[Pomegranate]

6.sajandil e.m.a. elanud Hiina filosoof Confucius visandas ideaalse inimese skeemi kohustuse ja humanismi vahelise ühtsuse kaudu. Humaansus koosneb seejuures sellistest kõlbelistest omadustest, nagu tagasihoidlikkus, mõõdukus, headus, õiglus ja erapooletus. Kohustus rajaneb seesmisel veendumusel, taandudes ustavusele ning täiuslikkuse poole püüdlemisele. Õilis inimene kui antropoloogiline ideaal on vaba ja tasakaalukas, ta on pühendunud kõrgete väärtuste teenimisele. Talle on omane targa mõistus ning ta esindab tõelist korda. Korra all mõistis Confucius aga “igavest ja muutumatut” feodaalkorda. Humaansed ideaalid seostatakse jäikade kasti- ja klassivahedega, nii nagu need eksisteerisid Confuciuse-aegses Hiinas.
http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/in...bleem.html

Kas on olemas ideaalne inimene, kui pidada silmas Confuciuse skeemi?
Kas saab sellist skeemi enam tänapäeval pidada mõistuspäraseks?

Encore on arvanud, et täiuslikku inimest pole olemas...http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=2174

Muudetud: 14-6-07 kell 20:11:03 Pomegranate

[Celtic]

Räägiksin veidi ideaalidest maailmas... mitte ainult ideaalsest inimesest, ent kuna maailm on niikuinii selline, nagu on tema osakeste iseloom, siis...


Inimesele on sisse kodeeritud ideaalipüüd. igas oma tegutsemises ning üldse eluhetkes on tema eesmärgiks ideaal. milline peaks olema... milline on hea ja milline on tore.
Paljud vaimsel teel kõndijad teadvustavad iseendale et tegelikult on maailm üks paras kannatuste rada kus me pidevalt vireleme omaenese pattude küüsis. kuid kas patud, kui nad PEAVAD oleme, on ikka patud? kui me ise oleme enestele loonud maailma milles olla... siis meie hetke olukorrale vastavalt on ju see maailm parim mis meil olla saab...

Me küll loodame ideaali ja püüdleme selle poole... kuid kas pole meie olemasolev maailm ise ideaalne? kas ta ei kätke endas kõiki õppetükke ja kõiki vajalikke aspekte ühe väikse vaimolendi jaoks... kas omas olemuses pole see maailm ise ideaalsuse verstapost?

veidi järele mõeldes võib avastada end küsimuselt: miks peaks olema üldiseks tulemuseks see mida me inimestena saavutada püüame? püüame jõuda lähemale muudkui ideaalsusele sest meie jaoks on see HEA.
miks ei võiks olla meie saatuseks hoopis miski millest meil üldse aimugi pole.
ehk siis elame selleks et oletatavast sihist suudaksime kõrvale vaadata ja näha et sihti polegi. me ise olemegi juba ammu sihile jõudnud.

[bridget]

Kas ideaalne inimene on olemas?
Vastus sellele küsimusele on väga vaieldav; sest juba mõiste "ideaalne inimene" on igaühe jaoks erineva tähendusega.

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Celtic
miks ei võiks olla meie saatuseks hoopis miski millest meil üldse aimugi pole.

Antroopsusprintsiip selgitab Universumi ehitust meie enese kaudu - vaid sellises Universumis saame me sellistena eksisteerida. Üks asi tundub mulle selle juures siiski kahtlasena - mis peab ta nii suur olema? Kas meile tõesti väiksemast poleks piisanud? Või ongi see see meie aimamatu Saatus, mille jaoks kunagi kõik see suurus ära kulub?

ehk siis elame selleks et oletatavast sihist suudaksime kõrvale vaadata

Vaatleja jaoks oleks veelgi ahvatlevam kõrvalt vaadata.

[nettu]

Siin ilmas ei ole ega hakka olema ideaalset inimest, on vaid inimesed kes on sellele lähemal ja inimesed kes on sellest kaugemal!
Vähemalt see on minu arvamus...

[LibaHunt]

Ideaalset inimest ei saa olemas olla ..... kõik inimesed ootavad teiselt erinevaid asju .. ühele meeldib üks iseloomu joon, teine ei salli seda silmaotsakgi. nii et ei taha eriti uskuda et keegi kes kõigi jaoks ideaalne on siin ilmas eksisteerib.

[Flash]

Mina olen ideaalne... mul on kõik omadused olemas mida pomegranate mainis...tõestage vastupidist. enne tõestamist defineerige nn vaatenurk millest lähtute...

celticu jutust koorub selline asi, et mida iganes inimene ei teeks, ta on ikka ideaalne. Sa võid asju ette planeerida või lasta kõigel lihtsalt 'voolata' aga teod on ikka teod ja sündmused on ikka sündmused...seega ikkagi ideaalsus.

ja celtic.. me ei ole loonud seda maailma ise endale, teised indiviidid on loonud selle mulle, sulle... sa ei saa kosta teiste eest, teised ei kosta ka sinu eest. kõik oleme inimesed aga sa ei saa väita et kõik indiviidid (kes on inimesed) on kokku tervik. või noh on tervik, aga selline mille osad üksteist teoreetiliselt ei mõjuta. sa ei mõjuta kuidagi saklast kes sulle happevihma saadab. küsimus on selles kas sakslase tehtud 'patt' on kogu inimkonna patt või võib lähtuda indiviidist ja selles palju sa sakslast mõjutada saaks

püüd saavutada idealismi on tahe areneda. vahet pole kuhu.

Muudetud: 14-6-07 kell 22:59:40 Flash

Muudetud: 14-6-07 kell 23:00:51 Flash

[Pomegranate]

Kui Confucius pidas ideaalse all silmas pigem isikuomadusi, siis antiik-Kreekas oli ideaal seonduv pigem kui kehaline ilu ja proportsionaalsus.

Osad ütlevad, et me olemegi ideaalsed, meie isikuomadustest või füüsisest lähtuvalt?
Meedia propageerib tänapäeval ka pigem seda nö. kehalist täiuslikkust.

Algselt postitas: Flash

püüd saavutada idealismi on tahe areneda. vahet pole kuhu.

Sel juhul ka kehaliselt areneda?
Praegu on iluideaalid pisut väärastunud, n. ülim kõhnus. Meie ideaal oleks siis viia end nii kaugele, et tekiks anorektiline välimus. Siit löövad välja pigem psühholoogilised probleemid.

Oma füüsilist välimust on lihtsam muuta kui oma isikuomadusi või n. käitumist.
Ideaalseks inimesks saab siis end arendades ja muutes, aga kas me tahame siis sel juhul olla ideaalsed?