[Müstik]

Tsitaat:
Algselt postitas Jason
õudne, kui keegi teeb piibli lahti ja siis hakkab kohe prääksuma, ise arugi saamata (ja püüdmatagi aru saada), mis seal toimub ja millest kirjutatakse


Aga kas sina tead, millest seal kirjutatakse?

Mul on käes üks raamatukogu raamat ja kuna pean selle varsti ära viima, siis kirjutan siia sellest natuke Piibli kohta.

Piiblis on öeldud, et Noa pojad Seem, Haam ja Jaafet asustasid maa ning panid aluse tol ajal tuntud suurematele rahvastele.

Seem:heebrealased, kaldealased, assüürlased, pärslased

Haam: egiptlased, vilistid, hetiidid, amoriidid

Jaafet: kreeklased, traaklased, sküüdid, süürlased

Piibli järgi on on juutide esiisa Iisraeli esimene patriah Aabraham. Ta olevat elanud 2200.a. paiku ekr, umbes samal ajal ku maakeral püstitati megaliitrajatisi, sh ka suur püramiid. Ta olevat olnud Seemi järglase Terahi poeg ning elas oletatavasti Baabüloni kuninga Hammurapi ajal.
Aabraham sündis ja elas Mesopotaamias "kaldealaste Uuris".
Uuri matmispaikadest on leitud peene töötlusega religioosseid objekte, mõned neist kujutavad jäära rägastikus; sedasama loeme piibliloost, kus Aabraham püüab ohverdada oma poega Iisakut. (I Mo:13).
On arvatud, et arhetüüpne Aabraham võis õppida preestrikoolis, lahkus seejärel linnast, rändas koos kaananlastest nomaadidega ringi ja siirdus hiljem Egiptusse.

Moslemite pärimuses nimetatakse Aabrahami Ibrahimiks ja tema lisanimi on Khalil Allah ehk jumala sõber.
Tema isa teenis Noa pojapoega Nimrodi, kes oli sõdalane, Babülonia kuningas ja Niinive rajaja ja arvatavasti ka Paabeli torni ehitaja. Kui Ibrahimi ema hakkas poega sünnitama, viisid inglid ta salaja Damaskuse lähedale salakoopasse, mida sealne kogukond nimetas Petlemaks. See oli püha hiis. See Damaskuse lähedal peitunud koobas asub Kumrani lähedal, kust leiti esseenide käsikirjad ja kus õpetati gnostitsistlikke pärimusi, sealsamas on ka Kristuse Petlemma sünnipaik.
Heebrealaste Aabrahami juurde naastes mainigem, et ta olevat elanud Egiptuses vaarao juures ning koguni harrastanud egiptlaste nuhtlemiseks maagiat.
Esimese Moosesermt-u 14.peatükis andis Aabraham kui esiisa Saalemi kuningale Melkisedeki tiitli, mis tähendab õigluse kuningat.
Niisiis, kes koostas Piibli? Selle imepärase ja sümboolse tekstikogumiku?
Esimesed viis raamatut olevat kirjutanud Mooses.
Piibel ise kinnitab, et Moosesele õpetatati kõike egiptlaste tarkust. Moosese nimi on egiptusepärane ja tähendab poega, sedsama ilmutavad vaaraode nimed Ramses (Ra poeg) ja Amenmesse (Amoni poeg). Arvatavastielas ta 1400 a.paiku eKr. Pärimuse järgi pühendati Mooses Egiptuses viibimise ajal Osirise saladustesse. Mõnede arvates on Mooses tegelikult vaarao Ehnaton, kes samuti hoidis käes kuningaskeptrit, mille tippu ehtis looklev madu nagu ka heeroldiskeptrit. (Vt teemat kummalised piklikud pead, kus on pilte Ehnatoni skulptuuridest!)
Esimese sajandi juudi ajaloolane Josephus kirjutas, et Mooses olevat olnud Heliopolise preester ja egiptuse päikesekultuste keskmes ooni templis pühendatu.
Teises moosese raamatus astub ta, pale hiilgamas, alla Siinai mäelt. lad.keelse piibli tölkevea tõttu kandis ta hoopis sarvi, mistõttu keskajal kujutati Moosest sageli sarvilisena.

Kuna see teema oli pooleli jäänud ja siin ei olnudki praktiliselt midagi selle kohta, millest piibel jutustab, siis lisasin siia natuke teavet juurde.
Kuna piiblis on teavet sedavõrd palju, et üks inimene ei jõua seda eales siin kirja panna ja analüüsida, siis kui kellegil on midagi lisada, on see väga teretulnud.

[excubitoris]

Kas oli ikka tõlkeviga ?

Ei ole ju eriliseks saladuseks, et isegi nii hilisel perioodil kui 1800 ja 1900 muudeti Piiblis lauseid ja lõike, et muuta seda "õigemaks" !
Võime ainult oletada KUI suuri muudatusi ja MIKS viidi sisse algsetesse ürikutesse kui Piiblit kokku pandi - apokriivad on üks näide.
Kui suur võim oli neil meestel kes otsustasid MIS ja MIKS saavad osaks Piiblist ja mis välja jäetakse. Millised olid nende motiivid ?

[Muudetud: 8-31-2009 excubitoris]

[Müstik]

Ei ole kahjuks pädev sellele küsimusele vastama, sest minu teada on tehtud kuskil 60 erinevate tölgetega Piiblit.
Loodan, et selle raamatu autor (tegemist on tuntud salaühingute uurija Philip Gardineriga, kes seostab kogu raamatus esitatu illuminaatidega!)on olnud selle näite ära toomisel kompetentne.
See tähendab lugenud ikka Piiblit, mis ei ole ära lõrtsitud.

Apokrüüfid jäeti minu teada juba esimestest piibliraamatutest välja. Neid leiti Kumranist ja ka Ugariti ürikleiud on nende uurimisele kaasa aidanud. Ugaritoloogial on suur tähtsus ka Vana Testamendi uurimises.

Võin ainult näidata Michelangelo kuulsat skulptuuri, kus Moosesel on tõesti sarved peas:

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Michae...020315.jpg

[ayyu]

Piiblis on juttu ka veeuputuse eelsest patriarhist Eenok, kes tõusis taevasse. Selle erakorralise sündmuse kohta ütleb piibel vaid; et365-aastane Eenok tõsteti üles Jumala juurde.


Piibliväline Eenoki raamat kirjeldab üksikasjalikumalt, selgub veel et Eenok ei käinud taevas mitte üks, vaid kaks korda. Esimesel korral õpetati talle taeva saladusi ja räägiti, kuidas neid Maal oma poegadele edasi anda. Teel Jumalate elupaika läbis Eenok üheksa taevasfääri. Seitsmendas taevas võis ta näha planeetide kuju,kaheksandas eristada tähtkujusid. Üheksandas taevas oli "kaheteistkümne sodiaagimärgi kodu" ning kümnendas oli Jumala jumalik troon.
Saatjaks kaks inglit, jõudis Eenok sihtkohta, Jumala elupaika. Seal võeti tal maised rõivad seljast ja riietati jumalikku rüüsse ning inglid salvisid teda. Peaingel Pravuel tõi Issanda käsul "pühast hoidlast raamatud" ja andsid Eenokile krifli, millega üles kirjutada see, mida peaingel talle tikteerib. Pravuel dikteeris kolmkümmend päeva ja kolmkümmend ööd ning Eenok kirjutas üles "taeva, maa ja merede töö saladused ja kõik stiihiad, nende käigud ja liikumised jakõuekärgatused ning Päikesed ja Kuu [saladused] ning planeetide liikumised ja muutumised, aastaajad ja aastad japäevad ja tunnid... ja kõik inimeste asjad, iga inimlaulu keele...ja kõik õppimiskõlbulikud asjad."

Eenoki raamatu järgi pandi kõik need laialdased teadmised,"inglite ja Jumala saladused " kirja 360pühasse raamatusse, mis Eenok tõi endaga Maale kaasa. Kutsunud pojad kokku, näitas ta neile raamatuid ja seletas nende sisu. Ta kõneles ja õpetas parajasti, kui äkitselt saabus pimedus ja needsamad kaks inglit, kes olid toonud Eenoki tagasi Maa peale, tõstsid ta üles ja viisid uuesti taevasse. See juhtus täpselt sel tunnil, mil täitus tema 365. eluaasta. Piibel ütleb(1 Ms 5:23-24):"Nõnda oli kõiki Eenoki elupäevi kolmsada kuuskümmend viis aastat. Eenok kõndis koos Jumalaga, ja siis ei olnud teda enam, sest Jumal võttis tema ära."

Piibli järgi oli ta ainuke inimene, kes, ilma füüsilise suremiseta, võeti taevasse Jumala juurde.

Tahtsin lisada, loole Eenokist, kes viibis "kolmkümmend päeva ja kolmkümmend ööd" jumalate juures nende etteütlemisi kirja pannes, sarnaneb piibli lugu Moosesest, kes tõusis Siinai mäele, Serabit El Khadem`i, Issanda Jumala juurde ja "oli seal Issanda juures nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd leiba söömata ja vett joomata, ja ta kirjutas laudade peale seaduse sõnad need kümme käsusõna" (2 Ms 34:28)



[Muudetud: 8-31-2009 ayyu]

[ayyu]

Nagu te kõik teate viit Moosese raamatut peetakse algusest peale pühadeks tekstideks. Hõlmatuna üldmõistega Toora. Pärimuse järgi kirjutas Mooses ise kõik need viis raamatut jumaliku ilmutuse järgi. Seetõttu peavad Toora rullid, mida sabati ja suurte pühade puhul sünagoogides laekast välja võetakse ja loetakse, olema eriliste kirjutajate tehtud täpsed koopiad, nagu need on läbi ajastute meieni jõudnud-raamat raamatu, peatükk peatüki, salm salmi järel iga sõna, IGA TÄHT.Üksainus täheviga rikub ära kogu viie raamatu rulli.

Juudi targa ja piibliteadlased on neid tekste uurinud tähthaaval, on eiranud aspekti;

Nimelt ei saadud Siinai mäel kirjutada ei Mesopotaamia kiilkirjas, mida tehti aeglaselt
krihvliga märjale savile, ega monumentaalses egiptuse hieroglüüfilises piltkirjas.
Maht ja kiirus ning tähttäheline täpsus nõudis tähestikulist kirja!

Probleem seisneb selles, et juutide väljarände ajal, umbes 1450 aastat eKr,polnud mitte kusagil muistses maailmas mingit alfabeetilist kirja!?

Kes oli see geniaalne leidur?

[Muudetud: 8-31-2009 ayyu]

[HadziOgloe]

Ma ei ole jõudnud tõlkida.

Vaadake ja mõtlege.

See annab hoopis uue tähenduse Piibli 5. esimesele raamatule, II ja III Maalimasõjale, Sakas natsionaalsotsialistliku partei rollile III Maailmasõja ärahoidmises (pidi algama Jugoslaavia kriisist, Jerusalem pidi hävitatama tuumarelvaga jne.).

Skakslased, muide, teadsid 1998.a., milles asi; mediteerisid koos Drunvaloga III Maailmasõja ärahoidmiseks.
Ka mina teadsin põhistsenaariumi selleks ajaks ja olin väga pettunud, et asi teisiti läks; nüüd hakkan juba üle saama.
Minu kehastumiskokkulepe ei hõlma inimkonna jätkumist 2000.a. järel.

Head vaatamist!

Drunvalo Melkizedek --Bible Code & The Akashic Records
1
http://www.youtube.com/watch?v=a3kvSG7TT...re=related

2
http://www.youtube.com/watch?v=wPozJYMUj...re=related

3
http://www.youtube.com/watch?v=Pc1cej7mx...re=related

4
http://www.youtube.com/watch?v=dIr7dD_LI...re=related

[Tom]

Algselt postitas Jako
Roomas pole mitte ühtegi ehitist mida poleks mingil moel uuendatud.
Kui järgmine kord Colosseumi lähed nt. siis vaata mille peal sa kõnnid.

Colosseum muidugi. Vanim aastaarv, mis ma seal seinale kritseldatuna leitsin oli XIV......(15.saj) millegiga.

Aga seal kõrval on mingi varemetes osa, mis jätab küll üsna iidamast-aadamast mulje ja kus arheoloogid pintslitega kaevasid: nt: http://www.jeffcook.info/Italy/photos/08...ground.jpg (suvakas netipilt)

[excubitoris]

Eenok oli patriarh ehk sugukonna pea - seega olid need olid tema lapsed ja eeldatavasti ka isa ning mõned muud sugulased.

[Müstik]

Tsitaat:
/Algselt postitas ayyu
Piiblis on juttu ka veeuputuse eelsest patriarhist Eenok, kes tõusis taevasse. Selle erakorralise sündmuse kohta ütleb piibel vaid; et365-aastane Eenok tõsteti üles Jumala juurde.


Piibliväline Eenoki raamat kirjeldab üksikasjalikumalt, selgub veel et Eenok ei käinud taevas mitte üks, vaid kaks korda. Esimesel korral õpetati talle taeva saladusi ja räägiti, kuidas neid Maal oma poegadele edasi anda. Teel Jumalate elupaika läbis Eenok üheksa taevasfääri. Seitsmendas taevas võis ta näha planeetide kuju,kaheksandas eristada tähtkujusid. Üheksandas taevas oli "kaheteistkümne sodiaagimärgi kodu" ning kümnendas oli Jumala jumalik troon. /


Täpselt nii Eenoki raamatus kirjutatakse jah!
Eenok on sümboolne tiitel! See tähendab pühendatut!
Esimeses Moosese raamatus on kaks Eenokit. Kui Kain ja tema naine on sigitanud esimese Eenoki (1 MO 4:17) järgi Hanoki) ja rajanud sama nimega linna siis sellega teatab pühakiri meile, et Kaini rahvas on pühendatud jumala ees.
Teine Eenok - taas pühendatu - koostab hiljem "langenud rändurite" ajaloo, kirjeldades, kuidas nad läksid suurte hiilgavatena üle maailma, õpetades, kavandades ja ehitades maailma kõige mõistatuslikumaid monumente.
Näib, et Eedeni aia järelvaatajateks määrati nefilmideks või valvuriteks nimetatud rühmitus. Kuid Eenoki raamatus pajatatakse, et nad hakkasid segunema ümbruskonna põlisrahvastega.
Sellest ühendusest sündis hübriidrass, hiiglaste rass.
Eenok, kirjatundja, kellele Hiilgavad olid tarkust õpetanud, palgati sõnumiviijateks ja vahetalitajateks, kes pidasid ühendust Hiilgavate ning nende langenute vahel, kes olid otsustanud loobuda oma jumalikkusest, et elada inimeste hulgas.
Ta saadeti vastuhakkajatele ütlema, et neile oli langetatud karm kohtuotsus ning et neid karsitatakse varsti.
Lühidalt, see karistus oli Veeuputus.
Eenoki raamatust loeme: "Seejärel viidi kohtuotsus täide.Ka sel päeval saadeti kaks koletist."
Üks neist oli Leviathan, kelle nimi viitab mingile müstilisele elajale, tegelikult nimetasid heebrealased Leviathaniks taevast "sügavike draakonit", kes elutsevat sügaval maa sisemuses allilmas.
Sumeris ja Babüloonias nimetati seda draakonit või madu Tiamatiks.
Sitšini usub, et Tiamat oli praeguse asteroidide vööndi kohal ümber Päikese tiirelnud planeet ning planeet Marduk koos oma kaaslastega olevat sellega kokku põrganud, planeedi kaheks murdnud ning mõlemad pooled päikesele lähemale orbiidile paisanud. Ühest osast sai Maa ja teisest Kuu.
David Allen kirjutab oma raamatus, et Leviathan (Tiamat) oli pisiplaneet, mis Maaga kokku põrkas ning nii sügavale tungis, et sellest sai Maa sisetuum.
Need on muidugi ainult teooriad.
Aga oma raamatus "Lähis-Ida mütoloogiad" informeerib professor S.H. Hooke meid, et kunagi eksisteeris iidne kultus, kes jumaldasid draakonit või meremadu ning, et need inimesed võisid välja kutsuda tolle sügavike mao. Ta kinnitab, et see olend oli Tiamat. Need inimesed said olla ainult Hiilgavad (ka hiiglased mõnel pool!)
Iiobi 3:8 järgi on Leviathan seega tegelikult mingi spirituaalne vägi, mille on äratanud, kas üks pühendatu või terve rühmitis.
Igatahes näib sel väel olevat midagi pistmist maa sisevooludega - maa tuumast kiirgava jõu positiivse ja negatiivse magnetjõujoontega, mis moodustavad maa põhilise energiavõrgustiku. (vt teemat 10 ahvi teooria ja võrgustikud)
Hiinas nimetatakse neid meridiaane draakoniradeks, läänes ley-joonteks.
See Maa energiatega seostatav iidne ja müstiline teadmine andis endast hiljuti taas märku Rupert Sheldrake´i morfogeneetilises väljateoorias, mille järgi paljud on hakanud seda nimetama alussüsteemi morfogeneetiliseks võrgustikuks.
Samuti on oletatud, et muistsed inimesed oskasid seda võrgustikku kuidagi ohjata ja manipuleerisd sellega rituaalsete maagiatoimingute vahendusel.
Näiteks võiks tuua Piiblis kirjeldatud Jeeriko linna langemise loo. See juhtus siis, kui Joosua ja tema sõjavägi olid seitse korda ümber linna marssinud. Seitsmenda korra järel hakkas linn vappuma ja hävines.
Et selgemini mõista, kuhu kõik need Leviathani andmed tegelikult viivad, siis siin üks The Necronomicomi toimetaja arvamus:
"---sest Wilhelm Reiche orgone (orgone on kosmilise energia ühik) on samasugune leviathan nagu tantra jüngrite kundalini ja nõidade väega väljakutsutud jõud--ning heeraldikepp, mao moodustatud väänlev, püha spiraal ja galaktikate pöörlemine on samuti toosama leviathan nagu bioloogide elukood DNA."
Niipalju siis Piibli ja Eenoki raamatu tölgenduste kohta.





[Muudetud: 26-9-2009 Müstik]

[Müstik]

Seoses vanade Piiblite näitusega Ameerikas.


Aleppo koodeks, fragment (2Aj 35:7), 10. sajand (Ben-Zvi instituut). Aleppo koodeks on tõenäoliselt parim näide masoreetide tekstist. Masoreedid olid keskaegsed piibliteksti toimetajad, kes lisasid heebreakeelsele konsonant-tekstile vokaalimärgid.

Juudi õpetlased üle terve muistse maailma käisid Egiptuses Aleppo koodeksit uurimas ja täpse heebreakeelse teksti osas selgust saamas. Tänaseni teavad juudid seda koodeksit kui Ha-Keter (‘kroon’). 20. sajandi keskel väitsid kuulsa koodeksi valdajad, et tuli olevat hävitanud nende aarde, kuid peagi tuli välja, et nad tahtsid valega oma varandust varjata. Midagi selle koodeksiga siiski juhtus, sest keskaja tähtsaimast heebreakeelsest pühakirja eksemplarist on üks kolmandik jäänudki kadunuks.

Leht Sankt-Peterburgi pentateuhist, 929 (Venemaa rahvusmuuseum). See on üks varajasemaid dateeritud heebreakeelseid käsikirju viiest Moosese raamatust. Leid pärineb Kairo Genizah’st, mis asustati 882. aastal ja kust leiti enam kui 140 000 lehte.

Genizah on ruum, kus hoitakse kulunud ja vigase tekstiga Piibli käsikirju. Kuna pühakirjatekst sisaldab Jumala nime YHWH, ei tohi isegi vigadega rullraamatuid hävitada. Aeg-ajalt maetakse neid spetsiaalse tseremoonia saatel. Näituse avaruumis on suur kastitäis Kairo Genizah’st leitud papüüruse tükke, mõni veel isegi loetava tekstiga.

Fragmendid Matteuse evangeeliumi 26. peatükist, papüürus, 2.–3. sajand (Oxfordi ülikool). Tõenaoliselt vanim säilinud sünoptiliste evangeeliumite (esimese kolme evangeeliumi) fragment. Papüürusetükkidel on vaid üksikud sõnad. Nähes neid üksikuid sõnu, meenus Cassiodoruse ütlus «Iga kirjutatud sõna on haavaks saatana ihul.».

Fragment tundmatust ehk Egertoni evangeeliumist, 2. sajand (Briti muuseum). Kolmest tükist koosnev Egertoni käsikiri on üks varasemaid kristlikke papüürusetekste ja ühtlasi vanim fragment mittekanoonilisest evangeeliumist.

Fragment Pauluse kirjadest, papüürus (Ef 6:20 – Gl 1:8), ca 200 (Michigani ülikool). Tegemist on vahest ehk tähtsaima Pauluse kirjade käsikirjaga ja väidetavalt ühe märkimisväärsema papüüruseleiuga üldse.

Erutusega lugesin Galaatia kirja algust: PAULOSAPOSTOLOSOUKAPANTHROPÔN (Vanasti kirjutati tekst suurte tähtedega ja ilma sõnavahedeta – T.T.)

Michigani ülikoolile kuulub umbes pool säilinud lehtedest. Ülejäänud on Chester Beatty raamatukogu valduses. Pauluse kirjade järjekordki on unikaalne: Rooma kiri, Heebrea kiri, 1. ja 2. Korintose kiri jne. Efesose kiri on enne Galaatia kirja. Antud järjestus on seletatav tekstide pikkusega. Puuduvad 2. Tessaloonika kiri ja samuti pastoraalkirjad (1. ja 2. Timoteose ja Tiituse kiri).

Chester Beatty fragment evangeeliumitest ja Apostlite tegudest, papüürus, ca 250 (Chester Beatty raamatukogu, Dublin). Koodeksi ca 230 lehest on alles vaid 60. Käsikiri on umbes sada aastat vanem kui esimesed pärgamentkoodeksid Sinaiticus ja Vaticanus. Antud käsikiri sisaldab rohkem teksti kui ükski teine papüüruse fragment. Papüürus näitab, et Apostlite teod olid evangeeliumitega ühte köidetud palju varem, kui seni oletati. See käsikiri on ühtlasi vanim säilinud tekstinäide Markuse evangeeliumist.

Fragment Jeesuse ütlustest (Logia Jesou) (Tooma evangeelium), 3. sajand (Oxfordi ülikool). Ligi 5000 avaldatud Oxyrhynchuse papüüruse hulgas kannab antud manuskript esimest numbrit. 114 Jeesuse ütlust sisaldav Tooma evangeelium kirjutati kopti keeles. Antud papüüruselehel on selle kreekakeelne tõlge. Manuskripti kõrval on eksponeeritud Nag Hammadi koodeks II (Tooma evangeelium), 4. sajand (Kopti muuseum, Kairo). Nag Hammadi raamatukogu avastati 1947. aastal Egiptuses. See sisaldas peamiselt koptikeelseid gnostikute tekste ja oli Surnumere rullide kõrval üks 20. sajandi suuravastusi. Alternatiivkristluse raamatukogus oli kokku 12 koodeksit.

Varakristlik raamaturull, 3.–4. sajand (Briti raamatukogu). Kristlased avaldasid oma pühakirja enamasti koodeksi formaadis. Praeguseks on avastatud ainult neli kristlaste kasutuses olnud rullraamatu fragmenti. See on üks neist. Papüüruse ühel küljel on Ilm 1:4–7 ja teisel küljel 2Ms 11:26–32. Huvitav on seegi, et raamaturull oli juba eksisteeriv Vana Testamendi rullraamat, mille tagaküljele lisasid kristlased oma uue pühakirja (s.o Uue Testamendi).

Kreekakeelsed papüüruse fragmendid 4. ja 5. Moosese raamatust, ca 150 (Chester Beatty raamatukogu). Enne Surnumere rullide avastamist oli see koodeks varajasim Vana Testamendi käsikiri ja kõige mahukam 2. sajandi kristlik koodeks. Suurepärane näide algkristlaste Piiblist (s.t Septuagintast)! Ühtlasi on see vanim käsikiri, millel on nummerdatud leheküljed. Koodeksi 216 leheküljest on säilinud umbes 100.

Süüriakeelne pentateuh, 463 (Briti raamatukogu). Antud käsikiri on maailma vanim dateeritud piiblikoodeks.

Siinai koodeks (Codex Sinaiticus) on kõige varajasem käsikiri (4. saj), mis sisaldab kõik kanoonilised Uue Testamendi raamatud ja lisaks Barnabase kirja ja Hermase Karjase. Algsel kujul oli koodeksis tõenäoliselt 730 lehekülge. Tänaseks on mõni osa Vanast Testamendist kadunud, kuid kogu Uus Testament on õnneks säilinud. Ühtlasi on see ainuke käsikiri, mis sisaldab Uue Testamendi teksti täies ulatuses ja on vanem kui 9. sajand. (Aleksandria koodeks [Codex Alexandrinus] sisaldab vaid tekstiosi kõikidest Uue Testamendi raamatutest. Vatikani koodeksis [Codex Vaticanus] puudub Fileemoni kiri ja osa Heebrea kirjast). Näitusel on välja pandud kaks kõige paremini säilinud papüüruselehte Püha Katariina kloostri valduses olevatest fragmentidest.

Washingtoni koodeks (Codex Washingtonianus), 4.–5. sajand (Freer galerii, Washington, DC). Originaalselt sisaldas see käsikiri nelja evangeeliumi läänepärases järjestuses: Matteus, Johannes, Luukas ja Markus. Paar lehte Johannese ja Markuse evangeeliumist on kaduma läinud. Isesugused käekirjad lubavad oletada, et käsikiri kirjutati eri ajal rohkete katkestustega. Võimalik, et vähemalt osa tekstist kirjutati Diocletianuse tagakiusu ajal.

Washingtoni koodeks on saanud kuulsaks oma ainulaadse Markuse evangeeliumi lõpuga. Evangeeliumi originaaltekst katkeb Mk 16:8 kohal ja nõnda on Markuse evangeelium kanoniseeritud hiljem kirjutatud lõpuga. Washingtoni koodeks on aga ainuke käsikiri, mis lisab peale 16:14 veel mõne salmi sellest, kuidas ülestõusnud Jeesus ilmub 11 jüngrile ja tõlgendab oma surma. Seda tekstilõiku tuntakse nime «Freeri logion» all.

Näitusel on ka armeeniakeelne evangeeliumiraamat 9.–10. sajandist (Briti muuseum), mis on avatud Markuse evangeeliumi lõpu kohalt. See käsikiri lõpetab teksti 16:8ga ja venitab suurte vahedega tekstiread lehekülje pikkuseks. Paistab, et sulemees teadis küll, et salmid 9–20 moodustavad Markuse evangeeliumi kanoonilise lõpu, kuid otsustas need viimasel hetkel kirjutamata jätta.

Claromontanuse koodeks (Codex Claromontanus), 5.–6. sajand (Prantsuse rahvusraamatukogu, Pariis). Tegemist on kreeka- ja vana-ladinakeelse Pauluse kirjade koodeksiga, millest puuduvad vaid Rooma kirja 1. peatüki esimesed seitse salmi. Vana Testamendi tsitaadid on kirjutatud punase tindiga. Fileemoni kirja järel on toodud Piibli kanooniliste raamatute loetelu, mis on märksa vanem kui kakskeelne käsikiri ise. Kolm rida on puudu ja seega ei nimetata Filippose ning 1. ja 2. Tessaloonika kirja. Pauluse kirjadele lisatakse veel vaieldavad Barnaba kiri, Hermase Karjane, Pauluse teod ja Peetruse apokalüpsis.

Araabiakeelsed Pauluse kirjad ja Apostlite teod, 867 (Püha Katariina klooster). Need on vanimad dateeritud araabiakeelsed kristlikud käsikirjad. Kuna tekstid on tõlgitud süüriakeelsest Uuest Testamendist, puuduvad 2. Peetruse, 1. ja 2. Johannese ja Juuda kiri. Süüria kiriku kaanon on nimelt lühem kui meile tuntud kaanon.

Koodeks Zographensis, 10. sajand (Venemaa rahvusraamatukogu, Sankt-Peterburg). Vanim illustreeritud glagoolitsa ehk vana-slaavikeelses kirjas tekst, mis sisaldab nelja evangeeliumi.

Alcuini piibel, ca 850 (J. Paul Getty muuseum, Los Angeles). Inglise õpetlane Alcuin oli Toursi piiskop, kes redigeeris ja ühtlustas Hieronymuse ladinakeelset piiblitõlget. Alcuini piiblitekst on kirjutatud väiksemas ja kergestiloetavas kirjas (nn karolingide minusklites). Varased käsikirjad on kirjutatud suurte tähtedega (majuskelid). Orleansi Theodulfi piibel, 9. sajand (Briti raamatukogu), on samuti kirjutatud ülimalt loetavas, ent nii väikeses kirjas, et kalligraaf võis pärast piibli kirjutamist olla pime.

Stockholmi ladinakeelne koodeks Aureus, ca 750 (Kuninglik raamatukogu), Pariisi kreekakeelne koodeks Sinopensis, 6. sajand (Prantsuse rahvusraamatukogu), Brecia ladinakeelne koodeks Brixianus, 6. sajand (Brecia Queriniana raamatukogu) ja koodeks Caesariensis, 6. sajand (Morgani raamatukogu, New York) on ühed kaunimad näituse eksponaadid.

Koodeks Aureus, nagu nimigi ütleb (aurum ‘kuld’), on evangeeliumite luksuskoodeks, kus tavalised pärgamentlehed vahelduvad purpurpunastega ja kus tekst on kirjutatud kulla ja hõbedaga. (Purpur oli üks kallimaid pigmente — T.T.) Ühel leheküljel on näiteks seitse rida – vaheldumisi üks rida kuldsete tähtedega ja teine rida tavaliste tähtedega kuldsel taustal. Ääremärkusena on kirjutatud mehe nimi, kes päästis selle koodeksi 9. sajandil viikingite käest (Ealdorman Alfred Kentist), kuid nüüdseks on Codex Aureus ikkagi rootslaste valduses!

Koodeks Sinopensis on erakordselt suur, ent tõenäoliselt sisaldas see ainult Matteuse evangeeliumi. Lehekülgede alumises osas illustreerivad pildid seda, millest tekst ülalpool kõneleb.

Koodeks Brixianus on vana-ladinakeelne tõlge neljast evangeeliumist, mis ühtlasi sisaldab alternatiivseid kreeka-, ladina- ja gootikeelseid tekstivariante. Purpurpunaseks värvitud pärgamendile on kantud kullast tekst.

Koodeks Caesariensis on samuti evangeeliumite luksuskoodeks. 16realine tekst on kirjutatud suurte hõbedaste tähtedega. Kristuse nime lühend (IC) on aga graveeritud kullaga.

Teadlaste pidupäevad

Eksponaatide hulgas on veel unikaalseid kopeeritud Piibli kommentaare (Primasiuse Ilmutuse raamatu kommentaar 8. sajandi algusest, paavst Gregorius Suure evangeeliumite kommentaar 8. sajandi lõpust ja Süüria teoloog Efraimi kommentaar Tatianuse Diatessaronile 5. sajandist (Diatessaron on nelja evangeeliumi põhjal kirjutatud nn koondevangeelium), nikerdatud ja kalliskividega kaunistatud piiblikaasi, ja ka üks antiikne Piibli lugemise pult (Egiptus, 5.–7. sajand).

Isegi kui maailmas palju ringi käia, jäävad varased Piiblid ja Piibli käsikirjad enamasti nägemata, sest neid valvatakse varmalt ligipääsmatutes varakambrites. Sestap on raske varjata vaimustust, kui need siiski lihtsurelikele vaatamiseks välja on pandud.

Näitus on ajastatud nõnda, et viimane suur Ameerika Religiooniakadeemia (American Academy of Religion) ja Piiblikirjanduse Ühingu (Society of Biblical Literature) iga-aastane ühiskogunemine satub näituse lahtioleku ajale. (Konverents toimus 17.–21. novembrini, edaspidi peavad need organisatsioonid eraldi konverentse – T.T.)

Seekord pühendatakse kümme loengut eranditult Codex Washingtonianus’ele. Viimane AARi ja SBLi ühiskonverents toob ühtlasi Washington DCsse ligikaudu 11 000 teadlast, õpetlast ja vaimulikku, kes kindlasti lähevad ka vanu Piibleid imetlema – mis sest, et koeraga(!) politsei neil seal pidevalt silma peal hoiab.

Tarmo Toom,
teoloogiadoktor

Allikas: http://www.eestikirik.ee/node/2031

[Müstik]

Pildid ja jutt neist iidvanadest manuskriptidest:

http://www.asia.si.edu/exhibitions/onlin...ptures.htm

On vahepeal ehk kellegil tulnud mõtteid seoses iidvanade Piiblitega?

[Muudetud: 6-10-2009 Müstik]

[T11ger]

Piiblit on valesti tõlgitud. Jumal ei loonud maailma!
http://forte.delfi.ee/news/teadus/piibli...d=26157003

algallikas: http://www.telegraph.co.uk/news/newstopi...demic.html

[Müstik]

Täpsustuseks:
Heebreakeelne verb ”bara”, mida kasutatakse 1. Moosese raamatu esimeses lauses, ei tähenda mitte “looma”, vaid “ruumiliselt eraldama”.

Nüüd tuleks Piibli esimest lauset lugeda selliselt: “Alguses lahutas Jumal taeva ja maa.”

Judeo-kristliku traditsiooni kohaselt konstrueeris Jumal maailma eimillestki.

Mulle see uus tõlgendus meeldib rohkem - sellest annab nii mõndagi edasi mõtelda!
VS, mis see Sulle ütleb? Kas sinu teooriad on nüüd paikapidavamad?

[excubitoris]

Muideks see tõlkija ütleb seal tekstis ka ise, et see "bara" TÄHENDAB LOOMA - temale aga tekitas kahtlusi lause ehitus ning ta otsustas muuta selle sõna tähendust!!!!!!?

Teine asi mis mind selles loos häirib on see, et see tädi ei ole üritanud defineerida mis on tema arvates Jumal ? Kui ta peab Jumalaks mingit habemaga või ilma "onukest" pilvepiiril siis tõesti - sõna LOOMA on natuke palju selle jaoks. Kui Jumalaks lugeda Universumi infovälja mis tekitab või LOOB midagi siis sõna LOOMA peab ju paika. Kui seal tema arvamusel oli alguses vesi-maa millest Jumal ERALDAS vee ja maa siis infovälja puhul oli alguses lihtsalt ALGOSAKESED millest siis Jumal LÕI organiseerimise teel nii vee kui maa. Algosakesed on ju nii vesi kui maa. Mul oleks veel mõningaid vaidlemise hetki selle tädiga aga see selleks...

[troodon]

Nad ei saa kuidagi sellest habemega onu kontseptsioonist üle. Istub neil nii kõvasti ajudes.

[T11ger]

Piibel võib olla kirjutatud sajandeid varem
http://forte.delfi.ee/news/teadus/piibel...gle+Reader

[Müstik]

Uudis, mis mul kogemata on jäänud tähelepanuta:

Kopeerin, sest siis on parem kommenteerida:
Teadlased on avastanud kõige vanema teadaoleva heebreakeelse kirjutise. Piibliteksti fragmente sisaldav, kuningas Taaveti valitsemisajast 10. sajandist eKr pärit tekst õpetab õigesti kohtlema orje, leski ja orbe.


See läbimurre võib tähendada, et osa piiblist võib olla kirjutatud varem kui seni arvatud. Oletatakse, et piibli vana testament pandi esmakordselt kirja heebrea keele muistses vormi, vahendab LiveScience.


Seni on paljud õpetlased väitnud, et heebreakeelne piibel pärineb 6. sajandist eKr, sest arvati, et heebreakeelne kirjasõna kaugemale minevikku ei küündigi. Äsja dešifreeritud heebreakeelne tekst on aga umbes neli sajandit vanem, teatasid teadlased.

“See näitab, et Iisraeli kuningriik eksisteeris juba 10. sajandil enne meie ajaarvamist ning et vähemalt mõned piiblitekstid pandi kirja sadu aastaid enne daatumeid, mis on kirjas senistes uurimustes,” osutab Iisraeli Haifa ülikooli piibliuuringute professor Gershon Galil, kes muistse teksti lahti muukis.

Kirjutis avastati rohkem kui aasta tagasi Iisraelis Elahi oru lähistel Khirbet Qeiyafas välja kaevatud potikillult. Kaevamisi juhatas Heebrea Jeruusalemma ülikooli arheoloog Yosef Garfinkel. Esmalt ei osanud teadlased öelda, kas kirjutis on heebrea või mõnes muus kohalikus keeles.

Viimaks sai Galil teksti dešifreerimisega hakkama. Tuvastanud heebrea keelele omased sõnad ning heebrea kultuurile spetsiifilise sisu, järeldas ta, et kirjasõnad on tegelikult heebreakeelsed.

“Tekstis on kasutatud heebrea keelele omaseid verbe nagu asah (“tegi”) ja avad (“töötas”), mida muudes piirkondlikes keeltes harva kasutati,” ütleb Galil. “Tekstis esinevad konkreetsed sõnad, näiteks almanah (“aken”) on ainuomased heebrea keelele; teistes kohalikes keeltes kirjutatakse neid teistmoodi.”

Iidne tekst on kirja pandud tindiga trapetsikujulisele keraamikakillule umbkaudsete mõõtmetega 15x16,5 cm. Tekst paistab endast kujutavad ühiskondlikku avaldust selle kohta, kuidas tuleks kohelda orje, leski ja orbe. Inglise keele kaudu tõlkub nummerdatud ridadega tekst järgmiselt:

1. sina ei pea mitte [seda] tegema, vaid kummardama [Issandat].

2. Mõista õigust or[jale] ning le[sele] / Mõista õigust orv[ule]

3. [ja] võõrale. [Kaitse sõn]aga väikest last / kaitse sõnaga vae[st ja]

4. leske. Leevenda [vaeste] kannatusi kuninga käe läbi.

5. Kaitse vae[seid ja] orje / [toe]ta võõrast.

Sisu, millest on puudu mõned tähemärgid, sarnaneb mõnedele kristlikus pühakirjas piiblis leiduvatele lõikudele nagu Jesaja 1:17, Psalmid 72:3 ja 2. Moosese 23:3, kuid tundub, et see pole kopeeritud ühestki piiblitekstist.


Kommentaariks nii palju, et mulle meeldib väga see ühiskondlik avaldus, kuidas peaks kohtlema orje, leski ja orbi.
Ja siis meeldib veel see ka, et see ei ole kopeeritud ühestki piiblitekstist.

[Muudetud: 25-2-2010 Müstik]

[InDemand]

Teadlased hakkavad uurima Piiblis kirjeldatud Punase mere lõhestamist.

Tõenäoliselt Mooses omal jõul Punast merd ei lõhestanud, küll aga võis öö läbi puhunud tugev idatuul merevee sellisel moel tagasi lükata, nagu on kirjas Piiblis ja Koraanis, teatasid USA uurijad.

USA riikliku atmosfääriuuringute keskuse NCAR ja Boulderis tegutseva Colorado ülikooli teadlastest koosneva töörühma aruande kohaselt näitab tuulte mõju veele analüüsiva suurema uurimuse raames konstrueeritud arvutisimulatsioon, et tuul võis suruda merevee tagasi punkti, kus jõgi kaardus ja suubus rannikulaguuni, vahendab Reuters.

"Simulatsioonid kattuvad üsna täpselt Teises Moosese raamatus kirjeldatud nähtusega," kinnitab uurimust juhatanud Carl Drews NCAR-ist.

Vete lõhestamine on vedelike dünaamika võtmes täiesti mõistetav. Tuul liigutab vett vastavalt füüsikaseadustele, nii et moodustub ohutu läbikäik, mida kummaltki poolt piirab vesi ja mis võib seejärel kaduda, nii et vesi tagasi oma kohale kiirustab."

Eri religioossetes tekstides esitatud kirjeldused erinevad vähesel määral, ent nad kõik räägivad, kuidas Mooses viis 3000 aasta eest israeliidid Egiptusest välja, samal ajal kui vaarao armee neid taga ajas. Punase mere (mida Piiblis tegelikult "Kõrkjamereks" nimetatakse) vood lähevad kahte lehte lahku, nii et Mooses pääseb koos oma järgijatega ohutult teisele kaldale, ent tuiskab jälitajate saabudes tagasi ja uputab nood.

Artikkel Fortes ja USA Todays.

[Matrix]

Ma sipsan siinkohal tutvumiseks päris omapärase piibli tõlgendusvariandi - vaadake ja otsustage ise:
http://video.google.com/videoplay?docid=...7846161987#

Lühidalt kokkuvõtteks ütlen, et filmi teinud analüütikud tõlgendavad piiblit ia katoliiklust (tänapäeva kristluse algvariant) kui kodeeritud pärimust shamanistlikest ja alkeemilistest toimingutest.

Olen läbi juurinud ka Laurence Gardneri kirjutised, millest 4 on ilmunud ka eestikeelsetena: http://www.apollo.ee/search.php?keyword=...ce+gardner
Palju huvitavat infot.

[excubitoris]

Algselt postitas Matrix
Ma sipsan siinkohal tutvumiseks päris omapärase piibli tõlgendusvariandi - vaadake ja otsustage ise:
http://video.google.com/videoplay?docid=...7846161987#

Lühidalt kokkuvõtteks ütlen, et filmi teinud analüütikud tõlgendavad piiblit ia katoliiklust (tänapäeva kristluse algvariant) kui kodeeritud pärimust shamanistlikest ja alkeemilistest toimingutest.

Kes ei soovi seda filmi netis vaadata - Pharmacratic Inquisition 2007 - DVD - Official Online Editio Torrent - KickassTorrents.com

Kas tänapäeva kristluse algvariant polnud mitte pigem gnostitsism? Katoliiklus kui selline tuli alles hiljem ja alustas ka siis teiste sarnaste suundade hävitamist - Languedoci ristisõjad. Muideks - gnostikud on servast säilinud Egiptuses - goptide nime all.

[Müstik]

Aga mis oli gnostitsismi algvariant?
Tegelikult on nii, et kui gnostikuid natukegi uurida, siis jõuabki miskitpidi kasvõi Vana-Egiptust uurides muistse šamanismi avaldusteni.
Võtame kasvõi mõiste maailmapuu.
Maailmapuu-Ygdrasil-Ilmapuu.

Tiibeti Böni (bonpo)uskumuses valitseb šamaan kolme maailma ehk kolme kosmilist tsooni (allilma, maad, taevast).
Usutakse ka, et Hiilgavad rändasid Sumerist Heliopolisse (praegu Kairos) ja ehitasid sinna maailmapuu - Fööniksi kotta püstitatud samba või obeliski. See monument sümboliseeris taassündi pärast katastroofi, mis oli hävitanud nende kodumaa.
Heliopolisest rändasid nad Gizasse ja ehitasid Suure püramiidi, maailmamäe, veel ühest šamanistlikust maailmapuust tuleneva sümboli, mis kätkes endas samasuguseid teadmise põhimõtteid.

Maailmapuu on kosmogooniat kujundlikult üldistav sümbol. Tuntuimad teisendid on veel Elupuu, hea ja kurja tundmise puu, Maailmasammas, maailmamägi, Maailmatelg ja Taevaredel.
Pikemalt kirjutasin sellest Koola poolsaare teemasse.
Laurence Gardneri raamatud on jah väga huvitavad! Piibli ja ajaloo kohta saab sealt igasugust huvitavat esoteerilist teavet!

[shambala]

On väga tähendusrikas, et Piibli algussalmides kajastuvad kosmoloogilised kujutelmad ei ole Genesise (Moosese 1.raamat) kokkuseadja originaallooming, vaid laen. Selle teksti autor on kasutanud ära omaaegseid parimaid teaduslikke arusaamu maailma ülesehitusest, ta ei ole neid õhust võtnud. Ta kasutab neid kindla eesmärgiga – ta kasutab neid nii, et nende kaudu saaks nähtavaks Jumala arm ja vägi. Teiste sõnadega – Genesise esimeste salmide peamõte ei ole mitte selgitada maailma ülesehitust, vaid osutada sellele, kuidas kõik olev (ja kokkuvõttes ka tuntud maailmakord ise) võlgneb oma olemasolu ja allespüsimise Jumalale. Rõhk on Jumala ülistamisel läbi loodud maailmakorra nii nagu see viimane tollal tuntud oli.
See on oluline aspekt. Kui nõndaviisi käitusid juba Piibli tekstide autorid ning redaktorid, siis miks peaksime meie, tänapäeva teoloogid, rahulduma Jumala väe ja hiilguse maailmale nähtavaks tegemisel millegi vähemaga kui seda on kaasaegseimad ja parimad teaduslikud teadmised? Tuleb meeles pidada, et Genesise kokkuseadjal ei olnud kasutada näiteks Hubble’i kosmoseteleskoobi abil saadud andmeid. Kuid võib olla üsna kindel, et kui need tal olnuks, siis kasutanuks ta Jumala kohta käivate väidete ilmestamiseks muuhulgas ka neid. Mitte miski väiksem omaaegsest parimast teaduslikust arusaamast poleks teda rahuldanud.
See tähendaks, et tänapäevane lugeja võiks enese jaoks mõttes asendada Genesise I peatüki aegunud kosmoloogia parimate tänapäevaste teadmistega. Seda muidugi eeldusel, et nende salmide tegelikku taotlust – ülistada Jumalat läbi Tema poolt loodu – mõistetakse. Paul Tillich ütleb, et teoloogia opereerib kahe pooluse vahel, millest üks on usu igavene tõde ja teine ajalik situatsioon, milles seda igavest tõde vastu võetakse (Systematic Theology I, 3jj). Kui asendame mõttes Piibli algussalmide aegunud pildid maailma ülesehitusest tänapäevastega, siis ei muuda see – Tillichi mõttes – kuidagi olematuks usu igavest tõde, me üksnes loome eeldused, et see igavene tõde meid meie tänapäevases situatsioonis loomulikumalt kõnetaks.
Kui nüüd kellelegi tundub, et olen Piibli algussalme vaadelnud liiga teadusekeskselt, jättes tähelepanuta fakti, et tegemist ei ole primaarselt teadusliku, vaid poeetilise tekstiga, siis võib ütelda järgmist. Muidugi sisaldavad Genesise loomislood hulgaliselt ka poeetilist kõnet. Teisiti ei saakski see olla, teoloogiline keel on ikka olnud ja jääbki metafoorseks ning sümboolseks. Kuid väita, nagu paljud uurijad seda on teinud, et Piibel on poeetiline tekst, mistõttu sellest ei tuleks üldse teaduslikke pretensioone otsida, on samuti suur viga.
Piiblitekstide koostajate mõttemaailmas kõlbas Jumala ja Tema tegude kirjeldamiseks vaid parim omaaegne teadmine.

[shambala]

Piibli tõlgendusega on loomulikult algne tekst muutunud paljuski. Ja ehk nii see peabki olema -- oleme ju 21.sajandis. Tõlgenduse kolm faasi mille käigus algtekstid on muutnud oma "nägu":


1. Allegooriline piiblitõlgendus
•Kujunes 3.saj
- Origenes, Aleksandria Klemens
Oli valdavaks keskaja lõpuni

•Lähtekoht: antiigile omane kolmetasandiline inimesekäsitlus: Inimene = ihu + hing + vaim

- Piibli teksti
sõna-sõnaline tasand +
moraalne tasand +
vaimulik tasand



2. Ajaloolis-kriitiline lähenemine Piiblile:
•kujunes 15./16.saj.
•Piibli teksti käsitletakse analoogiliselt teiste antiiksete tekstidega
•Eesmärk: selgitada teksti tähendus võimalikult mitmekesiselt ja asjakohaselt seda varasemate ning kaasaegsete tekstidega võrreldes
–Kujuneb suur hulk alldistsipliine
•NB! =>Vahetegemine Piibli uurimise ja interpreteerimise vahel



3. Verbaalinspiratsiooniõpetus
•Kujunes 17.saj <= ajaloolis-kriitiline piibliuurimine ja Darwini õpetus

•Keskne idee: kõik, mis on Piiblis kirjas, on tõde
•
•=> fundamentalistlikud voolud nt:
•Kreatsionism
•Intelligentne disain


PS -kusagil eespool siin keegi mainis, et Mooses kirjutas kõik 5 VT raamatut - ei ole võimlik!!! seda juba 1.) ajaliselt mitte, sest need raamatud on kujunenud pika ajaperioodi jooksul - 1200 e.Kr kuni 2 saj. pKr seega 1400 a vältel ja 2.) tekstid on erinevad- nii nagu kõik me kirjutame "oma eripäraga kirjandit" nii on ka need raamatud väga paljude erinevate autorite "käekirjaga" tekstid!

[Müstik]

Kena, et tõid siia need erinevad Piibli tõlgendused erinevatel ajastutel.
Moosese raamatute kohta veel niipalju, et siiani on täielik mõistatus, kes P i i b l i kirjutasid.
VT Pentateuhi ehk viie Moosese raamatu autoriks peetakse Moosest, ehkki kuskil ei ole viidatud, et Mooses oli nende autor. Kui vaadelda pentateuhi, siis on õpetlased juba ammu mõelnud, kuidas sai Mooses kirjutada Deuteronoomiumi ehk Viienda Mooses raamatu, kui selles kirjeldatakse tema enda surma ja sellel järgnevaid sündmusi. Juudi õpetlane Baruch de Spinoza (1632-1677) pakkus kirjutajana välja Esra, kes lähtus suures osas Moosese muudest, kaduma läinud kirjutistest. Kõige levinum teooria tänapäeval on nn ürikutehüpotees. Selle teooria pooldajad arvavad, et Pentateuhil pole mitte üks, vaid neli autorit.
Allikas:"Ajaloo saladused" Tln. 2010.

[shambala]

Just mu Sõber Müstik- sedasi ma isegi arutlesin oma teiseks eelmises tekstis siin foorumis - Pentateuh, Moosese raamatuid ei ole kirjutanud üks isik (ehk siis Mooses ainuisikuliselt - seda ajalises kontekstis mis hõlmab 1400 aastat, kui ka kirja"stiililt" ) mitte ; küsimus on huvitav tänaseni - kes olid need mehed kelle kirjutatud on need teosed?


Siin jätkan eelnevate postituste lisana lühidalt oma mõttekäiku:

vabalt valitud piiblilõigud - tuginedes teema algpostitustele ja "loomisloole" ja nende allikad / lademed:

A. Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!“ Ja valgus sai. Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest. Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik – esimene päev. (1Mo 1:1-5)

Tõenäoselt on tegemist Preestriraamatu allikaga. Maailma loomise esimene päev.
Jumalale ei ole antud nime. Loomislugu on alates esimese päevaga skemaatiline ja
siin puudub Elohistlik või Jahvistlik ajalooline tõlgendus. Redaktsioon on oma jälje siinkohal jätnud ning Genesise alguse sellisena kujundanud.


B. Aga maal oli nälg. Siis Aabram läks alla Egiptusesse, et seal võõrana elada,
sest maal oli suur nälg. Ja kui ta minnes Egiptusele ligines, ütles ta oma
naisele Saaraile: „Vaata, ma tean, et sa oled ilusa välimusega naine. Aga kui
egiptlased sind näevad, ütlevad nad: „See on tema naine!“ Siis nad tapavad
minu, aga sinu jätavad elama. Ütle siis, et oled minu õde, et mu käsi sinu tõttu
võiks hästi käia ja mu hing sinu pärast ellu jääks!“ (1Mo 12:10-13)

kirjutis kuulub pigem Jahvistliku allikasse.. Aabram läheb Egiptusesse Jumala poolt valituna kõikide rahvaste esiisana. Siin on kirjeldatu side Aabrami ja Jumala vahel ning Aabramil lasub vastutus mis Jehoova temale seadnud.
Redaktsiooni võimalikust tööst hoolimata, võib samahästi olla see ka Elohistlik lade, sest otseselt nimeliselt siin Jumalat esile ei tooda. Kui tugineda daatumitele , mille kohaselt on lademed ajalooliselt lähestiku paiknevad, võin järeldada antud piiblilõik kuulub raamatusse, kus on kokkupuude mõlemi allikaga.



C. Ja Mooses läks ning rääkis kõik need sõnad kogu Iisraelile. Ja ta ütles neile: „Mina olen nüüd sada kakskümmend aastat vana, ma ei jaksa enam minna ega tulla;
ja Issand on mulle öelnud: „Sina ei lähe üle Jordani.“ Issand, su Jumal, läheb
ise üle su ees, tema hävitab need rahvad su eest ja sina vallutad nad.
(5Mo 31:1-3)

Võimalik, et on tegemist Deoteronomiumi allikaga; “Joosua saab Moosese järeltulijaks”. Raamat on ühtne ja rahvast liitev. Moosese surm on oluline aspekt kokkuvõtteks teosele kui tervikule mis on erinev nii sõnalt kui ülesehitustelt kõikidest eelnevatest tekstidest. Sedasi võib arutelu ja katsetusi miskit enesele selgemaks saada pidada kaua -olenevalt kui süviti soov minna on.




Vox audita latet, littera scripta manet!