Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Hirm kõigi nende ees, kellest siin teemas räägitakse
#1
Asi on siis selline: Ma usun vaimudesse, olen kindel, et nad on olemas. Siiani pole küll ühegagi neist tõtt vaadanud, aga kõikvõimalikke hääli olen kuulnud ja muid kahtlaseid asju kogenud. Vahepeal mulle tundub, et mul on ka mingeid erilisi võimed, vms (olgu, see polnud tegelikult teemasse).
Jutu point: Ma usun nende olemasolusse, samas kardan neid jubedalt. Ei julge vaata et pimedas vetsugi minna. Mida teha, et sellest hirmust üle saada? Olen proovinud endale sisendada, et seda pole olemas, ma kujutan ainult ette, vaime ei ole olemas. Aga see oleks ju iseendale valetamine. Ma lihtsalt ei lakka nende olemasolusse uskumast. Ei julge üksinda pimedas metsas jalutada, jne. Mida ma tegema peaks, et mitte igast pimedast urkast paaniliselt minema joosta? :S

Muudetud: 21-4-07 kell 09:08:52 Hallucigenia
Vasta
#2
Mina tagasihoidlikult arvama, et: Kui oled kuulnud vaime, siis seetõttu kuulad sa igal pool vaime. Igat krõpsu ja krapsu aju võimendab ning koguaeg on hirmus kriipi värk. Siit tulenevalt soovitused - ürita mõelda teistest asjadest. Näiteks öösel WC-sse hiilides mõtle, kuidas luua ajamasinat. Samas - enamike kokkupuuted selliste elukatega piirduvad vaid kuulmise/nägemisega. Füüsilist kontakti pole - ja mis kahju ta sulle siis teeb? Kui sulle tahetaks halba, siis sa oleks juba krõska!

Muudetud: 22-12-06 kell 16:33:06 Alfar
Vasta
#3
Kahju on psühholoogiline ju.

Kui oled kuulnud jubedaid hääli siis, ei saa sa väita, et need kuuluvad vaimudele. Ja kui sa usud vaimudesse, siis miks sa peaksid neid ikkagi eitama? Korrigeeri siis oma seda uskumis aparaati ja kujuta endale vähem asju ette. Asja eitamine ei lahenda probleemi, vaid nagunäha just süvendab.
Võid endale kujuta kui hirmsad vaimud on, üksi kuskil nurgas olles söövad sind kohe ära... Kui tase on jube kõrge, siis järelikult kui tase jälle madal on, on kergem elada
Igaljuhul sinu see kartus ja uskumine on tugevalt vastuolus, sa ei tea ise vist ka mida usud ja mida kardad.
Vasta
#4
Tsitaat:Algselt postitas: Flash
Kahju on psühholoogiline ju.

Kui oled kuulnud jubedaid hääli siis, ei saa sa väita, et need kuuluvad vaimudele. Ja kui sa usud vaimudesse, siis miks sa peaksid neid ikkagi eitama? Korrigeeri siis oma seda uskumis aparaati ja kujuta endale vähem asju ette. Asja eitamine ei lahenda probleemi, vaid nagunäha just süvendab.
Võid endale kujuta kui hirmsad vaimud on, üksi kuskil nurgas olles söövad sind kohe ära... Kui tase on jube kõrge, siis järelikult kui tase jälle madal on, on kergem elada
Igaljuhul sinu see kartus ja uskumine on tugevalt vastuolus, sa ei tea ise vist ka mida usud ja mida kardad.

Võibolla on asi selles, et ma olen veel väike ja loll, ei tea mida mõtlen. Laugh
Aga ma olengi tihti vastuoluline elukas. Näiteks kui ma õhtul magama jäädes kuulen köögist kolinat, siis ma kindlasti ehmatan selle peale. Ühelt poolt üritan ennast lohutada sellega, et see oli kindlasti kass, kes tahtis kapi peale jäänud vorstipaberit kätte saada ja ajas midagi ümber. Teisalt aga ei saa unustada, et meie ümber on peale maiste olendite veel keegi. Ja see ajab mind ennastki segadusse. Ja siis ma vahin lihtsalt tunnike lakke ja üritan magama jääda. Haige värk.
Aga aitäh Teile kõigile, kes siiani mu segasest kirjeldusest midagi mõista olete püüdnud. Bleh
Vasta
#5
Vaime ei peaks küll kartma minu arust, sest üldiselt nad ju kellelegi viga ei tee ja kui teevad, siis nad oleks juba ammu teinud mitte su köögis asjadega kolitanud või mis? Kui ma midagi sarnast kardan, siis ma lihtsalt mõtlen, et tuleb mis tuleb, muuta ma seda enam ei saa ja ma parem lähen sellele siis vastu. Kuigi alati seda just kõige kergem mõelda pole , võiks ju ikka proovida.
Vasta
#6
Tsitaat:Algselt postitas: Auron
Vaime ei peaks küll kartma minu arust, sest üldiselt nad ju kellelegi viga ei tee ja kui teevad, siis nad oleks juba ammu teinud mitte su köögis asjadega kolitanud või mis? Kui ma midagi sarnast kardan, siis ma lihtsalt mõtlen, et tuleb mis tuleb, muuta ma seda enam ei saa ja ma parem lähen sellele siis vastu. Kuigi alati seda just kõige kergem mõelda pole , võiks ju ikka proovida.

kerge rääkida. kui kuskil peaks vaim olema, oleks sa esimesi, kes ära jookseb. Nii see on. Kõvad mehed on kõik rääkima, aga kui teod tulevad siis on...ma ise jookseks küll minema, olgu mul arusaam vaimudest nii hea kui tahes.

Ja karvand, kui kuuled köögis koledaid hääli, siis miks sa neid kontrollima ei lähe? Voodis põdeda ei ole mõtet.
Vasta
#7
mul tuli üks hea mõte.Miks ei võiks sa lihtsalt tule põlema panna.Siis näed sa,et karta pole midagi.Mul on tulnud ette,et vaimud kardavad millegipärast valgust,miks nad muidu alati pimedas tegutsevad.
Vasta
#8
Tsitaat:Algselt postitas: Karvand
Asi on siis selline: Ma usun vaimudesse, olen kindel, et nad on olemas. Siiani pole küll ühegagi neist tõtt vaadanud, aga kõikvõimalikke hääli olen kuulnud ja muid kahtlaseid asju kogenud. Vahepeal mulle tundub, et mul on ka mingeid erilisi võimed, vms (olgu, see polnud tegelikult teemasse).
Jutu point: Ma usun nende olemasolusse, samas kardan neid jubedalt. Ei julge vaata et pimedas vetsugi minna. Mida teha, et sellest hirmust üle saada? Olen proovinud endale sisendada, et seda pole olemas, ma kujutan ainult ette, vaime ei ole olemas. Aga see oleks ju iseendale valetamine. Ma lihtsalt ei lakka nende olemasolusse uskumast. Ei julge üksinda pimedas metsas jalutada, jne. Mida ma tegema peaks, et mitte igast pimedast urkast paaniliselt minema joosta? :S

arvan,et hirmudele tuleks vastu minna, mu puhul aitas näiteks see, kui läksin öösel kell 12 surnuaeda üksinda. istusin pingil ja paratsesin.
ja mine kohe kindlasti pimedasse metsa üksi öösel.
ise olen proovinud ,ja aitas,nüüd heameelega liigun öises metsas või rabas.
Vasta
#9
Tsitaat:Algselt postitas: neitsi
mul tuli üks hea mõte.Miks ei võiks sa lihtsalt tule põlema panna.Siis näed sa,et karta pole midagi.Mul on tulnud ette,et vaimud kardavad millegipärast valgust,miks nad muidu alati pimedas tegutsevad.
Aga mida teevad vaimud ajal kui nad ei tegutse?
Pimeduses tajub inimene maailma lihtsalt teisiti. Väidetavalt saab inimene oma maailmataju 80% ulatuses silmade kaudu, kui võtame ära või vähendame valgushulka, siis tulemuseks on tajumuutus. Olgu siis uueks keskendumismeeleks kas kuulmine, haistmine, kompamine või kolmas silm, aga see ei muuda maailma olemust. Vaimud ja niiöelda kummitused on tegevuses kogu aeg, ning kui sa ei karda neid päeval, siis pole sul mingit mõtet ka karta neid õhtul.
Vasta
#10
Kui pime on, hakkad sa rohkem kasutama oma kõrvu ja iga väike krabin tundub olevat kahtlane, kuigi see sama krõbin on ka päeval olemas.
Vasta
#11
Toetan Auroni ja Kayamani mõtet. Kui tunned hirmu häälte ees, siis miks sa neid kardad? Kas on see pelgalt hirm teadmatuse ees või sa tunned/kardad, et need võivad sinule kurja teha. Katsu selles selgusele jõuda.. Kui kardad enese heaolu pärast, siis miks nad sulle senini pole kurja teinud? Võid siis pigem ehk järeldada hirmu teadmatuse ees? Selle vastu aitab hästi uudishimu. Kuigi see võib meele väga ärevaks teha, on ju samas huvitav teada, mis need on. Proovi hirm kasvatada uudishimuks ja naudi seda ärevat hetke, mil saavutad kontakti millegi huvitavaga.
Vasta
#12
Minu endaga on sama moodi.
ma kardan, aga olen hakanud üle saama.
kaasa aitas kindlasti see et meil oli koolimajas üritus (vana mõis) kus kõik pidid üksi ühest koolimaja otsast teise kõndima.
seal on nähtud päris koledaid asju ... tuled vilguvad tihti ... on nähtud mingi 3...5 inimese poolt ühel päeval mingit meest seal samas koolimajas. mehe nägu polnud näha, ta oli mustas kitlis või midagi.
igatahes too õhtu ma ei kartnud enam üksi ringi kolada.

nii et hirmule vastu seismine aitab kindlasti.
Vasta
#13
ma arvan et me kõik oleme neid kunagi kartnud ja vb kardame praegugi.
Mina neid enam väga ei karda kuna olen nii palju juhtunud nendega kohtuma ja neid nägema.
Lihtsalt esimene kord olin mitu nädalat ¹okis. Nüüd on kõik jälle korras ja enam mingit suurt hirmu nende ees polegi. VB natukene kui ma täitsa üksi olen kodus ja tõesti tuleb ta kusagiltAngry
Vasta
#14
teadmatus ja enda ohutus on hirmu põhjusteks.

nagu varem öeldud juba, astuge hirmule vastu! väga hea trenn, liigu üksinda pimedas majas ringi ja vaata enda ümber ringi koduaeg, jälita iga liikumist ning heli.
ise võin julgelt väita, et olen üks suur kana, iga pisemgi heli võib mind värisema panna...

Muudetud: 23-4-07 kell 17:39:18 Kazluk
Vasta
#15
Selle aasta alguses hakkasin ka ise täiesti põhjendamatult kartma vaime. Seda ainult nädalavahetusetel (kui ma olen kodus), mujal olles ei karda. Pean seda lihtsalt enese paranoiaks ning püüan sellest üle olla (tasapisi hakkavad lood paremaks minema). Hea kuulda, et pole ainus paranoik, kes "olematuid" (vähemalt minu jaoks nii tundub, et ei kummita mind keegi) kardab (pimeduses).
Vasta
#16
mul ei pea pimegi olema, kui ma olen jäänud ühte maja otsa, teised magavad teiselpool maja, hakkab ka kõhe siis kui telekas vaikselt käib ja tuled põlevad (kõhe siis kui üleval kolistamist kuulen.... teine korrus on asustamatta) üldjuhul ei kuula neid hääli, olen üle omaarust Laugh
Vasta
#17
Tsitaat:Algselt postitas: LibaHunt
mul ei pea pimegi olema, kui ma olen jäänud ühte maja otsa, teised magavad teiselpool maja, hakkab ka kõhe siis kui telekas vaikselt käib ja tuled põlevad (kõhe siis kui üleval kolistamist kuulen.... teine korrus on asustamatta) üldjuhul ei kuula neid hääli, olen üle omaarust Laugh
No, siis on meil ikka kuradima palju ühist... Ise elan "kodus" (kus olen suurema osa oma noorusest veetnud) ühes maja otsas (seal elas kunagi minu kadunud vanaisa, kes oli suhteliselt negatiivne inimene) ning ülejäänud pere teises maja otsas (ise elasin ka seal, kuid paar aastat tagasi kolisin ümber).
Viimasel ajal on tunne, et keegi jälgib mind ning sellel kellelgil on kurjad plaanid (otseselt keegi kuklasse pole hinganud Bleh). Krabistamised mind eriti ei häiri, kuna neile enamikele leian loogilise allika (reaalselt eksisteeriva ning tõese), kuid see tunne, et keegi on oma silmadega kuklas kinni...
Vasta
#18
Mul pole ka olnud füüsilist kokkupuudet.
näinud ka pole midagi.
viimasel ajal kuulen just kolistamist, kunagi samme.
rotid ei tee nii kõva ärmi ja kassid ka ülesse ei pääse ... suvel tehti väike remaont, kõik augud kinni kenasti XD

kui tal kurjad kavatsused peaksid olema siis ähvarda teda viirukiga näiteks Laugh
Vasta
#19
Tsitaat:Algselt postitas: LibaHunt
Mul pole ka olnud füüsilist kokkupuudet.
näinud ka pole midagi.
viimasel ajal kuulen just kolistamist, kunagi samme.
rotid ei tee nii kõva ärmi ja kassid ka ülesse ei pääse ... suvel tehti väike remaont, kõik augud kinni kenasti XD

kui tal kurjad kavatsused peaksid olema siis ähvarda teda viirukiga näiteks Laugh
Mis teha, inimese aju on seni veel uurimata ning ka meile endile veel müstiline. Peab enda paranoiad alla suruma ning leidma oma hinges harmoonia. Kui peale seda on selline weird tunne, siis peab tegutsema hakkama ning marakrati minema kihutama...

Muudetud: 23-4-07 kell 21:47:11 GoreLord
Vasta
#20
Ma arvan et kui nad pahad oleks oleksid nad sulle juba ammu midagi teinud, ma tean, et see küll ei peleta hirmu aga äkki leevendab mingil määral.
Igatahes mõnikord kui kolistamine väga suureks läheb siis ma kordan endale seda Laugh
Vasta
#21
tahad ma lohutan sind Karvand? Ma olen ise täpselt samasugune. Ja mul on väga häbiSick
Vasta
#22
http://www.tarbija24.ee/090507/esileht/o...259570.php
Teoreetiliselt ühtib..
Vasta
#23
Tsitaat:Algselt postitas: GoreLord
http://www.tarbija24.ee/090507/esileht/o...259570.php
Teoreetiliselt ühtib..

täitsa kohutav. ise midagi sellist kogeda küll ei tahaks.
Vasta
#24
Oi appi!
Selline ma küll ei taha olla.Bleh
Tal on küll vist väga raske elu.
Vasta
#25
Mul on ka hirm nende ees. Ma tean, et nad on olemas. Mõnes mõttes ma nagu ei karda, sest ma tean, et nad ei teeks mulle liiga. Näiteks mu oma kodus. Kui midagi oleks, siis nad oleksid juba ilmutanud ennast vms.
Aga jah, magan pmts öösiti tulega, sest pimedas ei julge üksinda eriti olla. Oleneb kohast muidugi. Oma kodus igatahes ei julge, nagu oleks mingi halb õhk siin või midagi.
Ja samamoodi nagu tolles artiklis oli, ei saa ma ka magada kui olen õudukaid vaadanud, niiet väldin neid suht.
Aga päris nii hull mul see ka ei ole kui seal ja loodan, et ei lähe ka.
Ema ütleb, et eks läheb varsti üle - ta ka väiksena ju kartis. :/
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Kas siin foorumis on kedagi, kes näeb hingesid? I-See 24 11,105 11-02-2012, 01:10
Viimane postitus: koit46

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat