Kummitavad kohad

Minu vanaema ja ema töötasid selles kalatehases ja tõesti Weizen ütleb õieti ,sealsed palgad olid 200-300% kõrgemad kui mujal.Vanaema on rääkinud ka sellest, et seal juhtus inimestega õnnetusi.Tollased liinid olid nagu olid.Keegi venelanna kui mälu ei peta jättis sinna ka oma elu.Pisikesena oli endal võimalus seal sees käia ja seda tööõhustiku ka nuusutada. See oli siis 70-ndate lõpus.Muideks sealt tehasest mitte kaugel olnud saeveskis juhtus 5 aastat tagasi kole õnnetus kus üks tore mees jättis oma elu purustajasse. Päikest!

Piusa koopad
http://www.piusa.ee/?13&lang=est&m1=5&m2=13
Põlvamaal asuvad Piusa endise klaasiliiva kaevanduse koopad olevat legendi kohaselt olnud ühendatud salakäikupidi Petseri mungakloostriga, mida mööda mungad siis liikunud. Tänapäeval aga kummitavat nende munkade vaimud aegajalt säilinud käikudes.

Õisu mõis
http://www.puhkaeestis.ee/et/kiosk/oisu-mois-ja-park
Viljandimaal Õisu mõisal pidi olema täiesti oma kummitus kes ennekõike just kohalikke hirmutamas käib.

Pärsti mõis
http://www.hot.ee/parsti/mois.htm
Pärsti mõisas Viljandimaal hirmutab elavaid üks noore neiu vaim, kellest on mõnikord kuulda samme, mõnikord aga nutmist. Kunagi olevat mõisa kõrval asuvasse tiiki uppunud üks tütarlaps. Võimalik, et ta ka tapeti teisel korrusel asuvas toas.
Tolles toas tunnevad paljud kõheduse ja külma tunnet, seal ei taha taimed kasvada ning toa ukse ees on koht kus pendlikeerutajate pendel pidavat seisma liikumatult paigal.
Keegi ei julge selles mõisas öösel viibida ning sinna tuppa ei julge ka niimõnigi kohalik minna.
See tuba asub(lisatud kaardil) hoone põhjapoolseima nurga teisel korrusel.

Keegi teab, kas kuskil Pärnus või Pärnumaal on mõni paik/maja kus kummitab?

Need mis kaardil juba kirjas, ei rahulda.

Kas keegi teab kas ja kus oleks Põltsamaa lähedal kummitavaid kohti?

laimjala vallas laimjala kultuurimaja ja laimjala mõis

Põltsamaal on kindlasti Põltsamaa mõis ja selle park. Mõisa aga sisse ei saa-ära mitte proovigi aga parki võib igal kellaajal minna. Öösiti esimene pargivalgusti vilgub kuid mitte alati. Mõnikord aga kustub kogu pargivalgustus mõneks minutiks. Kui istuda väliklassis siis sealt on hea vaade kogu pargile. Valgusti all seisab väike tumedajuukseline tüdruk roosa kleidiga, ta on umbes 5-7 aastane. Siis kaugemal mõisa juures on teenijanna üleni valges kleidis koos tanuga. Ning vahepeal ratsutab mingi mees hobusega mööda. Väliklassi juures oleva puu otsas ripub keegi.

Mõned kohad siis:

Kambja mõisahoone ehk praegune vallamaja. Kaks vallatöötajat(ilmselt olid kauemaks tööle jäänud) kuulsid samal ajal maja eriosades midagi hirmuäratavat ja jooksid kabuhirmus ninapidi kokku. Veel on kuuldud samme ja muid seletamatuid hääli.

Tartus Annelinnas üks korter. Mingil hetkel tekib elutoa diivanile vanem meesterahvas. Üldiselt paljudes Annelinna korterites kummitab.

Hei, tahaks rohkem informatsiooni saada Uue-Põltsamaa mõisa (endine koolimaja) kummituste ja isikute kohta, kes seal siis ringi kondavad.

Ise tean nii palju, nagu Anzie paar postitust tagapool kirjutas ja olen kuulnud kuskilt, et mõisas pidi keegi klaverit mängima, väidetavalt Mozarti pala, arvatavasti keegi viimastest mõisapreilidest, kes olevat ennast üles poonud. Olevat kontaktivõimeline ka, mingi punt lapsi oli tädi käest pahandada saanud, et nad seal mõisas kondavad, naine olevat ka sõrme vibutanud tihti.

Olen vist ise kokku puutunud selle salapärase ratsanikuga, ükskord mõisa pargis langevate lehtede sadu filmides jäi videole kabjaplagin, nagu rahulikum hobuse kõndimine vms. Samal päeval seal pargis keegi proovis mind kõnetada, algul kaugemal, siis lähemalt, mehehääl.

