Kas eelmise elu kogemused aitavad järgnevas elus

Tsitaat:Algselt postitas TriinuMeoww
No seda ka, aga ma tahaks, et läheks mingisugune elu edasi peale suremist, mitte ei sünniks teise ellu .

Aga kuna sa sünnid ju teise ellu, siis oled sa ISE ka selle oma teise elu kujundajaks. Selles suhtes, et oletame, et sa olid eelnevates eludes ka keegi - kas praegune elu siis tundub selle hulga mõttetum? Pigem see kõik rikastab seda veelgi...


Ise tahaks teada küll, kes olin eelmistes eludes ehk saab millegagi seda seostada vms (mõtlen, et ka paljud foobiad ja muud kartused olid tingitud eelmiste eludega seotud kogemustest).

Lühidalt mina usun, et taassünd on selleks, et end täiendada. Loomulikult inimene ise ei peagi oma eelmist elu mäletama, aga see ei tähenda, et hing ei mäletaks.

Aga kui pole taassündi. Ütleme, et võib-olla hoopis jääb kunagi surnud inimesest mingi "jälg" siia ma peale maha. Kasvõi mingi kogemata väesatud eseme või koha kaudu. Teine inimene kogemata korjab need mälestused üles ja aju ei tee neil vahet enda kogemustega. Ja ongi kogu taassünni fenomeen. Laamadega võib olla sedasi, et need jätavad teadlikult midagi maha, mille järgmine laama üles korjab.

Elude vahel säilivad või kanduvad üle üldised "hinge omadused", ehk iseloom: täpsus/lohakus, sügavus/pinnapealsus, headus/ussitamine, siirus/vassimine, soojus/kalkus, jne.

Lisaks "kumavad läbi" eelmistes eludes omandatud kogemused ja õppetunnid: mõni ei taha mingil juhul viina juua, kuna on varem kogenud joodikuks olemist; mõni kardab paaniliselt vett/ujumist, kuna on eelmises elus ära uppunud, jne.

Näiteks minul "meenus" esimest korda soojale maale minnes kunagine elu kõrbes, kus tuli tegutseda vaid hommikul ja õhtul, et päike liigselt ära ei kõrvetaks - sarnaselt käitusin ma ka soojal maal olles, ning ei põletanud seetõttu oma nahka ära vaatamata sellele, et päiksekreeme ei kasutanud.

Samuti tundsin ennast Lõuna-Saksamaad külastades eriti koduselt Baieris, kus on kõrged mäed, massiivne puitmööbel, ilusate aedadega majad, jne.


Ilmselt suudaks igaüks tuua mõne näite, kus tal on "näiliselt uue probleemi" jaoks valmis lahendus hetkega olemas, või mõni uus tegevus/koht tundub eriliselt tuttav olevat - see ongi eelmise elu kogemus.

(10-11-2011 09:17 )lahendused Kirjutas:  ...Ilmselt suudaks igaüks tuua mõne näite, kus tal on "näiliselt uue probleemi" jaoks valmis lahendus hetkega olemas, või mõni uus tegevus/koht tundub eriliselt tuttav olevat - see ongi eelmise elu kogemus.

Aga kui need pole sinu kogemused ega lahendused? Sa puutud kokku kunagi elanud inimese "varjuga" ja sa hakkad neid oskusi ja mälestusi pidama enda mälestuseks.

Mälestused põhinevad reaalselt kogetul - teadmised põinevad läbimõeldud asjadel.

Näiteks kui oled kogenud kahte autoõnnetust 30 km/h (ei juhtunud midagi) ja 90 km/h (olid üsna katki), siis mälestustes mäletad vaid neid kahte autoõnnetust - kuid läbimõeldud teadmiste abil suudad modeleerida mistahes kiiruste vahemikus toimunud autoõnnetuste tagajärgi.

Mina tajun oma eelmistes eludes omandatud kogemusi "teadmiste põhiselt", ehk mälestuste põhine käsitlus on välistatud.

Kui mingi kogemus meenub "mälestuste põhiselt", siis peaks selle taga olema energiakeha, ehk kummitus (ta vaid korrutab 30 km/h ja 90 km/h kiirustel toimunud õnnetuste olemust, kuid ei suuda midagi sisukat öelda muudel kiirustel toimunud autoõnnetuste olemusest).
Kui aga mingi kogemus meenub "teadmiste põhiselt", siis peaks olema tegu eelmistest eludest üle kandunud teadmistega (tajud mistahes kiirusel toimunud autoõnnetuse olemust ja tagajärgi).

Teema pealkirja küsimusele võiks vastata - jah,
kuid et mitte kõik ei mäleta suuremat oma eelmisest
elust, siis võib oletada et loodus on meid säästnud
ülearusest mälestustekoormast. Täheldatud on, et
noorelt või vägivaldselt surnud inimesed sünnivad
rutem tagasi ja mäletavad seetõttu ka eelmise elu
sündmusi paremini, eriti just surmaga seotut.
Taassünnist on eesti keeles päris palju lugemist,
üks suurema tõestusjõuga pidavat olema Shanti
Devi lugu, mis on samuti eesti keelde tõlgitud.
Teema raamatutest:
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=2052

Karmaseadus ei tööta enamusel, kes hetkel maale kehastunud. Selle eest tuleb „tänada“ Orioni reptiile. Järelikult on suure küsimärgiga, kelle eelmiseid kogemusi mäletatakse.
Reptikate tehnoloogia on piisav, et lõigata „õigeid“ mälestusi kokku nagu filmilinti. Ikka vastavalt oma vajadustele.

(10-11-2011 12:19 )lahendused Kirjutas:  Mälestused põhinevad reaalselt kogetul - teadmised põinevad läbimõeldud asjadel....

sa tahad väita, et teadmine püsib sinus ilma mäletamata?

Ma toon praktilise näite "teadmiste ja mälestuste" erinevuse kohta.

Kõik me oleme koolis "õppinud" ruutvõrrandi lahendivalemi tuletamist - kuid ilmselt ei suudaks keegi meist teda "mälu või mälestuste järgi" kohe rida-realt kirja panna veatuna - kui me aga kunagi koolis õppides omandasime teadmise ruutvõrrandi lahendivalemi tuletamise olemusest, siis suudaks me selle väikese pusimise abil ka kirja panna - need, kes ei omandanud ruutvõrrandi lahendivalemi tuletuskäiku, vaid "tuupisid paar lehte pähe", ei suudaks seda praegu iseseisvalt tuletada, kuna mälestused tuhmuvad, kuid teadmised ei tuhmu.

Ma üritan sarnase näite genereerida ka naiste kohta (kui see ei õnnestunud, siis ärge pikka viha pidage): kooli tööõpetuse tundides õpetatakse heegeldamist, kudumist, ristpistet, nööbi õmblemist, jne - kuid reaalses elus tihti "unustatakse" sellised oskused tõusikliku/hea/mugava "linnabeibe" elu tõttu ära - kui jopelt kukub nööp ära, siis ei hakata nööpi ette õmblema, vaid ostetakse uus jope - kui aga selline "linnabeib" sattub olude sunnil maakolkasse kitsastesse oludesse elama, siis suudaks ta "teadmiste abil" kergelt meenutada, kuidas nööpi õmmelda, kududa ja heegeldada on - kui aga vastavaid teadmisi ei omandatud ja pähe tuubitud mälestused on tuhmunud, siis ei suuda selline "linnabeib" maal kasinates oludes elamisega kuidagi toime tulla, kuna ära kukkunud nööp on lahendamatu tragöödia.


Nüüd peaks tuhmuvate mälestuste ja mitte tuhmuvate teadmiste erinevus piisavalt detailselt lahti selgitatud olema.

Ma siiski ei usu, et sa ilma mäluta suudaks ruutvõrrandit lahendada või selle olemust tabada.

Ma toon veel ekstreemsema näite: saad mingis õnnetuses nii rängalt põrutada, et unustad "kõik ära" - ehk mälu on null, kuid teadmised on alles.

Mõiste "mälu on null" all mõtlen ma seda, et sa ei mäleta peale põrutada saamist oma nime, ei tunne ühtegi oma sugulast/tuttavat ära, ei oska lugeda/arvutada, jne.

Tänu varem omandatud teadmistele on sul aga "uue teadvuse" ülesehitamine äärmiselt lihtne järgneva paari kuu jooksul: sa õpid kiiresti lugemise ja arvutamise ära; omandad sugulaste/tuttavate vahelised sotsiaalsed seosed; omandad oma endise tööga seotud ametialased oskused, jne.

Kui sul aga poleks eelnevalt omandatud teadmisi, ei suudaks sa põrutuse järgselt omandada kiirkorras elus valitsevaid seoseid, vaid jääks mingiks ahvide keskel elanud Mowgli taoliseks pooletoobiseks (lugeda, kirjutada, arvutada ei oska, sotsiaalseid seoseid ei tunneta, jne).


Midagi sarnast on ka ühest elust teise kanduvate teadmistega: mälu ja mälestused mädanevad vana kehaga ära, kuid kogemused ja teadmised kanduvad järgmisesse ellu edasi.

(23-02-2009 08:01 )Lithium Kirjutas:  Ei tea, isiklikult ei usu sellesse uuestisündimisse, pmts olen kuulnud, et peale surma võib inimene edasi elada näiteks liblika, vihmaussina või hoopis mingi teise elusolendina. Samas olen näinud dokumentaalfilmi, kus väikesed lapsed mäletavad oma eelmist elu üsna hästi. Üks pisike poiss oskas öelda oma nime, mida ta eelmises elus kandis. Samuti oma ema nime ning oskas isegi öelda, kus ta eelmises elus oma perega elas. Suht creepy minu jaoks.

Mind huvitakski ,et kui hingel pidi uuesti sündides mälestused nö kustutatud olema,ning puhtalt lehelt alustama siis miks mõni inimene mäletab oma eelmiste elude sündmusi?

(11-11-2011 16:02 )lahendused Kirjutas:  Ma toon veel ekstreemsema näite: saad mingis õnnetuses nii rängalt põrutada, et unustad "kõik ära" - ehk mälu on null, kuid teadmised on alles.

Mõiste "mälu on null" all mõtlen ma seda, et sa ei mäleta peale põrutada saamist oma nime, ei tunne ühtegi oma sugulast/tuttavat ära, ei oska lugeda/arvutada, jne.

Miks sinu arvates on mälu mälestustega seotud? Sõnade sarnasuse pärast? Mida sa mälu all mõtled? Ja kuidas nimetada kohti kus teadmisi või kogemusi talletatakse?

Minu jaoks on mälu andmepank kus on nii mälestused, teadmised, kogemused ehk siis info. Näiteks arvuti puhul: kui arvuti ilma välismäluta (kõvaketta vmt (kus OS oleks)) tööle panna, siis oskab ta algteadmiste tasemel pilti näidata ja öelda, et ei leia OS-i. Kui ilma RAM'ita tööle panna, siis oskab ta ainult piiksuda kurvalt ja kui kõik kivid (kiibid, protsessorid jmt) puhtaks tõmmata (mälu on tõesti null), siis liiguvad elektronid sihitult mööda radu ja kive ringi ning arvuti on surnud ja võid ta rahulikult prügimäele visata.

Tsitaat:Tänu varem omandatud teadmistele on sul aga "uue teadvuse" ülesehitamine äärmiselt lihtne järgneva paari kuu jooksul: sa õpid kiiresti lugemise ja arvutamise ära; omandad sugulaste/tuttavate vahelised sotsiaalsed seosed; omandad oma endise tööga seotud ametialased oskused, jne.

Kuidas on õppimine võimalik kui sul pole teadmisi kuhugi (mällu) talletada? Või sina paigutad teadmised kuhugi mujale kui mällu?

Siis tõsisemalt!
Kas on elu siinpool või sealpoolsuses. Kõik on üks kulgemine siin igavikus.
Selle üle tasub mõelda!

Tiibeti suurelt joogilt Milarepalt on sõnad:"Marpa ravimeetodid, mis eemaldavad viis meelemürki koos juurtega, sobivad mulle ravimiteks väga hästi.
Rituaalid ja ravi ei ole muidugi vale, kui surm on tulemas enneaegselt,takistades valgustumist või kui te ei oska muuta ebameeldivusi oma harjutuste osaks.
Pealegi saab ravija suure pälvimuse.
Viis meelemürki on: teadmatus(nõmedus), viha, kõrkus, himu, kadedus.
Jätke meelde need viis meelemürki ja saage neist lahti.
Tsiteeritud raamatust - Lille Lindmäe "Iidse teadmisega õnnistatud".
Seda raamatut soovitan lugeda.