Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Pagus ehk kohavaim - rahvusegregor
#1
Ajaloost teame rääkida et pagus olivat kohavaim, keda siis metsades või külades elanud rahvad austasid.

Sõna pagus tuleneb ladina keelest ning on üheagselt tähendanud nii struktuurilist üksust (mingi maatükk või piirkond... nagu maakond), kui ka ühisvaimu, kes oli küla või maakonna kaitseja ning keda austati.
Kreeka keele ajaloost leiame aga sõna pagos, mis oma tähenduselt on väga laiaulatuslik. Nimelt tähistab ta kaljut, kivi, aga ka seisvat kaljut, seisvat kivi. Arvatakse et megaliite ja menhire nimetati pagoseks.

Kohavaimu mõiste viis mu mõtted rändama rahvusegregori radadele. On ju rahvusegregorigi näol tegemist omamoodi hingestatud jõuga mis on omane mingi kindla piirkonna inimestele.

Inimene sünnib kindlasse kohta vastavalt oma soovile. Eesti rahvas asub siin Läänemere kaldal juba oma 10000 aastat. Mis see on, mis hoiab meid siin nii kaua, vaatamata kõigile alandustele ja kannatustele?

Maailmas on vähe rahvaid, kes nii pikka aega on olnud paiksed, ühele asualale truud. Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks nimetame, ja igaühe juurde on meil mõni pärimus. Maa kõneleb meiega meie keeles, kuid muidugi ei ole see metsade ega vete hääl, mida kuuleme, vaid kümnete põlvkondade sosin, nende tööde ja rõõmude, vaevade ja heitluste, tõdede ja vastutõdede kauge kaja.
Nii arutleb oma raamatus "Hõbevalge," lahkunud Lennart Meri.

Iga geograafiline üksus omab oma kindlat energiavälja. Iga energia kannab endas vastavat informatsiooni. Kas me nimetame seda kohamäluks või kuidagi teisiti ei oma tähtsust. Maailmanägemus ja –tunnetus on kõigil rahvustel mingil määral erinev.*

Mis ühele rahvusele on maitsekas tundub teisele pehmelt öeldes eksootiline. Samas on ka see kõik vaid energiate vahetus. Inimesed armastavad reisida. Reisivad nad aga selleks, et oma energeetikat uuendada, miksida, värskendada. Kui nüüd äkki see eksootika koju kätte tuleb, tekib konflikt. Põlisasukad püüavad säilitada oma koha energeetikat, sisserännanud aga üritavad oma koha energeetikat kaasa tuua ja uude pinnasesse istutada, teadvustamata endale, et see ei ole võimalik. On võimalik luua ainult mingi uus kunstlik aseaine mis ei rahulda ei neid endid ega põlisasukaid. Keegi peab siis ennast muutma. Loomulik oleks, et seda teeb külaline.

Meie, kui väikerahvas, peame oma pagust hoidma ja arendama sest see on just see mis meie kultuuri alles hoiab.
Sellised rahvusegregorid on väga rikkaliku jõuga... see tähendab siis seda et kes iganes selle pagusele käpa peale saaks, suudaks eestluse kui sellise kaotada. Sest kui kaob meie kultuur... siis kas vaid nimetus eestlane teeb meid eestlasteks?
Liialt kaua on meie riik lömitanud teiste ees ja pidevalt oma pagust maha müünud. Selle asemel et sedasi müüa... parem kasvatame teda. Sest kes julgeb end nimetada eestlaseks kui eestlus on kadunud.
Ja siin all ei pea ma silmas lihtsalt keele oskust ja lipuvärvide tundmist. Rahvuslus on märksa sügavamal... pagus on tegelikult see mis meid ühendab.


---
* kasutatud materjale Ivari Vee kirjutisest "Rahvuse energeetika"
Vasta
#2
Targad ja päevakohased sõnad. Küllap tunnevad nii paljud eestlased, kui ka pole osanud seda välja öelda.
Vasta
#3
tuleb öelda välja... ja tuleb öelda nii et ka teised kuuleksid.
muidu jääb see hüüdja hääleks kõrbes.
Vasta
#4
Tekib küsimus, et kuidas siis takistada neid sisserännanuid meie pagust hävitamast. Niipea, kui neil takistada oma kultuuri meie kultuuriruumis viljeleda, saab vastu näppe, tembeldatakse rassistiks ning karistatakse ka veel takkaotsa. Tolerantne peab olema, öeldakse. See tolerants aga viib ju kultuuri hääbumiseni, kuni kõik on üks suur hall mass ning kellelgi pole kuuluvustunnet ega pärinevust. Kõik rahvad on ühtsed Bleh Kuidas selle vastu võidelda, kui ühiskonnasüsteem seda takistab ?
Vasta
#5
Kui inimesed teadvustaksid ka avalikult oma kultuurilist kuuluvust, siis kasvaks meie vägi vaikselt, aga kindlalt. Pole vaja iga väikese süüdistuse peale reageerida. Meie kui iseseisev rahvas, peame leidma mingi tee, kuidas oma kultuuri maksma panna.

Kahju on tunnistada, et enamus meist on oma maa maha müünud koos iseendaga.
Kui me nüüd end ei muuda, siis pole paarisaja aasta pärast ühtegi kalevipoega ja lindatütart läänemere kallastel.
Vasta
#6
See sarnaneb pigem üleskutsega, et oleme kõik erilised, kuid samas sarnasel moel ja kokku oleme tegelikult hall mass, kes peab end eriliseks.

Aeg läheb edasi ja pole mõtet end kramplikult eraldada kaasajast. Identiteedi otsimine väljast näitab vaid seda, et iseendas seda pole.
Vasta
#7
See hall mass on üks täielik idiootsus, mis on mõne kiiksuga inimese poolt välja mõeldud, pseudoprobleem.
Vasta
#8
Tsitaat:Algselt postitas: celtic
Sõna pagus tuleneb ladina keelest ...

Kas eestikeelene pagu on sama tüvi (pagulane, maapagu, pagema)? Huvitav, miks üks kivi on põldpagu (päevakivi, ik feldspar)? Ja mis suhtes pagusega (selles ühisvaimu tähenduses) on genius loci?

Veel lisandust sama asja juurde (topeltsitaat Jacques Vallee raamatust "Teine reaalsus", lk. 211-212):
"Frank Waters juhtis enne Evans-Wentzi tähelepanu sellele, et varased valged asunikud Ameerikas omandasid väga lähedase suhte indiaani meelsuse ja tundmisega. Ta kirjutab raamatus "Masked Gods" {Maskides jumalad}:
Nad kohtusid siin suure psüühilise olevusega, mis oli selle koha vaim, uue mandri süda. See lagundas neid moraalselt täiesti. Kuid igaüks alistus erinevalt."

Muudetud: 15-3-06 kell 20:39:11 Hallucigenia
Vasta
#9
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
"Frank Waters juhtis enne Evans-Wentzi tähelepanu sellele, et varased valged asunikud Ameerikas omandasid väga lähedase suhte indiaani meelsuse ja tundmisega.
Veidike offtopic aga huvitav ikkagi.
Kui USA:l täitus ümmargune arv 200 siis meenutati selle riigi algusaegu kogu maailmas.
Tuli ilmsiks, et Rootsi Kuningriigist siirdusid Uude Maailma esimesed ümberasujad 1600 aastatel.
Palju rahvast läks pikale merereisile Soomest.
On jälgi et ka Eestist.
Kuulus ju meie kodumaagi 1550-1800 Rootsi valla alla.
Soome-eesti ümberasujad asusid elama põlismetsadesse.
Kuna oleme ennast alati pidanud metsarahvaks saadi ka uues kodukohas hakkama.
Esialgu elati meile omastes püstkodades, elatuti küttimisest.
Tasapisi rajati elamised, raadati põllumaa.
Kõige huvitavam on see, et soome-eesti uusasukate läbisaamine kohalike indiaanihõimudega oli alati suurepärane.
Kaubeldi omavahel, kui indiaanlastel talvisel ajal kippus nälg näpistama, jagasid uusasukad neile lahkelt oma kasinatest varudest kartulaid.

Hiljem kui puhkesid esimesed konfliktid, nn. "indiaanisõjad" mujalt Euroopast pärit uusasukate ja pärismaalaste vahel, jäid soomlased-eestlased neist puutumata, vähe sellest, kohalikel indiaanihõimudel oli soomlaste-eestlaste kutsumiseks isegi omakeelne sõna, see kõlas tõlkes: "need kes on nagu meie"...
Vasta
#10
küll pagan paganat tunneb Laugh
Vasta
#11
Niisiis on täheldatud juba hiina keele sarnasust eesti omaga ja nüüd ka indiaanlased on meid omaks võtnudSmile
Huvitav, mis järgmisena välja tuleb.
Vasta
#12
samas aga tunti siinsete nõidarstide (arbujate) püha viha kui miskit liiga tehti... siis ei aidanud miski... pühitseti sisse Kaali metallist raiutud mõõgad ning mindi arbujate juhtimisel sõtta...
Vasta
#13
(15-03-2006, 16:11 )Celtic Kirjutas: Kui inimesed teadvustaksid ka avalikult oma kultuurilist kuuluvust, siis kasvaks meie vägi vaikselt, aga kindlalt. Pole vaja iga väikese süüdistuse peale reageerida. Meie kui iseseisev rahvas, peame leidma mingi tee, kuidas oma kultuuri maksma panna.

Vigala Sassi nägemus väest:
“Vägi on seotud isiksuse võimega midagi teha või suunata või olla selles sees. See on olematu, niisugune filosoofiline osa, mis on teatud olukorrale antud. Minu jaoks on vägi teadmised ja nende kasutamise oskus end ümbritsevas keskkonnas – kui antud olukorras leiad kõige optimaalsema lahenduse. Need inimesed, kes on väekad, käituvad ju rahulikult ja teavad, mida nad teevad."

Rahvaravitseja Vigala Sass soovitab hirmust üle saamiseks teadlikuks saada:
http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/uus...d=69696109


Vasta
#14
Egregori, kui mõistet, aga mitte kui sõna, tundis ja kasutas juba Oswald Spengler "Õhtumaa allakäigus". Sõnana kasutab ta väga erinevaid väljendeid, nt ühishing, hing jpm. Ka linnuparve liikumise näite ta toob.
Õigemini ta on sellele mõistele lausa rajanudki oma kultuuride sünni, elu ja surma teooria. Ta rõhutab, et kultuuri ei loo ükski inimene ega idee, ega ka mitte usk, vaid:
Tsitaat:Vaimsed kooslused, esialgu oma liikmete kogusummana, suurenevad ja vähenevad, kuni ükskord tungib nende kõikide verre ühise muljena mingi kosmeelepuhang, mille mõjul moodustub üksikliikmete kogumist äkitselt uus olend. /.../ Hing on igal tõeliselseisusel ja klassil ... talupoegadel ja töölistel, suurlinnapööblil, kõrvalise oru elanikel, rahvasterännu-aegsetel hõimudel, Muhamedi kummardajatel ning üldse igal vastsel religioonil või sektil. Kõige vägevamad sedalaadi entiteedid on kultuurid, sündinud mingist suurest hingelisest vapustusest, mis tuhandeaastases oleluses seovad ühtsuseks kokku kõik vähemat liiki hulgad - rahvad, seisused, linnad, põlvkonnad.
See tsitaat on pärit II köite lk 35-35; kuid see on läbiv mõtteviis tema raamatus.
Kui paralleel tõmmata inimesega ja tema kehadega - füüsiline, astraal(emotsionaal) jne, siis Spengler näeb siin egregoride mittefüüsilist keha. Mis füüsilisest kaugemad kihid need täpsemalt on, ei oska öelda, küllap seal on segu mitmetest neist.
Vasta
#15
Minu hinnangul on Egregoride allikaliseks kandjaks vaimne KULTO-maailm! See paralleelmaailm sisaldab endas samuti 0-9 Auratasandit, seega saab ka egregore vaadelda vähemalt 9-st täiesti erinevast tasandist lähtuvalt. (Ma isiklikult eelistan "aurakehade" nimetuse asemel "auratasandi" nimetust, kuna sõna "keha" tundub vähemalt mulle natuke ebakohane ja eksitav). Teiseks - auratasandite puhul pole tegu tšakratega (minu mõistes "toimejõud"), vaid kõik tšakrad saavad toimida mistahes auratasandi siseselt. Kolmandaks - ka esimesel füüsikalis-keemilisel Väljalistasandil eksisteerib oma Vaimne (immateriaalne) poolus. Nagu vastupidi eksiteerib üheksandal Holistilisustasandil oma Maine (materiaalne) poolus. Selline veits keerukam süsteemne (8-tasandist lähtuv) jutt siis.
Vasta
#16
Pimedus, pole midagi kosta. Kas ma nüüd just selle sinu keerulisema maailmapildi omaks võtan, see on iseasi, jään veel ikka oma (sedagi ju mitte päris oma) ja lihtsama juurde. Kuid sinu kirjeldusel on jumet.

Kohavaimust ja egregoridest edasi, Spenglerit, kellega ma suuresti nõustun, ümber jutustades.
Tema käsitleb suuri egregore - rahvaid, rasse ja keeli tekkinuna sügavas seoses oma ümbruskonnaga, maastikuga. Rassi all kirjeldab ta enamusel juhul küll suurte rasside siseseid erinevaid inimtõuge.
Tsitaat:Tõul on juured. Tõug ja maastik kuuluvad kokku. /.../ Tõug ei rända. Inimesed rändavad; nende põlvkonnad sünnivad üha uutel maastikel. Maastik omandab salajase võimu neis kätkeva taimelise alge üle, ja lõpuks on tõu ilme põhjalikult muutunud - vana on kustunud ja uus sündinud.
lk 157, ii kd
Selle põhjal võib oletada, et Aafrika savannides elanud ürginimesed, kes olid väga musta nahaga, muutusid Euroopas valgeks mitte ainult parema D-vitamiini omastamise pärast, vaid nende välimuse kujundas kohavaim.

Ning eestlus - niikaua ja niivõrd on siinsed elanikud seotud kohaliku kohavaimuga (oma mitmetel erinevatel kujudel ja külatasemel kohalike vormidega), siis on tegu eestlastega, maarahvaga. Kuigi nad võisid nt suurte kivikirstkalmete ehitamise ajal veel mitte soomeugri keelt kõneleda. Kivikirstkalmete ehitajad olid aga juba suht kindlalt soomeugrilased /Tutulus 2018, lk 5; Kriiska, Lang ja Valk/ Siinkohal tasub üle lugeda ka Celticu algpostitus. Meie oleme siin elanud 10 000 aastat!
Suurlinnad aga on juurtetu rahva kogunemiskohad. Seal on tekkinud mingi omalaadne linnavaim, mis väärib kunagi omaette teemat. Suurlinnad, linnadžungel, selle probleemid.
Vasta
#17
Panen siia vahele mõtte, mis tekkis viimast postitust lugedes. Mina tajun linnades liikumise energiat ehk siis minu jaoks on esiplaanil see. Kuskil mujal sa ei näe nii suures kontsentratsioonis liikuvaid tegelasi. Liiguvad ideed, liiguvad mõtted, liiguvad inimesed, linnud, autod ja rattad inimese abil. Kuna mulle liikumine sobib, siis ma ei tunne ennast seal halvasti. Samas looduses on jälle teistmoodi ja ka seal mulle meeldib ja sobib.
Vasta
#18
Ma parandasin oma eelmistes postitustes koledad hooletusvead: Spengler, mitte Sprengler embarrassed

Aga linnadega ongi nii, nii minu kui ka Sp. arvates, et suuruselt paras linn on elav, kokkukutsuv, ideid sünnitav, arengumootor, kultuurikeskus, mis toimib koos maaga, mõneti küll vastandudes, kuid ikkagi veel mitte päris iseseisvat moodustist olles.
Suurlinnad on need probleemsed.Kust alates linnast saab suurlinn, seda selles kontekstis vast ei saagi määrata elanike arvu järgi, vaid vb oleks kuritegevuse määr adekvaatsem näitaja.
Vasta
#19
(13-02-2020, 15:10 )Mannu Kirjutas: Suurlinnad on need probleemsed.Kust alates linnast saab suurlinn, seda selles kontekstis vast ei saagi määrata elanike arvu järgi, vaid vb oleks kuritegevuse määr adekvaatsem näitaja.
Kuritegevus tundub mulle tekkivat energia ülejäägist. (lihtsalt üks vaatepunkt) Et ei oska sellega midagi mõistlikku peale hakata ja rakendada ka pole kuskile... Linnades on kuritegevus vbl tõesti rohkem tuntav ja teostatav, teine inimene või kellegi vara on kohe nina all.

