[Hallucigenia]

Paljude katoliku kiriku poolt hoolsalt hoitavate reliikviate hulgas on ka üks vedel reliikvia. Või täpsemalt öeldes selline, mis muutub vedelaks kolm korda aastas vastava tseremoonia käigus. Jutt on Naapoli kaitsepühaku Püha Januariuse* (San Gennaro) verest. Verd (või vedelikku, mida sellena esitletakse) on umbes 60 ml (kolmandik teeklaasi) ja teda hoitakse kinnipitseeritud klaasanumas. Kolmel korral aastas - laupäeval enne 1. pühapäeva maikuus (eile siis), 19. septembril (pühaku nimepäev) ja veelkord detsembris - muutub seismisel tahkunud veri uuesti vedelaks. Esimene teade taolisest imest (jutumärgid viimase sõna ümber vabatahtlikud) pärineb aastast 1389.

Muidugi tekkib siin mitmeid küsimusi - kus seda verd üle tuhande aasta hoiti, enne kui imed hakkasid sündima? miks ta juba ammu halvaks pole läinud? ("Munk ei mädane"?) jne. Välja on pakkutud ka suht konkreetseid hüpoteese, millega tegelikult tegemist võiks olla (nt tiksotroopne** FeO(OH) kolloidlahus). Tänapäevaste vahenditega saaks küsimusse selgust tuua ka pudelit avamata, aga miks peaks kirik sellest huvitatud olema?

*kristlik piiskop, kes tapeti märtrina Rooma imperaator Emperor Diocletianuse poolt aastal 305.
** tiksotroopsed materjalid - vedelduvad raputamisel, tuntud näide ketchup

[zepac]

Pilt

[Müstik]

Seda nähtust nimetatakse VEREIME ja see on seotud PÜHADE PEADE KULTUSEGA.
Templirüütlid kummardasid püha Euphemia pead, kelle sarkofaagist voolas verd, mis tervendas haigeid.
Prof. Hans Bender oletab, et Januariuse vere puhul on tegemist kohalviibijate psühhokineetilise aktiga, mille kutsub esile seeläbi tekkiv afektiivne väli.

http://www.cicap.org/en_artic/at101014.h...20analyses

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Müstik
Prof. Hans Bender oletab, et Januariuse vere puhul on tegemist kohalviibijate psühhokineetilise aktiga, mille kutsub esile seeläbi tekkiv afektiivne väli.

Minemata konkreetseks, lisan vaid, et nähtus võib olla põnev ja huvitav ka sõltumata sellest, mis seal pudelis tegelikult on või ei ole.

[Hallucigenia]

Veidralt käituv "San Gennaro veri" tõi meelde ühe teise kinnises ampullis ebatavaliselt käituva vedeliku. Inglise admirali Robert FitzRoy (1805-1865) nimega on seotud seade, mida omal ajal kasutati ilma ennustamisel, mille toimimise põhimõte aga on tänaseni jäänud ebaselgeks (ik Fitzroy's Storm Glass). Tormiklaas kujutab endast kinnist klaasampulli, milles on mõnede mineraalsoolade ja kampri piiritus-vesilahus (täpsema koostise leiab siit). Sõltuvalt ilmast moodustuvad lahuses erineva suuruse ja arvukusega kamprikristallid - mõningane kogemus lubavat nende põhjal siis ka ilma ennustada. Miks asi toimib (kui toimib), pole tänini selge. Vedelik ampullis on ju välistingimustest suht hästi isoleeritud (erinevalt harilikust baromeetrist ei pääse eriti ligi õhurõhu muutused, toas ei mõju ka välistemperatuur). Esitatud on mitmeid spekulatsioone (elektriväljade mõjust kuni kvanttunneleerimiseni läbi klaasi), aga üldtunnustatud vastus puudub.
PS.: Unus mainimata, et segasin kunagi ka ise "FitzRoy segu" kokku, aga ega ma teda eriti jälgida viitsinud, midagi nagu seal veidi muutus ... ja tänaseks on see kolvike kusagile lootusetult kadunud juba.

Muudetud: 8-5-06 kell 21:01:27 Hallucigenia