[Veenus]

Üks mu surnud sugulane seisis ükskord mu körval, kui teda silmanurgast nägin oli see nii ootamatu, et vöpatasin kövasti.

[Metafor]

Esialgne postitaja Veenus
Üks mu surnud sugulane seisis ükskord mu körval, kui teda silmanurgast nägin oli see nii ootamatu, et vöpatasin kövasti.

oled sa kindel, et see päriselt oli? või mis too sugulane tegi siis?

[rha]

Esialgne postitaja marduuhin
walgas käisid ühed poisid öösel ühe hoone juures kus wanasti(kunagi wene ajal) oli olnud wangla ning palju inimesi surnks piinatud! ning kunagi öösel olid nad hakkand kuulma seal kettide kõlinaid oigeid trellide kolinat elektritoole jms.

tõsi wä? See wõis küll kole hirmus olla. Kõige koldam oli kindlasti kuulda elektritooli.

Muide miks kummitusi nii kujutatakse :vaim: ? Või kas see on hoopis vaim (: vaim :S

[Celtic]

kuipalju inimesi vene ajal kettidega aheldatud oli huvitav?

[Alix]

Toon näite oma kunagisest töökohast.
Töötasin kunagi nn. ilmajaamas. Töö selline, et panime iga 3 tunni järel kirja kõikvõimalike termomeetrite näite, tuule suunda, õhurõhku ja palju muud. Seega toimus asi nii, et iga kolme tunni järel jalutuskäik 100 meetri kaugusel olevale vaatlusplatsile seal hunnik numbreid kirja, siis tagasi ruumi seal andmed kodeerida ja siis Tallinna saata. Töökohaks oli vana puumaja, mille katuse all oli ka ametkorter, kus elas endine väga pikka aega ilmajaamas töötanud ja hiljem ilmajaama juhtinud mees oma naisega.
Nüüd on nn. taustinformatsioon olemas ja asja juurde.
Ühel sügispäeval lahkus see mees siit ilmast igavikku. Nädalapäevad hiljem olin tööl ja läksin umbespoole 3 ajal välja vaatlust teostama (numbreid kirjutama). Tulin tagasi, lukustasin välisukse ja hakkasin andmeid kodeerima. Äkki kuulen välistrepil samme, sihukesi raskeid ja pisut lohisevaid. siis kuulen välisukse avanemist. Okei, nähtavasti unustasin ukse lukustada. Avati ka eeskoja uks, niimoodi hästi aeglselt. Siis on sammud juba koridoris. Vana maja ja selge, et kuulda ka põrandalaudade naginat ja siis kuulen sellist, ainult tollele surnud mehele omast köhatust. Tardusin. Pole just kartlik inimene, aga tsipa kõhedaks võttis, mõte hakkas igasugu ebaloogilisi uperpalle tegema. Sammud jõudsid toaukseni ja jälgisin nagu hüpnotiseeritu, kuidas ukselink aegamisi allapoole vajuma hakkas. Siis hakkas uks avanema. Äkki tardumus kadus ja tormasin ukse juurde, paiskasin selle lahti... tühjus. Koridoris polnud kedagi, uksed olid kinni ja välisuks lukus.

Selliseid samme oli peale minu veel paar inimest kuulnud, kuulsin hiljem isegi, aga usteliikumist enam rohkem polnud.

[DaamValges]

Minul on olnud vaimudega mitmeid kogemusi.
Minu vanematekoduks on üks huvitav maja. Kunagi väga ammu (sada aastat tagasi? keegi täpselt ei teagi)asus see narva-Jõesuus, siis võeti ta lahti, pakiti kokku ja koliti ümber Nõmmele. Esimese Eesti ajal tegutses selles majas pood. Nõmme ajast ma küll erilisi surmajuhtumeid ei tea, naabritädi suri, kui olin 8-9. aastane. Mis seal Narva-Jõesuus toimus, on aga teadmata.

Minu tuba asus teisel korrusel. Vahel kuulsin pööningul samme, vahel mingit käginat. Üks kord, keset suurt päeva, läksin oma tuppa ja panin ukse haaki. Jõudsin laua taha istuda, kui haak kargas lahti, uks vajus pärani ja hakkas edasi-tagasi kiikuma. Algul ehmatasin hirmsasti ära, siis aga läksin ja panin ukse uuesti kinni ja haaki. Haak kargas jälle lahti ja uks hakkas kiikuma.
Ühel öösel ärkasin üles ja nägin teises toa otsas kahte valguselaiku. Arvasin, et kuu. Veidi aja pärast hakkasid need laigud üle toa mulle lähemale liikuma, suhteliselt suvaliselt üksteisest eraldi. Autolaternad ega kuu see olla ei saanud, need ei liigu hüpeldes ringi. Lõpuks, kui üks oli voodi servale jõudnud, võtsin julguse kokku ja panin pea kohal tule põlema. Tuli põles hommikuni, magada ma enam ei juglgenud. Peale seda juhtumit tegi ema minu toas kadakasuitsu ja ma sain rahulikult elada.
Sellel talvel juhtus ka üks lugu - olin ema ja väikevennaga kodus, kõik magasime ülemise korruse tubades. Keset ööd käis järsku kolm väga kõva koputust, ärkasime emaga mõlemad üles. Mina arvasin, et väikevend koputab vasut seina (tal on vahel öösiti jubedad peavalud, et kutsub appi näiteks), emale tundus, et oleks nagu all korrusel vastu lage kopsitud. Väikevend magas rahulikult, polnud tal mingit peavalu. Järgmisel ööl oli kolm koputust vastu ema toa akent. Ja kolmandal ööl vastu ema voodi põhja. Peale seda läks ema nõia juurde, kes ütles, et esivanemate vaimud tahavad meid millegi eest hoiatada, tulemas on suur vargus. Tol ajal meil autol alarmi peal ei olnud, ema arvas, et ehk varastatakse auto ära ja ostis samal päeval signalisatsiooni peale. Peale seda oli rahu majas, polnud koputusi enam ja auto on ka alles. Vaimud ei ole alati pahad, nad võivad ka aidata!
Lapsest saati olen ma aeg-ajalt tundnud, et keegi kõnnib minu taga. Tean, et see on mees. Olen paar korda vilksamisi toa nurgas näinud pikka meest musta mantli ja musta kübaraga. Mõni arvab, et see on minu kaitsevaim aga ma ei oska küll öelda, et tema jures mingit heatahtlikkust tunnetaksin. Pigem on ta lihtsalt keegi sell, kes mul sabas jõlgub, ei hea ei halb.

[mystique]

Mina isiklikult pole näinud, aga mul on sugulasi, kes on. Minu tädi nägi meie vanas maamajas lapsena, et ühe toa ukse vahel nagu mingi kogu roomaks tema poole, ta veel virutas sellele jalaga, aga see haihtus ära. Veel nägi ta väiksena, kui ta haige oli, et mingi valge kogu seisis tema voodi ees natuke aega ja siis haihtus. MInu vanaema aga rääkis, et seal samas toas nägi tema ükskord, et keegi lamab põrandal ja tekk oli ka veel peal. Ta mõtles, et ju see on mõni sugulane ja astus sellest kogust veel üle. Vaatas siis tagasi ja mitte midagi seal enam polnud. Veel olid nad mõlemad tundnud mitu korda, kuidas neid juustest tiriti ja päris tugevalt kohe. Teine tädi rääkis ka, et temal kustus köögis iseenesest tuli ära ja uks läks lahti. Seda, et uks tihti lahti läks juhtus tihti. Vanaisa veel kogu aeg riidles, et mis te jätäte ukse kogu aeg lahti.
Naljakas oli ka veel see, et vanaema, ema ja tädid ärkasid peaaegu igal öösel kõik korraga üles mingi kella poole nelja või nelja ajal. Ja peale seda enam eriti uni ei tahtnud tulla. Just oli kindel kellaaeg, mil kõik korraga ärkasid.
Kuna meil oli kahekorruseline maja, siis vanaema kuulis ühel ööl, et keegi koputas aknale, ta siis tõusis vaatama, aga kedagi polnud. Hommikul võttis ta selle jututeema teise sugulasega üles, kes oli samal ööl maganud teisel korrusel. See aga rääkis, et keegi oli neil köögis nii jubedalt kolistanud, et isegi veeämber tilga veega läks ümber.
Seda ma tean, et selle sama koha peal, kus seda maja ehitama hakati oli olnud relvaladu, igasuguseid granaate ja püsse leiti sealt maa alt. Seal oli olnud mingi sõjatanner. Veel tean, et sama krundi peal, aga teises kohas elas kunagi üks tädike, kes vägistati ja poodi oma kodus üles ühe röövli poolt. Selles paigas on palju negatiivset energiat olnud. Mul on kodus pilte, mis tehtud aastate eest vana aasta õhtul õues. Ja kolmel neist on peal mingisugune kahtlane udu (ektoplasm) ja pallikesed (vaimkehad), nii et mingi energia seal liikus.
Funny oli ka see, et kui mu vanavanemad hakkasid selle krundi peal maja ehitama, ütles naaber nii :" Ma ei soovitaks teile selle koha peale maja ehitama hakata!" Aga mida ta selllega mõtles???
Minul tegelikult üks kogemus oli. Hakkas äikesevihma tulema ja ma läksin varju teisele korrusele, aga trepist üles ei läinud, jäin alla ukse kõrvale istuma. Keegi meil teisel korrusel sel ajal ei elanud, oli täitsa tühi ja ma mäletan, et veel keerasin ukse lukust lahti ja siis kuulsin, et teisel korrusel nagu uks oleks hästi tugevalt lahti lükatud. Mingi tugev kõmakas käis. Aga ma ei julgenud vaatama minna, vaid jooksin kohe uksest välja õue, kus oli kindlam tunne.

[kitu]

Põlvas on üks metsatükk ja mulle räägiti selline lugu. Et varem oli seal sõjaplats (kaevikud ja värgid) ning palju mehi sai surma. Ja nüüd pidavat seal metsas vanad sõdurid puu tagant puu taha jooksma.
Käisin üks õhtu seal kambaga, aga midagi ei juhtunud. Samal ööl nägin unes, et olen seal metsas ja minu ees seisis vana sõdur (ma ei näinud teda, nägin vaid piirjooni ähmaselt, aga ma teadsin et see on tema) ja ta ytles mulle, et pean sinna metsa tagasi minema!
Ja ma ple kahjuks siiamaani seal ära käinud, aga täna tuli see mulle taas meelde ja praegu on vastupandamatu vajadus sinna minna!

[Teadet on muutnud 21-10-2004 postitaja kitu]

[Kalla]

Näinud olen pildi pealt mis ma ise tegin kogematta.

Just mõned päevad tagasi,istusin niisama arvutis ja mõtlesin,et teeks mõned pildid webcamiga ja nagu tavaliselt sooviti neid näha.Minu poiss leidis ühelt pildilt kummituse.Ta ei olnud terve kehaga pildi peale jäänud aga siiski ainult pea oli ja nägu oli näha.

Siiski on nägu kuidagi väga ära retsitud silmad olid kuidagi sisse kasvanud,ainult mustad laigud olid silmade asemel.
Ja mis oli huvitav selle asja juures,tooli peal oli must kogu mis võis olla ka kummituse keha.

aga siiski,kõige paremini nähtud kummitus ilmutas ennast just samal ajal kui kammisin juukseid peegli ees,mingi valge kogu vihises minu eest mööda.Ma algul ei saanud aru mis see oli aga pärast oli selge,et see oli minu vanemate maja vaim.

[pixekiir]

siiamaani ei ole minuga veel midagi imelikku toimunud ja ma loodan tõesti et ei juhtu ka midagi, sest ma natike kardan vaime ja üldse selliseid paranormaalseid nähtuseid aga üks lugu on mu emaga...

ema vanaema oli ära surnud ja mu ema ei olnud temaga just eriti hästi läbi saanud. no ja ühel õhtul oli mu ema üksi kodus olnud. kusjuures ta vanaemat polnud siis veel maha maetud. ja järsku ema tundis kuidas mingi hallikas valge kogu ta kõrval seisab ja tuba oli no ikka valgustatud. siis mu ema ütles mine minema ja too vaim oli ka kohe kadunud. ja siiamaani ema väidab et see oli vaim.........

tädi rääkis et ta mingi vanaema vist oli ära surnud. nu ja alguses tädi ei saanud selle kes ära suri voodis üldse magada. mingid luupainajad olid ja pidev ängistuse tunne. kusjuures tädi proovis mittu korda seal voodis magada. koguaeg kordus sama. läks siis mõni aeg mööda. siis ta sai seal magada ja midagi ei olnud.


aga ma olen kuulnud et mingi arv päevi rändab hing ringi. ma ei ole kindel aga kas see ei olnud mitte 40 päeva. ja nu võib-olla ta selle aja sees ei saanudki seal magada. igatahes on see imelik...

[DaamValges]

Kalla, kas oleks võimalik seda kummitusepilti näha?

[Kalla]

kindlasti on võimalik :hy:

[DaamValges]

Väidad, et toas ei olnud kedagi? Ma arvan, te neid oli siis kaks, üks see toolil ja teine tooli taga. Tundub küll sedasi.

[etc]

Parandasin ja suurendasin seda pilti Paint Shop Proga.. kui kogu pildil on suht suur "müratase", siis antud koht on selline laialivalguv.. nagu oleks keegi soften brushi kasutanud

[Sharingan]

Kui ma väike olin u 5 aastane siis nägin ma mingit püsti tõusvat kogu kui ma vannituppa läksin{gr.
Ihukarvad tõusesid püsti ja ma jooksin elueest minema. See oli hirmus. Aga tahaks ikka kummitusega kohtuda:o

[ent]

Korra olen näinud naist valges. Malevas. Vilksas mööda tsipa kiiremini kui inimene. Polnud just reaalne, vaid selline läbipaistev- õhuline.

[Menelaguar]

Njah. Ma ei ole küll vaimu silmast silma näinud kuid tajunud midagi imelikku. Nimelt läksime me sõbraga maale, kus sugulastel on oma maja ja suur majapidamine ja neil on umbes 2 kildi kaugusel oma majast üks vana maja, mis on üheltpoolt sisse vajunud ja teisepoolt täiesti terve. Seal elasid vanasti talu sulased, praegu seisab see maja tühjana ja mu sugulane kasutab seda maja pidude korraldamiseks. Nii siis olime me üks öö seal kuna vanemad ja sugulased olid kõik suures majas ja meie tahtsime olla oma ette (mina ja kaks mu sõpra). Me sättisime oma magamiskotid suurde tuppa, kus oli telekas ja enne magama minekut vaatasime maja üle, et uksed ja aknad oleks kinni ja tuled ilusti ära kustutatud. Peale seda me läksime suurde tuppa, pugesime oma magamiskottidesse ja vaatasime telekat. Sugulane ütles, et siin majas olevat kummitus - selline heatahtlik, kes aint liigub vaikselt mööda maja ringi. Me naersime sõbraga sugulase üle ja vaatasime siis filmi edasi. Lõpuks kuskil 1 paiku, kui film läbi oli saanud olime me päris unised ja hakkasime vaikselt magama jääma. Kui sõber küsis, et miks ma tuld ära ei kustutanud esikus, mille peale mina vastasin, et mida ta ajab ta oli minuga kui ma selle ära kustutasin, samal ajal krigises köögi uks ja me pugesime kõik kolmekesi kiiresti magamiskottidesse, tõmbasime need ülepea ja jäime magama. Järgmine öö, mille me veetsime möödus minu jaoks rahulikult kuigi pärast räägiti mulle, mis tegelikult juhtus. Asi oli selles, et ma jäin magama ja sõbrad vaatasid telekat edasi kui järsku avanes toa uks, mis mõne hetke pärast sulgus - sõbrad ei julgenud hingatagi ja mis kõige hullem mina magasin just ukse all see öö. Ja üks asi veel, mis on selle maja traditsiooniks muutunud juba, et iga öö mängib seal kas muusika või telekas, et inimesed, kes seal ööbiksid ei kuuleks neid imelikke hääli ja kudas uksed kinni lahti käivad. Iga kord kui ma sinna majja lähen, hakkab mul kõhe seda vaadates. Kõige huvitavam juhtum oli siis selles majas kui me olime viiekesi. Mina, 2 sõpra ja 2 tüdrukut. Me rääkisime just tüdrukutele nendest juhtumistest, kui äkki krigises jälle see neetud köögi uks ja pööningul kukkus midagi ümber. Pööning on koht kuhu ei julge enam keegi minna - peale seda kui me nägime seal vana kiiktooli kiikumas. Seal majas elab harva inimesi tavaliselt siis kui keegi külla läheb sünnipäevadel ja suures majas enam ruumi ei ole. Ma ei tea, mis seal majas toimub aga kõik see, mis meiega juhtus on üliimelik ja väga kummaline ja ebareaalne, et pelgalt kokkusattumus.

[pipartyt]

Oeh... Pole vaimu näinud, tahaks õudsalt, aga ainult pisikese seltskonnaga... Kui ma üksi näeksin, siis ma arvan, et ma läheks hulluks... Viimasel ajal on koguaeg selline tunne, et keegi on mu selja taga ja keegi kõnnib mu taga... Tänaval arvan, et see on teine inimene, aga kui selja taha vaatan, näen, et seal pole kedagi... Praegugi on selline tunne nagu keegi istuks selja taga mu voodil ja jälgiks kõike, mida ma teen... Külmavärinad on :S Asja teeb hullemaks see, et mu vanaema on siin majas surnud... Viimasel ajal ma õudsalt kardan pimedust ja üksi olemist... Mõnikord istun lihtsalt enda toa nurka ja vaatan pingsalt tühjusesse... Ma tunnen, et mu toas on keegi... Praegu tunnen seda pisut vähem, aga vastik õõnes tunne on küll sees... Kui ma julgen selja taha vaadata, siis ma teen seda hirmus põhjalikult ja kaua... Ma olen selle koha pealt suht paranoiline (närviline, ettevaatlik, mõtlen iga liigutuse enne väga põhjalikult läbi)...

[SuicidalRat]

Ise pole õnneks midagi näinud, ehk oleks tore koos pisikese kambaga midagi silmata aga üksi.. Ei aitäh, psühholoogi juures käin niigi. Küll aga on vanatädi sattunud Kellegi/Millegi ohvriks...
Okei, oli suvi, tüüpiline suguvõsa kokkutulek kus minagi olin. Karksi-Nuia läheduses pisikeses suvilas kus üld tegevus toimub alati küll väljas aga väike hoone on kus saab riideid vahetada ja toidu panna ja muud sellist.
No nii, kõik oli väga tore, õhtu möödus nagu ikka šašlõkki ja lauluga kuni tuli aeg tudule kobida. Kuna kõik terve see mass ei mahtunud sinna majja ära, autos keegi magada ei tahtnud, telke oli meil kah vähe läksid pooled tiba eemal asuvasse korterisse tuduma, mina ka. Sinna pisikesse majja jäid mu vanatädi, vanaonu ja vanaema. Teisel korrusel oli veel paar sugulast. Üks onu jäi autosse magama, teised arvasid, et tal hakkab külm ja ta öösel tuleb tuppa ära.
Hommikul läksime siis tagasi sinna maale, vanatädi jumala ehmunud, jookseb sahmib ringi. Öösel kui teised olid magama jäänud oli tema midagi seal majas sees veel ringi tuianud, söönud ja värki. Äkki siis kuulis, et keegi jookseb ümber selle maja koputades. Iga sammu peal koputus seinale. Ta siis alguses arvas, et see on onu kes tahab sisse saada, läks tegi siis ukse lahti, mitte kedagi, onu magab rahulikult autos. Vanatädi oli mitu mitu ringi ümber maja teinud, ei midagi...
Oli nüüd vanatädi seniilne või juhtus see päriselt aga mina sinna majja ööseks enam jääda ei julge. :ink:

[Mordor]

Kunagi hingedepäeval tundus et nägi kolmanda korruse aknast midagi mööduvat...hele kogu..väljas oli suht hämar...rohkem paranormaalsusi pole SILMAGA kohanud! Usun siiani et midagi oli....aga kes teab!

[Adie]

Kümmekond aastat tagasi elasin suviti vanavanemate juures. Majaks oli vana rehielamu, kus oli elamiseks kaks suurt tuba. Mina oma vanaisaga magasin nn tagumises toas ja vanaema eestoas.
Ühel hommikul rääkis ta, et keegi katsus teda öösel...samas oli teada, et keegi peale vanaema sel ööl eestoas ei olnud.
Vanaema on hästi looduslähedase eluviisiga ja väga aus inimene, kes usub väga kõiksugu hingi ja metsavaime, ja tema sõnades ei kahtle ma iial.
Siiani tekitab see minus kõhedust kuna väidetavalt tundis ta kellegi surnud sugulase (kahjuks ei mäleta, kes see oli) lähedust.

Minu jaoks on see endiselt müstiline ja sügavat hirmutav.

Ise ma midagi sellist näha ega tunda ei tahaks. Kardan meeletult pimedat ja see on täielik õuduse tipp kui mõni kummitusejutt pimedas viibides meelde tuleb. Ma usun ka kõike(no peaaegu)

[zezzy]

Ma ei ole kindel, mida ma nägin... see oli vist pigem viirastus aga ühel öösel nägin täiesti selgelt, et üks part oli keset põrnadat :o Järgmisel hetkel oli ta juba kadunud.
Ja ükskord kui ma koju tulin tundus mulle, et ma nägin, et mu toas olid kaks piraadi riietes meest, kui täpselt nende poole vaatasin siis nad nagu lendasid ära, tõusid õhku.
Üldiselt ma eriti vaime ei usu, sest ma pole kindlalt näinud neid, eeltoodud jutus oli tegu ilmselt viirastustega..

[Driimu]

Mul vanaema elab Tartu lähedal Kõrvekülas juba sünnist saati.Ta küll räägib,et seal kodukäijad (heade kavatsustega õnneks) ja muud sellised värgendused.
Meenub üks lugu,mida vanaema rääkis.Et kord olevat ta köögis mingit kuuma asja keetnud ja tahtnud seda suure potiga keldrisse viia.Läks siis tegi ukse lahti,pööras ringi ja läks poti järele.Sai siis poti kätte,aga selleks ajaks,kui ta ukse juurde jõudis,oli uks "iseenesest" kinni läinud.Võis olla ka tuul,aga see selleks.Mida te oleks teinud,kui kuum,pm keev pott oleks käes olnud ja uks ees kinni olnud.Vanaema siis ütles nagu pm õhku:"Palun tee see uks lahti." Ja uks avanes iseenesest. Vanaema siis ütles:"Aitäh." ja kõndis uksest välja...
Ma usun seda juttu.See pole väga skeeri,aga ikkagi.Rohkem pole mul lähedastega toimunud midagi. Aint,et vanaema juures ma küll öösiti magada ei julge. :O

[Maardzh]

Et ise pole näinud ega kuulnud, aga vanaema oli vist suht vastuvõtlik igasugu vaimudele ja värkidele.
Suri ära meie vanatädi. Vahetult enne matuseid vanaema koristas vanatädi vanas talumajas köögikappi, et peielaua jaoks kõik ikka korras ja puhas oleks. Oli selline vaikne õhtu, kuskil 22 paiku võis kell olla kui järsku kuuleb et ees sahvris sahvriuks avaneb kriiksuga..mõtles et mis seal ikka, tuul kindlasti kuna uks oli lahti..järsku kuuleb - kõrval asuvas magamiskambris sammud..sussilohin, täpselt nii nagu vanatädi seda suvatses teha..sammud tulid üle toa kambri akna juures kuni riidekapini ja kapiuks tõmmati lahti..vanaema oli hirmust kange aga võttis julguse kokku ja hõikas: "Liide, sina või?" (vanatädi nimi)..ja kõik jäi vaikseks. Vanaema tegi sääred sealt nii kähku kui sai.
Hiljem rääkis veel et oli paar korda näinud ümber maja halli kogu kõndivat, müts silmini..samas kedagi läheduses ei ole kunagi olnud ja kogu kaob sama kiirelt kui ilmunud oli.
Endal siiani suht kõhe seal majas käia

[blubony]

Ma ise ei ole näinud, aga mu sugulane oli rääkinud, et ta läks koos sõbraga öösel haiglahoonesse, mis oli kunagi põlema läinud.Keegi sinna sisse ei põlenud.Kõik said välja.No läks siis sugulane lihtsalt vaatama sinna.Seal oli (vist) neli korrust.Neljandal korrusel olid nad näinud mingit valges öösärgis naist, kes oli midagi pomisenud ja käega vehkinud.Kogust oli läbi näha.Sugulane ja tema sõber ehmatasid ära ja jooksid alla.Kolmandalt korruselt oli kaks kogu neid hakkanud taga ajama.Välisuks oli kinni ja nad siis hüppasid aknast välja.Neil oli mopeed sealsamas ja põrutasid sellega minema.Päeval läksid sinna tagasi vaatama, kuid siis oli seal mingi joodik, kes neid telliskiviga viskas.
Ma ei tea kas see oli tõsi või ajas sugulane mulle pada kokku, aga ta unustab kiiresti ka kõige tavalisemad asjad aastaga ära.Ma siis küsisin pooleteise aasta pärast uuesti et kas see oli tõsi ja ta ikka mäletas seda.
See oli Rakveres.