Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Phaistose ketas ning selle seos Eesti aladega
#26
Noh üks selline teooria on samuti olnud üleval. Lugesin küll väga noorena seda vist Eesti Loodusest Smile Kaali meteoriidiplahvatuse järel rändas Saaremaalt välja Aste küla kõige täiega. Ameerikasse. Ja pani aluse asteekide ja mõnes keeles atsteekide tsivilisatsioonile. Detailid on hägusalt meeles. Aga midagi sellist.
Vasta
#27
Hea nali. Smile
Kaali meteoriidikraatrid tekkisid u. 2400-2800 aastat tagasi.
Asteegid (nahuatlid) kerkisid esile nahua suguharu seast ja asutasid 1325 Texico järve saarele (praegune Mexico City) Tenochtilani linna.

Kui tahad Vana-Kreekaga siduda, siis Kaali meteoriiti on seostatud Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumisega.
Vasta
#28
Kas on mõnd head linki Harri Prügi isiku ja tema hüpoteeside kohta?
Vasta
#29
Teemas Aesti kirjutatud: "Phaistose ketta piltsilpkirjast loeti välja võru keelne tekst.
See hüpotees tundub sedavõrd jabur, et ei tasu lähemat uurimistki. Kuna Harri Prügi oli ajaloolasena amatöör ja eluktselt treial, ei võtnud tõsiteadlased teda omal ajal jutulegi."

Samuti on Aesti teemas kirjutatud, et Harri Prügi teine uurimistöö oli etruskide kirjade tõlkimine eesti keelde!
Kuid kuna ta on surnud, ootavad tema tööd avastamist, uurimist ja avaldamist meie põlvkonna poolt.

Mis Phaistose ketast puudutab, siis Eesti viki kirjutab järgmist:
Üks viimaseid katseid kettal olevat kirja dešifreerida tehti 2014. aastal. Selle järgi tuleb kettal olevat kirja lugeda spiraalselt väljastpoolt sissepoole. Gareth Owens ja John Coleman kasutasid Phaistose kettal kirjapandu lahtimuukimise abivahenditena nii Kreeka Minose tsivilisatsiooni tähestikku, Minose lineaarkirja A kui ka Mükeene lineaarkirja B. Nende abil suudeti dešifreerida kolm võtmesõna: IQEKURJA, mis tähendab «rase naine» või «jumalanna», IQE, mis tähendab «ema» või «jumalanna» (see sõna esineb kettal korduvalt) ning IQEPAJE või IQE-PHAE, mis tähendab «särav naine» või «jumalanna». Kettal olevat Minose jumalannale suunatud palve.

https://et.wikipedia.org/wiki/Phaistose_ketas



Vasta
#30
Aga kellel sügeleb võib ka midagi reaalset teha ja KÜSIDA wink
http://www.loodusajakiri.ee/
Vasta
#31
Jutt samast valdkonnast, kui et Kopenhageni nimi olla saarlaste poolt pandud. Nemad olla nimelt kirvestega värava peale "koppen, koppen" kolistanud...
Vasta
#32
Siin ühes varasemas postituse mainitakse et Phaistose ketas olevat Võru keelde tõlgitud. Asjaga olevat tegelenud keegi Harri Prügi. Harri Prügi olevat proovinud ka etruskide kirjutisi eesti keelde panna. Peeti jaburaks, kuid nüüd, mõni aasta tagasi avaldatud tööde põhjal see enam nii ei paistagi. Arvutusligvistika meetoditega ongi üllatavalt leitud et vana Minose kultuuri esindajad rääkisid Soome-Ugri keeli, täpsemini keelepuu Ugri harusse paigutatud keelt (lähem sugulus Ungari keelega). Lisaks Kreeta saare Minose kultuuri keelele on Soome-Ugri keelepuud täiendatud ka vana Hattide keelega - Hatid elasid umb 4000 a tagasi praeguse Türgi aladel (Hatid kõlab natuke nagu Handid, kuid kas seal mingit seost on..).

Seega, ega kellegi pole seda Harri Prügi võrukeelset tõlget järsku? Kui Phaistose ketas tõesti dešifreeritakse, oleks huvitav võrrelda.

Vastavad hiljutisemad tööd:
"Establishing the West-Ugric Language Family with Minoan, Hattic and Hungarian by a Decipherment of Linear A"
ja
"Bioinformatics Evolutionary Tree Algorithms Reveal the History of the Cretan Script Family"
Vasta
#33
Harri Prügi tõlget mul ei ole, kuid mul on 1936. aasta "Tallinna Posti"s ilmunud jutu ümberkirjutus, pealkiri "Föniiklased kõnelesid eesti keelt", milles tutvustatakse Mägi Kurdla varjunime all ilmunud raamatut "Eestlase tõeline muinasajalugu".

Kunagi ehk trükin selle kõik kuhugi teemasse ära, kuid siia on mul pakkuda sellest artiklist kellegi Mereshkovski dešifreering sellest kettast. Siin nimetatud küll Kreetal asunud Praisosest leitud kettaks, kuid mis muud see ikka on kui Phaistose ketas.

Dešifreering:
O nadeisime terimitspha
dophmrala phraisoiina i
rest... torsardophsano
satois stephesiamun
a nimeste palunguitat
sanomoselosphraisona
tsaadophten ... o
maprainatrere
ireirereiret

Ja keegi prof. Gleye, kellest Mägi Kurdla raamatus palju juttu, tõlgib selle teksti ürgeesti keelde järgmiselt:

Oonade siame täpimits
phadoph(i)m'm'r'ala phraisoiina
(h)irestä toi (s)ar'dophs(s)ano(s)
satois'sta phesia muna'a
nimestä palun gutata'a
sanomas elos phaisona
tsaadapkh'tän oma pra'inai
i-re-re i-re-re-rei-et

Ja vaba tõlge sellest laulust Gley järgi:

Õunu sööme täpilisi
padupimeda mereala Praisoses.
Hirresta (aiateibast) toores põõsatups sõnub:
"Viljarikkast peasast muna
tungivalt palun mõnda".
Komme aga valitseb Praisoses, et
vahti pean oma klapriga (pragistiga):
i-re-re (klapri pragina järeleaimamine)

Prof Gley nimelt väitis, et nii foiniiklased kui ka Kreetalased kõnelesid soomeugri keelt. Et mitte öelda eesti keelt. Tänapäeval foiniikia keel on ikka vist üsna kindlalt semiidi keelte hulka arvatud, kuid Kreeta keel ning ka etruski keel on siiski jätkuvalt täiesti pretendendid someugri keelte suurte sugulaste kohale, koos sumeri ja tamili keeltega.

Parandus: koos sumeri ja teiste draviidi keeltega.
https://www.para-web.org/showthread.php?...#pid254249








Vasta
#34
Aitäh Mannu! Väga põnev, asi arenes edasi! Prof. Arthur Gleye oli üks nimi milleni jõudsin samuti, arvestades et Harri Prügil pidi olema paar mõjutajat. Viki järgi tuleb välja et Mägi Kurdla (Vasso Silla) ja Gleye olid olnud tuttavad ning Kurdla olevat aidanud isegi viimase ühte raamatut avaldada ("Die Wiedergeburt der westfinnischen Geisteskultur", 1937, Tallinn). Arvatavasi on M. Kurdla sellest raamatust saanud ka oma ürgeestikeelse tõlke. Ei imestaks kui H. Prügi oli selle sama lihtsalt võru keelde pannud, sisu-mõtet eriti muutmata. Siiski, oleks huvitav leida ka see...

Vahepeal tuli netiavarustest välja Phaistose ketta proto-ungari keelega sarnanevas keeles olev dešifreering, mille järgi kõlab ketta A pool umbes niimoodi:

fő...ci mind az kenessjünk
fő...ci ünötöd mindjunk
jő fény tavasza süssél másik
fényjenek meleg s dicső szálak
fényjenek düh az kenessjünk
fényjenek düh az kenessjünk
izzó fedeljünk villogni indítjūnk
napfény ős anyánk édes
javitys hajóink mély
vízi jön s mindjunk

See on küll kõike muud kui et sarnaneb A. Gleye või M. Kurdla dšifreeringuga. Pärineb see Peter Revesz'i 2016 aasta artiklist:
A Computer-Aided Translation of the Phaistos Disk. Seal annab ta ka ketta A ja B poole ingliskeelse tõlke. Eestikeelde panduna kõlaks see niimoodi:

A pool:
Kõigi peajumal, meie valitseja.
Peajumal, meie kõigi kaitsja.
Tule kevade valgus, sära jälle
Sära soojalt ja uhkete kiirtega.
Hakka tugevalt valgustama, meie valitseja.
Hakka tugevalt valgustama, meie valitseja.
Palume, et meie kuum katja tõuseks.
Päikesevalgus, meie kallis esiema,
Aita meie meredel seilavaid laevu
Ja meid kõiki.

B pool:
Vesi voolab läänepoole.
Viib teid kiiresti õhtuks Ibeeriasse.
Veega te voolate… Ibeeriasse.
Selle veed neelavad sind.
Iberia kuninga kakskümmend tütart
Lasku ja kurvalt vaata silmapiiri.
Ambur lennates ja nooli lastes
Ja teised tähed ajavad teid taga.
Kõik triivivad eemale, öösel Aasiasse
Kus sina, meie valgus,… üles tõuse.

Niisiis olevat tegu luulevormilise teksti või laulukese/hümniga, mis on seotud Päikese, selle ringkäiguga taevas ja talvise pööripäevaga.
Keda huvitavad Peter Revesz'i saadud proto-ungari keelsed dšifreeringud siis need leiab mainitud artiklist. Mitmed sõnad neist on ka eestikeelde etümologiseeritavad (näit víz - vesi; nousu - tõusma, eje - öö, jt), kuid tõenäoliselt on dešifreering tuttavama kõlaga ungari keele kõnelejatele.


Vasta
#35
Föniiklased kõnelesid eesti keelt
Tallinna Post 1936


Soome-ugri tõug – vanim Euroopa kultuurrahvas – uued uurimused soomestugu rahvaste minevikust – Mägi Kurdla "Eestlase tõeline muinaslugu"

Mägi Kurdla varjunime all ilmus trükist raamat "Eestlase tõeline muinaslugu" . Teoses on käsitatud vestestiilis rea tuntud vanema ajaloo uurijate uusi seisukohti soomestugu rahvaste päritolu ja mineviku kohta. Raamatus toodud väljavõtted ja andmed tahavad tõendada, et soome-ugri rahvatõud pole mitte Uurali tagant Euroopasse rännanud mongolite suguharud, vaid jääned vanast kultuurrahvast, kes asusid Läänemere rannikule ja sealt edasi Sarmaatia lagendikele hoopis rännakul läänest idasse. Minnakse veelgi kaugemale – Eesti-Soome sugu rahvad olnud valitsenud Euroopat enne indo-germaani või aarialaste sissetungi Euroopasse. Sanskriti keel, kiilkiri Egiptuse püramiididel olevat lähedasem soomestugu rahvaste keelele rohkem kui ühegi teise nüüdisaja Euroopa kultuurkeelele.

Kuivõrd põhjendatud on Kurdla raamatus toodud väited, selle üle võivad otsustada muidugi ainult eriteadlased. Tavalisele lugejale, eriti aga igale eestlasele pakuvad need seisukohad küllalt huvi. Samuti on üldiselt teada, et teadusmaailmas on tõesti hakatud kahtlema, kas on õige senine teooria soomestugu rahvaste mongoli päritolust. Aga otsustagu lugeja ise väljavõtete järgi Mägi Kurdla raamatust.

Autor ütleb sissejuhatuses:
Elame suurte ümberhinnangute ajastul. Seepärast pole imestada, et tahetakse isegi tõestada seda, et eestistugu rahvaste kauge minevik olevat senikujuteldust hoopis teistsuguse. Mitmed autorid kinnitavad eestistugu rahvaste ehk soome-ugri tõu vanuseks olevat kümneid tuhandeid aastaid. Teised teated ütlevad, et selle tõu kaugeimgi minevik on jälgitav üksikasjalisusegagi. Ning et see minevik on olnud hiilgav, isegi inimkonna tsivilisatsiooni uhkus. Sest teile – eesti-soome-ugri rahvastele – kuuluvad kõik vanimad suured muinaskultuurid: Egeuse-Föniikia, Väike-Aasia, Egiptuse, Paabeli, India… Teie rahvad olevat kogu praeguse Euroopagi esivanemaid. Ja nende muinaskultuur olevat aluseks praegusaja maailma kultuurile. Muidugi see on väga raske töö – kangutada inimesed selle uue mõistmise juurde. Te näete, et "ajalugude" ümberhinnangud on käimas kõikjal.

Võtkem teie suure naabri – SSSR. Yale'i ülikooli prof. G.Vernadski (venelase) sulest ilmus hiljuti huvitav ja tähelepanuäratav raamat "Opõt istorij Evrasij". Selles ja vist üldse esimest korda, vaadeldakse objektiivselt ja ühevääriliselt kõigi rahvaste ajalugu, kes pikki sajandeid olid seotud Euraasia ehk praeguse SSSR geopoliitilise ruumalaga. Siinkohal meid huvitab vaid asjaolu, et ses raamatus on julgelt pöördud selg endiste vene ajaloolaste traditsioonidele "kroonu" suunale, maalida üldiste sündmuste foonil ainult suurvene rahva vägitegusid, jättes tagaplaanile teiste rahvaste ajaloolise osa. Ka SSSR praegused ajaloolased talitavad samuti kui Vernadski.

Praegu ilmub mitme tuntud ajaloolase toimetusel "Eesti rahva ajalugu". Sealgi öeldakse: "Nähtubki arheoloogiast, et Tacituse ajast (1. sajandist p. Kr. s.) ajaloolise ajani ja tänapäevani on elanud praeguses Eestis üks ja sama rahvatõug."
"Eestimaa kivi- ja rauaaja elanike elujärg näitab nii suurt erinevust, et tõuseb küsimus, kas seda saab seletada ainult metallide kasutuselevõtuga. Kas see erinevus pole põhjustatud siiski ka mõnest muust asjaolust? Kas siin pole tegu kahe eri rahvusega? Üks neist meile tundmatu kiviaja rahvas, rauaajal aga juba eestlased, kes vahepeal pronksi- või eelrooma rauaajal (s.o. a. 500-0 e. Kr.) – siis rännanud?"

Kui muinasleiud selle on kindlaks teinud, siis kustpoolt nähakse eestlasi tulevat oma praegusesstesse asukohtadesse?

"Nende (Eesti pronksiajast leiduvate) kivikalmete päritolu on otsitud Ida-Preisist ja ka Ojamaalt (Gotland). Võib-olla, et neist kohtadest siia ka tuli väiksemal arvul väljarändajaid … Kuid eestlasi arvatakse olevat otse vastupidisest suunast – ida poolt – oma praegusesse asukohta rännanud … See idapoolt tulnud teooria on tekkinud kõigepealt keeleteaduslikel kaalutlusil". Kahjuks. Kuna võrdlev keeleteadus oli oma "arvamuse" teinud puudulike andmete põhjal juba mõnikümmend aastat varem, siis muinasteadus kui noorem ei julge seda "arvamust" otse ümber lükata. Vaid formuleerib oma ülaltähendatud otsuse ettevaatlikult: "Võib-olla, et Ida-Preisist kui ka Ojamaalt merekaudu, Skandinaaviast jne. siia tuli väiksemal arvul väljarändajaid." Idapool on kindlasti keelesugulasi. Et eestlased aga lõuna-, edela- või lääne pool sellaseid või palju suuremaidki sugulasi on olnud, see teadmine pole veel jõudnud küllalt läbi lüüa. Siit siis ka targu võetud ja ettevaatlikud otsused, milledel aga nii suured seesmised vasturääkivused, et tõekspidamiste kokkuvõtja uues ajaloos on sunnitud ütlema: "Kuid sellele tuleb lisaks see, et polegi päris kindel, kustpoolt on tulnud eestlased oma praegusesse asupaika ja kus on soomestugu rahvaste päris algkodu."

Prof. Kossinna kirjutab: "Et soomestugu rahvad kunagi ammu kuskil on väga pikki aegu segamini või kõrvuti elanud germaanlastega, seda tunnistavad need rohked sõnadki, mis läänemere-soomesugu keeltel (eeskätt eesti ja soome keelel) on ühised germaani keeltega, kõnelemata muu vaimuvara ja kommete ning isegi rassi sarnasust. Selle tähtsa tõsiasja kinninaelutamisega tegelevad küll kõik teie ajaloo raamatud, erilise alistumise sordiini all loendades lugematul arvul "germaanlastelt teile kuskil ajaloolisel ajal ja ainult ühepoolselt ületulnud laenusid", kuid ilmselt ei juleta lasta seal tekkida mõtet, et tegemist on risti vastupidise nähuga. Ja et kõik see tuli toime siinsamas Lääne-Euroopas, kus mõlemad rahvatõud tegid läbi oma pika eelajaloolise ajastu ja kooselu."

Edasi näitab Kossinna leidude põhjal kalmetest ja asumitest, et soomestugu rahvad ehk vanemal rauaajal Euroopas elanud "põhja tõug" on umbes 15 000 aastat enne Kristust rännanud Lääne-Euroopast, eeskätt praegusest Prantsusmaalt järjest enam põhja poole. See sisserändav rahvastik koosnes kaunis ühtlaselt nii pika- kui lühipäistest inimesist, mõlemad kõrgekasvulised ja heleda välimusega. Nende jäätmed koosnevad peamiselt põhjapõdra sarvest tehtud asjadest. Nende järglased liiguvad järjest kaugemale põhja poole ja jõuavad antsülsusajastuks (umb. 10 000- 600 a.e.Kr.) Kesk-Rootsi. Lõuna-Norra ja Soome aladele. Tollest ajastust on kaunis rikkalikke kultuurijäätmete leide. Selle rahvastiku asukohad on alati magedavee järvede kallastel, milleks tol ajal oli ka Läänemeri.

Laensõnade kohta ütleb Kossinna: "Ons võimalik, et sellased sõnad kõik on laenatud ja teie keelde üle võetud germaani (gooti, vana-ülem-saksa, alam-saksa, rootsi jt) keelendeist? Nagu järgmised: raha, vald, kihl, aer, mõõk, hame, tina, haldjas jpm.. Või need: valitsus, laen, katel, rõngas, sadul, noot, kamber, valaskala, oder, muld, kalju, rand jne. Ja ka sellased: kuningas – König (vana-ülem-saksa "kuning"), kärmas – gern (vanaülemsaksa "kerno"), pelto-põld- Feld, säng (rootsi), saar (hollandi k.), puu – Baum-Buch (vanaülemsaksa "puoh"), vieras-võõras (vanasaksa "weeras", nüüd saksa k. ainult sõnas "wahr" esinev), kello-kell (olevat alamsaksa päritoluga), ning armas, kuja, laid jne, jne, mis kõik olevat germaanlasilt üle võetud (prof. Wieget järgi).

Ning laensõnu läti-leedu keelest: sõsar, tütar, hõim, kaim, valgus, maja, malk, sein, teivas, sild, tuba, tara, kannel, kirves, labidas, luud, ratas, regi, suga, seeme jne.
Asjale tulebki ja saabki vaadata ainult nii, et kõik need tuhanded sõnad on germaani keeltesse tunginud eesti-soomesugu keeltest, aga mitte ümberpöördult. Ja sama, senisele tõekspidamisele risti vastupidine lugu on ka muu vaimse vanavaraga. Andjaks olid eesti-soomesugu rahvad, ja kõik need vana-ülemsaksa jne keelendid olid tugeval määral lihtsalt eestistunud-soomestunud. Alles pikkamööda algas neis keeltes areng uude, kolmandasse suunda – tänaste kujude poole s.o. üheaegse eemaldumisega nii ürggermaani kui ka soomestugu keelendeist".

Caldwell oma "Võrdleva grammatika" sissejuhatuses (lk. 68) ütleb, et soomestugu rahvad "näivad olnud üle ujutanud kogu Euroopa, enne teutoonide ja helleenide ja isegi enne keltide saabumist".
Prof. Gleye arvab: "Saksamaa ürgelanike (prima gens Germaniae) "ingwaeon'ide" nime ei saa lahutada ligurlaste "ingauni" nimest, "igauni" nime aga (lõuna-eestlaste nimetus lätlaste poolt) aga "ingaunist". "Ura-Linda-Kroonika vilgutab meile peatükke [soome] hõimurahvaste ajaloost, nende võitlusist võõraste sissetungijatega, nende mitte-indo-germaani kommetest emaõiguse ja selle kaasnähtude üle, asumaade rajamisest, nende rahvuslikust uhkusest oma suure, Põhjasaksa mere kaldailt kuni Vahemereni ulatuva riigi üle…"

Ja Juhankatti ütleb jällegi laensõnade kohta: "kui eesti-soomesugu rahvad oleksid olnud laenajad germaanlasilt, siis kuidas nad said samal ajal olla laenajaiks ladinlasilt? " Kuna neil viimastega neil viimastega on ju samasugune keeleline sugulus. Prantsuse keelega on ühiseid sõnu ka kõige algsema mõistelisi, nagu coq – kukk, pot – pott, bois (buaa) – puu, asesõnad ma, ta, sa (kuigi osalt teisenenud tähenduses) j.t. Ladina keelest loendab Juhankatti sõnu nagu: rapidus, rapax – rapakas; tubus – tupp, toru; fallacia – vallatus; lepos – lõbus; limpsus – limane; vates – vaatleja; legitio – läkitus; funis – püünis, punutis, köis; undae – undamine; immutabilis – ilmmuutumatu; caducus – kaduv, mööduv; hellu – helde; marcidus – närtsivus; omen – aim; nemus – nõmm; saltus – mets, salu; Kaupo – väikekaupmees.

Huvitavam osa raamatus on prof. Gleye väide, et muistsed Egeuse-Föniikia elanikud on kõnelnud sulaselget eesti keelt. Kreeta saarel Praisosest leitud saviketta kirjad on Mereshkovski dešifreerinud järgmiselt:

/edasi järgneb tekst, mis on üleelmises postituses/

Ketta teksti lugemise kohta on Gleyel avaldatud pikem uurimus. Selle äratoomiseks ei jätku ajaleheruumist. Kuid töö on tehtud teadlase põhjalikkusega ja Gleye loeb oma meetodi järgi ka teisi eteo-kreetide savitahvleid, mis olemas kogu maailma muuseumides. Muuseas võib märkida, et kiilkirjas, hieroglüüfilises- ja ka piltkirjas muistsed rahvad märkisid ära ainultumbhäälikud, kuna täishäälikud jäeti märkimata. See muidugi raskendab teha elavaks ürgsete keelte kõla.

Siinjuures märgib prof Gleye veel, et tavaliselt egiptuse ja vahemeremaade keelte uurijad ei tunne palju üldse soomestugu rahvaste keeli ja seetõttu nad ei tule selle pealegi – hakata eteo-kreetide kirja või isegi kiilkirja lahendama soome või eesti keele abil. "Siit peaks alustama Eesti oma teadlased …" lõpetab Gleye ja sama rõhutab ka Mägi Kurdla omas raamatus.

Ajalehest "Tallinna Post" Nr. 11. ilmunud reedel, 13. märtsil 1936. Lehekülgedel 4 ja 8.

Vasta
#36
Ilmus just ajakirja "Horisont" keeleteaduse erinumber
(6/2020, selle aasta viimane), tavalisest mahukam,
88lk. Erinumbri eriline rõhk on muidugi eesti keelel.
Vasta
#37
(08-07-2007, 14:55 )neoon Kirjutas: mõtelge ise... see, kes oleks rajanud kreeka kultuuri, oleks ise pidanud olema vähemalt samal tasemel. kas eestist on leitud samal tasemel kultuuri jälgi? ei ole!

ja seda võikside ka tead, et eesti sai kirjakeeleks alles u.15 saj pkr. enne seda oli see vaid kõnekeeld.
See eestlaste ja kreeklaste seos on muidugi jama, kuid on ju palju selliseid rahvaid nagu indiaanlased, maiad, inkad, kambodžalased jt. kellel on kunagi olnud kõrgkultuur, kuid kes täna elavad hoopis primitiivsemalt. On loodukatastroofe, sõdasid, haigused jm põhjuseid, kus tekib kõrgkultuuri lagunemine ja pikapeale ununemine.

On ju pakutud ka, et sumerlased ja eestlased on (keele) suguluses.
[Pilt: meie-kodu-our-home-australian-estonian-w...6_orig.png]
Vasta
#38
Sattusin huvitava inimese peale, kes on nime järgi otsustades Ungari juurtega "Computer Science and Engineering" (ei oskagi kohe eesti keeles öelda, matemaatik ikkagi) Nebraska-Lincolni ülikoolis. Ja tema on matemaatiliste ja muude kaasaegsete arvutipõhiste meetoditega uurinud Kreeta lineaarkirja A.
Siin on tema youtube lehekülg: https://www.youtube.com/channel/UCcmXasu...a2D37TT2UA, nendest videotest olen alles ära vaadanud selle: https://www.youtube.com/watch?v=PiLyN9T2...eterRevesz, ning juba see on ohhohhoo!

Ta on võtnud eeskujuks linaeaarkirja B (mis on dešifreeritud ja on väga iidses kreeka keeles), vana-ungari kirja (meenutab veidi ruune), Türgi läänerannikult pärit caricen-i tähestiku (mil paistab sarnasus lineaarkirja A-ga), lasknud selle kõik mitmesugustest algoritmidest läbi ning leidnud, et tegu on aglutineeriva (ehk lõpuliidetega) keelega, mis tõenäoliselt ongi seotud ugri keelepuu haruga, kuhu kuuluvad ungari, handi ja mansi keel. Ta on filtreerinud vanakreeka keelest välja hulga sõnu, mis ei näi olevat indoeuroopa algupära ja seetõttu on tõenäolised Minose (Kreeta) laenud ning leidnud hulga sarnasusi ungari, handi ja mansi keeletega, vähem ka soomesugu keelltega. Filmis hakkab see 21:57,, kõiki lehekülgi pildis ei näidatagi. Muna, pesema (mõskma), silm on ka eesti keelega sarnased.

Kuskil mujal ta leiab ka, et minose keeles oli vokaalhrmoonia, mis on ungari ja soome keeles, kuid ka türgi keeles.

Lineaarkiri A on pmst silpkiri, Phaistose kettal on lisaks silpidele ka mõned häälikud üksi. Loetakse spiraalis seest välja.

Siin näiteks Phaistose ketta A-poole tõlge inglise keelde: (pmst kiitus Päikesele):

Chief god of all, our ruler.
Chief god, you protect all of us.
Come light's spring, shine again.
Shine warm and glorious rays!
Light up strong, our ruler!

Shine warm and glorious rays!
For our hot cover, to rise pray.
Sunlight, our dear ancestor mother,
Help our ships sailing on the seas
And all of us!

Aglutineerivad on ka baski, muistne etruski ja sumeri keeled (ning ports türgi keeli ja üldse ka muud vanemad keeled). Näide: oli kunagi üks postpunk briti bänd "men tehey could'nt häng", suomeksi "hirttamattomaat" ja eesti keelest "poodamatud", st sõnale lõppu lisatud liidetega tehakse lühike lauseke. Eesti keel hakkab seda omadust juba kaotama, indoeuroopa on nii kuradi tugev igal pool.

Jätkan vaatamist, huvitavat materjali on ka etruskide kohta. /käige te pekki oma koroonahullusega, nagu muud enam maailmas polekski/

Ülaltoodud läbivaadatud videos on tõlgitud ka lühemaid tekste, need tunduvad väga tõenäolised ja loomulikud oma kohtades, nt juuksenõela peal kaitseloits ning kausi peal lohakalt värviga kirjutatud needus konkureerivate linnade aadressil (mis oleks sobilik sokutada mõne sellise linna väravasse).


Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Eesti linnamäed hulkuv hing 11 6,530 19-05-2023, 12:12
Viimane postitus: lumm
  Lõuna-Eesti lemmik kohad? Astrolabe 12 10,193 26-10-2019, 21:11
Viimane postitus: Q11

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat