(06-12-2012, 17:09 )Tropp Kirjutas: Päikesel sünnivad osakesed, mille eluiga on väga lühike.
Neid osakesi registreeritakse Maal.
Järelikult need liiguvad valgusest kiiremini.
Tsitaat:ei suuda miski liikuda kiiremini kui valgus vaakumis. Hongkongi tehnoloogiaülikooli uurijad tõestasid, et ka üksikud footonid alluvad sellele seaduspärale ning seetõttu ei saa ajas rännata
Honkongis avastati, et üksikud footonid on ka valgus
Miks mitte footonid SIIN kirjeldab meie tuntud teadlane ja arst isegi footonmootorit:...see võib olla footonmootor, sest töötab hääletult... veel tsitaat artiklist...et kosmoselaeva, mida see mootor edasi viib, ei pruugi meie silm seletadagi. ...... sarnased teooriad ei ole sugugi ulme,me kõik näeme ju tihti unes ette sündmusi,mis reaalselt ka täituvad,kes vähem,kes rohkem.Kas see ei olegi siis ajas rändamine?
(06-12-2012, 18:23 )zzz34 Kirjutas: me kõik näeme ju tihti unes ette sündmusi,mis reaalselt ka täituvad,kes vähem,kes rohkem.Kas see ei olegi siis ajas rändamine?
See on liiga kehv, kontrollimatu, ebastabiilne jne ning tihti arusaamatu, et sellise tegevuse peale ütleks ajas rändamine, mida kiputakse ka seostama ulmes esineva füüsilise keha transpordiga ajas.
Kõrvalepõikena -vennad Strugatskid oma raamatus"Purpurpunaste Pilvede maa"(oli vist selline pealkiri)kasutasid ka kosmoselaeva edasiviivaks jõuallikaks footonmootorit.Aeglane paraku oli küll-jupp aega lendasid Veenusele.
(07-12-2012, 15:56 )raido06 Kirjutas: kas keegi teab kust võiks saada sõnaraamatut kuss on sõnastatu paranormaalsete sõnade otsene tähendus nagu sõnastatut ajas rändamine ehk sõnaga KRONESTEESIA? (otsin sõnastiku)
Selle kohta anti sulle päris huvitavat lugemist:
(07-12-2012, 16:20 )Pesukäru Kirjutas: pole raamat, aga juttu on
"Ajas tagasi rändamise mõte on jätkuvalt lummanud laia publiku meeli.
Ometi on selline ajamasin olemas. Seda ei ole tarvis kaugelt otsida, kuna see istub enamuse inimeste peas. Täpsemalt peaaegu iga vaimselt terve inimese peas. Tegelikult on ajas rändamine väga lihtne ja enamus inimesi praktiseerib seda sadu kordi päevas. Inimesel tarvitseb vaid tahta ja ta rändab mõttes olukorda, mis oli viis minutit või 30 aastat tagasi. Näiteks pole kuigi keeruline mõelda mõnele oma elu eredale sündmusele, näiteks keskkooli lõpetamisele, ja mõttes ennast tagasi viia sellesse päeva. "
Ja siis ühe ajutrauma saanud inimese kogemusest järeldati, et
"Oluline õppetund, mis on psühholoogial õppida K.C. ja paarist teisest sarnasest juhtumist, on see, et ajas rändamise ei ole inimese mõistuse paratamatu kaaslane. Võib olla, nagu me K.C. juhtumist näeme, igati mõistlik ja arukas inimene, kuid mitte omada ajas rändamise võimet. Seega peab ajas rändamise oskus olema teatud mõttes iseseisev ja muust mõistusest eraldi asuv võime. "
Ehk on see meie füüsilise olemuse lahutamatu kaaslane - igavene hing, kes seda võimet omab ja meie füüsisega oma kogemusi ja oskusi ka jagab. Sest ka magamise ajal lahkub ta aja-avarustesse - nii tulevikku, minevikku kui ka paralleelmaailmadesse...
Oma hinge kuulates ei saa sa teha muud, kui ainult täiuslikke valikuid.
Õpi selgeks reeglid, siis tead, kuidas neid korralikult eirata.
Dalai-laama
Tänud nende eestikeelsete linkide eest.
Endale meeldis eriti see aerutajajuurikas link.
Seal on näiteks niisugune huvitav tekst:
Ajas rändamise tagamaad
"Ehki Mallet on esimene teadaolev inimene, kes on järjepidevalt tegelenud ajas rändamise teooria arendamise ja ka reaalse masina ehitamisega, siis algne teooria ise saab alguse Einsteini kirjasulest. Kogu ajasrändamise idee toetub Einsteini kõige levinumale teooriale ehk relatiivsusteoorial.
Relaiivsusteooria jaguneb omakorda kaheks- üldrelatiivsusteooria ja erirelatiivsusteooria. Üldrelatiivsusteooria väidab, et lisaks tahketele kehadele suudab ka valgus ise luua gravitatsiooni, samal ajal erirelatiivsusteooria väidab, et gravitatsioon on võimeline mõjutama aega.
Nendele väidetele toetudes leidis R. Mallet, et kui need kaks teooriat peavad paika, siis peab paika pidama ka see, et valgus on võimeline mõjutama aega. Just seetõttu ongi valgusest saanud relv, mida teadlased ka praegusel hetkel üritavad kasutada selleks, et luua esimest päris ajamasinat."
Neid paiku, kus UFO-uurijad ja ka teised, näevad sageli imelikke lendavaid objekte, nimetatakse ajaportaalideks. Nende ajaportaalide kohta on ka teemad foorumis olemas.
Võid alustada näiteks teemast Värav teise dimensiooni: http://www.para-web.org/showthread.php?t...aportaalid
Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Nüüdest on olemas ajarändurite teemaline ingliskeelne koduleht Project Pegasus http://www.projectpegasus.net/ ja ka samanimeline grupp Facebookis http://www.facebook.com/groups/ProjectPegasus/ kus Andrew D. B Basiago kirjutab kuidas projekt loodi, kuidas teda ja paljusi teisi on saadetud ajas tagasi ning isegi looma ajaloo muutmise eesmärgil aja-auke.
Juba 20.saj. teisel poolel tegi vene teadlane Nikolai Kozõrev avastuse, et minevik tänapäev ja tulevik eksisteerivad üheaegselt. Teadlased arvavad, et nendevahelisi piire võib ületada.
Aga alles siis kui iidsete megaliitide mõistatus lahendatakse, saame ajas minevikku ja tulevikku ümber paigutuda. Kusagil meie planeedil asub ka ajamasin. Selle jätsid päranduseks iidsed tsivilisatsioonid. Paraku me ei suuda enam kuidagi kasutusõpetusi lugeda.
07-03-2016, 01:03 (Seda postitust muudeti viimati: 07-03-2016, 08:46 ja muutjaks oli positiivne.)
Siin on üks paradoks, millest ma ei saa üle ega ümber. Näiteks: Ma ei ole rahul olevikuga ja siirdun minevikku ja mürgitan ära Stalini, no näiteks siis kui ta veel pankasid ja eraettevõtjaid röövis. Maailm muutub? Tõenäoliselt. Kujutleme et muutub palju ja Gulag jääb püstitamata. No kujutlegem. Maailma ajalugu kirjutatakse ümber. Ma kasvan keskel mädanevat kapitalismi ega tea midagi miljonitest hukkunutest sunnitööl, 2. ilmasõjast ega raudsest eesriidest.
Aga ma olen kasvanud juba üles selles uues, ilma Stalinita maailmas. Mul ei saa mingil moel tekkida vajadust ajalugu muuta. Esmast soovi Stalinit mürgitada ajalugu muuta ei saagi õlepea tekkida.
Ehk hoitakse niisugused võimalused ära, et inimene saaks minevikku rännata ja tulevikku muuta. Aga küsimus õigustatud.
Tuleb valmis olla veelgi keerulisemateks küsimusteks. Ajaga manipuleerimine võib anda mõnele tänapäeva diktaatorile tõelise viimsepäeva seadme. Ta võib muuta minevikku ja kohendada tulevikku, kuni see klapib tema eesmärkidega.
Loodame, et Hawkingil on õigus ja universumis toimuvad mõned fundamentaalsed piiravad jõud, mis ei tõkesta täielikult ajarännakut, küll aga hoiavad ära kõige hirmsamaid tagajärgi.
Tuleb ka otsustada kui palju vabadust ajamasina kasutajatele võimaldada. Üksainus ajamasin valedes kätes võib purustada meile tuntud Universumi. Parim variant on kasutada ajamasinat kui huvireisibussi.
07-03-2016, 12:01 (Seda postitust muudeti viimati: 07-03-2016, 12:02 ja muutjaks oli Mannu.)
(07-03-2016, 01:03 )positiivne Kirjutas: Aga ma olen kasvanud juba üles selles uues, ilma Stalinita maailmas. Mul ei saa mingil moel tekkida vajadust ajalugu muuta. Esmast soovi Stalinit mürgitada ajalugu muuta ei saagi õlepea tekkida.
Ei olegi vaja, sest astutud on märkamatult paralleelreaalsusesse, mis kulgeb ilma Stalini ja Gulagita.
Ainult et minevikku pole vaja ka selle pärast reisida, sest kõik kõikidest võimalustest on olemas käesoleval hetkel (ainult et määramatuse kujul).
Ilma Stalinita olevikus on Stalini kõrvaldamine või mittesündimine juba toimunud (ükskõik mil viisil, see viis jääb määramatuks). Me ei tea ju mitu potentsiaalset diktaatorit on sündimata või suureks kasvamata jäänud.
See kõik on segane ja kõlab niisamuti nagu "meie maakera sees on teine maakera, mis on meie omast suurem", aga ... vb selline "ülehüppamine" ühelt reaalsuse (braanilt, stringilt?) on holograafilise universumi idee valguses ... mitte päris võimatu. Lihtsalt toimub märkamatu "filmivahetus".
07-03-2016, 12:38 (Seda postitust muudeti viimati: 07-03-2016, 12:40 ja muutjaks oli positiivne.)
Vaatleja muudab minevikku, milles ta ise asub ja sellega koos muutub ka Vaatleja. Seega Vaatleja jaoks ei toimu mineviku muutmist. Ta lihtsalt ei tunne seda ära ega näe seda.
(07-03-2016, 12:38 )positiivne Kirjutas: Vaatleja muudab minevikku, milles ta ise asub ja sellega koos muutub ka Vaatleja. Seega Vaatleja jaoks ei toimu mineviku muutmist. Ta lihtsalt ei tunne seda ära ega näe seda.
Hea loogiline lähenemine.
Seletab ka miks mitmetest eelnevatest maal elanud kõrgtsivilisatsioonidest nii vähe märke säilinud on.
Aeg kõverdub teinekord ja tõenäoliselt ka lõikub ning esineb kindlasti seetõttu aja-anomaaliaid. Ent ajas rändamise paneb minu väikese pea arvates lukku just ülalkirjeldatud kaitsemehhanism-ajaparadoks.
On ka paljude maailmade ja paljude ajaliinide teooria.
Sealjuures ka reaalsuse versioone, mis on nii lähedal meie omale, et me võime lipsata neist ühte ja mitte kunagi mõista, et oleme sinna läinud.
Aga on ka teisi versioone, mis on erakordselt erinevad ja on muutunud tundmatuseni võrreldes sellega, milles me elame.
Mõnes maailmas võivad olla tingimused, kus inimelu kestus on pikenenud isegi näiteks kuni praktilise surematuseni.
Rändamine ajas tagasi võib osutuda reisimiseks kõrvale läbi mitmemõõtmelise ruumi.
Ajas rändamise kohta püstitavad teadlased pidevalt uusi teooriad.
Samas just ajaanomaaliad võivad teaduses olla võtmeks edusammude suunas.
Ma usun, et me saame varsti teada kas ajas rändamine on võimalik.
Siin foorumis on postitus,(ei leia üles) kus juttu mehest kes leiti Leningradist taskus 2017 (vist oli see aasta) pass. Ja selle oli välja andnud Põhjamaade ühendriik. Kui moodustatakse Põhjamaade ühendriik, siis on selge, et ajas rändamine on võimalik.
(07-03-2016, 13:40 )mässaja Kirjutas:
Siin foorumis on postitus,(ei leia üles) kus juttu mehest kes leiti Leningradist taskus 2017 (vist oli see aasta) pass. Ja selle oli välja andnud Põhjamaade ühendriik. Kui moodustatakse Põhjamaade ühendriik, siis on selge, et ajas rändamine on võimalik.
(07-03-2016, 13:10 )positiivne Kirjutas: Aeg kõverdub teinekord ja tõenäoliselt ka lõikub ning esineb kindlasti seetõttu aja-anomaaliaid..
Jäi silma üks aja kõverdumise juhtum. Vähemalt peetakse seda selleks.
Leidis aset 8.okt 1981 Šotimaal Mulli saarel. Seltskond sõitis seal ringi ja peatuti, et teha pilte kanarbikuga kaetud mägedest.
Korraga mattis tume udu nende aeglaselt liikuva auto. Auto hakkas vappuma ja vibreeriv heli täitis õhu. Õhurõhu muutus tekitas lämmatava raskuse auto sees, surudes reisijad istmetele. Udu näis neelavat kogu valguse.
Järsku leidsid nad ennast pisut kaugemal maanteel, teadmata kuidas nad sinna olid saanud. Auto seisis ja selle ümber valitses täielik vaikus. Must udu oli hajunud. Kui nad linna jõudsid, selgus, et möödunud oli kolm tundi. Aga nad polnud maganud. Näis nagu
oleksid nad ajas edasi rännanud. Auto elektrikell ning kvartskellad olid seisma jäänud kolm tundi tagasi. Kvartskellad vajasid uusi patareisid ja kellasepp ütles järgmisel päeval, et need näisid olevat kannatanud "ülekoormuse all".
Kindlasti on niisuguseid juhtumeid registreeritud teisigi.
