Para-web'i sünnipäev 2017


Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 1 Häält - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Kummitusjutud Eestist
Autor Sõnum
zen faran
veteran madu

Postitusi: 1,704
Liitunud: Dec 2011
02-03-2014 17:55
Postitus: #201
RE: Kummitusjutud Eestist
Kas see nüüd kummitusejutt on aga...
Ühel õhtul astusin kodus läbi hallika suitsutaolise massi. Seda ei olnud palju, vaevu silmaga nähtav, umbes sedalaadi suitsuriba, mis võiks viirukist tulla, aga ilma igasuguse lõhnata. Järgmisel hetkel seda enam polnud. Ei osanud sellest midagi arvata, lihtsalt tundus veider, sest midagi parasjagu korteris ei põlenud.
Hommikuks olin juba haige, palavik 39,5C.

Usk on nagu ämblik, kes koob su pähe võrgu, kuhu jäävad pidama vaid tema toiduks sobivad mõtted. Ebasobivad kuid kaalukad rebivad aeg-ajalt ta võrku auke, mille agar ämblik siis kiiresti uue ja tugevama niidistikuga parandab. Ja et sa teda ei hävitaks, esitleb ta end sinuna.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
teadlik
Uustulnukas

Postitusi: 1
Liitunud: Mar 2014
09-03-2014 23:28
Postitus: #202
RE: Kummitusjutud Eestist
minul on üks lugu rääkida, ja võtke seda kui õppetunnina..
niisiis olid siis kaks sellist pätipoissi kellele meeldisid mõisadest vanu asju varastada, läksid siis kodasoo mõisa, ja tahtsid sealt mingise kapi võtta, et pärast mingisele kollektsionäärile maha ärida. Nad viisid kapi autosse, kui siis järsku yks mees ütles et ta selg jubedalt sügeleb, eks siis vaatas järgi ja nägi et keegi oli ta selijale suure veretriibu tõmmanud.. järgmine päev pidid nad millegi pärast selle kapiga korra mõisa tagasi minema(ei mäleta täpselt mille pärast) , nad hakkasid siis ära minema kui järsku see triibuga mees ütles et tema ei näpi seda kappi enam, ta ütles et temast oleks kui mingi hing läbi läind ja öeld et ˇtubli mees oledˇ. eks see teine mees viis siis üksi selle kapi ära ja müüs maha.. järgmine hommik oli see mees surnud! ! ! ja see kellele ta selle kapi maha müüs oli talle keegi talle kõri kallale tulnud öösel..
PS!! jumala eest ärge käige kolamas mõisades ja veelvähem varastamas, äkki on mõnel hingel mingise asjaga palju mälestusi ja ei soovi sellest kapist lahti saada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
sileo
Uustulnukas

Postitusi: 12
Liitunud: Mar 2014
01-07-2014 00:31
Postitus: #203
RE: Kummitusjutud Eestist
Elan 20 aastat majas , kus igal aastal novembrist kuni jaanuarini tunnen kellegi kohalolekut . Mõnikord ta kõnnib valjult (kops-kops), mõnikord teeb ulakust - kukutab riided varnast või hoopis suitsetab magamistoas (meie kodus ei suitsta keegi ).Suitsetamise pärast ma noomin teda . (see aitab , jätab paar-kolm päeva vahele).Üldiselt ei tekita ta meis mingisugust hirmutunnet , kuid mõned korrad on olnud päris ehmatavad : siis kui kukkusime kordamööda erinevatel aegadel ühel kindlal trepiastmel ninuli ja kõigile tundus , et justkui jalg pandi tee peale ette ning paaril korral hingas keegi mulle väga lähedalt kuklasse ( seda päise päeva ajal). Pean mainima , et niinimetatud halvad asjad juhtusid meiega vahetult peale maja renoveerimist .Ah jaa ,selles majas on sooritatud omal ajal kaks enesetappu (mõlemad meeskodanikud ).
(selle postituse viimane muutmine: 01-07-2014 00:33 sileo.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
cambodia
§

Postitusi: 354
Liitunud: Sep 2012
01-07-2014 05:00
Postitus: #204
RE: Kummitusjutud Eestist
Isiklikult olen minagi oma elus kogenud nii mõndagi, mis tavamõistes suht arusaamatu ja kummastav. Või olnud tunnistajaks sellele, kuidas midagi seletamatut kogevad, on kogenud, head tuttavad, sõbrad, töökaaslased või isegi pereliikmed. Ja mitte ühel, kahel korral vaid korduvalt. Ma muidugi ei väida, et tegemist on justnimelt kummituste, kodukäijate, ahjualuste või muu sarnase nutika ja kavala seltskonnaga, kuid sellegipoolest on sündmustele, hiljem, ääretult raske loogilist, analüütilist seletust leida.
Minu vanavanemad elasid küllaltki omapärases kohas. Üheksateistkümnenda sajandi teisel poolel ehitatud hoones, mis kuulus kunagi terviklikku mõisaansamblisse. Ümbritsetud tiikidest, pimepargist, kõrgest paekivimüürist, taamalt paistmas mõisa peahoone. Kaunis, ajalooline ja lummav paik. Eluhoone ise oli ehitatud massiivsest paekivist, pea pooleteise, kahe meetri paksuste seintega, sopiline, salapärane, mitmel tasapinnal olev põnev ehitis, koos sinna juurde kuuluvate mahukate abihoonetega. Mida veel on tahta ühel nõukaaegsel linnalapsel, et ülihästi, põnevalt veeta kõik oma koolivaheajad. Siit tekib siis küsimus, et mis nendel pikkadel aastatel (seitsme-kaheksakümmnendad) seal siis ka paranormaalset juhtus? Mitte midagi ei juhtunud. Maja "ärkas ellu" hoopis 90ndate alguses. Minule või kellelegi teisele teadmata põhjusel. Avalöögiks sai järgmine lugu.
Soe, sume suveöö, mina ja minu kaks kamraadi (noored mehed nagu me sellal olime), tulime just autoga pikemalt väljasõidult. Väsinud, ainukeseks mõtteks nö. kotile saada. Esimese korruse elutuppa asemed tehtud, tuled kustutatud, jäädi veidikeseks veel juttu vestma. Mina korraliku inimesena läksin õue kontrollima, kas autol ikka uksed lukus, paljugi mis võib olla. Kui juba õues, siis oli vaja ka veel suitsu teha. Tuppa tagasi jõudes, avanes mulle pentsik vaatepilt. Jõmmid istuvad pimedas toas vooditel, hiirvaikselt, näost valged ja piltlikult öeldes, on hirmust kanged. Selge oli see, et midagi oli juhtunud. Samas tundsin, et toa temperatuuriga, on midagi valesti. Tuba oli jääkülm. Toa termomeeter näitas, hiljem kontrollimisel, kümme pügalat üle nulli, samas, kui teistes ruumides, õues, temperatuur üle kahekümne. Ebareaalne aga tõsi. Juhtus seal aga minu äraolekul järgmist. Kergelt juba tukastades, ärkasid mõlemad selle peale, et üle toa kajas võimas mörin, millele järgnes võimas kaja efekt, mis toas nö. ringlema jäi. Samas märkasid mõlemad toa nurgas, ahju kõrval seismas, ülipikka, pea laeni ulatuvat, musta ülekuube riietatud, massiivset kogu, kes mitte kuidagi ei paistnud sõbralik olevat. Mõlemad mehed tunnetasid seda instiktiivselt. Mörin jätkus ja kogu hakkas ennast liigutama. Samal hetkel kadus ära tagumine toa sein, koos ukse ja ahjuga (kadus ka tagumine tuba, koos seal magavate inimestega). Asemele tekkis kiiresti keerlev tume keeris, mille sees sähvisid heledad valgusjoad, täpid, valguskerad. Üks sõpradest tõmbas, samal hetkel, teki üle pea sest oli veendunud, et nn. keeris, imeb ta endasse. Kogu spektaakel (nn. keeris) toimus ca. poole meetri kaugusel tolle magamisasemest. Teine sell aga vaatas toimuvat edasi. Järsku eraldusid keerisest kaks valguskera, mis suurel kiirusel nö. "vastu silmi lajatasid". Järgmisel hommikul, olid mehel silmad paistes, jooksid vett ning arst tuvastas hiljem ägeda silmapõletiku. Peale seda asi vaibus momentaalselt. Silmapilkselt kadus must kuju nurgast, kui ka muu anomaalia. Kõige kummalisem asja juures oli see, et ei mina, ega keegi teine kodakondsetest, midagi eeriskummalist, visuaalselt ei märganud. Õieti võiks öelda seekord ei märganud. Tollest sündmusest sai alguse, mitmeid aastaid kestnud, paranormaalsete (ja vahest päris vastikute või naljakate) juhtumuste jada, millest siis juba omakorda, said osa ka teised maja elanikud. Võib olla mõni teine kord nendestki pikemalt.
P.S. Tegemist ei ole linna (maa) legendiga või minupoolse väljamõeldisega, tähelepanu vajadusega.

Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
silmilm
Uustulnukas

Postitusi: 18
Liitunud: Jul 2011
01-07-2014 20:20
Postitus: #205
RE: Kummitusjutud Eestist
Mul kummitab juba kaks pool aastat. Alguses käisid kõrvalkorteris, midagi jahvatamas, olid mu peale päris kurjad. Siiamaani muidugi on. Siis mingit diktorit kuulsin ka veel, kes uudiseid ette luges. Mängivad mulle mingeid jumalusi ja tahavad vist mind kõiges maailma halvas süüdlaseks tunnistada. Kes teab ehk olengi. Aga millega ma küll selle ära olen teeninud, et hommikust õhtuni, mingi kahtlane seltskond mulle kärbseid pähe istutab ja hullu juttu ajab, igale poole kuhu lähen on need kummitused platsis ja proovivad mind eksitusse viia. Mingit privaatelu ei ole ja kõik, mis teen, mõtlen tunnen, kogen on sellele seltskonnale teada. Elu hullem kui laborirotil. Tegelased mind suitsiidikatsetele korduvalt lükand, ühe korra põgenesin hullarist ja tõmbasin tabletid viinaga sisse. Lootsin ikka elu ja nende tulnukate eest igaveseks eemale saada aga ei, ärkasin haiglas ja peale seda ei anta rahu ei psühhiaatrite, perekonna, meedia, riigi ega terve selle fucking kupatuse poolt nimega maailm. Ei ole ühtegi head plaani ka, et siit pääseda. Psühhiaater arvab, et olen paranoiline skisofreenik. Loll olin, et kedagi üldse usaldama hakkasin ja nagu x-filesis õeldud, trust no1. Olen nii loll, et seda saiti ka usaldan ja üldse enda elust midagi kirjutan. Eks ise loll olen et üldse kellegi juttu kuulda olen võtnud. Neid ravitsemisraamatuid ka kuhjade viisi lugend, ainult segasemaks asju teind. Iseendale on raske rahu anda, vahepeal ikka mõtlen, mis maailm see on kus elame. Midagi kiiduväärt selles rikaste poolt juhitavas süsteemis ei ole. Andestamisse ka enam usku ei ole, mingi hetk ikka praktiseerisin seda, abiks oli teatud hetkedel aga enam ei usu küll sellesse mõistusega ära seletamise proovimisse. Lähen teen ühe suitsu. Ehk meenub veel...
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
VLAD
Vana kala

Postitusi: 312
Liitunud: Sep 2006
12-07-2017 07:45
Postitus: #206
RE: Kummitusjutud Eestist
Vaimud tapavad inimesi. Pirita ja Väike-Ameerika ülesõidu-koha saladused. Enesetappe põhjused. http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset...nid=160058
Vaimud muutuvad rahutuks. Tartus ja Tallinnas kummitab. Vaimude majad ja päevapildid. http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset...nid=160050
Kuresaares jalutavad vaimud vabalt ringi. http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset...nid=160026
(selle postituse viimane muutmine: 12-07-2017 09:13 VLAD.)

We now live in a nation where doctors destroy health, lawyers destroy justice, universities destroy knowledge, governments destroy freedom, the press destroys information, religion destroys morals, and our banks destroy the economy. - Chris Hedges
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tinar
Uustulnukas

Postitusi: 40
Liitunud: Aug 2017
19-09-2017 19:09
Postitus: #207
RE: Kummitusjutud Eestist
Keegi postitas: "Ühel õhtul astusin kodus läbi hallika suitsutaolise massi. Seda ei olnud palju, vaevu silmaga nähtav, umbes sedalaadi suitsuriba, mis võiks viirukist tulla, aga ilma igasuguse lõhnata."

Meenub pilt nõukaajast. Tallinna vanalinnas oli töökoda kus töötasin tollaal. Oli suvine aeg ja vahtisin seni kuni pink töötles materjali, aknast õue. See oli selline vanalinna majade vahel olev siseõu kus said viibida vaid ümbritsevate majade elanikud või seal töötavad isikud. Mõnus kesksuve päike paistis ühte õue nurka ja seal lösutasid hulkuvad kassid. Üks kassidest oli külili ning teine kass tuli ligi ning hakkas käppadega külili olevat masseerima. Muudkui sõtkus ja sõtkus ning ühel momendil tõusis massaazi saavast kassist välja selline suitsuriba nagu tänapäeval näeb süüdatud lõhnapulkadest tulevat. Suits ei olnud tolmupilv või mingi muu ollus vaid ehtne, hallikassinise suitsu juga mis peagi haihtus. Esimene mõte oli, et see lamav kass oli surmavalt haige ja teine püüdis teda päästa aga hing sellegi poolest lahkus kassist. Hiljem oli näha, et mõlemad kassid lahkusid ja keegi neist ei surnud. Mis sellist suitsufenomeni põhjustas, ei tea...
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Aadu66
Tavaliige

Postitusi: 53
Liitunud: Sep 2013
23-09-2017 12:14
Postitus: #208
RE: Kummitusjutud Eestist
Kummast kassi otsast see vine välja tuli?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tinar
Uustulnukas

Postitusi: 40
Liitunud: Aug 2017
25-09-2017 08:00
Postitus: #209
RE: Kummitusjutud Eestist
Tuli välja kassi keskelt. Sealt kus teine kass sõtkus.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
xcad
Vana kala

Postitusi: 542
Liitunud: Dec 2015
25-09-2017 18:32
Postitus: #210
RE: Kummitusjutud Eestist
(25-09-2017 08:00 )Tinar Kirjutas:  Tuli välja kassi keskelt. Sealt kus teine kass sõtkus.
Kass on üldse mõstiline loom. Kunagi olin rängas depressioonis ja haige, nagu alati lisandus veel midagi gripisarnast ja olukord polnud kiita......majanduslik krahh ähvardas koos lahutusega. Kass tuli rinnale sõtkuma, küüned väljas ja nii ta ~30min tegutses, peale seda oleks nagu uuestisündinud, hädad lahkusid.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog