[Lorenz]

Olen Faraday piltliku selgitusega enam-vähem nõus. Kui väga-väga piltlikuks minna ja nö. "tavainimkeelt" kasutada. Samas on natukene petlik võrdlus peeglite vahel edasi-tagasi liikuvast valgusest. Niipalju, kui mina sellest aru sain, siis pannakse valguskiir ikka täiesti seisma. Niipalju, kui kvantmaailmas üldse miski paigal seisab.
Siinkohal on muidugi oluline teada, et valguse seisumass on null ja seega ei saa see paigal seista. Valguse ainus energia on liikumise energia. Kui valgus seisaks paigal, siis oleks sel null mass (ja energia) ja seda poleks olemas enam. Igati hästi sobiks nagu Faraday analoogia, et valgus pannakse edasi-tagasi liikuma ja nii saaks nagu alati liikuva nähtuse mingites piirides seisma panna küll.

Asjast täpsemalt aru saamiseks ja "tavainimkeele" piiride kompamiseks võiks mõelda selle peale, et kuidas valgus üldse tekkib tavalises aines. Konkreetsemalt siis aatomites.
Miski ergutab aatomi elektrone ja nad tõusevad ühe energiaastme võrra kõrgemale energiatasemele. Langedes tagasi madalamale tasemele, kiirgab see elektron välja ühe valguskvandi, mille energia on täpselt kahe elektroni energiataseme vahe. Kuigi elektron kiirgab välja valguskvandi, käitub see kvant samas ka lainena (on ju valgus nii osakeste voog, kui ka lainetus). Kuna aines on palju aatomeid, siis on sellest lähtuv kiirgus enamasti lainete kaootiline segapurdu. Selle kohta öeldakse, et valgus ei ole koherentne.
Laseri valgus samas on koherentne, mis tähendab, et kiirgavas aines olevad aatomid vabastavad valguskvante ühes rütmis. Kõik valguskvandid moodustavad koos justkui ühe suure ühtlase lainetuse. Kui tahta nüüd seda ühtlast lainetust aines seisma panna, siis tuleb see aine kõigepealt jahutada praktiliselt absoluutse nullini. Selle tulemuseks on see, et kõik aatomid oma kõigi elektronidega on kõige madalamas energiaolekus. Selle tulemusena muudab aine oma faasi ja moodustab Bose-Einsteini kondensaadi. See on selline veider aine vorm, millel on üksjagu huvitavaid omadusi. Üks neist on see, et kui sinna kondensaati sattub koherentne valguskiir, siis tõstab see kondensaadi aatomite olekut oma kõige madalamast positsioonist kõrgemale kvant superpositsioonile. Aatomid on siis sellises veirdras olekus, kus nad on korraga kõige madalamas ja natukene kõrgemas energia olekus.
Üks selle nähtuse tulemusi on see, et kui valgus läbib kondensaati, siis jätab ta sellesse oma jälje (aatomite superpositsiooni näol). Kui valgus nüüd täielikult peatada, siis on see jälg ainus asi, mis valgusest järgi jääb. Valgus ise ei saa lõppkokkuvõttes seista. Lene Hau ütleb selle kohta, et valgus on jätnud kondensaati oma seisva hologrammi.

And recently she shot a pulse into one BEC and stopped it — turning the BEC into a hologram, a sort of matter version of the pulse.

---

---

Ning hiljuti saatis ta [valguse] impuilsi Bose-Einsteini kondensaati ja peatas selle - muutes Bose-Einsteini kondensaadi hologrammiks, omamoodi aine versiooniks [valguse] impuilsist.

Allikas

Lene Hau loeng Harvardis (video ing.k).

Valgusega saab tema aine-hologrammi olekus siis ilmselt ka manipuleerida teatud määral ja seda hologrammi olekus valgust saab praegusel juhul säilitada umbes ühe minuti jagu.
Lene Hau ning Georg Heinze et al töö tundub mulle sisuliselt erinevat selle poolest, et Heinze kasutab Bose-Einsteini kondensaadi asemel kuidagi pooljuht kristalle, aga siin läheb asi mulle liiga keeruliseks.

[kage]

Asjast täpsemalt aru saamiseks ja "tavainimkeele" piiride kompamiseks võiks mõelda selle peale, et kuidas valgus üldse tekkib tavalises aines. Konkreetsemalt siis aatomites.
Miski ergutab aatomi elektrone ja nad tõusevad ühe energiaastme võrra kõrgemale energiatasemele. Langedes tagasi madalamale tasemele, kiirgab see elektron välja ühe valguskvandi, mille energia on täpselt kahe elektroni energiataseme vahe. Kuigi elektron kiirgab välja valguskvandi, käitub see kvant samas ka lainena (on ju valgus nii osakeste voog, kui ka lainetus). Kuna aines on palju aatomeid, siis on sellest lähtuv kiirgus enamasti lainete kaootiline segapurdu. Selle kohta öeldakse, et valgus ei ole koherentne.
Laseri valgus samas on koherentne, mis tähendab, et kiirgavas aines olevad aatomid vabastavad valguskvante ühes rütmis. Kõik valguskvandid moodustavad koos justkui ühe suure ühtlase lainetuse.

Artiklis kirjutatakse, et tegelikult valgust seisma ei panda vaid konverditakse valguspulsi koherents aatomite koherentsiks. Ühe lausega ütleks, et valguspulsis olev info/energia antakse üle aatomitele, millel on võimalus teatud aeg seda säilitada, ja hiljem footonite näol sama info/energia uuesti edasi liikuma lasta.

To stop and retrieve light pulses without destroying their quantum coherence, light coherence needs to be converted into atomic coherences. This can be achieved with electromagnetically induced transparency (EIT), a quantum interference effect that makes an opaque medium transparent over a narrow spectral range. In EIT, a control laser beam excites atomic systems with two ground spin states connected to an excited state by optically allowed transitions [see Fig. 1(a)]. Through destructive interference, the transition probability between one of the ground states and the excited state (hence the absorption at the corresponding frequency) vanishes. The change of absorption results in a very steep change of refractive index that reduces the group velocity of an incoming light pulse. Light can be slowed down to the point that it comes to a halt: by switching off the control beam when the light is within the sample, the photons can be converted into collective atomic spin excitations (so called spin waves) [2]. The spin waves can be stored in the atoms for as long as the coherence between the two spin levels survives, before being converted back into light by turning on the control pulse again. The scheme thus allows the coherent storage and retrieval of light.

Vabandage tõlkimata jätmise pärast, aga ei oska sellist teksti korralikult tõlkida.

[Mannu]

Aitäh vastajaile!

Üks selle nähtuse tulemusi on see, et kui valgus läbib kondensaati, siis jätab ta sellesse oma jälje (aatomite superpositsiooni näol). Kui valgus nüüd täielikult peatada, siis on see jälg ainus asi, mis valgusest järgi jääb. Valgus ise ei saa lõppkokkuvõttes seista. Lene Hau ütleb selle kohta, et valgus on jätnud kondensaati oma seisva hologrammi.

Sellega salvestab ta oma info valgusesse. Kui nüüd muuta ühe peegli nurka nii, et ring oleks lõhutud ja suunata jänku seinale siis ilmub ringleva valguse laik seinale sisaldades miilitsa varju.

Minu "rikutud" ja pealiskaudne mõistus tõlkis selle kohe "holograafilise universumi teooriaks, olulisi ja ülitähtsaid üksikasju vahele jättes.

Kõik olemasolev oma lõputus mitmekesisuses on Jumala vari Olematuse seinal. Või kuidagi nii.

[Minaelan]

Üle kõige on mul kahju, et ma omal ajal füüsikat korralikult ei õppinud...eks oma osa oli sellel ka naistevihkajal füüsikaõpsil/koolidirektoril.
Ja hiljem ei ole enam asjale pihta saanud, aga ehk järgmises elus olen tipp(meta)füüsik/astronoom. Vähemalt ma loodan seda.

Sellised mõtted tulid mulle pähe, lugedes Telegram artiklit:

"..............
2. Me oleme võimelised lendama tähtede keskel, kuid neid tehnoloogiaid varjatakse ning läheks vaja jumala abi, et neid inimkonna huvides kunagi kasutada saaks. Kõik, mis keegi oskab ette kujutada, on meil juba olemas.

3. Kosmosereisid tähtede vahel ei nõua pikki aastaid, see kõik toimub palju kiiremini. Meie matemaatilistes võrrandites on vead sees. Tuleb aru saada, et kosmosereisideks ei lähe vaja kütust. Einsteinil ei olnud universumi seaduste suhtes õigus.

.............


Teisisõnu teatas Rich, et tähtede vaheline reisimine ei nõua sugugi tohutult pikka aega, vaid see toimub silmapilkselt. Seega ei ole üldse vahet, kas n-ö tulnukad tulevad teistelt planeetidelt või paralleelreaalsustest, sest nende liikumise põhimõte on sama. Nad liiguvad ühest maailmast teise silmapilguga, sest suudavad painutada aja ja ruumi suhet."


http://www.telegram.ee/maavaline/stealth...hdHNhsvXso

[kage]

NASA'l on kavas valguse kiirusest kiiremini sõitev mootor ehitada millega võiks näiteks valgusaasta nädalaga läbida. Sellise mootoriga kosmoselaev paigutatakse kahe aegruumi puhnkti vahele (ühes pressitakse ruum kokku ja teises venitatakse laiali). Siis genereeritakse kosmoselaeva ümber "Warp mull" mis juhib aegruumi kosmoselaeva kõrvalt mööda ja tulemuseks on laeva liikumine ühest ruumipunktist teise valgusest kiiremini. Põhimõte olevat selles, et kuigi ruumis ei suuda miski valgusest kiiremini liikuda võib ruum paisuda ja kokku tõmbuda igasugusel kiirusel. Häda on ainult selles, et ruumiga manipuleerimine vajab väga palju energiat.

Why Warp Drives Aren't Just Science Fiction
How NASA might build its very first warp drive

[Minaelan]

NASA'l on kavas valguse kiirusest kiiremini sõitev mootor ehitada millega võiks näiteks valgusaasta nädalaga läbida. Sellise mootoriga kosmoselaev paigutatakse kahe aegruumi puhnkti vahele (ühes pressitakse ruum kokku ja teises venitatakse laiali). Siis genereeritakse kosmoselaeva ümber "Warp mull" mis juhib aegruumi kosmoselaeva kõrvalt mööda ja tulemuseks on laeva liikumine ühest ruumipunktist teise valgusest kiiremini. Põhimõte olevat selles, et kuigi ruumis ei suuda miski valgusest kiiremini liikuda võib ruum paisuda ja kokku tõmbuda igasugusel kiirusel. Häda on ainult selles, et ruumiga manipuleerimine vajab väga palju energiat.

Why Warp Drives Aren't Just Science Fiction
How NASA might build its very first warp drive

Juba lapsena ulmeromaane lugedes unistasin, et ka kaasaegne inimene areneb oma võimetes peagi niikaugele, et võime libiseda ühest reaalsusest teise ja ühest galaktikast või universumist teise vaid silmapilguga ehk oma soovitud koordinaadid mõttes ette lugedes...ja siis aega ja ruumi niiviisi painutades/muutes, kuidas vaja...ja ...
Justnagu nemadki. Kui nemad seda suudavad, siis peagi suudame meiegi.

"Teisisõnu teatas Rich, et tähtede vaheline reisimine ei nõua sugugi tohutult pikka aega, vaid see toimub silmapilkselt. Seega ei ole üldse vahet, kas n-ö tulnukad tulevad teistelt planeetidelt või paralleelreaalsustest, sest nende liikumise põhimõte on sama. Nad liiguvad ühest maailmast teise silmapilguga, sest suudavad painutada aja ja ruumi suhet.

[Nielander]

Video valguse kiirusest. Kuigi selle kiirus on meie igapäevaelus praktiliselt silmapilkne, siis kosmose mõõtmatuses ei tundu see midagi erilist.

[Black Goat]

Siin veel paar head videot Nasa Warp mootori teemal-

NASA Warp Drive Project - "Speeds" that Could Take a Spacecraft to Alpha Centauri in Two Weeks



NASA unveils its warp drive concept spaceship IXS Enterprise



Põhi tulebki luua praegu.et meil oleks võimalik selliseid laevu 1-2 sajandi pärast ehitada ja oma imelist galaktikat avastada.