[Celtic]

Pole kunagi küll füüsika alal mingi spets olnud, seega minu küsimus Hallule:

Helilained kui sellised... millisel sagedusel ja kui kaugele "lendlevad" ja kas on ka mingi võimalus, et Metavo grammofonist kostuvad helilained mis tekitatid möödunud sajandi keskel?

[Tehnoloog]

Algselt postitas: Metavo
... siin on soovijatele kaks minutit "kummitusraadiot"

Pean kurvastama, ega seal midagi erilist ega kummituslikku pole,
täitsa tavaline nähtus nendele kes raadiote ja võimenditega rohkem
tegelenud, eelpool selgitasin sellise "tekkemehhanismi".

Pakun lugemiseks ja mõtteaineks midagi sellist,
mis on tõeliselt mõistatuslik.

Kõik teavad et raadiolained levivad valguse kiirusega.
Esineb ülimalt kummalisi erandeid. Kuuldakse/nähakse
signaale ülipika viivitusega (mitmeid sekundeid,
minuteid või enamgi).
Fenomen kannab ingliskeelset lühendit LDE
http://en.wikipedia.org/wiki/Long_delayed_echo
Nähtust on täheldanud ka TV kaugvastuvõtu harrastajad,
tekitades seega ka julgeolekuorganite (KGB) tähelepanu.
Kaugvastuvõtu teemad olid mingist ajast keelustatud ka
ajakirjas "Radio", huvilisi kuulati üle ja konfiskeeriti
vastuvõtuaparatuuri. Sellist keelustamist on rakendatud
ka teistes riikides. Millega tegu?
Nähtuse seletused kalduvad kohati isegi ulme valdkonda...

Kellel sügavam huvi, saab ingliskeelset põnevat
lugemist http://www.google.com abil, otsingusse
"Long Delay Echos", näiteks
http://www.arrl.org/news/features/2003/10/31/1/
http://www.ac6v.com/LDE.htm
http://www.eskimo.com/~nanook/radio/2006...omena.html

Vene keele oskajatele ka mõni link sellel teemal:
http://www.cqham.ru/lde.htm
http://news.cqham.ru/articles/detail.phtml?id=725
http://www.qrz.ru/articles/article145.html

Muudetud: 7-4-07 kell 22:09:43 Tehnoloog

Muudetud: 7-4-07 kell 22:10:36 Tehnoloog

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Tehnoloog
Fenomen kannab ingliskeelset lühendit LDE
http://en.wikipedia.org/wiki/Long_delayed_echo

Jah, ülimalt huvitav - seda eriti ilmingu lihtsuse tõttu. Ühes Su viidetest avanenud artiklis arutleti ka järgmist võimalust:
t=s/v
ja suurt ajalist viivist võib saada nii kauge peegli abil kui ka siis kui v<<c. Konkreetselt on juttu ionosfääris levivatest nn plasmalainetest (laetud osakeste "gaasis", st plasmas levivad lained), mille kiirus võib olla mitmeid suurusjärke väiksem valguse kiirusest. Kui raadiolaine saab teatud tingimustel transformeeruda plasmalaineks ja hiljem tagasi, siis ei pruugigi jälgitud kajaefektid olla seotud mingite "kuutaguste" objektidega. Aga muidugi ei tea ma, kui vettpidav see teooria on.
PS.: Ja ehk on see nähtus (viimase teooria põhjal) seotud ka nn eletrofoonsete meteooridega, st suhteliselt väikeste kõrgatmosfääris "ära põlevate" meteoorkehadega, mille sähvatusega sünkroonselt on maapinnal kuulda nõrka susisevat-prigisevat heli - samas kui helilainetel peaks päralejõudmine võtma aega kümneid sekundeid (so siis mingis mõttes LDE-le vastupidine efekt).

[Flash]

Palju nendel raadiolainetel üldse siis teoreetiliselt energiat on, enne kui haihtuvad?

Miks otsitakse vastuseid nn peegeldamise abil, kui põhimõtteliselt võivad lained ka kuskil 'salvestuda' ja siis teatud asjaoludel uuesti vabaneda.

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Flash
Miks otsitakse vastuseid nn peegeldamise abil, kui põhimõtteliselt võivad lained ka kuskil 'salvestuda' ja siis teatud asjaoludel uuesti vabaneda.

Õigustatud küsimus. Ja tegelikult need vahepealse aeglase kulgemise variandid ongi ju mingis mõttes salvestamine-taasesitus (elektromagnetlaine-plasmalaine-elektromagnetlaine). Nojah, salvestus ei seisa just päris paigal, aga liigub siiski valgusest (EM-lainest) väga palju aeglasemalt.
Esimesele küsimusele oskab küllap Tehnoloog paremini vastata. Et kui nõrgad on nt need signaalid mida peegeldusena Kuult saadakse. Paljudes kirjeldustes LDE kohta räägitakse siiski "tugevatest" signaalidest - mida iganes see siis tähendab.

[Tehnoloog]

Algselt postitas: Hallucigenia
Et kui nõrgad on nt need signaalid mida peegeldusena Kuult saadakse.

Mõned raadioamatöörid tegelevad Maa-Kuu-Maa sidega
(Kuu peegeldab signaale tagasi), seda ka Eestis.
Signaalid on siis tõeliselt nõrgad (väga suur kaugus
ja Kuu peegeldusvõime on ka vilets) kasutatakse suuri
võimsusi (taotletakse eriluba selleks), "viimase peal"
tehnikat ja suuremõõtmelisi antenne. Lisan siia lingi
piltidele Valgamaal elava raadioamatööri antennidest
(seal see suur paraboolantenn on läbimõõdus 4,5m!):
http://www.comnetsys.eu/files/ES6RQ/

[titanl]

Lisaks veel seda ,et ionosfäär peegeldab ka raadiolaineid tagasi.
Mõned raadiojaamad on päris suure levialaga ja pole ime kui meie midagi kuulda saame.

[Flash]

Samamoodi peegeldavad ka veekogud.

Selle salvestamise all pidasin ma silmas seda, et kas need 'salvestuks' kuskil. mitte ei leviks. Plasma puhul on tegu levimisega. Põhimõtteliselt peaks olema võimalik ju, et lained salvestuvad kuskil infoväljas ja hiljem need kuidas 'esitatakse' uuesti. Umbes nagu kõvaketta tööpõhimõte.

Metavol pole neid suuri antenne kodus, seega tema signaal on reaalajas? teoorias vähemalt.

[Hallucigenia]

Algselt postitas: titanl
Lisaks veel seda ,et ionosfäär peegeldab ka raadiolaineid tagasi.
Mõned raadiojaamad on päris suure levialaga ja pole ime kui meie midagi kuulda saame.

Seda nüüd küll aga küsimus on ju selles, et LDE on signaali suhtes viivitatud kümneid ja isegi sadu sekundeid. Võrdluseks: levikuks ümber Maakera (mis muidugi võimalik, jah, tänu ionosfääri raadiolaineid peegeldavatele omadustele) kulub raadiosignaalil 1/7 sekundit, peegeldumine Kuult annab viivise 2,7 sekundit. Võid siis näiteks arvutada, kuipalju kordi peaks signaal ümber Maakera käima, et jälgitud viiviseid saada. Ja muidugi peaksid taolisel juhul olema jälgitavad ka signaali rohkearvulised kordused. Muidugi on mõned raadiojaamad päris suure levialaga ja loomulikult me kogu aeg "midagi kuuleme". Kuida see aga LDE seletab?
PS.: Veel ühe seletusena on pakutud lainete peegeldumist kiirete laetud osakeste pilvedelt, mida Päike välja saadab. See aga peaks (osakeste suure kiiruse tõttu) andma päris suure kandevsageduse Doppleri nihke, mida jällegi polevat täheldatud.

[vennike]

samatlaadi juhtum oli kunagi ühe vana lennukiraadioga. vanaisa oli selle kunagi ammu saanud kuskilt ja andis siis mulle. muidugi oli vaja kohe proovida kas töötab jne. kuna õiget antenni polnud võtta kuskilt siis sai tavaline mitmekiuline juhe otsa keeratud. raadio töötas. aga kuulda võis sealt kõike muud peale eesti kanalite... näiteks kilid, venelased, inglased, prantslased soomlased jne jne... sagedust timmides tuli iga natukese aja tagant midagi... samuti tuli erinevatelt pikkustelt morset jne aga mitte kordagi ei tulnud ühtegi eesti keelset kohta

[Tehnoloog]

Algselt postitas: vennike
samatlaadi juhtum oli kunagi ühe vana lennukiraadioga. ... aga kuulda võis sealt kõike muud peale eesti kanalite...

See pidi siis olema lühilaineraadio, kunagi kasutati ka lennukitel lühilainet.
Viimati vist küll ainult mõne lennujaama ilmateate kuulamiseks. Olen näinud
ka vene helikopteri MI-6 pardal vana lühilainevastuvõtjat US-9 (vene tähed),
mille pilti võib näha näiteks http://www.cqham.ru/trx/us_9.html , aga
lennukitelt olid lühilainepillid vist juba varem kasutusest maha võetud.

Eesti keelt enam AM-is (amplituudmodulatsioonis) kuulda ei õnnestu, oma
eestikeelsed saated on ammu lõpetanud isegi Ameerika Hääl, mis vanasti
vahel parasiitsignaalina soovimatult ka mõnda võimendisse tungis...
Ainult AM-raadiojaamade poolt põhjustatud häired ongi sellistel juhtumitel
arusaadava jutuna kuuldavad, muude modulatsiooniliikidega tavaliselt mitte.

[Tehnoloog]

Algselt postitas: vennike
... samuti tuli erinevatelt pikkustelt morset jne aga mitte kordagi ei tulnud ühtegi eesti keelset kohta

Peab ka teadma, millisel sagedusel kuulata...
Kõige rohkem on eestikeelset raadioamatööride juttu kuulda
sagedusel 3670kHz. Laupäeviti kell 9.00 algab keskraadioklubi
eestikeelne ringteade, üldse on laupäeviti-pühapäeviti hommikul
jutuajamisi kuulda, vahel ka päeval ja õhtul. Teistel nädalapäevadel
nii nagu juhtub... Et kõigil huvilistel sobivat raadiovastuvõtjat pole,
on loodud selle sageduse kuulamise võimalus ka internetis.
Ühes kohas Viljandimaal (maakohas, kus häirenivoo on madal)
asub sellel sagedusel töötav raadiovastuvõtja ja juttu kuuleb
internetis http://sys.estpak.ee:8008/80m.ogg või
http://sys.estpak.ee:8008/80m.ogg.m3u (kus parasjagu paremini).
Täpsemalt http://es7club.viljandimaa.ee/r/ või ka
http://foorum.erau.ee/viewtopic.php?t=455
Praegu on äikeseline aeg ja tehnika ei pea kuigi hästi vastu.
Lingid vahel ei tööta ka. Kui aga ainult kärin-ragin kostab, siis
on see lihtsalt eetrimüra ja pole parasjagu rääkijaid...
Eks see tavainimese jaoks ka parajalt "para" on...

[neoon]

Algselt postitas: Flash
Palju nendel raadiolainetel üldse siis teoreetiliselt energiat on, enne kui haihtuvad?

Miks otsitakse vastuseid nn peegeldamise abil, kui põhimõtteliselt võivad lained ka kuskil 'salvestuda' ja siis teatud asjaoludel uuesti vabaneda.

raadiolained ei haihtu kunagi, nad lihtsalt liiguvad vastuvõtja alast välja. (esimesed raadiosaated ja teleülekanded liiguvad siiamaani kosmose avarustes (kuigi mitte eriti kiiresti))

raadiolaineid ei salvestu looduslikult, selleks on vaja vastuvõtjat, mis muudab laine kuuldavaks/vaadeldavaks.
sajandi keskelt pärinevad lained võivad teoreetiliselt vabalt meie maal veel lainelda, siis kui nad peegelduvad pilvedelt tagasi maale. see on tegelikult väga tavaline nähtus

[neoon]

ma pole sellel alal eriline asjatundja
raadiolained levivad tõesti valguse kiirusel (mu postituses oli viga)

mille kohta täpsemat selgitus? selle kohta, et levivad kosmoses?
sellekohta pole mingit tõestus, kuna keegi pole meile seda tagasi saatnud, aga on saadetud kosmosesse tollal maailma suurima raadiosaatiaga kosmosesse signaal, mis oli suunatud ühele tähele. vaevalt oleks se saadetud, kui poleks olnud kindlad, et see kohale jõuab. aga peab tõdema, et ei saatajad, ega ka meie ei saa teada, kas see jõudis kohale, või kas keegi selle vastu võttis, kuna vahema on liialt suur, et tagasisaadetud laine õigeaegselt pärale jõuaks.
(sorry, ei suutnud aastat ja tähte üles leida. jätkan otsimist)

[Tehnoloog]

Algselt postitas: neoon
ma pole sellel alal eriline asjatundja
raadiolained levivad tõesti valguse kiirusel (mu postituses oli viga)

mille kohta täpsemat selgitus? selle kohta, et levivad kosmoses?
sellekohta pole mingit tõestus, kuna keegi pole meile seda tagasi saatnud, aga on saadetud kosmosesse tollal maailma suurima raadiosaatiaga kosmosesse signaal, mis oli suunatud ühele tähele. vaevalt oleks se saadetud, kui poleks olnud kindlad, et see kohale jõuab. aga peab tõdema, et ei saatajad, ega ka meie ei saa teada, kas see jõudis kohale, või kas keegi selle vastu võttis, kuna vahema on liialt suur, et tagasisaadetud laine õigeaegselt pärale jõuaks.
(sorry, ei suutnud aastat ja tähte üles leida. jätkan otsimist)

Eks selgitust ikka selle kohta et "sajandi keskelt pärinevad lained võivad teoreetiliselt vabalt meie maal veel lainelda"... Asi selles ongi, nagu eelpool selgitasin, et lained sumbuvad ja pole enam registreeritavad ega avastatavad juba mõne sekundi möödudes.
Mis aga puutub signaalide saatmisse kosmosesse lootusega vastust saada, tugineti ainult lootusele et ehk leidub kõrgtsivilisatsioon kes meile vastaks. Muidugi peaks siis sellel oletuslikul kõrgtsivilisatsioonil olema vastav tehnika tihedaks kosmoseseireks ja muu vajalik (sealhulgas soov meile üldse vastata)...

[napoleon]

Algselt postitas: Tehnoloog
Eks selgitust ikka selle kohta et "sajandi keskelt pärinevad lained võivad teoreetiliselt vabalt meie maal veel lainelda"... Asi selles ongi, nagu eelpool selgitasin, et lained sumbuvad ja pole enam registreeritavad ega avastatavad juba mõne sekundi möödudes.

Ei laineta nad midagi, laine energiat kannavad ka osakesed ehk piisavalt "lähedalt" vaadates on ka laine diskreetne. Teoreetiliselt on võimalik, et kosmosesse saadetud/sattnud laine aastate pärast kuskilt tagasi peegeldub, kui oma teel takistusi ei kohta, aga praktikas kipub laine lisaks sumbumisele veel hajuma ja sellise signaali kinnipüüdmine on ülimalt vähetõenäoline.

[neoon]

laine on nagu valgus, mis ei haju iialgi, juhul kui seda ei hajutata

[napoleon]

Tee üks katse - võta taskulamp, mina seinast ühe meetri kaugusele ja suuna lamp seinale. Siis mine seinast 10m kaugusele ja suuna valgus uuesti seinale. Küsimus - miks on 10m kauguselt näidatud ring läbimõõdult suurem? Kas 10m kauguselt seina valgustades saab patarei kiiremini tühjaks?
Teine katse - pane elektripirn, küünal vms. põlema. Käi ümber valgusallika ja veendu, et seda on igalt poolt näha. Nüüd mine valgusallikast kaugemale, käi uuesti ring ümber valgusallika ja veendu, et valgusallikat on ikka igalt poolt näha. Küsimus - valgusallikas saadab välja kindla arvu footoneid. Kui eemale lähed, siis saadetavate footonite hulk ei suurene. Kuidas saab olla, et eemale minnes jõuab sinuni ikka sama hulk footoneid ja samas valgusallikas on igalt poolt nähtav? Paradoks?

PS. valgus on samuti laine

[Hallucigenia]

Ka valgus on laine. Nagu raadiolainegi. Ja nagu helilainedki. Ja nagu lained veepinnal. Kõigil neil on ühiseid omadusi, aga igalühel on ka eriomadused , mis sõltuvad sellest, milline laine, kus ja kuidas levib. Neoonil on õigus, kui ta räägib, et valguse hajumiseks on vaja hajutajat. Aga ühest punktist väljuva valguslaine (sfääriline laine) energia jaotub üle üha suurema kera pinna ja seetõttu on suurematel kaugustel signaali intensiivsus igas punktis väiksem. Kuigi laine koguenergia (kui tegemist vaakumiga, kus puuduvad neelajad-hajutajad) jääb samaks ega kao kuhugi. Tuleb märkida, et isegi laseri kiirt ei saa tekitada nii, et ta läbimõõt levides üldse ei kasvaks. Kui valguslaine levib keskkonnas, nt optilises fiibris, võib ta laiali vajuda ka piki levisuunda, kuna erinevad lainepikkused keskkonnas levivad erinevate kiirustega. Kui napoleon räägib laine diskreetsusest, siis sobib see märkuse eriti helilainetele, mis pole midagi muud kui gaasi, vedeliku või tahkise aatomite-molekulide tiheduse (ja kiiruse) ruumis levivad häiritused. Erinevalt valguslainest vaakumis toimub keskkonnas leviva helilaine korral alati ka "tõeline" sumbumine - koguenergia kadu selle muundumise tõttu soojuseks (aatomite-molekulide kaootiliseks liikumiseks). Mis puutub valguslaine (või raadiolaine) diskreetsusesse, siis siin tuleks teha üks märkus. Kuigi tänapäeval käsitletakse valgust korraga nii laine kui osakese (footonina), on raadiolaines (ja laserikiires) kõik tema osakesed-footonid omavahel koherentsed - st nad on kaotanud igasuguse individuaalsuse ja moodustanud uue "ühisuse" - koherentse elektromagnetilises laine (eristuvalt nt soojuskiirgusest). Sellist kohrentsi ei saa kunagi olemas olla aatomitest koosnevas tavaaines, seega ka viimases kulgevates helilainetes. Vaid ülimadalatel temperatuuridel moodustuvas Bose-Einstein kondensaadis on see võimalik. Aga see on omaette jututeema.

Muudetud: 9-7-07 kell 18:08:18 Hallucigenia

[Mari007]

helista pigem migratsiooni ametisse

[KarlGregori]

kuula tagurpidi

[TahanElada]

Algselt postitas: Müstik
Aga äkki ei püüagi juhtmed kinni eriti pikki raadiolaineid, vaid hoopis hääli teispoolsusest!?

Siin mitmekülgne link paranormaalsete hääle kohta:
http://www.xs4all.nl/~wichm/dirvoic3.html

Ja veel teine link, kustkohast võib kuulata kuulsate inimeste juttu, mis lindistatud peale nende surma:
http://www.xs4all.nl/~wichm/chopin.html

need on ise tehtud ,, mulle tundub vähemalt

[Müstik]

Ah, et tundub või? Ja miks siis?...

Kas oled EVP-d, vt

http://www.para-web.org/viewthread.php?t...2#pid26950

siis sedavõrd põhjalikult uurinud?

Muudetud: 21-8-07 kell 17:13:53 Müstik

[j2nsy]

Teate , tegelt oli mul ka üks taoline juhtum . Mingi ma vaatasin seebikat onju , ja noh kodukinokeskus on tv-ga ühendatud . Ja siis kuulen nagu peale rääkivat veel midagi . Panen vaiksemaks läheb heli ka vaiksemaks. Lähen siis päris kõlari juurde ja üks mees , sellise maheda tooniga räägib lastejuttu . Õigemini nagu oleks mingi lastesaade olnud . Ma ei tea väga imelik oli . See kestis oma pool tundi ja üldse vait ei jäänud kui ma suutsin sellega juba harjuda, ega see jmind pärast ei häirinud. Vääga weird värk . Ma muidugi otsisin kõik raadiokanalid läbi , äkki lihtsalt mingi asi annab ühendust , noo ei olnud. Ja noh viasatiga on ju päris selge pilt ilma mingite lisahäälteta... Niiet , ma ei oska öelda . freaky värk . oskab keegi seletada ? ...

[Flash]

no ilmselt sama, millega eespoolgi tegu.