Sõbraga olen paar korda käinud mõisa kõrval teenijatemajas, sõbral lõi telefoni aku 100-st hetkega nulli, ma avastasin hiljem väiksed kuivanud vereplekid käte pealt, kuskilt katki ei olnud.

Arvatavasti mõne koha peal ma eksin, aga sooviks veel infot ja kas enda v kellegi teise kogemusi/teadmisi. Tänan.

(11-02-2006 19:50 )Draakon Kirjutas:  Saha-Kabel?

Legend Saha kabelist: kolm kolpa otsivad kuju.

Inimeste sissemüürimiste levinud legendid on tekkinud omaaegsest ehitusmeistrite või kellegi teiste kombest müüridesse inimjäänuseid pista. Väga põnev on asjaolu, et K.F. Ungern-Sternbergi suurepärasel 19. sajandist pärineval litograafial (kabelil all vasakus nurgas) on kolme augu asukoht tähistatud kolme valge laiguga. Samas kui aukude puhul oleks pidanud need kohad olema mustad.

Tõde päevavalgele!

Otsustasime aukude kuju täpselt välja selgitada ja võrrelda saadud tulemusi inimpealuudega. Kui selgub, et tegu on siiski pealuudest jäänud aukudega, läheb veelgi põnevamaks. Peale selle, et saab teha antropoloogilisi võrdlusi, tõstatub täie põnevusega kolme kolba sümboolne tähendus ja nende müürimise olemus. Peale Valge Daami ja rohkete sissemüüritud neitsite ja rüütlite tuleb kindlasti jutuks templiordu, vabamüürlased jms.

Mõne kuu pärast loodame aukude virtuaalsed mudelid kätte saada ja edasi oleneb kõik andmebaaside ja meie võimalustest nendega töötamisel.

Tulemuste teada saamiseks jälgige blogi http://www.rebala.ee.

http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/kodulu...d=74359983

Ei soovita uudishimust minna torkima selliseid kohti, pigem suhtugem austusega nendesse kes on seal olnud enne meid.

Näen, et teemast on läbi käinud Kuressaare hotell "Lossi". Praegu kannab see nime "Ekesparre Boutique Hotel":

http://www.ekesparre.ee/

Olen seal paar aastat tagasi ühe öö külastajana veetnud, kuid midagi müstilist või paranormaalset kogeda ei õnnestunud. Väga palav oli ainult magada seal, sest oli parajasti suvine kuumalaine ning konditsioneer puudus. Selles majas asus II Maailmasõja ajal, 1941. aastal venelaste staap ning mõnedes ruumides hoiti kinni ja kuulati kaunis vägivaldselt üle vange. Peale kommunistide lahkumist leiti maja aiast ühishaud viie mõrvatuga ning üks surnukeha lisaks veel puukuurist.
Naabermaja on veel verisema minevikuga, seda kasutati samade kommunistlike tegelaste poolt ajutise kinnipidamiskohana (nagu ka kõiki hooneid lossihoovis) ning selle keldrist põranda alt leiti koguni 29 surnukeha. Väidetavalt lasti nad kõik maha ühe ööga. See maja on hetkel eravalduses ning külastada ei ole võimalik.

Kuressaare veretöö:
Saaremaal levisid salamisi kuuldused inimeste äraviimisest ja kadumajäämisest juba tükk aega enne Kuressaare hõivamist sakslaste poolt. Samuti teati rääkida, et Vene sõjaväe valve all olevas lossihoovis hoitavat vange ja sealtpoolt kostvat öösiti tulistamist...
Kuni sõja puhkemiseni mahalaskmistest Saaremaal teateid ei ole. Seoses sõjaseisukorra kehtestamisega 22. juunil 1941 võimendus repressioonipoliitika mitmekordselt. Potentsiaalset vaenlast nähti igaühes.
Niisiis leiti ajalehe "Meie Maa" teatel üheteistkümnest Kuressaare ühis- ja üksikhauast kokku 90 mõrvatut (87 meest ja 3 naist).

Tagala julgeoleku eest vastutas ka kolmeliikmeline Saare Maakonna kaitsekomitee koosseisus EK(b)P Saaremaa Komitee I sekretär Aleksander Mui, Saare Maakonna Täitevkomitee esimees Joann Ellam ja Vassili Riis. Ei saa märkimata jätta, et tolleaegseid Saaremaa võimumehi kiidetakse mitmetes mälestusteraamatutes mõistva ja abivalmis suhtumise eest Nõukogude sõjaväelaste tegemistesse.

Areteerijatena mäletatakse miilitsatöötajaid ja mustas mundris mereväelasi. Kui mereväelaste nimed on jäänud saladuseks, siis miilitsatest olid agaramad osakonna ülem Johannes Mets ning militsionäärid Sergei Lääts, Felix ja Vello Sannik, Herbert Tüür ja Bernhard Koost. Teadaolevalt toimetati areteeritud Kuressaare vanglasse, kuid ruumikitsikuse tõttu hoiti neid ka lossi hoovis asunud veinivabriku "Osilia" ruumides, praeguses hotellis "Lossi" ja selle vastas asunud hoones.
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sa...30922.2.23
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=...cle&id=134

PS. Antud nimede- isikute suhtes tasub tähelepanelik olla! Võib olla tunneb nii mõnigi foorumlane siinkohal ära oma otsese esivanema, hõimlase, unustusehõlma vajunud sugulase...
Siis teate, kellega tegu!

http://www.saaremaamuuseum.ee/uurijale/t...06-182-lk/

Sellest raamatust saab kõige parema ülevaate 1941. aasta terrori ning sellega seotud hoonete kohta Kuressaares. Näiteks Kuressaare vangla asus sel ajal Tallinna tn 19, selles majas on nii Vabadussõja kui II Maailmasõja ajal surmanuhtluse täideviimist oodanud kokkuvõttes sajad inimesed. Uus tn 10 on eramaja, mille keldris peeti 1941. aastal samuti inimesi kinni, ilmselt neid piinati ja peksti seal, ning hoone esimesel korrusel asus sõjakohus, mis mõistis peamiselt surmaotsuseid. Kummituslugusid ei ole vähemalt mina ei vangla ega Uue tn maja kohta siiski kuulnud. Vanglahoones asuvad praegu autokool ja TTÜ Kuressaare Kolledž, nii et sinna on võimalik teoreetiliselt vähemalt päevasel ja õhtusel ajal siseneda, Uue tn eramajas elatakse ka praegu ja sinna muidugi ei saa.
Kuressaare lossipargis asub veel Väike Linnape- saar lossi kaitsekraavis, millele pääseb silla kaudu ja kus asub kivist mälestusmärk sõja ajal sakslaste poolt hukatud punastele. Paljud arvatavasti ei tea, et selle mälestusmärgi ees olevate lillepeenarde all asub suur ühishaud, kuhu mainitud punaste säilmed- erinevatest haudadest üle Saaremaa väljakaevatud- peale sõja lõppu sängitati. Seal peaks olema ca 230 inimese maised jäänused maetud, aga kummitamisest ei ole kuulda olnud.

Jäi silma - kuidas nime järgi ära tunda unustusehõlma vajunud sugulane?

(07-01-2018 19:48 )Tyto Alba Kirjutas:  Jäi silma - kuidas nime järgi ära tunda unustusehõlma vajunud sugulane?

Kui varematel aegadel olid sugulussidemete auväärsus ja kaugele minevikku ulatuvus olulised riigi- ja religioosse võimu pärimise ja varanduslike probleemide lahendamisel, siis tänapäeval aitavad genealoogiaalased teadmised mõista või lahendada probleeme sotsioloogias, eugeenikas, inimgeneetikas, onomastikas, õigusteaduses ning ajaloos ja selle lähiteadustes.
Enamik eestlasi saab oma sugupuu tagasi viia 18. sajandi algusesse. Sugupuu koostamine nõuab eelteadmisi ning ettenägemata hulgal kannatust ja aega.
Sugulussuhted; https://et.wikipedia.org/wiki/Sugulussuhted
Sugupuu uurimine: https://www.isik.ee/eesti/algus.html

PS! Antud nimede- isikute suhtes tasub tähelepanelik olla! Võib olla tunneb nii mõnigi foorumlane siinkohal ära oma otsese esivanema, hõimlase, unustusehõlma vajunud sugulase...

See siis minupoolne, ilma kaasfoorumlase T.Alba moonutusteta, postituse tekst!
Normaalse või vähemalt keskpärase ajukapasiteediga kaasfoorumlased, peaksid küll hetkega ja imelihtsalt aduma, minu postituses edasiantavat informatsiooni!
Kui jutu mõte arusaamatu, siis punktiirjoonelt võib ju lauset jätkata.
Tyto Alba! Rohkem distsipliini!

Sugupuust rääkides, siis kellel uuritud (endal ulatub emapoolne 16.sajandisse, siis edasi võib juba lugeda Mati Laane "Andekuse geen baltisaksa ja eesti suguvõsades." Ilmus 2013.

Sain sealt näiteks teada ka seda, et Kreutzwaldi onu ehk ema Anne poolvend oli maalikunstnik ja vabamüürlane Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg.

https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Johan...-Sternberg

Ta on maetud Noarootsi kalmistule. Ta oli osaline ka Tallinna teatri ja Tartu Ülikooli loomise ning pärisorjuse kaotamisel.

klooga ohvitseeride maja.seal ise kuulnud ja näinud kummalisi assju.ja rahvaski räägib .veel on mõis klooga järve ääres.seal palju kohti.kuhu paljud pimedas minna ei taha.