22-11-2009, 19:24
Käin ise Gustav Adolfi Gümnaasiumis, ( hetkel 6. klass ) ja meile on räägitud üks lugu, mis on väga lugupeetud ja hea õpetaja Katrin Mattheus'i enda lugu:
Ühel täiesti tavalisel tööõhtul oli ta otsustanud jääda kooli tööd tegema. Saatis oma kolleegi väikese maja ( uuem maja - seal on juurde ehitatud pisut) alt uksest välja, mis läheb läbi garderoobi, mis on tegelikult vana kelder ( seal olevat kuuldud kettide kolistamist - miks, sellest pole aimugi, sest minuteada pole seal ühtegi vangikongi, aga võis ka vabalt olla. ). Enne oma klassi juurest lahkumist oli ta jätnud ukse kindlalt lahti. Läks ülesse tagasi - vaatas : klassiuks kinni, keegi kolistab sees. Ta teadis, et koolis pole enam kedagi, koristajad olid ammu läinud, seda enam õpetajad. Läks katsus ust lahti teha, aga ei saanud - uks lukus. Koputas ja küsis, et kes seal on? Aga kolistamine-laamendamine jätkus. Nii viie minuti pärast sai ta lõpuks klassi sisse, ja eest leidis ta segamini klassi: laud oli paberitest sassis, ümber oli keeratud päris mitu tooli, kolm-neli tooli oli ära lõhutud alt, aken lahti ( klass oli siiski kolmandal korrusel, niiet kes iganes sealt välja tahtis minna, oleks kindlalt sodiks kukkunud ).
Suure maja kummituslugudega pole ma nii täpselt kursis, aga garderoobid ( jällegi keldris ) on sellise vana ilmega, suur käik ümmarguse võlviga ja paremale-vasakule lähevad erinevad garderoobid. See tuletabki mulle meelde, et peaksin uue garderoobitädikese käest küsima, kas tema on midagi näinud
Ühel täiesti tavalisel tööõhtul oli ta otsustanud jääda kooli tööd tegema. Saatis oma kolleegi väikese maja ( uuem maja - seal on juurde ehitatud pisut) alt uksest välja, mis läheb läbi garderoobi, mis on tegelikult vana kelder ( seal olevat kuuldud kettide kolistamist - miks, sellest pole aimugi, sest minuteada pole seal ühtegi vangikongi, aga võis ka vabalt olla. ). Enne oma klassi juurest lahkumist oli ta jätnud ukse kindlalt lahti. Läks ülesse tagasi - vaatas : klassiuks kinni, keegi kolistab sees. Ta teadis, et koolis pole enam kedagi, koristajad olid ammu läinud, seda enam õpetajad. Läks katsus ust lahti teha, aga ei saanud - uks lukus. Koputas ja küsis, et kes seal on? Aga kolistamine-laamendamine jätkus. Nii viie minuti pärast sai ta lõpuks klassi sisse, ja eest leidis ta segamini klassi: laud oli paberitest sassis, ümber oli keeratud päris mitu tooli, kolm-neli tooli oli ära lõhutud alt, aken lahti ( klass oli siiski kolmandal korrusel, niiet kes iganes sealt välja tahtis minna, oleks kindlalt sodiks kukkunud ).
Suure maja kummituslugudega pole ma nii täpselt kursis, aga garderoobid ( jällegi keldris ) on sellise vana ilmega, suur käik ümmarguse võlviga ja paremale-vasakule lähevad erinevad garderoobid. See tuletabki mulle meelde, et peaksin uue garderoobitädikese käest küsima, kas tema on midagi näinud