Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Elu mõte
Autor Sõnum
tapsix
Bännitud

Postitusi: 862
Liitunud: Feb 2012
17-12-2012 10:23
Postitus: #126
RE: Elu mõte
(17-12-2012 10:20 )positiivne Kirjutas:  Tapsix, tapsix. Kas pole "Vabadus" lihtsalt sõna, mis kattub iga persooni kujutlusvõime piiridega? Ja inimhulkade raames vabadusest kõnelda väga ei saagi? Ja ehk polegi tarvis?
Mina rääkisin VABAST TAHTEST, vabadus on illusioon, kui sul pole seda esimest e. vabat tahet.wink

Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.
Kipspead, kõik on eks, ristitud Johannesteks.Angry
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Royal
Uustulnukas

Postitusi: 47
Liitunud: May 2012
24-01-2013 17:24
Postitus: #127
RE: Elu mõte
[Pilt: 3531244_460s_v1.jpg]

See võibki nii olla, kuid mina ise isiklikult ei usu ,et meie eksisteerimise mõte piirdub nende 3 tegevusega..
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Ott Sama
Veteran

Postitusi: 2,237
Liitunud: Jul 2010
24-01-2013 23:13
Postitus: #128
RE: Elu mõte
Kahtlen, kas sõna "piirdub" on antud kontekstis ikka korrektne kasutada.
Võtame näiteks söömise. Mida me sööme, kuida, kellega, kui tihti, mis raha eest, millises kvantiteedis/kvaliteedis.. ?
(selle postituse viimane muutmine: 24-01-2013 23:14 Ott Sama.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
pipp
Bännitud

Postitusi: 167
Liitunud: Jun 2010
23-02-2013 03:12
Postitus: #129
RE: Elu mõte
Elu mõte on elu ise!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kalldunn
Vana kala

Postitusi: 534
Liitunud: Mar 2011
23-02-2013 07:32
Postitus: #130
RE: Elu mõte
Nii absurdne, kui see ka ei tundu. Elu mõte on siiski:

TÄIUSTADA HINGE.

Ainult läbi materiaalse generaatori on see võimalik.
Nii lihtne see ongi!

Kaks korda – on juba aegade algusest – nagu rist, igavesti, igalühel kaasas!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Diamond
Uustulnukas

Postitusi: 5
Liitunud: Jun 2013
20-06-2013 17:14
Postitus: #131
RE: Elu mõte
Inimesel ei olegi siin maapeal mingit praktilist eesmärki. Kui inimesi poleks ei juhtuks midagi halba ja kuna me juba siin niisama oleme ja elame, siis ongi elu mõte seda kõike nautida, endale eesmärke püstitada, neid täita jne.Kõik ealme ainult iseenda jaoks ja peaks tegema ainult seda ,mida me tahame . (arvestades ühiskonna poolt ette seatud norme). Ise me oleme need endale välja töötanud toimiva ühiskonna jaoks läbi ajaloo ju.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Minaelan
Bännitud

Postitusi: 2,949
Liitunud: Jul 2011
20-06-2013 17:53
Postitus: #132
RE: Elu mõte
(20-06-2013 17:14 )Diamond Kirjutas:  Inimesel ei olegi siin maapeal mingit praktilist eesmärki. Kui inimesi poleks ei juhtuks midagi halba ja kuna me juba siin niisama oleme ja elame, siis ongi elu mõte seda kõike nautida, endale eesmärke püstitada, neid täita jne.Kõik ealme ainult iseenda jaoks ja peaks tegema ainult seda ,mida me tahame . (arvestades ühiskonna poolt ette seatud norme). Ise me oleme need endale välja töötanud toimiva ühiskonna jaoks läbi ajaloo ju.

Olen täiesti teisel arvamusel. Ühiskonna poolt seatud normid on haiged ja väärad, need ei lase inimestel tegeleda oma huvide ja loovusega, ei lase lastel vabalt kasvada kooskõlas nende huvide ja omapäraga, ei lase inimestel väärikalt vanaduspuhata.

See praktiline eesmärk on just muuta seda haiget ühiskonda toimivaks, anda oma panus ühiskonna ARENGUSSE, mitte vaid võtta, kust võtta annab.
Elu mõte on väärikas ja mõttekas elukulgemine koos teistega.


Õpi selgeks reeglid, siis tead, kuidas neid korralikult eirata.

(Dalai-laama)
Oma hinge kuulates ei saa sa teha muud, kui ainult täiuslikke valikuid.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
alar
Vana kala

Postitusi: 367
Liitunud: Jan 2009
21-06-2013 07:42
Postitus: #133
RE: Elu mõte
(23-02-2013 07:32 )kalldunn Kirjutas:  Nii absurdne, kui see ka ei tundu. Elu mõte on siiski:

TÄIUSTADA HINGE.

Ainult läbi materiaalse generaatori on see võimalik.
Nii lihtne see ongi!

Ei saa aru, miks see absurdne on. See peaks elamentaarne olemaShock
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kage
naegleria fowleri

Postitusi: 3,816
Liitunud: Jun 2011
21-06-2013 14:05
Postitus: #134
RE: Elu mõte
Samas mina loodan, et selliseid, teisele poole rõhku panevaid, inimesi jääb maailmas järjest vähemaks ja tekib juurde inimesi kes leiavad elu mõtte enda ja teiste elu paremaks muutmises mitte ei koorma ennast ega teisi teispoolsuse probleemide pärast.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Minaelan
Bännitud

Postitusi: 2,949
Liitunud: Jul 2011
23-06-2013 00:13
Postitus: #135
RE: Elu mõte
(21-06-2013 14:05 )kage Kirjutas:  Samas mina loodan, et selliseid, teisele poole rõhku panevaid, inimesi jääb maailmas järjest vähemaks ja tekib juurde inimesi kes leiavad elu mõtte enda ja teiste elu paremaks muutmises mitte ei koorma ennast ega teisi teispoolsuse probleemide pärast.

Inimesed, kes tahavad teiste elu tõesti paremaks muuta, kahjuks peavad just sekkuma teispoolsuse probleemidesse ja need meie -inimkonna- huvidega vastavusse viima.....ja seega, edu neile/meile kõigile!


Õpi selgeks reeglid, siis tead, kuidas neid korralikult eirata.

(Dalai-laama)
Oma hinge kuulates ei saa sa teha muud, kui ainult täiuslikke valikuid.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kage
naegleria fowleri

Postitusi: 3,816
Liitunud: Jun 2011
23-06-2013 11:05
Postitus: #136
RE: Elu mõte
(23-06-2013 00:13 )Minaelan Kirjutas:  Inimesed, kes tahavad teiste elu tõesti paremaks muuta, kahjuks peavad just sekkuma teispoolsuse probleemidesse ja need meie -inimkonna- huvidega vastavusse viima.....
Ei pea (kui me teispoolsusest jut erinevalt aru ei saa). Mina näen enda elus küll kuidas saab täiesti vabalt ilma mingisuguse teispoolsuseta nii enda kui teiste elu paremaks teha. Teispoolsuse siia maailma segamine on valikuline ja sõna "peab" tuleks kasutada ainult nende inimeste kohta kellele on kaasa antud võime teispoolsusega suhtlemiseks või selle tunnetamiseks.
(selle postituse viimane muutmine: 23-06-2013 18:19 kage.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
katakaroliina
Tavaliige

Postitusi: 244
Liitunud: Sep 2011
24-06-2013 14:39
Postitus: #137
RE: Elu mõte
... Sel ajal, kui Inimene M6tleb, mis M6te tal siin olla on, laheb ta Elu lihtsalt mooda ...
(selle postituse viimane muutmine: 24-06-2013 14:40 katakaroliina.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kalldunn
Vana kala

Postitusi: 534
Liitunud: Mar 2011
24-06-2013 20:47
Postitus: #138
RE: Elu mõte
Kage? Ma ei saa aru, kust Te võtate selle teispoolsuse? Mina räägin ainult hingest! Või Teil Kake ei olegi hinge, mid oleks võimalik täiustada. Või soovite oma hinge ainult lammutada. Mida siiski, valdav enamus teeb. See ongi ju taandareng. Selleks et täiustada oma hinge, tuleb areneda positiivses suunas. Nii lihtne see ongi!

Kaks korda – on juba aegade algusest – nagu rist, igavesti, igalühel kaasas!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Otto
Uustulnukas

Postitusi: 22
Liitunud: May 2010
24-06-2013 21:55
Postitus: #139
RE: Elu mõte
(24-06-2013 20:47 )kalldunn Kirjutas:  Selleks et täiustada oma hinge, tuleb areneda positiivses suunas. Nii lihtne see ongi!

Lihtne oleks see juhul, kui vaid teaks, mis on positiivne. Mis ühe jaoks on positiivne, on kindlasti mõne teise osapoole jaoks negatiivne ja vastupidi. Nagu öeldakse: ei ole halba ilma heata. Võib-olla mõtled positiivset ainult vaatluse all oleva isiku/olendi vaatepunktist? Sel juhul täiustavad oma hinge kõige edukamalt eneseimetlejad ja egomaniakid.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
põlduba
Tavaliige

Postitusi: 227
Liitunud: Aug 2009
24-06-2013 22:59
Postitus: #140
RE: Elu mõte
Elul pole mõtet, selle peab iga inimene ise andma. Mu jaoks on see enda väljendamine ja inimestega heade suhete sõlmimises. Empaatiavõime suurendamises ja kannatustele mitte juurdelisamises. Ei tasu keeruliseks ajada.

"It is immaterial whether these exist or not. By doing certain things certain results will follow; students are most earnestly warned against attributing objective reality or philosophic validity to any of them.”
― Aleister Crowley, Magick in Theory and Practice
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
VLAD
Vana kala

Postitusi: 312
Liitunud: Sep 2006
25-06-2013 15:45
Postitus: #141
RE: Elu mõte
Elu mõte on lai mõte. Elu pole ju midagi inimesele ainuomast - elu on kõikjal meie ümber. Mis on selle mõte? Mis on selle osakese - inimese elu mõte? Elu mõte on elamine. Elu ei sõltu sellest, kas me anname talle mingi erilise, originaalse/vaimuka mõtte.
Inimene mõtleb, et kui ta elu on ummikus või ta ei oska enam keerulistes oludes elada, väheneb või koguni kaob ka tema elu mõte. Sellega inimene ise seab elu mõttele tingimusi - kui on hea ja kerge elu, siis on sel mõtet, kui tulevad aga raskused, siis väheneb või koguni kaob sootuks sel ka mõte. See on aga primitiivne ja üdini väär lähenemine. Kas mesilasel on probleeme oma elu mõtestamisega? Ei ole, ta lihtsalt tegutseb, lendab lillelt lillele ehk siis elab. Elu mõtteks võiks siis seega nimetada olemist osaks OLEMIST OSAKS ELU KÕIKSUSEST. Nii oleme me kõik sellesma mesilasega üks, meie elud on osaks ELU TERVIKUST.

Elu ennast juhib aga loodus koos oma seadustega. Muidugi saab ka loodusestki kaugemale minna ja leida kedagi/midagi, mis juhib omakorda loodust jne. Aga see igaühe enda otsustada. Loodusseadustele inimene vastu ei saa, see juhib meie elu tahes või tahtmata. Muidugi inimene võib selle vastu sõdida, mees võib meest karata, lapsendada lapsi jne. Kõike võib teha, aga see on võlts ja ebaloomulik. Enamus ei eksi kunagi, enamuse tunded ja käitumine on õige ja loomulik, aastatuhandetega paika loksunud.

Sellega ma lõpetaksin oma tänase "filusuhveerimise". Smile

We now live in a nation where doctors destroy health, lawyers destroy justice, universities destroy knowledge, governments destroy freedom, the press destroys information, religion destroys morals, and our banks destroy the economy. - Chris Hedges
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kage
naegleria fowleri

Postitusi: 3,816
Liitunud: Jun 2011
25-06-2013 17:43
Postitus: #142
RE: Elu mõte
(24-06-2013 20:47 )kalldunn Kirjutas:  Kage? Ma ei saa aru, kust Te võtate selle teispoolsuse? Mina räägin ainult hingest!
Teispoolsus, st kõik see mis on meie kolmemõõtmelise füüsilise ruumiga seotud tajude piiridest väljaspool (näiteks hing). Ehk siis nö teisel pool ust.
Tsitaat:Või Teil Kage ei olegi hinge, mid oleks võimalik täiustada. Või soovite oma hinge ainult lammutada. Mida siiski, valdav enamus teeb. See ongi ju taandareng. Selleks et täiustada oma hinge, tuleb areneda positiivses suunas. Nii lihtne see ongi!
Vot ei tea kas on või ei ole. Ja kuna ma ei tea kas mul on hing või ei ole, siis ei ole mul ka võimalik seda asja täiustada või lammutada mida ma ei tea endal olevat.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
olematu Eemal
Veteran

Postitusi: 890
Liitunud: Oct 2010
25-06-2013 19:13
Postitus: #143
RE: Elu mõte
(21-06-2013 14:05 )kage Kirjutas:  Samas mina loodan, et selliseid, teisele poole rõhku panevaid, inimesi jääb maailmas järjest vähemaks ja tekib juurde inimesi kes leiavad elu mõtte enda ja teiste elu paremaks muutmises mitte ei koorma ennast ega teisi teispoolsuse probleemide pärast.

Oma iva on ju loos olemas.
Natukene selle elu mõtte , teispoolsuse ja muu värgiga seoses nalja ka.

Poiss seltskonnas kuskil kuulis :

Istuvad eit ja taat peale avariid pilve serva pääl, kõlgutavad jalgu ja naudivad mittemidagitegemist .Äkki ütleb taat : " Näed, eit, kui ilus siin on. Me oleksime võinud ammu siin olla ! Aga Sina muudkui -tervislikud eluviisid , ja tervislikud eluviisid ! "

On selle teispoolsusega , kuidas on, aga sellega seoses tuleb meelde ka teine nali juudist ja veeuputusest .Bleh

Prepareerin hunti .
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Lorenz
Vana kala

Postitusi: 727
Liitunud: Feb 2011
26-06-2013 00:38
Postitus: #144
RE: Elu mõte
(25-06-2013 15:45 )VLAD Kirjutas:  Inimene mõtleb, et kui ta elu on ummikus või ta ei oska enam keerulistes oludes elada, väheneb või koguni kaob ka tema elu mõte. Sellega inimene ise seab elu mõttele tingimusi - kui on hea ja kerge elu, siis on sel mõtet, kui tulevad aga raskused, siis väheneb või koguni kaob sootuks sel ka mõte. See on aga primitiivne ja üdini väär lähenemine.

Kas mesilasel on probleeme oma elu mõtestamisega? Ei ole, ta lihtsalt tegutseb, lendab lillelt lillele ehk siis elab. Elu mõtteks võiks siis seega nimetada olemist osaks OLEMIST OSAKS ELU KÕIKSUSEST. Nii oleme me kõik sellesma mesilasega üks, meie elud on osaks ELU TERVIKUST.

Loomad elavad üldiselt kooskõlas oma keskkonnaga, aga ka nemad võivad sattuda olukorda, kus nad ei tegutse. Nad ka võivad õppida abitust. Loouses seda palju ei juhtu ilmselt, aga tehistungimustes tehtud eksperimendid näitavad, et loomad võivad abitust õppida küllalt lihtsalt.
Üks katse (ettekande video) oli selline, et akvaarium eraldati klaasida kaheks ja ühele poole pandi ujuma haug ning teisele poole karpkalad. Näljane haug üritas mõnda aega karpkalasid kinni püüda, aga lõi oma nina alati ära vastu kaasi. Mõne aja möödudes ta siis loobus ja oli õppinud, et mõttetu on üritada. Seejärel eemaldati klaas ja kalad sattusid koos ujuma. Haug lihtsalt hulpis vees ja oli valmis nälga surema, sest saagi püüdmine tundus talle mõttetu. Või noh, tõenäoliselt tundus, ega haugi pähe ei näe.
Video all on hea kommentaar: Haug: mina, karpkalad: naised Laugh

Koertega tehti selline katse, et nad jagati kolme gruppi ja seoti rihmadega kinni. Esimese grupiga ei tehtudki muud, nad lasti mõne aja möödudes lahti. Teisele grupile anti elektrišokke. Neil oli aga võimalik elekter kangile vajutades välja lülitada. Kolmandale grupile seda kangi ei võimaldatud. Kolmanda grupi koerad talusid valu täiesti abituna. Nende jaoks oli kannatus "pääsematu".
Esimese kahe grupi koerad kogusid ennast peale katseid üldiselt küllaltki kiiresti, aga kolmanda grupi koertel tekkisid sümptomid, mis sarnanesid kroonilisele depressioonile.
Järgmiseks suleti koerad puuri, kust oli võimalik lihtsalt põgeneda hüpates üle madala takistuse. Seejärel anti neile elektrišokke. Esimese kahe grupi koerad lasid puurist kiirelt jalga, aga kolmanda grupi koerad lamasid puuri põrandal ja vaid niutsusid.
Wiki õpitud abitusest (ing.k.)
Artikkel koertest (ing.k.)

Inimesedki õpivad abitust, sest vahel lähevad asjad viltu ja sinna pole nagu midagi teha. Vahel on nii, et elus on palju stressi pole "kangikest", mida vajutades läheks pinge üle. Kui inimene ei tunne, et tal on mingisugune kontroll oma kannatuse suhtes, siis õpib ta olema abitu ja kaob nagu ära mõte midagi oma eluga ette võtta. Ta võib tunda, et midagi ei saagi ette võtta, midagi pole parata. Seejärel, püsivate probleemide korral, ongi elu lihtsalt mingi kulgemine hädaorus, mida tuleb taluda. Võimalused lastakse käest ja kukutakse igasse auku, mis tee peal ette juhtuvad.

Elu mõte.
Kannatusi tuleb ikka ette, väiksemaid ja suuremaid. Nende ületamiseks peab inimesel olema tunne, et tal on olukorra üle mingil määral kontroll. Võib mõelda näiteks nii, et Looja saadab teele takistusi, mis on mingil põhjusel vajalikud. Valides Looja järgimise on inimesel siis tunnetatav kontroll olukorra üle, sest see sisaldab tema valikut. Ta ei ole enam abitu kannataja, see kannatus on tema valik. See valik ei kaota enamasti välist pinge allikat ära, aga võimaldab sellega toime tulla.
Nii on tegelikult kõige eesmärkidega. Kui inimesel pole üldse eesmärke, siis peab tema elu ikka ülimalt mugav olema, et ta saaks ennast hästi tunda. Kui inimesel on enda valitud eesmärk, siis saab ta ennast tunda hästi ka kannatades. Või noh, mitte ilmselt tavamõistes mugavalt, aga ta võib tunda ennast olevat õigel teel ja see on hea tunne üldiselt. Selleks aga, et olla õigel teel, peab sellel teel olema mõte.
Ma mõtlesin siinkohal, et see Looja näide on mõneti piirijuhtum. Teiste inimeste toetamine on vast kõige lihtsam viis leida enda elule mõtet. Perekond, laste kasvatamine - see pole küll Elu mõte võib-olla, aga oma elu mõttena annab see palju jõudu. Jõudu pürgida edasi ja näha vaeva. Kas on aga tark teisi inimesi oma elu mõttena näha sel määral, et ta saaks sealt kogu oma jõu. See võib ju olla ahistav tesele. Neil võib olla oma sihte ja eesmärke. Nad võivad panna plehku selle koorma eest. Vahel pole mõtekas plehku panna, jäämine on kuidagi kasulik, aga siis jäädakse ainult selle kasu pärast. Minnakse siis, kui kasu enam pole.
Võiks siis näha jõu allikana midagi teistes inimestes. Mitte inimesi endeid, aga midagi neis. Loovus, headus, usaldus: need abstraktsemad väärtused teistes võivad anda palju jõudu nii, et see pole teistele koormav. Eeskujuga suunamine võib tekitada positiivse tagasiside ahela ja sellest saavad jõudu kõik.
Tuleb meelde üks juhtum, kus hiinlased panid buda munga vangi ja peale paarikümmet aastat väga rasketes tingimustes kinni istumist välja saanuna küsiti talt, et mida ta kõgie rohkem kartis oma vangis oldud aja jooksul. Ta vastas, et kõige rohkem kartis ta seda, et ta ei suuda ühel hetkel tunda empaatiat oma valvurite suhtes, kes teda aeg-ajalt piinasid. Veider, miks ta peaks tahtma tunda empaatiat oma piinajate suhtes. Kuid see valik, mida ta tegi - tunda kaasa kõigile elusolenditele - see valik andis talle jõudu taluda kõiki õudusi, mida ta taluma pidi.


Sellega tuleb mulle meelde kaks mõtet Bushidost. Bushido on sisuliselt samuraide aukoodeks ja otsetõlkes tähendab "sõdalase tee".

Kui sul on valida kas süüa või mitte süüa, siis ära söö.
Kui sul on valida kas elada või surra, siis sure.

Kui sa kohtad lahinguväljal Jumalat ja ta ei ole sinu ridades, siis ründa teda.

See peaks tähendama seda, et kui inimene on valinud sõdalase tee, siis see tee on sirge ja valikuteta. See tee on tema elu mõte, tema olemus. Seda teed valides on ta valinud enda.
(selle postituse viimane muutmine: 26-06-2013 00:47 Lorenz.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Minaelan
Bännitud

Postitusi: 2,949
Liitunud: Jul 2011
04-10-2014 10:53
Postitus: #145
RE: Elu mõte
(15-12-2012 14:03 )Minaelan Kirjutas:  Me oleme "vaimsed olendid, kes püüavad toime tulla inimliku ärkamisega" ütles üks kirjanik.
Ta ütles ka, et "meie tõde on alati arengus. Jätke endale ruumi selle kasvamiseks, mida te räägite ning öelge oma tõde välja niisugusel viisil, et teised inimesed saaksid jääda OMA tõe juurde. Teiste sõnadega, ärge seadke inimestele oma tõdedega piiranguid."
(Steve Rother)

Sattusin jälle seda raamatut lugema (https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?166175 ) ja kui esimest korda ei olnud kindel, millist õppetundi mina tulin siia Maale õppima/kogema, siis vahepealse 2-aastaga oli mu alateadvus head tööd teinud ja nii kui selle nimekirja uuesti läbi lugesin, olin kindel, mis on minu õppetund.
Samas neid lugedes ilmusid mulle teatud õppetundide juures koheselt silme ette mõne parafoorumlase nimi wink, töökaaslane või pereliige.
Steve Rother, kes suhtleb vaimude Grupiga ja saab neilt ka vastuseid oma seanssidel viibivate inimeste kohta, on toonud eluliste näidetega välja need 12 peamist õppetundi, millega me siia Maale tegelema tulime.

Lühikokkuvõte:

1) AKTSEPTEERIMINE. Neil inimestel on justkui madal enesehinnang, nad usuvad, et pole väärt paremat elu. Maailma näevad tihti vaid kahes mõõtmes ja kipuvad ohvri rolli võtma. Inimene teeb kõik justkui õigesti, aga midagi ei tule välja. Ülesandeks on ennast hindama ja aktsepteerima hakata, vastutus võtta oma elu eest.

2) KOHANEMINE. Need inimesed pigem mõtlevad kui tunnevad. Neil on raske hoida tasakaalu mõistuse ja südame vahel. Püüavad teha kõik, et säilitada oma elu stabiilsena, muutumatuna. Kuid selles õppetunnis olevad inimesed sunnitakse lapsena tihti kolima ja koole vahetama jms. Räägitakse, et hullumeelsus on see, kui sa teed ühte ja sedasama, ikka ja jälle ning ootad sealjuures teistsuguseid tulemusi. Ja just kohanemise õppetunniga inimesed, kuigi nad seda mõtet intellektuaalselt tunnistavad, jooksevad endiselt peaga vastu müüri, kordavad ikka ja jälle neidsamu vigu, oodates samas, et seekord läheb neil kõik teisiti. Märksõnaks on siin kohanemine muutustega ja neist osata parimat võtta.

3) OLEMINE. Olemise õppetunni tingimustes on inimestel kaasasündinud usk sellesse, et nad pole terviklikud, järelikult peavad selleks midagi endale juurde lisama VÄLJASTPOOLT. Oma meeleolu parandamiseks on neil vaja midagi leida või võtta või täiendada ennast erinevatel kursustel jne, et leida see „puuduv osa“. Mida nad ka ei valiks, see muutub kergesti sõltuvuseks (alkohol, söömine jne) või kinnisideeks. Ka suhtest loodetakse, et teine pool teeb ta tervikuks. Sellised inimesed on tihti varajasel eluperioodil saanud emotsionaalse trauma ja võivad täiskasvanuna saada manipulaatoriteks.
Õppetund seisneb siin selles, et tuleb õppida ennast nägema hoopis teises valguses – kui terviklikku ja täiuslikku olevust just sellisel kujul, nagu te maailmas elate antud hetkel. Ja nautida lihtsalt olemist endana.

4) LIGIMESEARMASTUS. Selle õppetunniga töötavad inimesed on kas väga egoistlikud ja hoolitsevad vaid omaenese huvide eest või siis teise äärmusena arvavad, et kõik neid armastavad ja nad püüavad kõigile meeldida ning endale tähelepanu pöörata kogu ihust ja hingest. Sellised ajavad „pilli tihti lõhki“ ja võivad kaasinimesi „tühjaks imeda“. Tõeline ligimesearmastus on aga kõigis meie tegudes selle sideme austamine, mis ühendab meid kõigi inimestega. Ehk siis tuleb saavutada mõistmine, et oleme kõik ühenduses ja iga meie individuaalne tegu ja mõte mõjutab meie suuremat „Meid“

5) SUHTLEMINE. Neil on sageli väga raske välja öelda seda, mis on kogunenud nende hinge ja teha teesklemata teatavaks oma tunded ning vajadused. Siin tuleb õppida südamest ja sõnadega rääkima. Ka tuleb õppida käima oma partneri kõrval nii, et kumbki ei toetuks teisele liiga tugevalt. Hea näide oli siin toodud, et inimene, kelle töö oli seotud automüügiga, oli imeline suhtleja, ta võis kõigil teemadel klientidega juttu puhuda, sest kasutas vaid oma mõtlemisvõimet. Kodus aga naise ja lastega peaaegu ei suhelnudki, sest ta ei osanud ja ei tahtnud väljendada seda, mida tunneb ja mis ta hinges toimub….

6) LOOMINE. Neil inimestel on vapustavad loomingulised võimed, kuid nad ei suuda neid hinnata ja väärtustada. Sellised on tavaliselt kunstnikud, kes teevad imelisi taieseid ja siis on õnnelikud, kui keegi soovib seda ära osta ning müüvad esimese pakutud ja enamasti madala hinnaga. Või siis sekretärid, kes teevad projektis ära kogu suure ja loomingulise töö, aga lasevad kogu au ülemuse nimele kirjutada. Usk, et nad pole kunagi küllaltki head.

7) ENESEMÄÄRAMINE. Enamik sellega töötavaid inimesi on potentsiaalsed väga suure emotsionaalse kaasaelamisvõimega tervendajad. Nad lülituvad kergesti teiste inimeste emotsioonidele ja mõttemudelitele ning ei saa arugi, et need pole tema omad. Seetõttu tekivad neil möödapääsmatud raskused enda jaoks õigete piiride kehtestamisega. Kuna neil on nõrgad piirid, tõmbavad nad oma ellu sageli manipulaatoreid. Võti selle raske elulise õppetunni omandamisele seisneb selles, et õpitakse seadma ennast esimesele kohale. See ei tähenda enesekesksust, vaid seda, et sihiks on rahuldada eelkõige oma Mina, et tal oleks veel rohkem seda, mis teistele anda.

8) AUSUS. Inimesed, kes räägivad üht, aga kehakeel väljendab teist ehk kui meie jutt, mõtted, tunded ja teod ei kattu. Tavaliselt me tunneme, et midagi nende juures ei klapi. Paljud aususe õppetunniga tegelevad inimesed valivad elukutse, mis seab nad avalikkuse terava tähelepanu objektiks – lava, poliitika, sport.
Kahjuks tihti ka vaimsed juhid. Nad ise ei tea, et neil ausus puudub ja usuvad seda, mida on enese jaoks välja mõelnud ning sellepärast satuvadki inimesed nii kergesti šarlatanide, igasuguste „gurude“ ja teiste ebaselgete käitumismotiividega liidrite võrku. Saatuse kiuste teevad nende „puudused“ neist karismaatilised isikud, kellel on lihtne rahvaga manipuleerida.

9) ARMASTUS. Võtmeks armastuse õppetunni omandamisele on õppida armastama iseennast mingeidki tingimusi esitamata ja eelisjärjekorras. Selleks, et inimesed näeksid ja tunneksid armastust, peavad nad kogema selle vastandit. Hirm on kõigi negatiivsete emotsioonide aluseks. Hirm on vaid armastuse puudus. Paljud inimesed kurdavad, et on üksi ja keegi ei armasta neid. Nad kinnitavad, et ei saa olla terviklikud või et hinges on tühjus, kui keegi neid ei armasta. Kuid kes tahaks armastada tühja hingega inimest? Võtmeks on siin, et tuleb ise armastust kinkida, sest ainult siis saame energiat häälestada sellele, et olla armastatud ja saada armastust.

10) USALDUS. Siin on lõppeesmärgiks õppida usaldama eelkõige iseennast. Tihti on neid inimesi tabanud lapsepõlves väga suur ülekohus ja vägivald. Nii luuakse tingimused, kus arvatakse, et usaldada ei tohi kedagi, eelkõige aga ei tohi usaldada iseennast. On tähtis suuta mitte kibestuda, mitte oma jõudu ära anda, vaid lasta lahti kõik oma solvumised ja allasurutud viha, mis ei lase aktsepteerida ennast ja elu nautida.

11)TÕDE. Inimesel tekivad probleemid oma tõe äratundmisega ja selle eest seismisega. Esmapilgul võib näida, et inimene ei usalda ennast. Kui tal on raske olla kindel oma tões, kipub ta omaks võtma teiste tõde. Ta jääb alati otsima kõige uuemat raamatut, kõige värskemat kontseptsiooni, kõige pöörasemat ideed, mille järgi käia.
Teod ja mõtted ei peagi olema ideaalsed, kuid need peavad olema vaid iseenese omad. Selles õppetunnis viibivad inimesed on pidevad, alalised otsijad, nad on alati otsimas vastuseid oma küsimustele. Neil on kalduvus lahti öelda omaenese muljetest, tunnetest ja mõtetest ning võtta nende asemele omaks võõrad. Nad vaatavad end harilikult läbi teiste inimeste silmade. Need on inimesed, kes enda üle alati otsustavad selle järgi, kuidas nende meelest mõtlevad neist teised.

12)GRAATSIA. Minna läbi elu harmoonias kõigega, mis on. Õppides tundma seda õppetundi, saab inimene teada, et tegelikult ei ole tähtis tee lõpp-punkt, vaid tee ise ja see graatsia, millega me seda teed läbime. Seda õppetundi läbivad inimesed tahavad alati näha kõige avaramat pilti. Nad püüavad teada saada, kuidas maailmas kõik omavahel seoses on. Neid ei huvita kuigivõrd maise elu saladused. Neid huvitavad Kõiksuse saladused. Nad suhtlevad teiste inimestega ilma mingite probleemideta, kuid näevad kõiki nende teistes dimensioonides asuvaid osi, ja tunnevad sisemiselt ära tõe kõiges, mida kuulevad või läbi elavad.
(selle postituse viimane muutmine: 04-10-2014 11:11 Minaelan.)


Õpi selgeks reeglid, siis tead, kuidas neid korralikult eirata.

(Dalai-laama)
Oma hinge kuulates ei saa sa teha muud, kui ainult täiuslikke valikuid.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 12,120
Liitunud: Apr 2007
04-10-2014 12:04
Postitus: #146
RE: Elu mõte
(04-10-2014 10:53 )Minaelan Kirjutas:  Sattusin jälle seda raamatut lugema (https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?166175 ) ...

Neile kes ei taha/viitsi igat linki klikata: Raamatukoi raamatupood -- Vaimne Psühholoogia | Steve Rother

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Questioning Everything

Postitusi: 3,008
Liitunud: Sep 2007
23-01-2015 16:05
Postitus: #147
RE: Elu mõte
Noor inglise teadlane on lagedale tulnud huvitava teooriaga elust kui omapärasest loodusseadusest. Füüsika vaatepunktist on elusal ja eluta ainel vaid üks oluline erinevus - elus aine suudab paremini ümbritsevast energiat koguda, ning seda soojuskiirgusena keskkonda väljastada. Füüsiku teooria (kui seda saab nii nimetada) kohaselt on elu teke termodünaamiliselt paratamatu loodusprintsiip.

Uus teooria ei puuduta kuidagi evolutsiooniteooriat läbi loodusliku valiku, pigem annab see sellele aluse, kuna kõige lihtsam viis kuidas suvaline osakeste kogus saaks rohkem energiat koguda ja kiirata, oleks teha endasuguseid juurde.

Igatahes väga huvitav vaatenurk elu tekkele ja põhimõttelisele olemusele füüsika seisukohast. Ma artiklit ära ei jõua tõlkida, aga keeleoskajatel soovitan kindlasti läbi lugeda:

Artikkel (inglise keeles)
Siin tehnilisem jutt

"It is the mark of an educated mind to be able to entertain a thought without accepting it."
― Aristoteles
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Taivo
Tavaliige

Postitusi: 126
Liitunud: May 2005
13-03-2015 12:23
Postitus: #148
RE: Elu mõte
Elu mõte on mul vähemalt olemas nüüd. See on see, et ma elan oma elu ära teades, et ma saan pärast seda üleloomulikku head eksisteerimist elama minna. Oh, vedas, et ma ikka valisin maa peal elamise praegu.
(selle postituse viimane muutmine: 13-03-2015 12:50 PiziIngliito.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Marimu
Tavaliige

Postitusi: 114
Liitunud: Apr 2017
27-04-2017 15:31
Postitus: #149
RE: Elu mõte
Elu mõte - kummaline küsimus?
Pigem - mida peaksid teadma, et selle elu enamvähem edukalt läbida saaksid?

Iga vari on valguse laps, ning üksnes see, kes on kogenud heledust ja pimedust, sõda ja rahu, tõusu ja langust, on tõeliselt elanud. S. Zweig
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
säga
röövkala

Postitusi: 173
Liitunud: Aug 2010
28-04-2017 13:36
Postitus: #150
RE: Elu mõte
(27-04-2017 15:31 )Marimu Kirjutas:  Elu mõte - kummaline küsimus?
Pigem - mida peaksid teadma, et selle elu enamvähem edukalt läbida saaksid?
Et nigu koolis, et peaasi saaks kuidagi laveerides oma hinded kätte ja minema?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog