Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Para-web:i füüsikanurk
Autor Sõnum
Nazz
Veteran

Postitusi: 1,465
Liitunud: Jan 2007
31-08-2007 12:26
Postitus: #26
 
Maksimum peiba pikkus on 5,30 m, sealt tuleks maha arvestada esimese käe asukoht, mis on 20-30 cm teiba otsast. Võttes 30 cm maha, saame 5 m.
Keskmine teivasüppaja on pikka kasvu, siis paneme ümmarguse 2 m. Sellest võtta 1/3 maha, saab kõrguse, mille ta kindlasti peaks ületama 6,3 m. Lisa tõukeks on umbes 80 cm üles, ja saab kokku 7,1 m. Siis peab inimene veel väheke painutama ennast, et saada kaar üle lati, vähendades seda veel umbes 10 cm võrra...
Seega...
Vastus: ~7 m

Muudetud: 31-8-07 kell 13:27:02 Nazz
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Flash
Veteran

Postitusi: 1,664
Liitunud: May 2005
31-08-2007 15:09
Postitus: #27
 
praegune rekord on: 6.14 m Sergei Bubka

seega klapib. enamik hüppaja jõust rakendubki selleks et teivas ja ise võimalikult vertikaalseks saada. sest kui sa oled maapinnaga 90' nurga siis on raadius kõige suurem.

ja ega sportlane ennast eriti ei suuda õhku visata, kui teivas on juba vertikaalne on. kõik sõltub hoost mis tal sees on.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nazz
Veteran

Postitusi: 1,465
Liitunud: Jan 2007
31-08-2007 15:39
Postitus: #28
 
Tsitaat:Algselt postitas: Flash
ja ega sportlane ennast eriti ei suuda õhku visata, kui teivas on juba vertikaalne on. kõik sõltub hoost mis tal sees on.

Just... Kuigi korralik atleet suudab 10 cm kindlasti ennast alaspidi vertikaalsest asendist tõudaga...
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Celtic
ja sina pead kandma maailma

Postitusi: 5,897
Liitunud: May 2004
31-08-2007 15:50
Postitus: #29
 
Maailma pikim mees oli vist mingi 2,13 hetkel? Seega suurim võimalik kõrgus ei saa sõltuda inimese pikkusest, kuna jätaks liiga palju varjeerumisruumi.

Minu arust sõltub suurim võimalik kõrgus ikkagi latist, millest üle hüpatakse... ehk siis sellest, kui kõrgele latt seatakse. Maksimum, mis ma võistlustel näinud olen... on 7 meetri kõrgused talad, millest latti saab seadistada vast 6.5

Kõrgeim äratundmine on teada saamine, et tegelikkuses olid pidevalt selle kõrgeima äratundmise sees.
Iga hetk ja iga kogemus, mis sa saavutad on ideaalne, täiuslik, kordumatu
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Alfar
Vana kala

Postitusi: 301
Liitunud: Jul 2006
31-08-2007 16:22
Postitus: #30
 
Tsitaat:Algselt postitas: Celtic
Maailma pikim mees oli vist mingi 2,13 hetkel?

Ee? Suhteliselt pikad kossumängijad on sinna auku. Hetkel pikim on vist üks hiinlane pikkusega umbes 2.35?

The tallest man ever recorded was Robert Wadlow of Illinois who at his death was 8ft 11ins, that's 2.71m. He died in 1940 at the age of 22.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
31-08-2007 17:25
Postitus: #31
 
Lomumba (kas ta nimi mitte Patrice või midagi sarnast polnud) seiklustest rääkides: selle läbi maakera kukkumisega jõudis tõele kõige lähemale Napoleon (kirjutasin selle äramärkimiseks ta nime suure algustähega), kes pakkus aega 19 min, tegelik aeg peaks olem a umbes 42 min. Aga kõigest järgimööda. Esmalt siis see abiülesanne. Selle vastus on lihtne: taolise õõneskera sees ei mõju Lomumbale mingit raskusjõudu, st ta kaal on null. Miks? Sellest on lihtne aru saada: olgu selle õõneskera pind lõpmata õhuke ja Lomumba ise punktmass. Kujutame nüüd läbi Lomumba kitsa koonilise pinna - kaks vastasuunalist koonust, mille teljed on paralleelsed. Need koonused lõikavad sfääri pinnast välja kaks massi, mis sikutavad Lomumbat eri suundades. Geomeetriast ja Newtoni gravitatsiooniseadusest on näha, et kauguste erinevusest tingitud jõudude erinevus kompenseeritakse täpselt masside erinevusega - st need jõud on suuruselt võrdsed ja nende resultant null. Siit edasi on lihtne näha, et ka sfääri kui terviku kogumõju on null. Ja midagi ei muutu, kui anda sfääri pinnale lõplik paksus ja Lomumbale lõplik suurus.

Jätame siinkohal uurida küsimuse, et mis Lomumbaga juhtub, kui ta sellise sfääri pinnalt siis üles hüppab ja läheme edasi põhiküsimuse juurde.
Eelmisest arutelust näme, et mingi kaugusel Maa tsentrist kisub Loumumbat allapoole vaid temast allapoole jääv mass (ülemiste kihtide mõju on null). Lihtne mõtisklus näitab, et siis Loumumba võnguks nagu hiiglasliku vedru otsas, tema tasakaaluasend oleks Maa keskpunktis ja talle mõjuv jõud võrdeline kaugusega sellest. (Ehk viitab sellele ka napoleon
Tsitaat:Algselt postitas: napoleon
Seos on lineaarne,
kuigi ma pole päris kindel)

Nüüd läheb meil vaja ühte valemit:

võnkeperiood = 2 x pii x ruutjuur(Maa raadius/raskuskiirendus) *

Kust te tema võtate, ma ei tea (minul on ta alati taskus kaasas), aga see on see valem, mis seob vedrupendli perioodi, võnkeamplituudi ja maksimaalse kiirenduse. Toppides suurused sisse, peaks 42 min (2532 s) välja tulema, arvestades, et Lomumba lennuaeg on pool perioodist. Napoleoni arutlused on muidugi kvalitatiivselt õiged (kuigi mitte päris täpsed) ja seetõttu saab ta ka lähedase suuruse. Ülesande võlu on aga selles, et antud juhul on vastuse jaoks olemas täpne lihtne valem, st pole vaja MathCadi piinata, piisab kalkulaatorist. Aga teeme nüüd väikese variatsiooni: olgu Maakera läbimõõt nüüd 10x suurem, aga tihedus ikka sama. Palju neeg... oh vabandust - aafriklasel - siis aega kulub?

* Küsimus: Miks siin valemis see pii on?
Vastus: Aga Maakera on ju ümmargune!
Selgitus: See on nali.

Tsitaat:Algselt postitas: Alfar
Ee.. oletades, et muud prinssiibid kehtivad, siis ta ei kukugi läbi - raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. Ehk siis kukub keskele ja sealt peab rolluga või jala edasi astuma.
Sul on õigus, Alfar, et teiselpool keskpunkti mõjub talle vastasuunaline jõu, aga kuna Lomumbal on juba paras kiirus sees, kihutab ta (küll kiiruse kahanedes) teisele poole välja (sealpool pinnal on tal kiirus jälle null).

PS.: Ega see Lomumba äkki jinnpole, zed, kelle Sa pudelist välja lasid? Jälgin pingsa huviga, mida ta siin foorumis veel kavatseb ette võtta!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
zed
Veteran

Postitusi: 763
Liitunud: Jun 2005
31-08-2007 19:38
Postitus: #32
 
Ei austatud Hallucigenia "Lomumba" pole d¾inn... pigem palve...
Palve meie noorele sirguvale põlvele...sellele kes meile autatud Hallucigenia, kord pensionisammast müürima asuvad...
Palun liigutage ajukurdusid...kullakesed...zed on tänulik juba praegu...
Uurige... miks on asju, ideid, maailmu mis Teie eest varjatud... ja miks...
Kus on... see vastus...?
Kaks iidse tõe kandjat on JÄTKE MEELDE !!!!!! on FÜÜSIKA ja AJALUGU!!!! Laugh
Just täpselt...siin...nendes distsipliinides kohtate TEMA kohalolekut!!!

Muudetud: 31-8-07 kell 20:50:54 zed

Tõde läbib kolm staadiumi: 1 - naerdakse välja, 2 - võideldakse vastu, 3 - võetakse kui enesemõistetavat...
[Pilt: toetan2.gif]
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
napoleon
Vana kala

Postitusi: 402
Liitunud: Feb 2004
01-09-2007 03:37
Postitus: #33
 
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Lomumba (kas ta nimi mitte Patrice või midagi sarnast polnud) seiklustest rääkides: selle läbi maakera kukkumisega jõudis tõele kõige lähemale Napoleon (kirjutasin selle äramärkimiseks ta nime suure algustähega), kes pakkus aega 19 min, tegelik aeg peaks olem a umbes 42 min.
Teadaolevalt oli viga selles, et arvutasin aja Maa keskpunkti jõudmiseks ehk pakutud numbri peaks kahega korrutama... saame 38. Aga kuidas 42 tuleb? Maa raadiuseks võtsin 6300km.

Tsitaat:
Tsitaat:Algselt postitas: napoleon
Seos on lineaarne,
kuigi ma pole päris kindel)

Nüüd läheb meil vaja ühte valemit:

võnkeperiood = 2 x pii x ruutjuur(Maa raadius/raskuskiirendus) *

Kui järele mõelda, siis lineaarne see pole, lähenesin asjale suht intuitiivselt ja jõudsin järelduseni, et Maa pinnal oleva gravitatsioonikonstandiga saab õige tulemuse..hetkel valemitega tegelema ei hakka, aga kui tagasi olen, siis uurin.

Tervitusi saeveskist neile, kes osaleda ei saanudSmile

Teie küsimused on vastatavad kuid minu vastused on küsitavadwink
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
01-09-2007 06:23
Postitus: #34
 
Tsitaat:Algselt postitas: napoleon
Teadaolevalt oli viga selles, et arvutasin aja Maa keskpunkti jõudmiseks ehk pakutud numbri peaks kahega korrutama... saame 38. Aga kuidas 42 tuleb? Maa raadiuseks võtsin 6300km.
jõudsin järelduseni, et Maa pinnal oleva gravitatsioonikonstandiga saab õige tulemuse..

See erinevus (mis pole suur), tuleneb sellest, et Sina kasutad kogu aeg konstantset raskuskiirendust (selle väärtust maapinnal), mina arvestan selle kahanemist lähenemisel Maakera keskpunktile. Ja huvitav antud ülesande juures on see, et seda saab suht lihtsalt teha.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
01-09-2007 07:23
Postitus: #35
 
Tsitaat:Algselt postitas: zed
Ei austatud Hallucigenia "Lomumba" pole d¾inn... pigem palve...
...
Kaks iidse tõe kandjat on JÄTKE MEELDE !!!!!! on FÜÜSIKA ja AJALUGU!!!! Laugh
Just täpselt...siin...nendes distsipliinides kohtate TEMA kohalolekut!!!
Loomulikult pole minu d¾inni-väites miskit etteheidet - ikka imetlus ja lugupidamine, et tegid midagi, mida ma ise pole söandanud teha. Ja d¾inni (antud kontekstis) ei pea ma üldsegi paharetiks vaid kellekski, kellest meil palju tulu võib tõusta, kui teame neid "väesõnu", mis ta meile alluma panevad. Ning ma loodan, et (sellist) d¾inni tõesti ei õnnestu siin kellelgi pudelisse ajada.
Mis puutub füüsikasse ... jah, on öeldud, et MATEMAATIKA on TEMA keel ja FÜÜSIKA see raamat*, mille TA selles keeles kirja on pannud (ja mida me tasapisi kasvavate oskuste varal loeme). Muidugi saab seda raamatut ka tõlkida keeltesse, mida ehk rohkemad-valdavad mõistavad (aimekirjandus!), aga see on siiski vaid aseaine - no umbes nagu püüaks keegi teile muusika asemel pakkuda muusikaarvustaja artiklit . Ega viimanegi juhataja-huviäratajana paha ole, aga loomulikult ei asenda ta muusikat ennast (ega õpeta ka pilli mängima).

* Kuidas? Aga Piibel? Või paljud teised sarnased raamatud? võte te küsida. Jään siin eriarvamuse juurde: need kõik on kaunis "inimlikud" tekstid - me oma pisikesed mõtted ja ettekujutused, mis küll vahepeal ühe huvitava TOIMETAJA käest läbi käinud.

PS.: zed - et ma seda "austamist" igale poole ilmutatud kujul sisse ei kirjuta, on vaid stiiliküsimus.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
06-09-2007 18:54
Postitus: #36
 
Aga tuleme siis tagasi Lomumba reisude juurde. Vahepeal on selgunud, et Lomumbat pole petetud ja ta on õnnelikult jõudnud selle Maakeraks nimatatava õõneskera kohutavalt ohtlikule sisepinnale. Miks "kohutavalt ohtliku"? Aga seepärast, et ilma spetsiaalsete ettevaatusabinõudeta maksab ettevaatamatu liigutus teile elu. Oletame endiselt (mitte selleks, et Lomumbal parem, vaid et meil lihtsam oleks), et Maakera ei pöörle ja on seest õhutühi. Kui Lomumba nüüd suurest rõõmust peaks üles hüppama (st alla tegelikult - te ju saate aru, mida ma mõtlen) siis ootab teda ees reis läbi tühjuse, mis kestaks ... kui kaua? See on lihtne küsimus, kuna üks oluline teadmine on meil eelnevast juba olemas. Aga veidi läheb ka neid teivashüppaja tegemiste juures arutatud asju vaja (algkiirus!). Taolise piinarikka surma vältimiseks on "sisemaalastel" karmilt keelatud relvastamata liikuda. Nad peavad alati kaasas kandma Kalashnikovi automaati ja vähemalt ... mitut padrunit? Sellised küsimused siis. Enne kui õhu sisse laseme ja seejärel ka Maakera pöörlema paneme.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Alfar
Vana kala

Postitusi: 301
Liitunud: Jul 2006
07-09-2007 18:42
Postitus: #37
 
Kõikvõimsa Hallucigenia küsimustele ei oska ma vastata mitte mõhkugi (ja tundub, et ma pole ainuke..)

Kuid - on mul endal pisikene tavaelust pärit küsimus, mille otsa eile sattusin.

Kujutle teetassi, milles on vedelikus veidi teepuru. Liiguta lusikaga vedelik ringlema ning jäta seejärel rahule. Teepuru koguneb tassi põhja keskele. Kas puru erikaal on suurem või väiksem kui vedelikul? Ühelt poolt on puru põhjas - järelikult raskem. Aga sel juhul peaks ta ju kogunema tsentrifugaaljõu mõjul tassi serva? Keskele kogunemine näitab selgelt, et puru erikaal on väiksem. Kuidas siis on???
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
07-09-2007 21:24
Postitus: #38
 
Tsitaat:Algselt postitas: Alfar
Kuid - on mul endal pisikene tavaelust pärit küsimus, mille otsa eile sattusin.
Kujutle teetassi, milles on vedelikus veidi teepuru. Liiguta lusikaga vedelik ringlema ning jäta seejärel rahule. Teepuru koguneb tassi põhja keskele. Kas puru erikaal on suurem või väiksem kui vedelikul? Ühelt poolt on puru põhjas - järelikult raskem. Aga sel juhul peaks ta ju kogunema tsentrifugaaljõu mõjul tassi serva? Keskele kogunemine näitab selgelt, et puru erikaal on väiksem. Kuidas siis on???
Vau, Alfar! Sa oled tähelepanelik ja tabanud vägagi huvitava probleemi, millega isegi Suur Albert omal ajal tegelenud. Lühike eestikeelne jutuke selle kohta siin (seal ka link Einsteini saksakeelse originaalartikli (1926) ingliskeelsele tõlkele). Lühidalt: kuna põhja vastas oleva veekihi kiirus kahaneb hõõrdumise tõttu kiiremini kui pindkihtides, tekkib sellest tsentrifugaaljõudude erinevus ja vedeliku tsirkulatsioon: mööda seina alla, mööda põhja keskele kokku ja keskelt üles (aga kuna teepuru on tõesti raskem, siis keskelt ta veega kaasa ei tõuse). Kui teevesi pöörleb, oled muidugi täheldanud, et seinte ääres on veetase kõrgem ja keskel madalam. Eelpoolnimetatud vee liikumine tasandab pöörlemise aeglustumisel vedeliku pinna ja seisva tee korral on see muidugi horisontaalne.

Tsitaat:Algselt postitas: Alfar
Kõikvõimsa Hallucigenia küsimustele ei oska ma vastata mitte mõhkugi (ja tundub, et ma pole ainuke..)
SickSickSick
Aga küsimus (see esimene "mittemilitaarne"osa) on tõesti lihtne: kui Lomumba just üliinimene pole, siis vaevalt suudab ta üles (no "alla" siis) hüpates, kuigi raskusjõud teda ei takista, saavutada suurema kiiruse kui 10 m/s (so siis maksimaalne inimese horisontaalse liikumise kiirus). Sellise kiirusega lennates kuluks Lomumbal siis 1270000 sekundit = umbes 2 nädalat "teispoolsusesse" jõudmiseks (st hetkeni mil ta vastu õõneskera vastaspinda prantsatab, olles ületanud siis Maa diameetri pikkuse vahemaa ca 12 700 km. Ja kui ta juhuslikult jooki pole kaasa võtnud, siis saabub ta sihtpunkti ilmselt suht surnud kujul (õhust me praegu veel ei räägi). AK-st täiendavalt.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
08-09-2007 21:05
Postitus: #39
 
Räägime siis selle Kalashnikovi-asja ka ära, enne kui huvitavamate probleemide juurde edasi minna. Võtame nüüd selleks üles-allahüppamise kiiruseks realistlikuma 1 m/s. Kui Lomumbal on olnud see õnnetus kuidagi ennast selle kiirusega maapinnast ära tõugata, aga tal on AK kaasas, siis pikema "läbimaailmareisi" vältimiseks võib ta piisava arvu kuule Maakera tsentri poole kihutada (ärme mõtleme siinkohal vaeste antipoodide peale, kui need kuulid kord nendeni jõuavad). Kui palju kuule/padruneid siis? Vajaliku arvu saame tingimusest, et Lomumba impulss (liikumishulk) tuleb kompenseerida kuulide impulsiga:
Lomumba mass (100 kg) x kiirus* (1 m/s) = kuuli mass* (3,42 g) x algkiirus (715 m/s) x kuulide arv,
millest kuulide arv =41. Kindluse mõttes võiks siis juba padruneid kaks pidemetäit (2 x 30 tk) kaasa võtta.
* AK tehnilised andmed

Nii. Teeme nüüd Lomumba elu mõnusamaks ja laseme Maakerasse õhu ka sisse, niiet rõhk sisepinnal võrduks meie tavalise atmosfäärirõhuga. Mis muutub? Fantaseerige ja/või rehkendage! (Maakera koos seesoleva õhuga hoiame esialgu ikka paigal).

Aga veel üks teiselaadne küsimus. Kuidas saavad sisemaalased teada, et nad kerapinnal elavad? Selle tõdemuseni võib muidugi jõuda sedakaudu, et ükskõik mis suunas Sa sirgjoones minema hakkad, ikka jõuad samasse punkti tagasi. Kuidas saavad nad aga teada, et nad just kera sisepinnal elavad?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
napoleon
Vana kala

Postitusi: 402
Liitunud: Feb 2004
09-09-2007 02:54
Postitus: #40
 
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Aga veel üks teiselaadne küsimus. Kuidas saavad sisemaalased teada, et nad kerapinnal elavad? Selle tõdemuseni võib muidugi jõuda sedakaudu, et ükskõik mis suunas Sa sirgjoones minema hakkad, ikka jõuad samasse punkti tagasi. Kuidas saavad nad aga teada, et nad just kera sisepinnal elavad?

Kui see kera pöörleb, siis pole raske aru saada. Aga oletame, et ei pöörle. Üks võimalus aru saada on see, et lisaks sellele, et samasse punkti tagasi jõuad, toimib kogu teekonna ka raadioside laitmatult. Pisema keraga puhul võib teel olevat sõpra isegi poolel teel näha. Suurema kiirusega liikudes võib täheldada ka kaalu suurenemist. Muidugi pole neil ka tähistaevast, aga sellele ei oskaks nad tähelepanu pöörata, kuna seda pole kunagi olnud

Teie küsimused on vastatavad kuid minu vastused on küsitavadwink
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
09-09-2007 08:25
Postitus: #41
 
Põhimõtteliselt kõik õiged kaalutlused
Tsitaat:Algselt postitas: napoleon
Kui see kera pöörleb, siis pole raske aru saada.
Aga meie endi puhul polnud mitte see see asjaolu, mille kaudu me Maa kuju jälile saime. Sest kui on suur ja pöörleb aeglaselt, siis ei pruugi vastavad efektid lihtsalt täheldatavad olla. Liiatigi siis kui veel väga pikki reise ei tehta.

Tsitaat:Üks võimalus aru saada on see, et lisaks sellele, et samasse punkti tagasi jõuad, toimib kogu teekonna ka raadioside laitmatult.
Jah, see töötaks kindlasti - tähendab, tuleb oodata raadio leiutamist oodata.

Tsitaat:Pisema keraga puhul võib teel olevat sõpra isegi poolel teel näha.
Jah ... aga Maakera mõõtmete puhul oleks see lootusetu. Ka kõige puhtamas Antarktilises õhus küünib nähtavus kuni 100 kilomeetrini.

Tsitaat:Suurema kiirusega liikudes võib täheldada ka kaalu suurenemist.
See on nüüd jällegi (ikka Maakera suurusega arvestades) hästi pisikene efekt, täheldatav vaid siis, kui keski oleks neile ideaalse kerapinna valmistanud. Muidugi, kui "meie poolel" kiiresti kihutada, võib praktikas õhku tõusta küll (kaal nagu kaoks), eriti kui tiivad küljes Smile, aga meie sellest muidugi Maakera kumerust järeldada ei saa

Tsitaat:Muidugi pole neil ka tähistaevast, aga sellele ei oskaks nad tähelepanu pöörata, kuna seda pole kunagi olnud
Huvitav jah, et neil panevad astronoomiale aluse geoloogid, kui nad muidugi üldse kunagi sellele jõuavad.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
10-09-2007 07:40
Postitus: #42
 
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Nii. Teeme nüüd Lomumba elu mõnusamaks ja laseme Maakerasse õhu ka sisse, niiet rõhk sisepinnal võrduks meie tavalise atmosfäärirõhuga. Mis muutub? Fantaseerige ja/või rehkendage! (Maakera koos seesoleva õhuga hoiame esialgu ikka paigal).
Kaks vihjet abiks fantaseerimisele:
1. (Maa)kera sees oleva õhumassi gravitatsioon.
2. Õhutakistus.
Konkreetsem küsimus: milline on sellistes tingimustes Lomumba kaal?
Üldisem küsimus: milline üldse elu nendes tingimustes välja võiks näha?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kurk
Vana kala

Postitusi: 484
Liitunud: Feb 2007
22-12-2007 16:07
Postitus: #43
 
Natuke offtopic, aga kui ühe elektroni elektrilaeng on 1,6 x 10 astmes -19, siis kas 1,6 x 10 astmes 19 elektroni ei peaks kokku andma elektrilaengut üks kulon? Pidime füüsikas ülesannet tegema, õpetaja ütles, et nii ei ole. kui ma hästi järele mõtlen, siis ma ajasin talle vist natuke segast juttu ka, et kulonis on elektronid. Aga kui see nii ei ole, siis miks? Mul hakkab pea valutama ja ma lähenn ärvi, kui ma seda mõtlen, seega ma tahaks teada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
22-12-2007 17:21
Postitus: #44
 
Tsitaat:Algselt postitas: kurk
Natuke offtopic, aga kui ühe elektroni elektrilaeng on 1,6 x 10 astmes -19, siis kas 1,6 x 10 astmes 19 elektroni ei peaks kokku andma elektrilaengut üks kulon?
Sul on peaaegu õigus, aga mitte päriselt. Valemitega: kui kogulaeng Q = 1 C ja elementaarlaeng e = 1,6 x 10 astmes -19, siis on vajalik elektronide arv 1 C laengu saamiseks N = Q / e = 6,25 x 10 astmes 18 (võid kontrolliks need arvud omavahel korrutada ja vaadata, kas tulemus on 1).


Muudetud: 22-12-07 kell 17:22:33 Hallucigenia
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kurk
Vana kala

Postitusi: 484
Liitunud: Feb 2007
22-12-2007 17:48
Postitus: #45
 
Aga huvitav kust õpetaja siis arvas, et me vastuse ülesandele leiame. Vihikusse kirjutasime eelmine tund selle elektroni alengu ja mujal polnud midagi kirjas.

Aga igatahes nüüd ma tean.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
22-12-2007 17:56
Postitus: #46
 
Tsitaat:Algselt postitas: kurk
Aga huvitav kust õpetaja siis arvas, et me vastuse ülesandele leiame.
Ju ta siis arvas, et tee nii targad ise olete. See ju täpselt samasugune ülesanne, kui näiteks, et antud on tellisevirna kogukaal ja ühe tellise kaal, ning küsitakse, mitu tellist on virnas.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kurk
Vana kala

Postitusi: 484
Liitunud: Feb 2007
22-12-2007 18:03
Postitus: #47
 
Meil oli vaja natuke kerrukamat lahendit, nimelt mitu elektroni läbib jushet sekundis. C = 5. Siis ma korrutasin 1,6 viiega ja siis astendasin teda...
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
22-12-2007 18:20
Postitus: #48
 
Tsitaat:Algselt postitas: kurk
Meil oli vaja natuke kerrukamat lahendit, nimelt mitu elektroni läbib jushet sekundis. C = 5. Siis ma korrutasin 1,6 viiega ja siis astendasin teda...
Siis polnud mitte ainult lahend, vaid ka ülesanne ise pisut teistsugune. Milline siis? Kas nii: Mitu elektroni läbib eletrijuhtme ristlõiget ühes sekundis, kui voolutugevus on 5 A (amprit)? Elektrilaeng, mis juhtme ristlõiget sekundis läbib, on siis Q = 5 C ja sama valem, mille eelpool tõin, annab vastuseks 3,1 x 10 astmes 19 elektroni. Nii või?
PS.: Aga füüsikamured peaksid ju nüüd koolivaheja lõpuni selja taga olema?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kurk
Vana kala

Postitusi: 484
Liitunud: Feb 2007
22-12-2007 20:21
Postitus: #49
 
Ei peaksid jah seljataga olema, aga vot vaevab teine siin mind.

Ülesanne on:
Voolutugevus elektripliidi küttekehas on 5 A. Mitu elektroni läbib ühe sekundi jooksul küttekeha ristilõiget?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
22-12-2007 20:29
Postitus: #50
 
Tsitaat:Algselt postitas: kurk
Ülesanne on:
Voolutugevus elektripliidi küttekehas on 5 A. Mitu elektroni läbib ühe sekundi jooksul küttekeha ristilõiget?
Nii ma arvasin. Ja siis on õige vastus ülal kirjas. Jääb üle vaid välja mõelda, et mis selles ülesandes nii parat oli, et teda siin arutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog