04-01-2006, 15:26
Tänud zedile viite eest
Taevaseid märke - sabaga tähti, valepäikeseid jms – on inimesed iidsetest aegadest peale tähenduslikeks pidanud. Taevasse vaatamise tehnika arenedes oleme õppinud nägema järjest iidsemaid märke – lihtsalt seetõttu, et mida kaugem valgusallikas, seda rohkem tuleb tema nägemiseks silmi pingutada aga seda kauem võtab ka valgusel aega meieni jõudmine ja seda iidsem on see, mida me näeme. Nii saame vaadata sündmusi, mis on Ilmakärakast (Big Bang) hilisemad kui 400 000 aastat. Lähemale kärakale ei näe – ees on “valguse sein” – st Universum oli varem lihtsalt nii tihe ja hajutas valgust nii tugevasti, et temast läbi ei näe – nagu nt pilvestki. Teisisõnu on see “valguse sein” tuntud kui reliktkiirguse foon (CMB = Cosmic Microwave Background), vt nt siit.. Universumi paisumise tõttu on selle kiirguse temperatuur tänaseks langenud väärtuseni 2,725 K (st kraadi üle absoluutse nulli). Aga see on vaid eellugu. Reliktkiirguse foon, mida esmakordselt mõõdeti 1965 aastal, peaks olema väga ühtlane, sh ühesugune kõigis suundades. Ja nii ta üldiselt on ka. Kuni teatud mõõtmistäpsuseni. Tänaseks on aga mõõtmistäpsus läinud nii heaks (0,001%), et on avastatud, et päris ühtlane ta siiski pole. Ja nii on sündinud spekulatsioonid, et ruumiliselt väiksema ulatusega ebaühtlustesse võib olla sisse kirjutatud Looja läkitus (zedi algatusel rääkisime sellest siin) ning kõige suurema ulatusega ebaühtlused on Joao Magueijo kergest sulest saanud nimetuseks “Kurja telg” (Axis of Evil) – kurjaga on minu arusaamises pistmist siin nii palju, et evil on see asi eelkõige vanadele teooriatele kõikides suundades ühesugusest Universumist (link). Miks siis Universum on pisut "lopergune" (või "pikergune")? Noh ... loomine ju teadaolevalt algas esmaspäeva hommikul
Taevaseid märke - sabaga tähti, valepäikeseid jms – on inimesed iidsetest aegadest peale tähenduslikeks pidanud. Taevasse vaatamise tehnika arenedes oleme õppinud nägema järjest iidsemaid märke – lihtsalt seetõttu, et mida kaugem valgusallikas, seda rohkem tuleb tema nägemiseks silmi pingutada aga seda kauem võtab ka valgusel aega meieni jõudmine ja seda iidsem on see, mida me näeme. Nii saame vaadata sündmusi, mis on Ilmakärakast (Big Bang) hilisemad kui 400 000 aastat. Lähemale kärakale ei näe – ees on “valguse sein” – st Universum oli varem lihtsalt nii tihe ja hajutas valgust nii tugevasti, et temast läbi ei näe – nagu nt pilvestki. Teisisõnu on see “valguse sein” tuntud kui reliktkiirguse foon (CMB = Cosmic Microwave Background), vt nt siit.. Universumi paisumise tõttu on selle kiirguse temperatuur tänaseks langenud väärtuseni 2,725 K (st kraadi üle absoluutse nulli). Aga see on vaid eellugu. Reliktkiirguse foon, mida esmakordselt mõõdeti 1965 aastal, peaks olema väga ühtlane, sh ühesugune kõigis suundades. Ja nii ta üldiselt on ka. Kuni teatud mõõtmistäpsuseni. Tänaseks on aga mõõtmistäpsus läinud nii heaks (0,001%), et on avastatud, et päris ühtlane ta siiski pole. Ja nii on sündinud spekulatsioonid, et ruumiliselt väiksema ulatusega ebaühtlustesse võib olla sisse kirjutatud Looja läkitus (zedi algatusel rääkisime sellest siin) ning kõige suurema ulatusega ebaühtlused on Joao Magueijo kergest sulest saanud nimetuseks “Kurja telg” (Axis of Evil) – kurjaga on minu arusaamises pistmist siin nii palju, et evil on see asi eelkõige vanadele teooriatele kõikides suundades ühesugusest Universumist (link). Miks siis Universum on pisut "lopergune" (või "pikergune")? Noh ... loomine ju teadaolevalt algas esmaspäeva hommikul