Vasta
#20
(14-02-2020, 10:54 )pila Kirjutas: Kuritegevus tundub mulle tekkivat energia ülejäägist. (lihtsalt üks vaatepunkt) Et ei oska sellega midagi mõistlikku peale hakata ja rakendada ka pole kuskile... Linnades on kuritegevus vbl tõesti rohkem tuntav ja teostatav, teine inimene või kellegi vara on kohe nina all.
Pigem on kuritegevust linnades rohkem anonüümsuse tõttu. Teise inimese vara oli ka külas nina all ja saadaval - mindi kodunt ära, jäeti uks lahti ja luud ukse ette - aga "külapolitsei", naabrivalve oli niivõrd tõhus, kõik tundsid kõiki, et sulleril pääsu polnud.
Teisest küljest see "külapolitsei" ja "kõik tundsid kõiki" mõjub mõnele (ja üldsegi mitte kuritegevusele kalduvale hingele) ahistavalt. Fred Jüssi on ühes oma loengus maininud, et tema ei saaks maal elada selle külapolitseiliku "a miks sa sihuke veidrik oled ja koos meiega ei joo?" pärast. Naistel on see minu meelest kergem, sest see "koos meiega ei joo" langeb ära. Ühelt poolt annab turvatunde (ei varastata, õhtul peksa ei saa jne), teiselt poolt ikkagi kontrollib.

Spengler kõneles isegi mitte suurlinnadest, vaid MAAILMAlinnadest. Neid loetles käputäie - ajaloost Baabülon, Aleksandria, tema tänapäevast (1900 päris algus) Pariis, London, New York, mõned veel. Kas aga Fred Jüssi elaks/oleks elanud New Yorgis ja sealt käinud oma loodusretkedel? Suht kindel ei, sest maailmalinna ümber loodust enam ei ole. ..... Äkki sellega võikski defineerida seda "üle piiri" läinud linna????
Kindlasti on palju ka inimesi, kes igast otsast vaadates on head ja huvitavad (ja mitte kuidagi allakäinud, kuritegelikud või tühised), kes elavad just nt New Yorgis. Vanu juuri neis aga enam vist küll ei ole? Ja see ei ole neile koormaks, vaid õnnistuseks. Mis on need uued juured? Juur nimega "vabadus"? Või klammerdumine nimega "vabadus"?

Klassikaliselt paraveebilikult võttes (reptiloidide vandenõu) on suurlinnad meid valitsevate tulnukate jaoks suurfarmid, kus inimhulgad oma stressavas ja kiires suurlinnaelus toodavad neile nii vajalikke negatiivseid emotsioone. Noh-jah, seda usub igaüks niipalju kui usub .

Meelde on jäänud veel üks loeng (Ööylikool?), kus üks noor, intelligentne, edumeelne ja pigem rahvusriikide vastane inimene rääkis potentsiaalsest uuest tekkivast identiteedist Euroopa linnades. Seni olen kuulnud ainult seda, et rahvuslik ei kõlba, on paha-paha, aga midagi uut ka asemele ei paku. Identiteeditunde puudumine on mu meelest ka üks asi, mis soodustab kuritegevust ja teeb tavaliselt õnnetuks, kuigi mõnele võib jällegi erilise vabadusetunde anda. Ja see uus identiteet oli, ta tõi näite, et üks linn saab heade arhitektide linnaks, teine kunstnike linnaks jne.
Vasta
#21
(12-02-2020, 18:36 )Mannu Kirjutas: Tema käsitleb suuri egregore - rahvaid, rasse ja keeli tekkinuna sügavas seoses oma ümbruskonnaga, maastikuga.

Keskkond ja ümbruskond on iseenesest SOTSO-maailm, mis muidugi on tugevasti seotud egregoride tekkega. Kuid egregoride tõeliseks tekkeks on tarvis ühisvaimu ehk KULTO-maailma, kus toimud sügavam nähtuste tunnetamine, traditsioonide loomine ja kokkuleppeline väärtustamine. Näiteks füüsilises keskkonnas näeme erinevaid mehhaanilisi elurütme, aastaaegu, tähtkujude ringlust, erinevaid loomi, taimede kasvu, mineraale jne mida erineval moel saame oma elus ärakasutada. Kuid süvenev vaim otsib kõigi nende vahel assotsiatiivseid analooge ja seoseid, luues õpetuslikke sümboleid ja tähendusi, mis aitavad elu paremini mõtestada ja ühiselt organiseerida. Arvatavasti on kõik usuegregorid tekkinud shamanistlikust aastaringlusest ja hilisemast astroteoloogiast, mis on küll seotud väliste füüsiliste objektidega, kuid tegelikult sünnivad vaimsest tunnetusest ja sümbolitest.

Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Kogu tõde juustest ehk miks indiaanlased kandsid pikki juukseid Shponglebob:::) 55 35,770 18-03-2020, 19:01
Viimane postitus: Punahabe

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat