[Rein]

Kui Sul on piisavalt palju isiklikku jõudu, siis teed asju sulle sobival ajal ja kosmos sind avitab. Kui aga mitte, siis kuidas teada saada millal on õige hetk?*

Toon näiteid:
Shengen ja piiriületus: mingil hetkel, ületades riigipiiri, võib sind tabada piirivalvuri püssist kuul või järada piirikoer. Kokkulepe on riikide vahel sõlmitud ning piiriületus seenekorv käes ei huvita enam kedagi jaluta palju tahad!

Võtame sõja lõpu näiteks: vastastikku saadetakse läbi õhu kiirelt liikuvaid metallist esemeid (nool, kuul, kastrul jne) järgmisel hetkel teatatakse, et sõda on läbi, kõik tulistamine lõpeb ning tasapisi hakatakse purustatud asju jälle korda tegema. Oleksid veidi veel kaevikus kükitanud ning saaksid koristustöödel osaleda, tormasid aga rindele ...

Astud tänavale ning buss sõidab sinust üle, oodates veidi, vaid hetke, on buss läinud ja sa jalutada üle tee ning jätkad oma kulgemist.

Valel hetkel vales kohas olemine hävitab, teha asju õigel hetkel peaks aitame meid oluliselt aga millal on õige hetk, kuidas seda tabada?



*kogu piisavalt palju isiklikku jõudu

[Rein]

Lugenud jah, "sattusid" teised pihku juba siis kui pidi paljundatud lehtedelt lugema ning pakkusid kohe huvi. Ükskord kolades Stockholmis, ühes raamatupoes, aasta oli vist 1992, otsisin nad samuti üles ja huvitaval kombel ja minu rõõmuks asusid nad antroposoofilise kirjanduse all, mitte ulme või fantastika riiulitel ning siis vaatasin ning elasin kogu vastava kirjanduse läbi. Eks sellest ka ilmselt terminite kasutamine tugevalt küljes.

Aga see selleks. Küsimus oli kuidas tabada õige hetk?
Hetkel jõust tühi (raiskasin ära) ning igasugused vihjed ning kogemused ehk aitaks selle küsimusega edasi: palju parem otsuseid langetada, vaevalt et lihtsat valemit selle tarbeks on, aga ma paneks tükikestest terviku moodi asja enda jaoks kokku ning praktiseeriks kuidas olla õigel ajal õiges kohas ja teha õigeid asju/otsuseid

[Ton]

no aga sa ju vastasid ise juba ära oma küsimuse - tuleb jõudu koguda!

Siin maailmas sõltub kõik isiklikust jõust. Ka õnn või vedamine pole midagi muud kui isikliku jõu omamine- mõnel lihtsalt veab ja teisel mitte aga vahe on ainult energia koguses, mida nad käsutavad.

Kui sa nüüd mõtled seda, et kuidas jõudu koguda, siis on samuti kogu info tegelikult meil iga päev silme ees. Valik on ainult selles kas otsustame seda kasutada.

Kui oled hetkel kurnatud ja väsinud, siis võid alustada sellest, et mõtle natuke tagasi ja pane enda jaoks kirja, millega oled viimasel ajal tegelenud. Millest su päev koosneb? Millest su viimaste kuude igapäevane tegevus koosneb, milliste tegevuste tegemisel tunned rõõmu ja mida oled teinud vastumeelselt. Kirjuta enda jaoks lahti.
Juba see aitab.
Võibolla tekib sul selgem vaade millega oled hõivatud ja võib olla saab mõne asja sealt nimekirjast järgmisel aastal välja jätta või millegi teisega asendada? Aasta lõpp on muide lausa ideaalne hetke sellega tegelemiseks.

[Rein]

Jah, kokkuvõtete tegemine

ja siis veel

Meie ümber on igavik ja sa võid seda kasutada

nagu ikka, tuleb kogu töö paraku ise ära teha!

[Rein]

Tegelikult saab keegi teine ka aidata, Sa ju ise praegu aitad väikese meeldetuletusega ning innustamisega.

Kas pole nii?

Ma tean ka kõiki neid lauseid:
Laitmatus algab ühest ainsast teost
Ma võin ütelda sulle maailma kõige suurema saladuse, aga kui sul pole piisavalt isikliku jõudu, siis ei oska sa sellega midagi peale hakata (Meie ümber on igavik ja sa võid seda kasutada)
jne

Asi ongi selles, et see kõik pole nii lihtne, sest kui Sinul ja minul oleks piisavalt isiklikku jõudu/energiat siis ei istuks me praegu arvuti taga ning vahetaks neid kirjamärke. Ainuke mida me siis foorumis teeme ongi kokkuvõtete tegemine ja see peaks aitama meid siit foorumist ein, zwei, drei jehhat panna ning tegeleda reaalsete isiklikku jõudu/energiat tekitavate asjadega.

Kui reaalselt Sa tegelikult tajud nende mõistete sügavat tegelikku energeetilist sisu või on see pealispind, virvendus?

[Rein]

Igatähes tänud jällekord Sulle Ton ja tõmbame selleks korraks joone alla
Parimat

[Rein]

Ton, Sinu jutud minu kirjutiste vahelt on millegipärast kadunud, miks nii?
Vaadates nüüd oma allesjäänud monoloogi on see toredasti skiso!
Ise kirjutan ja siis jälle ja jälle. Loodan et Su ainukenegi vahemärkus alles jääb

Igatähes pole ma unustanud pealkirja ning jätkan siis vaikselt oma heietusi: Kuidas tabada õige hetk?

Hiljuti kuulsin mõtet, et üldjuhul ei hoia inimene oma tavatähelepanu ühel mõttel või asjal rohkem kui 10 sekundit, kui aga seda siiski teha ning hoida tähelepanu kauem ning tähelepanu on seejuures intevsiine, siis hakkavad asjad juhtuma. Mis siis juhtuma hakkab oleneb muidugi inimese isiklikust mustrist. Mõnel piisab silmapilgust, et muuta ümbritsev maailma, mõni jõllitab terve elu aga ei miskit.
Selle teadmise baasil tuletasin järgmise tehnika (vaevalt, et midagi uut aga kasutada ikka hea):

Iga inimene läbib elus igasuguseid kogemusi, mõni jääb rohkem meelde, teine vähem. Kui nad juba meelde jäävad siis järelikult peab selleks olema mingi põhjus. Stoppkaadrid elust. Paraku pole mõned läbielatud kogemused just sellised, mille üle tagantjärel uhkust tunda. Need hetked uuesti mälestustest tabades ning intensiivse tähelepanuga üle kirjutades, ja üle on nad võimalik kirjutada, muutuvadki need painajad kuskil sügaval ning mõne aja pärast meenutades seda konkreetset toimunut, jääb domineerima see viimatine versioon ja esialgne tuhmub

Seega on võimalik õiged hetked tabada ka minevikust ja vajadusel neid isegi muuta!