[Hallucigenia]

Algselt postitas: zed
Siin oleks koht küsimusele, miks on kõik nn. reaalses maailmas nii suur nagu on? Või veel parem, miks just selles mõõtkavas?

Jah ... siit hargneb mitmeid huvitavaid küsimusi. Muidugi on esimene küsimus - suur või väike mille suhtes? Meie arutelu kontekstis ilmselt meid (ja kõiki meid ümbritsevaid asju) moodustavate aatomite suhtes. Siit on selge, et ega see mõõtude alampiir väga pisike ei saa olla, eriti selliste keerukamate süsteemide jaoks nagu me ise oleme (vajalik teatav minimaalne struktuurielementide, st aatomite arv). See ju "rusikareegel" on, et mida pisem, seda lihtsam (võrdleme amööbe ja bakterid iseendaga). Mis ülempiiri puutub ... maistes tingimustes paneb selle suuresti paika küllap biomaterjalide tugevus, millest organismid ehitatud, ja raskuskiirendus (liiga suur saurus lihtsalt kukub kokku omaenda raskuse all) ... millest võiks järeldada, et Maast mõneti suurematel planeetidel võib (maasarnase) kõrgelt organiseeritud elu teke üldse problemaatiline olla. Ilmaruumis, jah, võiksid vabalt hõljuda märksa suuremad elukad ... mingites ulmekates on vist ka seda võimalust ekspluateeritud.

Nanoraketid? Miks ka mitte ... üks takistus nende Maalt kosmosesse lennutamisel siiski on - õhutakistus. Kui väikeste mõõtmete tõttu kahanev kütusevaru pole probleemiks (negatiivse) gravitatsioonienergia kompenseerimisel (mõlemad on jämedalt võrdelised raketi massiga - lineaarmõõtmete kuubiga - kui kütus moodustab suurema osa raketi massist), siis õhutakistuse ületamiseks tuleb väikesel raketil kulutada suhteliselt rohkem kütust (õhutakistus on võrdeline ristlõikega, st lineaarmõõtmete ruuduga). Aga Kuu peal - no võiksid küll sellised "kirpraketid" tegutseda ...

Need on muidugi sellised "jämekaalutlused", mis peenematele asjadele nagu see megaliitjard otsest selgitust ei anna ...