Budistlikult

Budismis räägitakse üldiselt taassünni rattast, siis et ümbersünnivad eelkõige vaimsed liidrid, siis on pajatatud sellist lugu hoopis:

"Suures maailmameres elab pime kilpkonn, kes tõuseb pinnale üks kord saja aasta jooksul. Kuskil maailmameres hulbib oma soodu rõngas. Inimesena sündimine on sama harukordne, kui et kilpkonn pinnale tõustes paneb pea läbi hulpiva rõnga."

See lugu nagu välistab ümbersünni.

Ja lõpuks muidugi loomadena ka võibolla siis ei saa inimeseks lihtsalt tagasi enam, võimalus nagu pimedal kilpkonnal.
Ometi on olemas pilte rattast sünd, elu, surm ja jälle otsast ja ikka inimesena.
Kuskil on budistlikus vallas küsimus mis meis siis ellu jääb, pahed, patud surres lagunevad aga mis meist järele jääb, et midagi peenikest ja õhukest olen kuulnud.
Ükskõik aga kuidas siis ikka on kas on kilpkonna võimalus või muudkui ketrame ümbersündida.

Võibolla keegi arvaks selle kohta midagi.

Kirjutaksin siia mõned read, mis ma leidsin teosest: "Tiibeti raamat elust ja surmast".

Sansaara- on sünni ja surma kontrollimatu ringkäik, milles elusolendid oma oskamatute tegude ja hävitavate emotsioonide väel ikka ja jälle põlistavad omaenda kannatusi.

Nirvaana-on teispool kannatusi olev seisund, ülima tõe mõistmine e. buddhaolek.

Ja üks pikem lõik raamatust:
"Kõik maailma suuremad vaimsed traditsioonid, sealhulgas kristlus, on meile selgesti öelnud, et surm ei ole lõpp. Kõik nad on meile edasi andnud nägemuse tulevasest elust, mis täidab meie praeguse elu püha tähendusega. Ent vaatamata nendele õpetustele on tänapäeva ühiskond vaimses mõttes suurelt jaolt kõrb, kus enamus usub, et praegune elu on ainus, mis meil on. Ilma tõelise, siira usuta, et ka surma järel on midagi, elab suurem osa inimesi elu, millel ei ole kõrgemat mõtet.
Olen aru saanud, et surma eitamise hukutavad tagajärjed ulatuvad üksikisikust palju kaugemale: need mõjutavad kogu planeeti. Uskudes sügaval sisimas, et praegune elu on ainus, mis meil on, ei ole tänapäeva inimesed loonud endale kaugemaleulatuvat nägemust. Nii ei pidurda neid miski rüüstamast kogu planeeti oma hetke-eesmärkide nimel ning elamast enesekeskset elu, mis võib tuleviku suhtes saatuslikuks osutuda. Kui palju selliseid hoiatusi on meil veel tarvis, nagu alljärgnev tsitaat endiselt Brasiilia keskkonnaministrilt, kes vastutas Amazonase vihmametsade eest? / Tänapäeva industriaalühiskond kujutab endast fanaatilist religiooni. Me lammutame, mürgitame, hävitame planeedi kõik elutähtsad süsteemid. Me kirjutame alla võlakirjadele, mida meie lapsed ei suuda maksta... Me käitume, nagu oleksime viimane põlvkond maakeral. Ilma radikaalsete muutusteta meie südames, mõtetes, tulevikunägemuses, lõpetab Maa samasugusena nagu Veenus: kõrbenud ja surnud planeedina./ "

Ma ei tea milmoel kristlus asja tõlgendab aga Piiblis on palju näiteid kasvõi see, et umbrohi hävitatakse ja vili pannakse salve, mis toimub kui on lõikuse aeg, inimene kes oma elu kui on väärtusetult elanud hävitatakse ja need kes on vastavalt jumala meelejärele jäätakse alles. Ka see "ärge kartke neid kes te ihu tapavad vaid neid kes te vaimu tapavad..".
Igasugu eksitajad võivad inimmeeli peibutada ja tappa elus vaim, kuskil Jeesus ütles, et "mõned teist veel elus on kui ma teistkorda tulen..". jne.
Ilmselged näited et igavene elu pole kõigile vaid osadele. Nii et kilpkonna lugu on üks äärmus, nagu kõik jääks ulpima pimedasse teadmatuse merre, samas teine osa budismist lubab pidevat ümbersünd, i ole siis, tola, pätt või muu elu jooksul või kes iganes ikka tuled uude kehasse(kasvõi looma).
Pigem piiblis on nagu rohkem rõhutud enda valikutele, kui tahad elu siis püüa elada korrektselt, kui eelistad elu kui ainukest siin ja märatsed lõhkudes elada, siis palk on surm, midagi selles vaimus. Sellist paika pandud ühest reeglit pole, mis budismis kipub olema.
Ning mitte kõik idausundite valdkonnad ei ainulisusta ümbersünni võimalusi, nt Tao ja Konfutsism.

http://et.wikipedia.org/wiki/Reinkarnatsioon

Muudetud: 10-9-07 kell 19:58:38 Teised