Minu vanaema päevik

mu vanaema pidas päevikut.
Ta kirjutas sinna igasuguseid asju.
Kui ta suri leidsin ma ta padja alt päeviku, mida natuke sirvisin.
Kui jõudisn päeviku lõpu osa juurde ehmatasin ma päris ära.
Mu vanaema oli sinna kirjutanud, et ta hakkab vist surema.
Peale seda olid ta oma tundeid kirjeldanud: pea käib ringi, silmeeest läheb mustaks, kõrvad kumisevad ja keegi nagu laulaks.( neid oli veel aga ma kõike peast ei mäleta)
Mu vanaema oli sinna ka kirjutanud nüüd nad tulevad ja viivad mind ära:o

Ma isale seda ei näidanud sest tema ei usu selliseid asju.
See päevik on mul ikkaveel sahtlis ja kui tuleb tahtmine vanaema meenutada vaatan seda päevikut ja nutan

Muudetud: 23-4-07 kell 21:28:55 Hallucigenia

Selles ei ole mitte midagi imelikku, kui keegi arvab, et ta hakkab surema. Eriti, kui ta on kõrges eas, ja halvas seisundis..

aga ta kirjeldas oma tundeid ka ju..see pole tavaline et keegisuremise ajal kirjutab päevikusse

Huvitab, mis protsess enne surma siis toimuma hakkab, et kuuldakse laulmist või midagi muud meeldivat. Külmavangi surevad mägironijad pidavat öösel enne külma kätte suremist nägema ja tundma mõnusat sooja. Janu kätte surijad näevad võibolla ennast allikast vett joomas vms.
Ma arvan, et asi ei ole lihtsalt selles, et inimese just enne surma hakkab eriti halb ja siis näeb deliiriumis lihtsalt oma soovunelmat.

Täits hea point... Nõus sellega...

Mina surma äärel olin, siis tundsin ma ennast paremini, kui kunagi varem üldse tundnud olen...
vahepeal käis isegi mõte peast läbi, et kirjutaks ennast intensiivist välja, kuid miskipärast ma seda ei teinud...

Muudetud: 24-4-07 kell 11:53:20 Nazz

Tsitaat:Algselt postitas: blodred
....( neid oli veel aga ma kõike peast ei mäleta) ....
See päevik on mul ikkaveel sahtlis ja kui tuleb tahtmine vanaema meenutada vaatan seda päevikut ja nutan.

Kui see sul sahtlis on, siis miks sa sealt järgi ei saa vaadata vaid kirjutad, et ei mäleta? Lihtsalt huvi pärast küsin.

Kui ise "suremas" olin, siis sai ka võetud kätte üks suvaline vihik ning paksult 18 lehekülge täis kirjutatud sellest, mida tunnen, kuidas tajun mind kutsuvat tulevikku ja hüvastijätte.
Minu arust pole siin midagi kummalist, see on sama kummaline kui fakt, et su vanaema päevikut pidas, selles aga pole midagi põhjendamatult imelikku. Paljud teevad seda.

Meile tehakse surma ka meeldivaks, ilma ise pingutamata, mis veel tahta?

Räägitakse tihti ,et paljud tunnetavad või saavad ise teada oma surma tulekust kui see on lähedal. On olnud olukordi ,kus enne surma püütakse kõik veel ära teha ja hüvastigi jätta.
Küllap vanaema pidi midagi sellist endast maha jätma, väga hea õppevahend minumeelest.

Ma usun seda, et sa titanl räägid valet.. mul on ett tulnud "peaaegu surmakogemusi" juba nüüdseks üle ühe, ning kõik mis selhetkel oli - on, et "mida krt ma teinud oled. Tahaks ainult korraks veelkord vaadata".

1. kord sain kuuli... teistkorda juba enam ei ütle..

Ega ma ise ka ei tea kui õige mu jutt on aga panin hetkelise oma arvamuse. Oskate midagi konkreetsemat välja tuua? Kogu jutt on vale? Sooviks põhjendust.

Muidu elate ikka edasi ja ma ei usu ,et pärsi surma kogemust olete tunda kus te teate ,et nüüd on minek ja enam tagasiteed ei ole aga mina sa tea.

"mida krt ma teinud oled. Tahaks ainult korraks veelkord vaadata"
Ma ei sa üle ega ümber, see on hea lause. Hea kui saab elule uue pilguga vaadata, mis on toimunud.

Aga üksasi on kogeda surmalähedast kogemust, teine asi surra loomulikku surma, olles juba küllaltki vana..

[Muudetud: 22-7-2009 titanl]

Kuskil oli foorumis kirjutatud,et surma võib/saab kuulat amingisugusust (võin ka nüüd eksida) NOD muusikat ?