Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Jääaja nanotehnoloogia
#1
Alates 1990-te aastate algusest on mõnede Ida-Uraali jõgede äärest ca 100 000 aasta vanustest setetest leitud kummalise kujuga, sh korrapäraseid spiraalseid tillukesi (väiksemad vaid 0.003 mm!) metallist (vask, volfram, molübdeen) esemeid (link, link).
Millised on võimalused neid leide seletada? No nagu ikka -
(1) müstifikatsioon, pettus;
(2) tundmatu loodusliku (st intelligentsete olevustega mitte seotud) protsessi tulemus;
(3) muistse maise kõrg- või tulnuktsivilisatsiooni "kätetöö".
Igaühe alla neist mahub õige mitmeid täpsemaid alajaotusi. Ega selle konkreetse asja kohta ma enamat oskagi öelda. Küll aga mõned üldisemad mõtted:
- arusaadavatel põhjustel on pisikesi asju raskem märgata kui suuri, samas võivad väikesed asjad sisaldada suurt informatsiooni - st ka otse meie nina all võib vedeleda vägagi üllatavat teavet. (Saaremaal turbarabast leitud pisikesed sfäärilised klaaskuulikesed - mikroimpaktiidid - kui tunnistajad kunagisest meteoriidi langemisest pole ehk kõige "ninaalusem" näide, aga siiski). Ja kuigi meil on olemas tehnilised vahendid pisikeste asjade vaatamiseks (mikroskoobid, mis näevad üksikuid aatomeid), ei tähenda see kaugeltki seda, et me suudaksime neid lihtsalt üles leida - eriti kui me ei tea täpselt, mida otsime. Aga isegi siis ei pruugi see lihtne olla - viitame näitena sellele, kuidas kavatsetakse täna õnnelikult Maale jõudnud tähetolmu kogujast neid tolmuterakesi otsima-leidma hakata (Operatsioon "Tähetolm").
- piisavalt pisikene asi, kui ta on ilmselt tehislike tunnustega, annab juba oma väiksuse läbi tunnistust tema valmistajate kõrgest tehnilisest tasemest - nanohammasratast on raskem teha kui Cheopsi püramiidi!
Vasta
#2
Järjekordne tõend näiteks Michael Cremo teooriatele ...
Tema testest on eesti keeles kirjutatud näiteks siin ja siis veel delfis. Kui ingliskeeles guugeldada, leiab veel rohkem...Ei hakka neid kõik siia välja tooma kui ehk siis tema koduleht
Vasta
#3
mina pakun aga välja, et kui juba varem on eksisteerinud mõni nanotehnoloogia tootmiseks võimeline tsivilisatsioon, siis poleks neist meie tarbeks sugugi sellises ulatuses maavararessursse maha jäänud.
Vasta
#4
Miks sa arvad, et ainuke tee nanotehnoloogiani on läbi igasuguste maavarade suures koguses "kulutamise" ?
Vasta
#5
oh sind lollikest

ega nanotehnoloogia oma nime järgigi palju ressursse nõua aga pane nüüd oma peake tööle ja kujta ette, kui palju vajaks tsivilisatsioon oma arengu jooksul erinevaid ressursse, et selleni üLDSE jõuda. m täpsustama ei hakka - vaatan, kas ISE jõuad selleni...
Vasta
#6
Tsitaat:Algselt postitas: Jason
oh sind lollikest

ega nanotehnoloogia oma nime järgigi palju ressursse nõua aga pane nüüd oma peake tööle ja kujta ette, kui palju vajaks tsivilisatsioon oma arengu jooksul erinevaid ressursse, et selleni üLDSE jõuda. m täpsustama ei hakka - vaatan, kas ISE jõuad selleni...

aga kujuta ette kui kõike seda imporditi nt kuult, marsilt? oskasid tulevikku ennnustada ja teadsid et kuna nemad hävivad varsti, siis peavad uue tsivilisatsiooni jaoks maavarasi jätma
Vasta
#7
Tsitaat:aga kujuta ette kui kõike seda imporditi nt kuult, marsilt? oskasid tulevikku ennnustada ja teadsid et kuna nemad hävivad varsti, siis peavad uue tsivilisatsiooni jaoks maavarasi jätma

aga kujuta ette, et see kõik on BS, et inimene arenes ikkagi ahvist, et tsivilisatsioon algas ikkagi samal ajal, nagu ajalooõpikutes väidetakse, et kuu on siiski üks tühi kivikamakas, et marsi nägu on siiski lihtsalt kummaline looduslik pinnavorm jmt.
Vasta
#8
Tsitaat:Algselt postitas: Jason
Tsitaat:aga kujuta ette kui kõike seda imporditi nt kuult, marsilt? oskasid tulevikku ennnustada ja teadsid et kuna nemad hävivad varsti, siis peavad uue tsivilisatsiooni jaoks maavarasi jätma

aga kujuta ette, et see kõik on BS, et inimene arenes ikkagi ahvist, et tsivilisatsioon algas ikkagi samal ajal, nagu ajalooõpikutes väidetakse, et kuu on siiski üks tühi kivikamakas, et marsi nägu on siiski lihtsalt kummaline looduslik pinnavorm jmt.
Kas see tähendab et Jason lõpuks usub, et maad on külastanud keegi targem ja arenenum rass?
Kuidas muudmoodi sa siis seletaksid seda.

Muudetud: 17-1-06 kell 11:05:15 Metavo
Vasta
#9
seletaksin MIDA?

sa ilmselt said valesti aru - arvad, et BS on kõik järgnev loetelu. ei. pidasin silmas, et kõik tsiteeritud jutt on BS ja ET SIISKI inimene arenes ahvist jne.
Vasta
#10
Ei päris nii ei saa võtta, ahvist võis ta areneda ja võis niisama ka mõni Jason kohe, natuke lollim kui praegu aga siiski, hakata sigima jne.

Maavarade kadumise kohta, kõik see mida üks tsivilisatsioon raiskab jääb mingi prügi näol kuskile alles. Mis omakorda muutub millekski muuks. Nii nagu sõnnikust tuleb gaase ja mõni teine "sitt" muutub hoopis "briketiks" näiteks. Need on sellised kiired prostessid. Siin on aga tegu mitte aasta sadade-tuhandete vaid kümnete tuhandetega.
Küsimus ongi selles, et juhul kui enne meid eksisteerisid mõned eelnevad tsivilisatsioonid ei tea me mis ressursse oli neil võimalik kasutada. Ehk kasutame meie enamuses nende prügist moodustunud nende mõistes väheväärtuslikke jääke ?
Või oskad sa Jason pakkuda mis võiks a'la sõnniku näidet arvestades juhtuda Sillamäe radioaktiivse "järvega" ?
Võib olla on seal tuleviku nafta ?
See on nagu toiduga, see mis ühtedele ei kõlba on teistele ehk kõhutäide ja ka nende jääkidest saavad veel neljandad oma vajadused kuidagi rahuldatud.

Ehk seetõttu, et neil olid paremad energiaallikad jne, tuli ka nanotehnoloogia kiiremini.
Maavararesursse pole meil üldsegi palju. Pigem on nii, et kui pidada silmas teooriat et jumal lõi maailma, siis see jumal oli matemaatikatunnist pidevalt puudunud, kui üldse kohal oli. Oli küll kõva humanitaar, et tegi ilusaid liblikaid ja ütles, et inimeelu on tähtis kuid tegelikus on väga mööda. Ressurse mida need valmisnikerdatud pärdikud nagu näiteks mina ja Jason kasutada oskaks on niivõrd vähe, et mingil hetkel jääb tugevam meist ellu teise hukkamise läbi. Ressurssidega on jube kitsas käes kogu viimased 1000 aastat.
Kuid olles loogiline, et sellist kupatust ilma korraliku matemaatikata ei tee, jääb üle variant, et kogu kaadervärgi taga on hoopis hea matemaatik kes lasi aga kuskil sisse näpuka (mida ikka juhtub) mistõttu keegi on enamus asju juba ära kulutanud ja nüüd meie peame seda s*** helpima.


Inimese arenemine ahvist on nonsenss juba seetõttu, et miks on siis alles ahvid ?
Et mingil hetkel otsustas osa ahve, persse mina ei ole niuke karvane peletis enam. Taguge ise kookospähkleid kivitükiga ja tehke lolle nalju, mina hakkan inimese moodi elama .... ja teine osa mõtles, et ahh käi sa ise ka õige... ahv on palju parem olla.
Smile
Üks mingi mudakoon ainurakne oli ehk kõige alguses ikka, eks sealt siis tulid igasugu peletised. Kes oli naljamees hakkas ahviks, kes laisk see koaalaks ja mõni otsustas, et ta ei ole millegagi nõus ning hakkas inimeseks Smile
Vasta
#11
Kust üldse võetakse, et see eelmine tsivilisatsioon elutses maal. Äkki nad lendasid mööda ning rajasid siia nn katsejaama. Teatud tingimustega planeedile pandi elama teatud isendid. Ning siis mingi aja pärast tullakse kontrollima, mis juhtund on. Vot selline utoopia.

Jasonile: eelnevad tsivilisatsioonid ei pruukinud läbida samasugust arengut nagu meie...sellist enesehävituslikku. Võibolla tõesti nad olid targemad. {mar

Ja Thor199, briketti saab turbast, mitte 'sitast'. Inimene arenes ahviga ühisest eellasest, ahvid on üks evolutsiooni haru ning inimesed teine.
Vasta
#12
maavarasid on iseenesest piisavalt. lihstalt meie tootmine on jõudnud nii kaugele, et need lõppeda võivad.

üldiselt on teada, kui palju mingit elementi maakoores leidub. samuti pole saladuseks see, millised neist elementidest on mingil arengutasemel kättesaadavad (selge, et pronksiaja asemel ei oleks saanud kohe kuidagi olla alumiiniumi- või rauaaja asemel volframiaega sest nimetatud metallid on madalamas arengustaadiumis võimatud kätte saada/töödelda), millised on ladestunud maardlatesse, millised hajutatud, mis kujul nad maardlates esinevad (ehedal kujul, oksiididena vmt) ja niimoodi polegi eriti raske järeldada, et KUI enne meid oli veel mingi tsivilisatsioon, siis jõudsid ka nemad oma arenguteel kõigepealt kivikirvesteni, seejärel vase ja sealt edasi ilmselt samade asjadeni, kuhu meiegi. keemia ja füüsika nimelt ei pea arvt, mitmes tsivilisatsioon parasjagu käsil on ning seetõttu on ilmselge, et vase asemel ei saanud eelmised ürginimesed oksiididest alumiiniumi toota või raua asemel muid tugevaid metalle kasutada - kas on ülejäänud võimalike sobivate metallide kontsentratsioon liiga hõre (lihtslt nende keemiliste eripärasuste tõttu, mispärast neid maagimaardlatena või paiguti ehedal kujul ei leidu) või nõuab nende tootmine/töötlemine tunduvlt kõrgemat tehnoloogilist baasi. kordan: tundes maavarade iseloomu, võib selgelt väita, et nii nagu meilegi, pidi ka varasematele inimestele kõigepealt käppa jääma vask, siis pronks, siis raud jne

kuid nanotehnoloogiat kasutavaks kõrgtsivilisatsiooniks saamiseni oleks kulunud tohutu hulk aega, mil ka ilmselt mitte vähem ressursse kulutati, kui meie ajal. ilmselt oleks neid isegi priiskavamalt kulutatud sest kui meie elame eelkäijate riismetel, võib vaid ette kujutada, millised laadungid nende käsutuses võisid olla. sellisest tarbimisest oleks aga mingeid kahtlasi jälgi pidanud jääma.

lisaks on küsimus ka energeetilistes vajadustes. selge, et oma arengu teatud etapil hakkab inimkond vajama meeletult energiat. enne selle etapini jõudmist pole aga tehnoloogiline baas veel nii tugev, et kohe või üsna ruttu osataks kasutusele võtta meie mõistes alternatiivseid, taastuvaid energiaallikaid. inimene juba on selline, et oma vajaduste rahuldamiseks võtab ta esimese ettejuhtuva allika. seda versiooni, et "aga ehk nad enne nafta, söe jmt kallale asumist mõtlesid, sügasid kukalt ja jõudsid üksmeelse tõdemuseni, et need viivad vaid probleemideni ning oma keskkonna säästmise huvides otsustati fosiilkütuste kasutamis asemel aeg maha võtta ning leiutada midagi säästlikumat, ohtumat ja taastuvat jne" võib ullikestele rääkida. võid mürki võtta, et ka meie väidetavad eelkäijad lükkasid londid mulda, imesid naftat nagu jaksasid ja kärsatasid sütt nii, et taevas must. ning nafta ja süsi olid olemas ka juba nende ajal.

ja jällegi tuleb järeldada, et siin on viga. ei saa olla, et nemad poleks vajanud samu aineid, mida meie. ei saa olla, et nanotehnoloogiani jõudnud ühiskond oleks oma järeltulijatele nii rikkalikult varusid jätnud.
___________________________

muideks, ma kinnitan, et need väidetavad leitud jupikesed on võltsing. muidugi võivad asjad olla tõesti nanotehnoloogia teel valmistatud aga sel juhul meie oma osavnäppude poolt. nii peened, õrnad jupikesed ei peaks kuskil mullas/liivas või kusiganes mingil juhul tuhandeid aastaid vastu. pinnaseosakesed oleks need juba AMMMMU pulbriks jahvatanud.
Vasta
#13
Tsitaat:Inimese arenemine ahvist on nonsenss juba seetõttu, et miks on siis alles ahvid ?
Et mingil hetkel otsustas osa ahve, persse mina ei ole niuke karvane peletis enam. Taguge ise kookospähkleid kivitükiga ja tehke lolle nalju, mina hakkan inimese moodi elama .... ja teine osa mõtles, et ahh käi sa ise ka õige... ahv on palju parem olla.

see su enda väide on paras nonsens, mis annab kinnitust asjaolule, et sa pole end inimese evolutsiooniteega vähimalgi määra kurssi viinud. targutad ja vilusohveerid niisama tagatoas, teadmata elementaarseid asjaolusid. ja need su ahvide allesjäämise asjaolud on lausa NIII elementaarsed, et ma ei hakka neid siinkohal seletamagi. iga lollgi leiaks need üsna ruttu üles. ehk siis ka sina.
Vasta
#14
No aega on siin maa peal küll olnud. Hoolimata suurest teadusearengust pole me tegelikult selles osas, mis puudutab asjade vanuse määramist jne. eriti kaugele jõudnud.
Isegi püramiidide vanust ei suudeta teaduslikult ära tõestada tulemusega; jah nii see on.

Seega väita, et me teame mida enne meid on kasutatud või mis on olnud on üsna , võib öelda isegi, et loll.
Me räägime küll jah, et saastame loodust pöördumatult jne.
Kui praegu käib pauk ja peaaegu kõik sureme nii et meie loodud jääb kõik alles. Siis nende aborgigeenide järglased kes kuskil amazonase vihmametsas järgmised 5000 aastat inimkonda loovad... ütleme nii, et nende järeltulijad siis aastal 4950 ei saa mitte mõhkugi aru, et keegi kunagi enne elanud on.Siis jõuavad nad saja aasta pärast arvutiteni ja arutavad netis jälle mis värk on, põlevat vedeliku on vähe.

No oligi neil alumiiniumi asemel mingi popim metall. Mida enam pole. Sest see on ära kasutatud.
Ja grand canyon oli mingit mõnusat vedelikku täis mis põles nagu ime. Näiteks. Keegi seda sealt sünteesida ei oska, neid jääke. Sest me ei tea mida me otsime. Seega selle leidmine on puhas juhus.
Vasta
#15
Tsitaat:Algselt postitas: Jason
maavarasid on iseenesest piisavalt. lihstalt meie tootmine on jõudnud nii kaugele, et need lõppeda võivad.

üldiselt on teada, kui palju mingit elementi maakoores leidub. samuti pole saladuseks see, millised neist elementidest on mingil arengutasemel kättesaadavad (selge, et pronksiaja asemel ei oleks saanud kohe kuidagi olla alumiiniumi- või rauaaja asemel volframiaega sest nimetatud metallid on madalamas arengustaadiumis võimatud kätte saada/töödelda), millised on ladestunud maardlatesse, millised hajutatud, mis kujul nad maardlates esinevad (ehedal kujul, oksiididena vmt) ja niimoodi polegi eriti raske järeldada, et KUI enne meid oli veel mingi tsivilisatsioon, siis jõudsid ka nemad oma arenguteel kõigepealt kivikirvesteni, seejärel vase ja sealt edasi ilmselt samade asjadeni, kuhu meiegi. keemia ja füüsika nimelt ei pea arvt, mitmes tsivilisatsioon parasjagu käsil on ning seetõttu on ilmselge, et vase asemel ei saanud eelmised ürginimesed oksiididest alumiiniumi toota või raua asemel muid tugevaid metalle kasutada - kas on ülejäänud võimalike sobivate metallide kontsentratsioon liiga hõre (lihtslt nende keemiliste eripärasuste tõttu, mispärast neid maagimaardlatena või paiguti ehedal kujul ei leidu) või nõuab nende tootmine/töötlemine tunduvlt kõrgemat tehnoloogilist baasi. kordan: tundes maavarade iseloomu, võib selgelt väita, et nii nagu meilegi, pidi ka varasematele inimestele kõigepealt käppa jääma vask, siis pronks, siis raud jne

kuid nanotehnoloogiat kasutavaks kõrgtsivilisatsiooniks saamiseni oleks kulunud tohutu hulk aega, mil ka ilmselt mitte vähem ressursse kulutati, kui meie ajal. ilmselt oleks neid isegi priiskavamalt kulutatud sest kui meie elame eelkäijate riismetel, võib vaid ette kujutada, millised laadungid nende käsutuses võisid olla. sellisest tarbimisest oleks aga mingeid kahtlasi jälgi pidanud jääma.

lisaks on küsimus ka energeetilistes vajadustes. selge, et oma arengu teatud etapil hakkab inimkond vajama meeletult energiat. enne selle etapini jõudmist pole aga tehnoloogiline baas veel nii tugev, et kohe või üsna ruttu osataks kasutusele võtta meie mõistes alternatiivseid, taastuvaid energiaallikaid. inimene juba on selline, et oma vajaduste rahuldamiseks võtab ta esimese ettejuhtuva allika. seda versiooni, et "aga ehk nad enne nafta, söe jmt kallale asumist mõtlesid, sügasid kukalt ja jõudsid üksmeelse tõdemuseni, et need viivad vaid probleemideni ning oma keskkonna säästmise huvides otsustati fosiilkütuste kasutamis asemel aeg maha võtta ning leiutada midagi säästlikumat, ohtumat ja taastuvat jne" võib ullikestele rääkida. võid mürki võtta, et ka meie väidetavad eelkäijad lükkasid londid mulda, imesid naftat nagu jaksasid ja kärsatasid sütt nii, et taevas must. ning nafta ja süsi olid olemas ka juba nende ajal.

ja jällegi tuleb järeldada, et siin on viga. ei saa olla, et nemad poleks vajanud samu aineid, mida meie. ei saa olla, et nanotehnoloogiani jõudnud ühiskond oleks oma järeltulijatele nii rikkalikult varusid jätnud.
___________________________

muideks, ma kinnitan, et need väidetavad leitud jupikesed on võltsing. muidugi võivad asjad olla tõesti nanotehnoloogia teel valmistatud aga sel juhul meie oma osavnäppude poolt. nii peened, õrnad jupikesed ei peaks kuskil mullas/liivas või kusiganes mingil juhul tuhandeid aastaid vastu. pinnaseosakesed oleks need juba AMMMMU pulbriks jahvatanud.

Mulle jällegi meeldib mõelda, et tsivilisatsioon ekpsporditi kusagilt kaugemalt.
Lähme tagasi küsimuse juurde, kuidas loodi Cheopsi püramiidid kivikirveste ja haamritega? Ei tasu unustada nende valmimiskiirust ja ehitusel kasutatud täpsust.

Niipalju kui mina aru saan, siis sa pooldad kõige rohkem kas seda, et ahvid leiutasid nanotehnloloogia või on tegu loodusliku bs-ga
Vasta
#16
tivilisatsioon võidi kuskilt eksportida. ühes inimese endaga. sellele ma väga palju vastu ei vaidlegi. aga...kust see tsivilistsioon meie toojate juurde tlui? kas meie toojad arenesid ahvidest või tekkisid plaktsi mittemillestki iseenesest?
Vasta
#17
On veel üks võimalus.
Põhimõtteliselt sama teema nagu Isaac Asimovi raamatus "Igaviku lõpp"
Inimkond võib ennast ise reprodutseerida. Igavesti.
Ei ole algust, ei lõppu. On ring. Väikeste erinevustega - nende erinevuste nimel aga seda ringi jätkuvalt keerutataksegi...

(Muidugi eeldab selline lähenemine aja, tuleviku ja oleviku defineerimist...milles jälle mina väga kahtlen)
Vasta
#18
Tore, et siin mõningast arutelu on tekkinud ... teisalt on see arutelu aga selline suht üldine või filosoofiline ... vast ainult üks Jasoni väide on mõneti konkreetsem:

Tsitaat:Algselt postitas: Jason
muideks, ma kinnitan, et need väidetavad leitud jupikesed on võltsing. muidugi võivad asjad olla tõesti nanotehnoloogia teel valmistatud aga sel juhul meie oma osavnäppude poolt. nii peened, õrnad jupikesed ei peaks kuskil mullas/liivas või kusiganes mingil juhul tuhandeid aastaid vastu. pinnaseosakesed oleks need juba AMMMMU pulbriks jahvatanud.

Iseenesest on BS-hüpotees meeldiv selle poolest, et tema kontrollimisel on kõige enam lootust lõplike tulemusteni jõuda. Jämedalt võiks kõik BS-d olla jagatud kahte kategooriasse: BS0 (nimetame seda nii), kui genereeritud on vaid vastav lugu või BS1, kui valmistatud ning sobivas kohas pinnasesse poetatud on kõneksolevad artefaktid. Usku BS0-i võiks tugevasti kinnitada asjaolu, kui vaadeldavas loos esinevate isikute, asutuste, kohtade jms eksistentsi kohta puudub Internetis sõltumatu informatsioon, st väljaspool antud loo konteksti esinev informatsioon - lugu ise võib (mõningate variatsioonidega) olla muidugi leitav erinevates veebikohtades, sh tõlgetena. Mõningad katsed lihtsa BS0 avastamiseks mul ebaõnnetusid: Balbanyu jõgi Eelpolaar-Uraalides on olemas (link), ZNIGRI on olemas (link), E. W. Matveyeva on olemas, töötab (või töötas) TsNIGRIs ja on sobiva uurimisprofiiliga (ühe ta ettekande järgi siit). Ega see muidugi ei tõesta, et pole BS-ga tegemist, isegi seda mitte, et BS0-ga pole tegemist. Seda küll, et vähemasti on autor mõneti vaeva näinud loo usutavaks tegemisel. Mis BS1 puutub, siis tema puhul tuleb juba tõsiselt küsida eesmärkide kohta ja ta kipub liigituma vandenõude all.
Mis puutub sellesse, kas taolised asjad võivad nii kaua maapõues säilida ... volfram ja molübdeeni peaksid olema suht tugevad ja vastupidavad materjalid, teisalt (nagu mõnelt pildilt näha) ongi need jublakad mõneti purunenud. Ja mõned kivistised on maapõues ju sadu miljoneid aastaid säilinud. Niiet ainult materjalide füüsikalis-keemilistest omadustest ja geoloogilistest protsessidest lähtuvalt ma ei julgeks väita, et need asjad ei saa nii vanad olla, kui väidetakse. Muidugi pole see ka tõestus, et nad on nii vanad.
Praegu, muideks, kulgeb üks teine huvitav vaidlus esimeste inimeste ilmumise ajast Ameerikasse (link).
Vasta
#19
No täiesti teaduslik ja sugugi mitte niiöelda parateaduslik lähenemine ei välista näiteks universumi puhul varainti, et see üks lõputu ring on. Sellel oli hästi ilus sellien termin-lause ka kuidas seda sõnastati aga kahjuks meelest läinud.
Pärineb raamatust kus käsitleti esimest kolme sekundit peale suurt pauku.
Et siis on võimalik et pauku pole olnud ja kõik on kogu aeg olnud ja jääv.
Üsna keeruline ja imelik variant aga samas ka ülimalt lihtne ja välistab igasugu ahvide ja muud küsimused.
Nii on ja nii jääb. Vahepealsete muutustega mis tegelikult üks *** puha.

Smile
Vasta
#20
http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/4617466.stm
Seda teemaks võttes, siis on kindlalt öeldud et vulkaani tuhk, millel jäljed on, on 40,000 aastat vana. Jälgede enda vanuses poldud kindel.
Vasta
#21
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/4617466.stm
Seda teemaks võttes, siis on kindlalt öeldud et vulkaani tuhk, millel jäljed on, on 40,000 aastat vana. Jälgede enda vanuses poldud kindel.

Mitte just päris kindlalt: argoon-argoon dateerimistehnikaga (link) on tuha vanuseks saadud 1,3 miljonit (!) aastat ja jääkmagnetismi mõõtmistest enam kui 790 000 aastat (siis toimus viimane Maa magnetvälja inversioon, tuhaosakestes on aga avastatud praegusele vastupidine polaarsus, vt ka "Maakera magnetpoolused"). Muidugi on ka siin võimalikud teatud mööndused, mistõttu vaidlus käibki ...
Vasta
#22
Tsitaat:Algselt postitas: zed
On veel üks võimalus.
Põhimõtteliselt sama teema nagu Isaac Asimovi raamatus "Igaviku lõpp"
Inimkond võib ennast ise reprodutseerida. Igavesti.
Ei ole algust, ei lõppu. On ring. Väikeste erinevustega - nende erinevuste nimel aga seda ringi jätkuvalt keerutataksegi...

(Muidugi eeldab selline lähenemine aja, tuleviku ja oleviku defineerimist...milles jälle mina väga kahtlen)

inimkond ei saa end igavesti reprodutseeruda. iga reproduktsioon hävitab järjekordse laadungi ressursse. oletame, et eelmine tsivilisatsioon kasutas muid põhiressursse kui meie. meie näiteks rauda, naftat, vaske, sütt jmt. ega need maa pealt kuhugi otseselt ei kao aga neid kasutades "puistame" me need varud üle ilm laiali. nii, et näiteks mingi aja pärast pole enam rauamardlaid. rauda ennast on aga maal konstantne kogus kuid see on laiali pillutatud. lõpuks ei jää vist muud üle, kui tuleb hakata õhust ja armastusest mõõku taguma aga see on pehmelt öeldes jura
Vasta
#23
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/4617466.stm
Seda teemaks võttes, siis on kindlalt öeldud et vulkaani tuhk, millel jäljed on, on 40,000 aastat vana. Jälgede enda vanuses poldud kindel.

40K asta vanune homo sapiens sapiensi jalajälg pole küll midagi müstilist. välja arvatud ehk see, et see siiani sälinud on aga seda, et HSS juba tollal eksiteeri, pole küll keegi peale kreatsionistide vaidlustanud
Vasta
#24
Tsitaat:Algselt postitas: Jason
40K asta vanune homo sapiens sapiensi jalajälg pole küll midagi müstilist.
Seda jah (1M küll juba oleks). Aga antud juhul keerleb vaidlus selle ümber, et "millal avastati Ameerika", st millal ja mis teid pidi jõudis HSS Ameerikasse, ja selle vallas (nagu paistab) on 40k küll juba suht "kõva sõna" ...
Vasta
#25
Siia võiks veel ühe huvitava lingi lisada:

http://paranormal.about.com/library/week...11402a.htm

Need Dropa kettad on huvitav leid aga kuna need on Hiinas siis pole lubatud nö lääne teadlastel neid lähemalt uurida. Leid ise tehti juba 1938 aastal.
Mis neist tänaseni saanud ei tea. Kokku leiti siis 716 tk, nii et päris arvestatav hulk.

Muudetud: 22-1-06 kell 12:35:26 pidur
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat