Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Krüptozooloogia ja tänapäev
#1
Kunagi soetasin endale sellise hea raamatu nagu "Varjatud maailma looduslugu". See seletab nii paljut ja nii ilusti. Kuid ikkagi, ma pole küll sekptik (sügaval südamesopis loodan, et kogu see krempel on olemas), kuid alati, kui seal raamatus jõuab asi tõestusmaterjalini, on kas kaamera katki, või unustatud, või film tühjaks saand või veel mõni häda.
Teine asi, mis muret teeb: Kui tegemist on auväärse Londoni Krüptozooloogia Ühendusega, siis miks pole siiani biloogia õpikutes ühtki sellist imelooma ära toodud????? No kasvõi greiffi Kopenhageni muuseumis või ükssarvikut samas kohas????
Kole kahju on tegelikult ju...
Vasta
#2
Vat sellise pealkirja all KRÜPTOZOOLOOGIA võikski siin foorumis olla arutlused lumeinimese, jeti, chupacabra ja tänapäeval kohatud dinosauruste sarnaste loomade kohta. Samuti võiks samanimelise üldteema alla kuuluda Loch Nessi koletis ja teised saladuslikud veemonstrumid.
Tegelikult nimetatakse teadust reliktsetest hominiididest, inimeselaadsetest hiiglaslikest karvastest olenditest, HOMINOLOOGIAKS ja see on Krüptozooloogia osa.
Keda antud teema huvitab, siis teadmiseks, et Ameerika tuntud hominoloog on Loren Coleman, vene uurijatest on tuntuim Maia Bõkova, kes on kirjutanud lumeinimesega kohtumisest kolm raamatut.
Vahet tuleks muidugi teha ebatavaliste loomade ja olendite ja üleloomulike mütoloogiliste olendite vahel. Viimaste hulka kuuluvad näit. Kentaur ja Minotaurus.
Vasta
#3
Tsitaat:Algselt postitas: Loomakasvataja
Kunagi soetasin endale sellise hea raamatu nagu "Varjatud maailma looduslugu". ... Teine asi, mis muret teeb: Kui tegemist on auväärse Londoni Krüptozooloogia Ühendusega, siis miks pole siiani biloogia õpikutes ühtki sellist imelooma ära toodud?????

Pole päris kindel ... aga vist vaatasin kunagi seda raamatut ... päris huvitav oli ja meeldis ... ja ega seda arvamust muuda eriti seegi, mis just nüüdsama selle kohta netist lugesin:

A Natural History of the Unnatural World
by Joel Levy, 1999 St. Martin's Press, 224 pages, illustrations, photographs, glossary, index

First, a warning... no one should use this book as a reference source. EVER. And now, an explaination why.
This book presents itself as an authoritative guide to cryptozoology compiled by the Cryptozoological Society of London initially for presentation to the President of the United States; as such, it claims to contain the best information on a tremendous number of subjects that the Society has compiled from a number of its contributors.
HOWEVER... the Cryptozoological Society of London has never existed; it is purely the invention of Joel Levy, author of this book. further, the book presents "newspaper articles" that have never existed and most of the information in the book is nothing more than a poorly researched re-hash from other books. The rest of the book is pure imagination. Don't let the slick package fool you... this book is entertainment only.
I don't know what the author's intentions were when this book was put together, but the results are very misleading.
<http://anomalyinfo.com/biblio/b00038.shtml> - selle lehe "ülakorrustel" on veel mingi kogus "pararaamatute" retsensioone.

Tjah, kui see tõele vastab ... eks see võiks ühte tõsimeelset krüptozooloogi pahandada küll ... aga kuna ma ennast nende hulka kindlasti ei loe, siis ...
Vasta
#4
Ma ise arvasin sedasama, et miks pole pealkirjaks Krüptozooloogia. Kuid ma ei teadnud kuhu seda ettepanekut toppida, seega avasin lihtsalt uue teema...

Ah, kõik, mida kirjutatakse pole tõsi. Inimene võib uskuda seda, mida ta ise heaks arvab. vahest on ka selle maailma varjamine mingi vandenõu j muu selline värk....
Vasta
#5
Meie planeet ongi kosmiline loomaaed.
Seda tullakse lähedalt ja kaugellt vaatama.

Kas osa loomi on krüpteeritud?

Tundub, et siin planeedil on suurem osa informatsioonist krüpteeritud.
Kes teavad koodi, saavad ka rekrüpteerida informatsiooni.
Vasta
#6
Ja näed, selgub, et ka selle Koola poolsaare Seidjärve ääres, millest zed meile oma KGB salatoimikute teemas rääkis on "lumeinimesed" tavainimesi kimbutanud, nende süüks pannakse koguni nelja noormehe saladuslikku hukkumist 1989 aasta suvel aga süütumaid juhtumeid on palju teisigi, lähemalt lugeda siit (vene keeles). Aga seondub see kohta ka Müstiku maa-aluste tunnelite teemaga, sellest ehk kunagi hiljem.
Vasta
#7
See eespool viidatud Seidjärve-jutt siis vene keelest ümberpanduna:

"1989 aasta juunis hukkusid Murmanski oblastis Seidjärve anomaalse tsooni lähedal imelikel asjaoludel 4 noormeest, kes jätsid paanikas maha oma asjad, telgi ja varustuse ja püüdsid põgeneda Revda jõe ääres asuva küla suunas. Nende kehad leiti 15-kilomeetri pikkuselt rajalt ilma igasuguste vägivaldse surma tundemärkideta. Tunnistajaid ei jäänud, kõik hukkusid. Viimane hukkunud nelikust oleks peaaegu pääsenud, ta suutis joosta üle 7 km, enne kui hirmus surm tabas teda vaid kahesaja meetri kaugusel lähimast elamust. Kui laibad leiti, panid paljud tähele kõigi nelja näole tardunud õudusgrimassi (tähendab, et see, kes või mis nad tappis, pidi olema lihtsalt kohutav). Mõned rääkisid ka nende surmade veidrast seosest lumeinimese ilmumisega siinsetesse metsadesse.
Kui uskuda pealtnägijate arvukaid kirjeldusi, siis harilikult pagevad need hüpoteetilised lumeinimesed inimese eest kuhu jalad võtavad, aga siin äkki mitte ainult kallaletung vaid terved verised /See on ilmselt ilukirjanduslik liialdus - mingeid nähtavaid surma põhjusi ju väideti mitte olnud olevat. H/ tapatalgud.
Selle juhtumi uurimisega tegelesime me salapäraste hüperborealaste iidse tsivilisatsiooni otsinguks mõeldud ekspeditsiooni käigus. Kas võib eksisteerida mingi seos hüperborealaste, kes legendi järgi surid välja ligi 20 tuhat aastat tagasi, ja nende siin mitte väga ammu hukkunud noormeeste vahel? Nähtavat seost seni pole, aga kogu tragöödia leidis aset Seidjärve pühas orus. Samas kust, kunagi väga ammu püüdsid lahkuda hukkunud tsivilisatsiooni viimased liikmed ja kust pääsesid vaid mõned hüperborealased ... Aga vaid sada-kakssada aastat tagasi pidasid kohalikud lapi nõiad seda piirkonda lihtsurelikele suletuks, hauatagune maailm ja püha järve vastaskallas olid kohalike elanike ettekujutuses samad. Meie ja hauataguse maailma piiril, nagu kombeks, seisis koletis, kes valvas pühasid saale. ... Praegu paistavad Seidjärv ja Lovojärv silma sagedaste anomaalsete ilmingutega ja veel siinses taigas tembutava väikese lumeinimeste suguharuga.
Kohtumistest kohaliku bigfooti liigi esindajatega rääkisid mulle praktiliselt kõik vastutulnud jahi- ja kalamehed, aga algul otsisin ma kuuldust tahtmatult harilikke "kalamehejuttude" elemente. Aga mu skepsis kahanes oluliselt pärast kohtumisi pealtnägijatega. Lovojärve koduloomuuseumi juhataja Galina Aleksandrovna Kulichenko kaebas, et mõne päeva eest ei lasknud "peremees" oma hirmsate röögatustega paadist kaugemale minnagi, inimesed pidasid targemaks kibekähku kaduda. Suvel pidi karvane "metsanaine" oma embuses peaaegu lämmatama kohaliku metsatöölise. !998 aasta talve hakul pidi "peremees" Nõidade saarel viima infraktini viis noort napsivenda. Paadimehelt kuulsin järgmist lugu - tema tuttav hulkus samuti hiljuti püssiga taigas ja märkas mitte kaugel kaldast suurte, võib-öelda hiiglaslike (35-40 cm), paljaste jalgade jälgi. Mõlemad jutud rääkisid samast kohast. Sinna sattuda mul ei õnnestunud, niipea kui jahimehed said teada minu sihist, keeldusid nad sedamaid olemast teejuhtideks. Mõnda aega tagasi olid nad "julgust võtnuna" otsustanud minna "peremeest" küttima, talle ka jälile saanud, aga äkki oli viinauim hoobilt haihtunud ja kuigi lumeinimene oli juba sihikul, ei vajutanud ükski värisev sõrm päästikule.
Mis puutub nelja nooruki surma, siis kindlad tõendid lumeinimese süü kohta puuduvad, selle tragöödia saladus on senini lahendamata."

Sellised lood siis seal Seidjärve ääres ... olgu muuga kuidas on, aga joovad nad seal ilmselt kõvasti ...
Vasta
#8
Oi, mu ema elas lapsena Koola poolsaarel.....peaks küsima, kas temagi on äkki kohanud mõnda karvasemat tegelast....Muidu on ta rääkinud sellest kuidas kuulis metsas imelkku häält, mis meenutas nagu inimse nutu ja karu mõirgamise segu. Ja siis oli neil veel seal keegi salapärane tegelane, kes punus nende hobuste lakkadesse lohakaid patse....
Kummaline, kuid see juhtus enamasti öösel, kui hobused olid koplis...Inimesed vaevalt et seda tegid... seal oli umbes 50 majakest selles asulas... ja lähim suurem asustatud punkt asus 580 km kaugusel....
Vasta
#9
Tsitaat:Algselt postitas: Loomakasvataja
Kunagi soetasin endale sellise hea raamatu nagu "Varjatud maailma looduslugu"

Muudetud: 17-5-06 kell 14:46:26 neitsi

Ka mina olen seda raamatut lugenud.Olen isegi mõelnud,et tänapäeval võiksid ikka mingid krüptozooloogid tegutseda.Kasvõi varjatult.

Muudetud: 17-5-06 kell 14:48:29 neitsi

Muudetud: 19-5-06 kell 20:39:57 Imotep
Vasta
#10
Arvatavasti pole kuskil õpikutes mitte midagi välja toodud nende elukate ja muude taoliste kohta sellepärast,et kuna neid pole ju teaduslikult tõestatud ja keegi ei taha hakata omegi õpilaste päid segi ajama sellega..Eks kõik õpikud räägivad ainult päriselt olevatest loomadest mitte utoopilistest asjadest...Ehk kui need tõesti ära ükskord tõestatakse,lisatakse ka nemad õpikutesseSmileVähemalt ma arvanLaugh
Vasta
#11
noh,tõestagu siis ära.Miks keegi sellega ei tegele?
Vasta
#12
kui ma õigesti mäletan siis selle raamatu ("Varjatud maailma looduslugu")
järgi elavad Eestis lohed ja draakonid : )

kellel on mõni tunnistage üles
Vasta
#13
Tsitaat:Algselt postitas: Lenore
kui ma õigesti mäletan siis selle raamatu ("Varjatud maailma looduslugu")
järgi elavad Eestis lohed ja draakonid : )

kellel on mõni tunnistage üles
Ja peale selle peaks meil Eestis ka kusagil olema Kalevipoeg, kes puhkab jõe põhjas ja ootab oma tagasitulekut(pole vist eriti krüptozooloogia alla käiv, aga siiski)Smile
Aga Kalevipoeg Kalevipojaks, tegelikult tema eepose järgi oli tal üks vahva kotkas kellega ta vahest lendamas käis, ehk see võiks olla üks näide eestlaste arusaamast draakonisse.

Muudetud: 30-5-06 kell 21:29:51 Metavo
Vasta
#14
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
Ja peale selle peaks meil Eestis ka kusagil olema Kalevipoeg, kes puhkab jõe põhjas ja ootab oma tagasitulekut(pole vist eriti krüptozooloogia alla käiv, aga siiski)Smile
Peand-pea ... kas teile koolis nii räägiti? Mina nagu mäletan, et (Kääpa) jõe põhjas puhkavad vaid ta jalad, ta ise aga põrguväravas, käsi kaljukammitsas ...
Vasta
#15
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
Ja peale selle peaks meil Eestis ka kusagil olema Kalevipoeg, kes puhkab jõe põhjas ja ootab oma tagasitulekut(pole vist eriti krüptozooloogia alla käiv, aga siiski)Smile
Peand-pea ... kas teile koolis nii räägiti? Mina nagu mäletan, et (Kääpa) jõe põhjas puhkavad vaid ta jalad, ta ise aga põrguväravas, käsi kaljukammitsas ...
Võimalik, aga ma mäletan et selle kohta oli mingi vanasõna, mis praegu mingil kummalisel põhjusel meelde ei tule, aga ma loodan et ma ei mõtle selle all "kel janu sel jalad"
Vasta
#16
nii..kõigepealt sai kalevipoeg surma ja ta hing läks taevasse, kus
taevataat otsustas et ei nii ei saa kalevipoeg peab tööd tegema..
(muidu oleks raiskamine) ja saatis ta tõesti põrguväravasse valvama
aga raamat lubab et ta saab vabaks ja tuleb veel tagasi

btw viimasel pildil on tal jalad juba küljes jälle : )
Vasta
#17
... aga mis seal kiiskadest (või - kas keegi veel mäletab, kust multikast see lauluke küll oli?) - venekeelene veebikoht www.ufolog.ru räägib ikka palju hullematest elukatest, kes elavad Moskva-alustes tunnelites. Sealsetest hiidrottidest on ju varemgi kuuldud, aga praegu siis jutuks:
1,5-meetrine limaste-karvaste kombitsatega tundmatut liiki uss;
pimedad kalad;
inimesi ründavad taldrikusuurused koopa-rohutirtsud;
12 cm "ameerika" prussakad;
kilpkonnasuurused lendprussakad;
ja veel miski pimeduses koledat häält tegev eluks.

Lisaks veel lookene kohtumisest samal ajal maapinnal olevas haiglas surnud naise vaimuga. Ühesõnaga, karmid mehed, need Moskva diggerid, kes seal käikudes kondavad.
Vasta
#18
noh..mõni suur mutantrott võib ju olla : )
urr-urr
Vasta
#19
mutante võibki ju olla palju....mõni ime...reostus, kiirgus ja kemikaalid. inimene ei oska maailmas elada, ilma et ta seda rikuks....
Eks ta ole huvitav teada, ja näha oma silmaga mõnda mutanti, looduse ja inimtegevuse sünnitist. ....

Krüptozooloogid uurivad koletisi.
Saladuslike veekoletiste, lumeinimeste, dinosauruste ja muude müütiliste elajate uurimiseks on olemas eraldi teadusharu - krüptozooloogia. Sõna-sõnalt tõlkides võiks see olla teadus varjatud loomadest kryptos (varjatud), zoon (loom) ja logos (õpetus)..
Termini krüptozooloogia mõtles 1950. aastatel välja Belgia teadlane doktor Bernard Heuvelmans (84), kes on ka Rahvusvahelise Krüptozooloogiaseltsi (ISC) president. Esimest korda trükiti väljend ära Lucien Blancou teose Géographie Cynégétique du Monde(1959) pühenduses: Bernard Heuvelmansile, krüptozooloogia isale.
Mitmeti mõistetav...
Alates käibeletulekust on terminit mitmeti tõlgendatud. Suurbritannia ja üldse 1990. aastate üks väljapaistvamaid teadlasi sel alal doktor Karl Shuker peab krüptozooloogiat teaduseks varjatud elust, mille uurimisobjektideks on lisaks loomadele ka taimed ja teised eluvormid.
Heuvelmans ise annab järgneva definitsiooni: See teadusharu uurib tundmatuid salapäraseid loomaliike, kelle kohta on olemas vaid kaudseid või siis ebapiisavaid ja kõiki mitteveenvaid tõendeid.
Tänapäevaks on termin jõudnud ka paljudesse artiklitesse ja sõnaraamatutesse, kus seda igal pool natuke erinevalt mõistetakse. Näiteks hiljuti ilmunud Eduard Vääri Võõrsõnade leksikon annab järgmise seletuse: teadus, mis uurib väljasurnud loomaliike.

Mis huvitab krüptozoolooge?
Teadusala tegeleb uute või üldise arvamuse kohaselt väljasurnud elusolendite otsimisega. Kuid krüptozooloogial pole midagi pistmist sellega, kui näiteks avastatakse vihmametsas pärast insektitsiidi kasutamist hulk tundmatuid putukaliike. Selle ala teadlaste tegevuse põhitingimuseks on tundmatu elusolendi eksistentsi ettenägemine või eeldamine ja eesmärgiks nende olemasolu tõestamine.
Krüptozooloogide uurimismeetodid erinevad mõnevõrra tavateadlaste omadest, sest tuginetakse rohkem pealtnägijate tunnistustele ja vaatlustele. Loomad, kellest krüptozooloogia huvitub, võib teadaoleva info alusel jagada viide kategooriasse:
- loomad, keda tuntakse läbi kohalike elanike juttude ja traditsioonide ehk kes eksisteerivad nn kollektiivses mälus ja kellel otseseid tunnistajaid pole;
- loomad, kelle kohta on informatsiooni saadud pealtnägijatelt;
- loomad, kelle olemasolu on mingil moel salvestatud (käpa- ja hambajäljed, häälitsused jms);
- loomad, kelle kohta on olemas füüsilisi tõendeid (karvad, suled, luutükid, ekskremendid, veri, koetükid jms);
- loomad, kellest on olemas näidiseksemplar, kuid kes sellest hoolimata on siiski vaidlusalused näiteks pügmee-elevant (Loxodonta pumilio).
Tuntumad uurimisobjektid
Tõenäoliselt kuulsaim krüptozooloogia huviorbiiti sattunud olenditest on Loch Nessie koletis ©otimaal. Lisaks veel terve plejaad muid järveelukaid Skandinaavias, Venemaal, Ameerikas. Palju on spekuleeritud Tasmaania kukkurhundi võimaliku säilimise üle, olgugi et teda peetakse 1936. aastast teadusele surnud loomaks.
Läbi aegade on polemiseeritud Ameerikas, Siberis, Himaalajas, Indoneesias ja mujal elavate lumeinimeste ja jetide teemal. Küll arvatakse, et tegemist on mingi neandertallaste asurkonnaga, küll on nendeks eelajaloolised hiigelahvid. Arvatakse isegi, et Ameerikas on pahatihti lumeinimesed segamini aetud hiigellaiskloomaga, kes aga peaks olema juba mitu tuhat aastat välja surnud. Siiani pole mingeid raudkindlaid tõendeid ei ühtede ega teiste eksistentsi kohta leitud, kuigi entusiastid korraldavad tihti ekspeditsioone nn kuumadesse punktidesse.

Tänapäevani oletatakse, et maailma mõnes piirkonnas elutsevad dinosaurused. Suurimat elevust on tekitanud Kesk-Aafrika, kus pidavat tegutsema Mokele-Mbembe nime kandev monstrum. Looma otsimiseks on korraldatud päris mitu uurimisretke, kuid kahjuks tulemusteta. Teadlaste jalgu on jäänud pelgalt müstilised jäljed, mida pole suudetud seostada teada-tuntud loomaliikidega.
Sajandeid on meremehed rääkinud kõhedusttekitavaid lugusid hiigelkaheksajalgadest ja muudest gigantsetest merekoletistest. Ja ega need jutud päris alusetud polegi. Nädalapäevad tagasi sattus Hispaania kalurite võrku maailma suurim kalmaar, kes kaalus 125 kilo.
Huvitavaid avastusi on olnud teisigi. Arvatavasti skandaalseim oli 1977. aastal juhtunu, kui Jaapani kalatraaleri võrku jäi kinni mingi veidra looma korjus. Olgugi et leitu sarnanes eelajaloolisele sisalikule, on teadlased praeguseks kindlaks teinud, et tegemist oli kõigest surnud haiga.
Kui meelde tuletada aga 1938. aastal Aafrika ranniku lähedalt püütud latimeeria-nimelist kala, kes oleks pidanud juba 70 miljonit aastat maa pealt kadunud olema, siis ei tundugi mõni dzunglis elutsev dinosauruseliik väga üllatav.
Vasta
#20
Hallucigenia, äkki viitsid sellel lehel oleva venekeelse info eesti keelde tõlkida?
Vasta
#21


http://www.postimees.ee/?id=208739

[Muudetud: 1-10-2010 villu]
Vasta
#22
"Poolas leitud tundmatu looma jäljed arvatakse olevat 397 miljonit aastat vanad, kirjutab BBC.
Teadlaste sõnul on jäljed nii hästi säilinud, et kivis on märgata isegi varbaosa.

Jälgede mõõtmine näitas, et mõned neist loomadest võisid olla kuni kaks meetrit pikad.

Poola ja Rootsi teadlased lõid saadud informatsiooni põhjal arvutijoonised, kuidas need loomad liikusid. "

Leiti, et tegemist sai olla ainult tetrapoodide ehk neljajalgsetega. "

See uudis meenutab mulle taas neid inimeste hiigelsuuri jalajälgi, mida mitmelt poolt leitud on.
Näiteks leiti Lõuna-Aafrikas Kaplinna lähedal 1912.a. kaljult gigantne vasaku jala jälg, mille pikkus oli 1,3 m ja laius 76 sm. Aastaid hiljem avastati Sri Lankal 44 miili Colombost ida pool graniitkaljult täpselt samasugune parema jala jälg. Inimese kivistunud jalajälgede vanus paigutatakse 150 ja 600 miljoni aasta vahele,

Vasta
#23
Tsitaat:Algselt postitas Hallucigenia
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
Ja peale selle peaks meil Eestis ka kusagil olema Kalevipoeg, kes puhkab jõe põhjas ja ootab oma tagasitulekut(pole vist eriti krüptozooloogia alla käiv, aga siiski)Smile
Peand-pea ... kas teile koolis nii räägiti? Mina nagu mäletan, et (Kääpa) jõe põhjas puhkavad vaid ta jalad, ta ise aga põrguväravas, käsi kaljukammitsas ...

Kusagilt lugesin kunagi, et Kalevipoega meil ei tuntud, ta on "ärkamisaja" hulluses sommidelt üle võetud tegelane. Aga tema kinnisidumise jutt meenutab legende Põhjala Lokist, kes lõpuks samuti kuhugi koopasse vangi pisteti. Vahe on vaid selles, et Lokil jäid jalad alles ja Kalevipoja näkku ei tilgutata maomürki.
Vasta
#24
Huvitav, huvitav, kapten udustel radadel!

Meil ei olnud oma eepost, aga mitte et meil ei olnud Kalevipoega!
Enne eepost olid meil kalevipojamuistendid, mida hakkas kokku koguma juba Faehlman. Tema tööd jätkas Kreutzwald. Pärast soomlaste "Kalevala" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta teha eepose regivärsilise vormi kasuks. Ülesanne polnud kerge, sest sisu ja vorm olid väga erilaadilised.

http://et.wikipedia.org/wiki/Kalevipoeg_(eepos)

Siin taas uurimiseks Kalevipoja muistendid:
http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/failb.html




[Muudetud: 8-10-2010 Müstik]
Vasta
#25
On ehk keegi ka neid muistendeid reaalselt näinud või lugenud? Kõik neist räägivad, aga et keegi ka teaks millest räägib...
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat