Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Determinism
#1
Ma ei tea, kas see on õige koht sedalaadi teemade arutamiseks, kuid arvan, et determinsim on mõneti seotud Universiumiga.. Ja mõneti on ta minu jaoks samasugune paradoks.

On ju täiesti loohiline, et iga sündmuse tekitas eelnev sündmus. Õun ei kuku puu otsast alla, ta kukub, kuna maa tõmbas teda enda poole. Ehk siis, et iga sündmusel on põhjus ja tagajärg. See tagajärg on omakorda põhjuseks mõnele teisele sündmusele jne. jne. Aeg on justkui sündmuste ja tagajärgede ahel.

Milles on siis see paradoks? Aga selles, et lähtuvalt determinismist ei tohiks inimesel vaba tahet olla, kogu tulevik on juba ette määratud. Ka Universiumi lõpp on ette määratud. Iga sündmus Universiumi algusest peale põhjustas järgmise sündmuse, mis põhjustas järgmise ja järgmise, kuni tänase päevani. Ka meie põhjustame midagi. Meil pole vaba tahet, sest keemilised protsessid, mis meie peas toimuvad, on juba ette määratud ja alluvad põhjuslikkusele.

Kõik asjad on omavahel seotud. Determinism tundub olevat nii loogiline, et selles ei saa kahelda. Kuid kui selles ei saa kahelda, siis peab ka tunnistama, et mul ei ole vaba tahet ja ma olen vaid robot, energia muundumise produkt.
Vasta
#2
Tsitaat:Algselt postitas: Inime
Kõik asjad on omavahel seotud. Determinism tundub olevat nii loogiline, et selles ei saa kahelda. Kuid kui selles ei saa kahelda, siis peab ka tunnistama, et mul ei ole vaba tahet ja ma olen vaid robot, energia muundumise produkt.
A mis vahet? Põhiline, et Sa ise liiga täpselt ette ei teaks, mis Suga homme juhtub. Kui seda teab vaid mõni jumal, siis ... jumal temaga. Kui ise teaksid - vaat siis oleks õudne küll! Ja mis puutub tahtevabadusse ja vabadusse, siis ... tahta võib paljugi, aga vabadust seda tahet ellu viia nii palju polegi: loodusseaduste vastu ei saa ja ühiskonnas elades oleme me palju vabadused kokkuleppel kaasinimestega käest ära andnud. Eks midagi vastu ka ikka saades ...
Vasta
#3
Aga ehk pakub siis ka huvi, kuidas Jumal meile tahtevabaduse illusiooni loob, st kuidas ta saavutab selle, et tulevik meile määramatuna tundub. Tal on selleks kasutada mitmeid erinevaid mooduseid:
1. Dünaamiline määramatus - veidrad atraktorid. Möödunud sajandi 60-tel aastatel avastati huvitav nähtus - osutus, et ka väga lihtsate deterministlike võrranditega kirjeldatavad süsteemid võivad käituda ettearvamatult. Selles mõttes, et kuitahes väike (aga mitte võrdne nulliga) algtingimuste "loks" võib põhjustada lõpliku aja pärast lõpliku suurusega hälbeid. Muuhulgas on see põhimõtteline põnts täpsele ilmaennusatmisele.
2. Termodünaamiline määramatus - juba suht väikeses ainehulgas (nt ühes või mõnes kilos) sisalduvate aatomite arv on tohutu ja kõigi nende liikumise täpne kirjeldamine ülejõu käiv ka kõige parematele superarvutitele.
3. Kvantmehhaaaniline määramatus - kuigi aatomite liikumist kirjeldav võrrand (Schrödingeri võrrand) on oma loomult deterministlik, toob tema lahendite "tõlkimine" meile kui makroolenditele arusaadavasse klassikaliste suuruste (asukohad, kiirused) keelde kaasa uut tüüpi määramatuse.
4. Mustad augud. Levinud kujutelma kohaselt kaob kogu musta auku kukkunud mateeriaga seotud informatsioon. Ja august väljuv Hawkingi kiirgus on "puhas" müra, mida iseloomustab vaid üks näitaja - temperatuur.
5. Suur Pauk ja sündmuste horisont. Valguse kiiruse lõplikkuse tõttu on meil olemas informatsiooni vaid Universumi nende piirkondade kohta, kust valgus on Suurest Põmakast möödunud aja jooksul meieni jõudnud.
Vasta
#4
Determinismile räägib vastu kvantfüüsika..
kui klassikalises füüsikas on osakeste trajektoorid ja tekked ennustatavad, siis kvantfüüsika, mis kirjeldab maailma täpsemalt, toob sisse määramatused ja ennustamatud sündmused, kus ainult tõenäosused loevad.
Osakeste asukohti ei ole võimalik võrrelda makromaailmaga..
Kõikidel osakestel on lainefunktsioonid, mis tähendab, et nende tegelikku asukohta iseloomustab ainult tõenäosus. Sellises maailmas ei ole meil võimalik ette näha, mis juhtub isegi lähimas tulevikus, kuna me arvestame lihtsalt sündmuste tõenäosust.
Niisiis osakesed võivad juhuslikult tekkida ja hävida ilma, et mingi loogiline ahel seda esile oleks kutsunud.
Vasta
#5
Ma siiski arvan, et isegi mikro tasandil kehtivad kindlad reeglid ja et osakesed alluvad determinismile. Osakese liikumine võib meile vaid tunduda mingil määral kaootiline, kuna meil jäävad arvestamata tähtsad muutujad.
Vasta
#6
Deterministlik maailmavaade tähendaks, et meie kõikidel valikud ja otsused on ainuvõimalikud ja ettemääratud. Kui tuleb valik, kuhu tööle minna, siis determinismi järgi on meie otsus ettemääratud ahelreaktsioon. Teooria, mida käsitleb kvantmehhaanika, seisneb selles, et tegelikult eksisteerivad korraga kõik meie erinevad otsused igal momendil. Iga valikuvõimelise elusolendi võimalustest tekib paralleelne kvantmehhaaniline maailm.. kõige tõenäolisem nendest realiseerub, aga see ei tähenda, et neid teisi maailmu olemas ei oleks.
Kõlab sellise teooriana, mida ei saaks tõestada.. ometi just samale nähtusele ehitatakse praegu kvantarvuteid.
Vasta
#7
Ma mõistan seda teooriat nii. Et juba esimesest hetkest, kui sündis Universium näiteks Suure Paugu näol(kui selline asi üldse toimus), siis alates sellest hetkest hakkasid tekkima teised maailmad, iga sekund jne. Iga maailm on justkui omaette dimensioon, igast dimensioonist areneksid välja uued ja uued dimensioonid -- lõpmatuseni. See on samahea kui jagada kolmnurka kolmnurkadeks -- see viiks lõpmatusse. Kuid lõpmatus on võimatu.

Et areneksid erinevad maailmad, peab olema võimalus erinevateks arengu võimalusteks. Kuid kas see võimalus eksisteeris esimesel ajahetkel, kui kõik olev sündis? Kui esimesel ajahetkel seda võimalust ei eksisteerinud, siis ei saa seda võimalust eksisteerida ka hiljem, kuna doominokivid on juba veerema pandud. Esimesel ajahetkel ei saanud erinevaid arenguvõimalusi eksisteerida.

Vist...
Vasta
#8
Me oleme kõigest tegelaskujud raamatus, mis kirjutati 14 miljardit aastat tagasi, ja me oleme sunnitud lugema oma repliike ja käituma, nagu on ette nähtud. Iga päev mis möödub, on vaid lehekülgede pööramine ja samm lähemale raamatu lõpule.
http://www.youtube.com/watch?feature=pla...BAXswgpVmM#!
Vasta
#9
(10-12-2011, 12:13 )Nielander Kirjutas: Me oleme kõigest tegelaskujud raamatus, mis kirjutati 14 miljardit aastat tagasi, ja me oleme sunnitud lugema oma repliike ja käituma, nagu on ette nähtud. Iga päev mis möödub, on vaid lehekülgede pööramine ja samm lähemale raamatu lõpule.
http://www.youtube.com/watch?feature=pla...BAXswgpVmM#!
Mõtle kui huvitav on determinism, miski veeres 5 aastat sinu peas, et nüüd antud teema välja kaevata Laugh
Samas sinu toodud video on minu arvates ühe dogma peale ehitatud tõde ja see on rohkem nagu religiooni pärusmaa.

Järgnev ei hävita determinismi, aga sogab vett ja muudab asja hoopis segasemaks...
Quantum Mechanics I: The key experiments and wave-particle duality
http://www.youtube.com/watch?v=uK2eFv7ne_Q
vt. alates 0:44 kui Prof. Ramamurti Shankar räägib teoorias double silt katsest jalgpalliga Laugh

Bernardo Kastrup - Consciousness and memory
http://www.bernardokastrup.com/2011/11/c...emory.html
TEDxBrainport - Computer, brains and logic
http://www.youtube.com/watch?v=MMeuJPAmqxo

Quantum Physics and Causality
http://www.youtube.com/watch?v=esBZ0oqz3UQ
http://www.youtube.com/watch?v=lMoD7Ufc0KY

Viimaseid uudiseid...
Entangled diamonds vibrate together
http://www.nature.com/news/entangled-dia...her-1.9532
Vasta
#10
Kes soovib determinismi uskuda, see usub nagunii.-) Nende hulka ma ei kuulu. Tegelikult paistab ka kvantmaailmade paljususe teooria pigem ''elektron on universum ja vastupidi'' uue variandina. Kas tegelikkus pole mitte palju keerulisem? Ja samas ka lihtsam...Milline? Eks tulevastes eludes selgub.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat