nelja sentimeetri laiune roosa rant. Randi materjal moodustab kiviga ühtse terviku ja on niisama kõva nagu kivi ise, ainult roosat värvi. Ta ei sarnane ühegi tänapäeval kasutatava mördiseguga.
Keegi raius kivisse oma aja aastatuhande.
Hoolimata tugevast kulumisest meenutab aukude paigutus kivil tähistaevast Taeva Kuusnurgas. Suured augud tähistavad heledamaid, väiksemad augukesed kahvatumaid tähti. Kujutis kivil oleks nagu tuttav, aga siiski pisut võõras.

Tähed, mille omaliikumine on väike, nagu Rigel ja Betelgeuse, sobivad kivil oleva kujutisega. Alumine auk tähistab Rigelit, keskmine randiga auk Betelgeuset, osaliselt säilinud randiga auk kivi ülemises paremas nurgas Aldebarani. Ainult et viimane peaks asuma 6º kõrgemal.
Siirius muudab oma asendit teiste tähtede suhtes poole kraadi võrra, umbes ühe Kuu diameetri jagu, 1360 aasta jooksul. Aldebaranil kulub selleks 8900, Kapellal 4140, Polluksil 2880 ja Prooküonil 1440 aastat. Neandertallaste hiilgeajal 130 000 aastat tagasi oli Siirius Kaksikute tähtkujus, Kapella Kassiopeias, Prooküon ja Polluks Vähis. Kootide ja Reha tähtkuju oli aga peaaegu samasugune nagu praegu. Ainult Betelgeuse oli siis ühe kraadi võrra Bellatriksile lähemal.

Kõigi heledamate tähtede omaliikumised on praeguseks teada tuhandiku kaaresekundi täpsusega aastas [1], mineviku taevakaarte saab taastada. Meid huvitab, kas kivil kujutatud „taevapilt“ on kunagi minevikus langenud kokku tegeliku tähtede seisuga. Kui, siis millal?"

Augud raius väike mehike. Bleh

See meenutab Suure Püramiidi teemat, kus oli hiljuti arvamusi, et kas need koridorid olid väiksekasvulistele mõeldud.
Edasi on artiklis juttu sellest, et joonistati samasugune taevakaart paberile.
Joonisel 2 on kujutatud Orioni tähtkuju ja tema lähimaid naabreid 122 000 aastat tagasi.

Peale aukude ja lohkude on kivil Linnuteed tähistav sakiline joon. Praegu ei ole see joon tähtede suhtes sobival kohal. Galaktika osa, kus asuvad meile nähtavad tähed, on 122 000 aasta jooksul liikunud Linnuteena paistva Galaktika spiraali osa suhtes. Meilt näib, nagu oleks Linnutee ise pööranud ennast ümber Mebsuta, ligikaudu 40º.

Ühesõnaga täielik müstika. Seda on üritatud küll artikli lõpus ümber lükata, aga sellegipoolest on see Pärnu jõe kaldal lebav umbes tonni raskune rändrahn põnev nähtus, sest seda on püütud iidseks tähekaardiks tembeldada.
Aga kui need teadlased eksivad? Siinkohal siis nuputamist targematele peadele.
Terve artikkel siin:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel796_787.html
Ja niipalju kui mina aru olen saanud, muistsel ajal teati rohkem planeete ja tähtkujusid kui meie ajal.
Ja meelde tuleb muidugi ka kohe see iidne hiina tähekaart:
Teema Iidsed maadekaardid: postitus # 11:
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=1832&highlight=Hiina+kaart
Jään ka teisi huvitavaid muistseid leide ootama - kasvõi arheoloogilisi.
Üks asi, mida meil juba on käsitletud, on Karula kiriku seinaüllatus:

http://www.para-web.org/showthread.php?tid=5031

RE: Huvitavaid leide Eestist - Müstik - 17-08-2011

Keegi teab, kus see rändrahn täpselt asub?

RE: Huvitavaid leide Eestist - excubitoris - 17-08-2011

Loo lõpust selline lõik:

Tsitaat: Niisiis pole võimalik kuigi hästi samastada uuritava kivi auke Orioni tähtkuju ja ümbruse kõige heledamate tähtede Siiriuse ja Aldebarani kunagise seisuga. On ka teisi võimalusi, et “täita” suuri auke heledate tähtedega. Näiteks, 70 000 aastat tagasi oli Prooküon ülemise vasakpoolse augu ülemises osas, oma aukudes olid ka Betelgeuse, Rigel ja Aldebaran. Sel juhul on aga raskusi Siiriusega: Siirius oli siis ülemise vasakpoolse augu ja tänapäevase asukoha vahel. Miks just kõige heledam täht mängust välja jäeti? Kas kauges minevikus oli Siiriuse heledus märgatavalt väiksem praegusest ja ta ei olnud silmatorkavalt hele? Tänapäeva teoreetilised teadmised tähtede ehituse ja evolutsiooni kohta seda mõtet ei toeta: Siirius on stabiilne täht ja 70 000 aasta jooksul, mis on tähtede elueaga võrreldes lühike aeg, ei tohtinuks temaga midagi olulist juhtuda.

Mihkel Jõeveer, Tartu observatooriumi vanemteadur

Siit minu küsimus - on teada, et kõik meie ümber liigub.
Kas meie aga oskame arvesse võtta ka Maa ja Päikesesüsteemi KÕIKI
liikumisi võnkumisi? Näiteks Pooluste vahetus?
Taevas jääb samaks aga kui Maal oli mingi katastroof mis "ajutiselt" (see võib olla tuhandeid aastaid) muutis
planeedi võnkumist siis ei pruugi sellel ajal tehtud kaardid olla päris täpses vastavuses.

RE: Huvitavaid leide Eestist - underbridge - 17-08-2011

(17-08-2011, 09:47 )Nofretete Kirjutas: Keegi teab, kus see rändrahn täpselt asub?

Sindi ja Tori vahel.Minu mäletamist mööda Tori poole rohkem.Samas ega selline vana asundus nagu Pulli küla ka sealt kaugel ole.

RE: Huvitavaid leide Eestist - Nielander - 17-08-2011

(17-08-2011, 10:45 )excubitoris Kirjutas: Taevas jääb samaks aga kui Maal oli mingi katastroof mis "ajutiselt" (see võib olla tuhandeid aastaid) muutis
planeedi võnkumist siis ei pruugi sellel ajal tehtud kaardid olla päris täpses vastavuses.

Mismõttes võnkumist?
Tähed on nii kohutavalt kaugel, et isegi kui Maa asukoht oleks vahepeal kümneid miljardeid kilomeetreid nihkunud, siis tähtede asetus ikkagi oluliselt ei muutuks. Ja küsimus jääks samaks, et kuhu jäi Siirius - teised tähed on ilusti seal, kus peaks, aga Siiriust pole?

Taevas on tähed niivõrd mitmesugustes kombinatsioonides, et kui näteks neli kivikest suvaliselt muru peale visata, siis pöörates ja keerates saaks nende asukohta ikka mõne tähtkuju tähtede asukohaga ühildada. Eriti veel kui selektiivselt tähti eirata ja lisada või kella "õige" hetkeni tagasi kerida...

RE: Huvitavaid leide Eestist - hekate - 18-09-2011

Ma tean, et see läheb nüüd teemast välja, kuid kes pani pihta Muhumaalt hiiest ainulaadse veskikivi meenutava ohvrikivi? Äkki on keegi, kes oskaks ta üles leida ja tagasi viia sinna kuhu ta kuulub?

Muutus: lause algab suure täiega, parandatud ka kirjavahemärkide kasutust.

RE: Huvitavaid leide Eestist - HUGOTH - 18-09-2011

Kui see asub nn Pulli asulas siis see on SINDI külje all. Seal on ka teeviit jõe vasaku kalda juures.Olen sealt mööda sõitnud.Kahjuks ei olnud aega sinna kohale minna....Aga tasub seda teha....

RE: Huvitavaid leide Eestist - Tom - 18-09-2011

"Huvitavate leidude" koha pealt hoian end kursis ja ütlen (esialgu veel harva) sõna(pildi) sekka siin: http://detektorist.pro-forums.com/forum21.php
"Avasta Eestimaad" uues võtmes.

RE: Huvitavaid leide Eestist - Ott Sama - 18-09-2011

Küll see Issanda-foorumite loomaaed on ikka kirju!!! Igatahes, väga huvitav ja... meeldiv.
Tänud tutvustamast, Tom!

See detektorist kõlab niuks "draktorist". Aga pole hullu.

RE: Huvitavaid leide Eestist - Ott Sama - 19-09-2011

Kummaline - veel on leidmata kasetohtkirjad - sellised, mida Novgorodist massiliselt leiti. Tundub veider, idanaabritel
oli kirjaoskus ja siin Eestimaal... lihtsalt mõmiseti. Ei tea, olid need ruunid v. kirillitsa... need on seni veel leidmata. Puhtas
muinaseesti keeles, kasetohule kirjutatud.
Nimelt oletan, et kirjaoskus oli siinmail suht laialt levinud...

RE: Huvitavaid leide Eestist - Müstik - 16-05-2012

(17-08-2011, 10:49 )underbridge Kirjutas:
(17-08-2011, 09:47 )Nofretete Kirjutas: Keegi teab, kus see rändrahn täpselt asub?

Sindi ja Tori vahel.Minu mäletamist mööda Tori poole rohkem.Samas ega selline vana asundus nagu Pulli küla ka sealt kaugel ole.

Tere! Pulli küla leian üles, aga kas keegi täpsemaid viiteid oskab ehk anda?

RE: Huvitavaid leide Eestist - piirtpoiss - 16-05-2012

(16-05-2012, 11:07 )Nofretete Kirjutas:
(17-08-2011, 10:49 )underbridge Kirjutas:
(17-08-2011, 09:47 )Nofretete Kirjutas: Keegi teab, kus see rändrahn täpselt asub?

Sindi ja Tori vahel.Minu mäletamist mööda Tori poole rohkem.Samas ega selline vana asundus nagu Pulli küla ka sealt kaugel ole.
Tere! Pulli küla leian üles, aga kas keegi täpsemaid viiteid oskab ehk anda?

Kalevipoja vestitasku kivi ehk Võnnukivi lebab Pärnu jões Urumarja spordikeskuse lähedal, kivi ümbermõõt on 22 ja kõrgus viis meetrit.
See peaks sind kohale viima, kunagi oli seda ka teepealt näha aga nüüd võsa kindlasti kõrgeks kasvanud.

RE: Huvitavaid leide Eestist - Müstik - 16-05-2012

Tänx! Smile

RE: Huvitavaid leide Eestist - Deadmaus - 18-05-2012

Kust see võetud on, et augud raius väike mehike?
Vahest keegi kellel oli lihtsalt liiga palju vaba aega?

Huvitavam tundus mulle see 'kiviliim'
Artikkel ütleb järgmist:
Mingil määral on roosa randi koostis ja struktuur jälgitav randi materjali suurendatud murdepinnal: põhiline osa selle materjalist on limusekarbi kokkukleepunud puru. Puru vahele jäävad väikesed tühimikud, kusjuures igas neist on mikroskoopiline mumifitseerunud orgaanilise aine osake.

Kui teo või karbi koda saab vigastada, täitub pragu mõne aja möödudes pärlmutritaolise ainega. Värske karbipulber segatult karbis oleva lima ja liha pudruga kivistub mõne nädalaga, muutudes roosa randi materjali sarnaseks. Milline on selle kiviliimi täpne koostis, pole päris selge. Aga antud juhul polegi see tähtis. Tähtis on, et randi mikroskoopilistes tühimikes leidub orgaanilise aine osakesi, mis peaks võimaldama hinnata randi vanust radiosüsinikumeetodil.

See on midagi nii imelikku, et ma ei suuda isegi seisukohta võtta selle suhtes. Igas tühimikus on mikroskoopiline orgaanilise aine osake. Ainuke, mis mulle hetkel pähe tuleb on see, et need augud võivad olla ükskõik mis, too liim, aga on midagi ülimalt ebatavalist. Jään ootama radiosüsiniku dateeringut selle liimi osas.

PS: Ma ei ürita olla kõige suhtes skeptiline ja mõelda minged veidraid 'teaduslikke' lahendusi. Lihtsalt kui millelegi paistab olevat lihtsam lahendus, kui 'väikesed mehikesed' siis ma kaldun pigem selle lihtsama variandi poole.

RE: Huvitavaid leide Eestist - Müstik - 18-05-2012

Selles Looduse ajakirjas on arvatud, et ehk keegi raius kivisse oma aastatuhande.
"See, mis praegu on vaid aukudega kivi, oli kunagi ürgmuistsel ajal tükike püha ja igavest taevast maapeal: taevakaart, kalender ja kultuskivi üheskoos," öeldakse artikli alguses.
Väikese mehikese hüpotees tekkis nendel kiviuurijatel sellest:
"Erilist tähelepanu väärib aga asjaolu, et ka kõigi väikese omaliikumisega tähti tähistavate aukude ja lohukeste vahekaugused olid sellised, nagu oleks mõõtmisi teinud 55 cm pikkuse käega mees."
Astronoomide poolt on välja arvutatud mis punktides taevakehad praegu on ja
artiklis kirjutatud, et "kraadise vea piires Siiriust ja Aldebarani läbiv sirge lõikus Rigelit ja Betelgeuset läbiva sirgega 120º nurga all ja taevapilt sobis kokku kivisse raiutud kujundiga eelmisel jäävaheajal. Täpsemalt 122 000 ±3000 aastat tagasi."
Peale aukude ja lohkude on kivil Linnuteed tähistav sakiline joon. Praegu ei ole see joon tähtede suhtes sobival kohal.
Eelmine suur jäävaheaeg kestis umbes 15 000 aastat.
"Järeldus on rabav: eelmise suure jäävaheaja lõpul oli siinne inimolend juba nii tark, et raius augud kivisse ning plommis neisse roosa kiviliimi abil tähti meenutavad märgid. Tegi seda väga täpselt ja vastupidavalt. Ta kas lihtsalt matkis püha ja igavest taevast või raius teadlikult kivisse oma aja aastatuhande. "

Artiklist saab ka teada, et Eestist on leitud teisigi tehislohke kandvaid kivisid, kuid et selle
Pärnu jõe kaldal oleva kivi augud on ühed suuremad ja sügavamad.
Millal need lohud kivisse täpselt tehti - see pole seni teada.
Aga muistseid tähekaarte on mujalt maailmast leitud, nii et miks ka mitte Eestist?
Teada on näiteks Hiina iidne tähekaart, Teeba tähekaart ja foorumis on juttu olnud näiteks Nebra taevakettast.
See on iidne pronksketas, mis pärineb a-st 1600 eKr. Leiti 1989.a. Saksamaal Nebra linna lähedalt metsast.
Kettal on lisaks muule ka seitsmest tähest koosnev kobar, milles võib ära tunda Plejaadide tähtkuju (Sõela). Usutakse, et see võib olla vanim teadaolev realistlik kujutis kosmosest. Arvatakse ka, et pronksiajal võis üks Plejaadide tähtedest olla palju eredam, mistõttu siis oligi kujutatud seitset tähte. Tänapäeval on nähtavad ainult kuus.
Ketast on teadlased hoolikalt uurinud ja 2006.a. kinnitati, et see on tõepoolest ehtne ja on funktsioneerinud kompleksse astronoomilise kellana päikese-ja kuukalendri sünkroneerimisel.
http://en.wikipedia.org/wiki/Nebra_sky_disk

Lihtsalt võrdluseks selle Pärnu jõe kaldal lebava rändrahnuga.
Huvitav on ka see lause või oletus artiklis, et neandertallaste hiilgeajal 130 000 aastat tagasi oli Siirius Kaksikute tähtkujus. Teab keegi hea astronoomia tundja, kas see võib tõele vastata?

RE: Huvitavaid leide Eestist - Deadmaus - 21-05-2012

Oi, ma seda kohta ei märganudki seda kohta seal artiklis...
Aga kõik need vabavara astronoomiaprogrammid peaksid võimaldama minevikku ka vaatata. Pole ise kasutanud, aga kõik minu tuttavad, kes on kasutanud, on nii väitnud. SkyGlobe oli vist see, mida soovitati.

RE: Huvitavaid leide Eestist - Chaos - 22-05-2012

Olen selle kivipeal korduvalt käinud, auke pole küll ise märkand, aga sinna on suht lihtne ujuda ja ise järgi vaadata.

Kivi on murdunud kolmeks tükiks millest üks on veeall. Mitte otsa hüpata!

RE: Huvitavaid leide Eestist - Põhjavalgus - 23-05-2012

Olen käinud, olen näinud, kuid midagi kahtlast ega taevakaarti meenutavat seal küll ei olnud.

RE: Huvitavaid leide Eestist - Müstik - 23-05-2012

Ja siin see eespool Võnnukiviks nimetatu siis on:
http://www.puhkaeestis.ee/et/multimedia/kalevipoja-vestitaskukivi-e-vonnukivi?selected=178276&type=yldine_objekt_pilt

Veel suuri kive Eesti maastikult:

Punane kivi Prangli saarel:
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Punane_kivi_Prangli.JPG

Kotkakivi Manilaiul, suurim rändrahn Pärnumaal:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kokk%C3%B5kivi

Majakivi:
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Majakivi.jpg

Ehalkivi:
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ehalkivi.jpg
Eesti suurim rändrahn Kunda lähistel.

Linda-Neitsi kivi Kadrina vallas Kallukse külas:
http://et.wikipedia.org/wiki/Linda-Neitsi_kivi

Lisan ka rändrahnude loendi:
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_r%C3%A4ndrahnude_loend

Paljude kividega käivad ka muistendid kaasas.
Selle kivi juures on ka kaart:
http://www.puhkaeestis.ee/et/kalevipoja-vestitaskukivi-e-vonnukivi

RE: Huvitavaid leide Eestist - Chaos - 23-05-2012

Tegelikult selle kiviga meenus mulle veel üks asi, nimelt kivist mööda jõge ülesvoolu on üks suhteliselt suur saar (puud peal ja puha). Keset saart on tiik mis on kanali kaudu jõega ühendatud. (Ei tea kui loodustekkeline selline asi võib olla?)

RE: Eestist leitud saladuslikud kivid - Müstik - 01-12-2013

Hakkasin Hiiekivisid otsima - ja leidsin Jaagu-Mihkli hiiekivi.
Ohvrikivi on väga suur rändrahn läbimõõduga 5-7 m, kõrgusega 4 m.

Jaagu-Mihkli hiiekivi asub Ridasel, endisel Jaagu-Mihkli talu maal. Lihula-Virtsu maanteelt suunab sinna viit, maanteest on kivini 300 m.

http://www.matsalu.net/virtsu_umbrus.html

Ehk sobib lisamiseks ka siia teemasse.

RE: Eestist leitud saladuslikud kivid - HUGOTH - 01-12-2013

Neid kive on palju. Paksu suurkivi asub Tääksis, Puiatu Suurkivi, Saareküla titekivi....soovide kivi.Sai seal käidud ja pildid ka neist olemas.

RE: Eestist leitud saladuslikud kivid - HUGOTH - 01-12-2013

Raudmeteoriit arvatavasti.

RE: Eestist leitud saladuslikud kivid - Tulnukinimene - 01-12-2013

Tänud vastamast HUGOTH, oskad ehk öelda mis aine seal kummaliselt lõhnab/haiseb (peale kuumutamist nagu ammoniaak)?