Enesetapp kui väljapääs

(06-08-2014 23:56 )Seba1993 Kirjutas:  Enesetapp on otsus vastavalt olukorrale

Oli üks tegelinski - olgu muld talle kerge - võlgu. 5 miljonit eesti krooni. Noh see vastas vist juba olukorrale? Kolm milli veel ei vastanud. Ja neli miljonit. (Ta tegi seda, tõsi, ilmselt ennetavalt. Juhtus lugu ju peale taasiseseisvumist varakapitalismi tingimustees.)

Või 10 aastat permanentset sügavat ja kliinilist depressiooni. Pidevad ülikanged ravimid hävitavad su ainevahetust. Ravimikogused on suured. Elukvaliteedi allakäigu tõttu napib raha ravimite soetamiseks. Ja niimoodi noateral kõikuda kümme aastat. Keha ja elu muutuvad valu sulatusnõuks. Su nägu on muutunud sügavate vagudega maskiks. Ainukepääsetee: Sa vaatad ennast kõrvalt ja elad oma elust eraldi. On see olukord vastav?

(19-02-2015 13:31 )positiivne Kirjutas:  

(06-08-2014 23:56 )Seba1993 Kirjutas:  Enesetapp on otsus vastavalt olukorrale

Oli üks tegelinski - olgu muld talle kerge - võlgu. 5 miljonit eesti krooni. Noh see vastas vist juba olukorrale? Kolm milli veel ei vastanud. Ja neli miljonit. (Ta tegi seda, tõsi, ilmselt ennetavalt. Juhtus lugu ju peale taasiseseisvumist varakapitalismi tingimustees.)

Või 10 aastat permanentset sügavat ja kliinilist depressiooni. Pidevad ülikanged ravimid hävitavad su ainevahetust. Ravimikogused on suured. Elukvaliteedi allakäigu tõttu napib raha ravimite soetamiseks. Ja niimoodi noateral kõikuda kümme aastat. Keha ja elu muutuvad valu sulatusnõuks. Su nägu on muutunud sügavate vagudega maskiks. Ainukepääsetee: Sa vaatad ennast kõrvalt ja elad oma elust eraldi. On see olukord vastav?

Ilmselt küll. Samas murdepunkti teab vaid antud inimene ise. Enesetapp on otsus vastavalt olukorrale(kui muidugi ära lastakse/lubatakse minna).

(22-02-2015 20:14 )Margus454 Kirjutas:  Enesetapp on otsus vastavalt olukorrale.

Mnjaa. Aga olukorda hindab ju enesetapja. Ja sa ju tead, et mätta kõrgusest ja asukohast sõltub nähtavus. Ergo, millal sa oled kindel, et see on nüüd enesetapuks sobiv moment.

(23-02-2015 21:25 )positiivne Kirjutas:  

(22-02-2015 20:14 )Margus454 Kirjutas:  Enesetapp on otsus vastavalt olukorrale.

Mnjaa. Aga olukorda hindab ju enesetapja. Ja sa ju tead, et mätta kõrgusest ja asukohast sõltub nähtavus. Ergo, millal sa oled kindel, et see on nüüd enesetapuks sobiv moment.

Inimene sooritab enesetapu üldiselt siis, kui hingepiinad talumatuks muutuvad. Aga eks põhjusi ole teisigi.

Ma usun, et pea igal inimesel on see peast läbi käinud mingil eluetapil ja oskab seda kui õppetunnina võtta, see on nii lai teema tegelikult ja põhjuseid on meeletult. Alustame siis teismeea probleemidest, võlad või pääsemine kergemalt enda otsuse läbi millestki, võin näitena tuua kasvõi vangla, inimene on sooritanud kuriteo ja ma ei räägi varastamisest või kelmusest vaid tapmisest või väga retsi kuriteo ning arvates, et nüüd on tema elu rikutud ja väljapääsu pole enam. Võin omast kogemusestki tuua näite just surma põhjustamise ettevaatamatusest noorena ja selline tegu paratamatult paneb tugeva põntsu psüühikale ja noor inimene on oma mõtetes just selles hetkes ja arvabki ,et nüüd on kõik ja tulebki minna. Näitena võib tuua kasvõi aastaid tagasi olnud vanamemme tapmine ja kaevu viskamine noortel, üks neist poos üles arestimajas ennast. Selleks, et astuda samme enesetapuks peab vaimselt olema väga nõrk ja depressioon. See on arusaamatu ja keeruline nagu elugi aga mida rohkem me õpime seda tugevamaks me saame õppetundide näol. Enne tuleks vaadata enda elu üle mis sa teed valesti ja teha seda mis sulle meeldib, võtta kokku ennast.

Olen kuulnud ka säherdust seisukohta et pensioniikka jõudnud inimese mõistusega, kes pole oma elu jooksul kordagi möelnud enesetapule, on miskit nihu. Ning kapitaalselt. Sest küsimus vabatahtlikust lahkumisest - olla või mitte olla - on üks inimeksistentsi kõige fundamentaalsemaid küsimusi.

Paistab, et olla või mitte valik on sinu eest tehtud. Kuna sa oled ju juba olemas. Ehk mitteolemise küsimus on natukene üle sinu pea? Pole hm noh ütleme sinu haldusala?

(24-02-2015 19:46 )positiivne Kirjutas:  Paistab, et olla või mitte valik on sinu eest tehtud. Kuna sa oled ju juba olemas. Ehk mitteolemise küsimus on natukene üle sinu pea? Pole hm noh ütleme sinu haldusala?

Sõltub. Mõni lihtsalt tahab kogeda enesetappu. Ent palju on neid, kes ei näe muud väljapääsu. "Sinu haldusala"... Sõltub jällegi, kas lastakse ära minna või mitte(ju see millegi/kellegi kõrgema haldusalas on).

(24-02-2015 17:42 )east Kirjutas:  Olen kuulnud ka säherdust seisukohta et pensioniikka jõudnud inimese mõistusega, kes pole oma elu jooksul kordagi möelnud enesetapule, on miskit nihu. Ning kapitaalselt. Sest küsimus vabatahtlikust lahkumisest - olla või mitte olla - on üks inimeksistentsi kõige fundamentaalsemaid küsimusi.

Et kas elu on elamise vaeva väärt eksole

Lugesin ühte huvitavat lugu Eesti kaasaegsest meditsiinist.

Kas 7 aastat vägistamist on ühe noore mehe jaoks piisav põhjus enesetapu sooritamiseks siin kirjutajate arvates?
Arstid ei aita - üks võttis vaevaks veel näkkugi irvitada, et need on äkki ta enda allasurutud ihad, mis jooma ajavad - käis alkoholi võõrutusravil... antud teemale kannataja isegi ei vihjanud arstiga vesteldes. Ehk siis see vägistaja levitas samal ajal jutte, et ta ohver ise teeb seda ja tahab...

Teise nurga alt püüdsin mõista, mis asi motiveerib kedagi teist inimest niimoodi ebaloomulikult kohtlema.
Niipalju, kui ma aru saan siis see pidi mingit sorti käitumisteraapia olema, et panna/meelitada inimene valesti või siis mitte soovitavalt käituma ja siis avaliku mõnitamisega ja laimamisega sellest käitumismallist võõrutada või vastumeelseks teha.
Niipalju, kui ma aru sain siis alustati selle rõveda idiootsusega ilma lähedaste teadmata ja rikuti kõik peresuhted lähedastega/sõpradega. Sisuliselt rikuti ilma mõjuva põhjuseta inimese põhiseaduslikku õigust eraelu puutumatusele ja privaatsusele.
Selle nn. teraapia üheks osaks on ka enda väljaheidete sööma panemine. Alandamiseks, ego murdmiseks vms.

Noor mees tegi tikuväävlist ja suusakepi torust enesetapu vahendi - üks ots kruustangide vahel kokku pigistatud, 7 toosi tikkude väävel kraapida....torru - pabertropp, kolm tinakuuli, natuke veel paberit. Süütamiseks taha otsa väike auk ja tuld - ajud pudruks.
Eks selles loos on palju erinevaid tahke aga põhituumik on selline.

Kas sellises olukorras oleks enesetapp õigustatud?

oeh gzus, räägi selgelt! Su jutu põhjal võib teha valejäreldusi. Sõnal, teadsa, on jõud.

Kunagi oli Tuulepesa foorumis selline soovitus enesetappu plaanijatele:

"Aga mõtle asja veidi teise nurga alt.
Kuuluta end sisimas surnuks. Ütle et sind ei ole enam olemas. On ainult see keha, see töö- ja transpordivahend, mis peaks nüüd olema olematu. Ja anneta see oma "olematu" keha oma lähemate ja kallimate inimeste heaks (sest sina oled ju surnud ja sul ei ole seda keha enam tarvis ja selle kehaga seoses ei saa sul enam olla mingeid isiklikke soove ega ambitsioone). Nii et las see sinu lihahunnik siis teenib siin inimkonda, noh umbes nagu robotina. Käib korralikult tööl oma perekonna heaks, on nende vastu alati tähelepanelik, lahke, sõbralik, ei nõua kunagi heakskiitu ega pahanda raskuste üle, ei ihka mingeid privileege, lihtsalt vaid on, teiste rõõmuks ja hüvanguks. Ah, kuidas on? Mängid homme surnut? Kasvõi üksainus päev? Läbinisti teiste teenimiseks, ah?"

...

(17-05-2015 21:47 )Pelle Kirjutas:  Kunagi oli Tuulepesa foorumis selline soovitus enesetappu plaanijatele:

"Aga mõtle asja veidi teise nurga alt.
Kuuluta end sisimas surnuks. Ütle et sind ei ole enam olemas. On ainult see keha, see töö- ja transpordivahend, mis peaks nüüd olema olematu. Ja anneta see oma "olematu" keha oma lähemate ja kallimate inimeste heaks (sest sina oled ju surnud ja sul ei ole seda keha enam tarvis ja selle kehaga seoses ei saa sul enam olla mingeid isiklikke soove ega ambitsioone). Nii et las see sinu lihahunnik siis teenib siin inimkonda, noh umbes nagu robotina. Käib korralikult tööl oma perekonna heaks, on nende vastu alati tähelepanelik, lahke, sõbralik, ei nõua kunagi heakskiitu ega pahanda raskuste üle, ei ihka mingeid privileege, lihtsalt vaid on, teiste rõõmuks ja hüvanguks. Ah, kuidas on? Mängid homme surnut? Kasvõi üksainus päev? Läbinisti teiste teenimiseks, ah?"

...

Soovitus on väga tore, kuid enesetapjale see ilmselt korda ei lähe.

Ma olen mitmeid enesetapjaid tundnud ja võtan seda lähedaste seisukohast. Arvan, et see on suurim egoism ennast tappa. Elu suur väljakutse ei ole mitte ainult iseenda areng ja maailma suhtumise muutmine vaid ka teiste tähtsusega arvestamine ehk ligimesearmastuse poole püüdlemine.

Seega kui kellelgi on suitsiidsed mõtted siis tasuks veidi püüda mõelda, mida võiks tunda lähedased.

Kui lähedasi inimesi kes sinust hoolivad ei ole, siis muidugi on sellest vähe kasu. Kuid eks seegi ole sinu enese nägemus, et keegi ei hooli. Hoolib ikka.

Kunagi oli Tuulepesa foorumis selline soovitus enesetappu plaanijatele:
"Aga mõtle asja veidi teise nurga alt.
Kuuluta end sisimas surnuks. Ütle et sind ei ole enam olemas. On ainult see keha, see töö- ja transpordivahend, mis peaks nüüd olema olematu. Ja anneta see oma "olematu" keha oma lähemate ja kallimate inimeste heaks (sest sina oled ju surnud ja sul ei ole seda keha enam tarvis ja selle kehaga seoses ei saa sul enam olla mingeid isiklikke soove ega ambitsioone). Nii et las see sinu lihahunnik siis teenib siin inimkonda, noh umbes nagu robotina. Käib korralikult tööl oma perekonna heaks, on nende vastu alati tähelepanelik, lahke, sõbralik, ei nõua kunagi heakskiitu ega pahanda raskuste üle, ei ihka mingeid privileege, lihtsalt vaid on, teiste rõõmuks ja hüvanguks. Ah, kuidas on? Mängid homme surnut? Kasvõi üksainus päev? Läbinisti teiste teenimiseks, ah?"

Selliseid hingelise enesetapu teinud inimesi on küllalt meie hulgas. Kui tähelepanelikult vaadata siis leiate ka oma lähimas tutvusringkonnas. Minu arust kõik välismaal pere heaks töötavad isad on sellise enesetapu ohvrid. Enne kui vastu vaidlema hakkate, küsige endalt, kas te ikka teate mis tegelikult nende hinges toimub.

Ma olen mitmeid enesetapjaid tundnud ja võtan seda lähedaste seisukohast. Arvan, et see on suurim egoism ennast tappa. Elu suur väljakutse ei ole mitte ainult iseenda areng ja maailma suhtumise muutmine vaid ka teiste tähtsusega arvestamine ehk ligimesearmastuse poole püüdlemine.
Seega kui kellelgi on suitsiidsed mõtted siis tasuks veidi püüda mõelda, mida võiks tunda lähedased.

Siin võiks rääkida läbi interneti levivast noorte nn uuest eneseteostuse viisist ehk siis võistlusest kes teeb kõige "lahedama" enesetapu. Kahjuks asjaosalised oma muljeid enam jagada ei saa, küll aga on neil võimalus teha enesetappu otse eetris.
Siin võiks jah öelda, et kuulge, mõelge oma lähedastele, ainult et nad enam ei mõtle, neil on eesmärk.
Teisest küljest. Lähedane hakkab enesetapjale mõtlema, alles siis kui too juba lootusetult läinud on. Millest muidu kõik need pisarad ja piinad haua serval.
Tütre hüvastijätu kiri oma emale : Kallis ema! Võib olla nüüd sa leiad aega mind märgata.

Keskaegses Jaapanis oli üks kindel enesetapuviis ,mida nimetati seppuku või harakiri.See oli ettenähtud proffessionaalsetele sõjameestele (samurai) ,et mitte vangi langeda ja häbistatult (piinamise teel) surra.Harakirit sooritati ka karistusena kui samurai oli eksinud mingi reegli vastu ja tema peremees käskis tal karistuseks enesetapu sooritada.
http://en.wikipedia.org/wiki/Seppuku

Selline elust lahkumine erineb suuresti tänapäeva inimeste enesetappudest ,millised on enamasti tingitud hingelisest läbipõlemisest ,lootusetusest ,murele või haigusele alla vandumisest jne.
Samuraid nimelt käitusid vastavalt nende oma aukoodeksile ,täitsid oma kohust...järgisid traditsioone.Tegemist ei olnud vedelaks löömisega ,elule allavandumisega.
...Ei tea kas pärast surma oli nende saatus leebem kui tänapäevastelenesetapjatel???

(27-12-2007 20:15 )PiziIngliito Kirjutas:  

Tsitaat:Algselt postitas: Bubblegum
Minu jaoks on enesetapp nõrkadele.

Minu arust nõuab eneselt elu võtmine just julgust.
Eks ilmselt on see ekstreemne viis appikarjeks.

Rääkisime tuttavatega täna samal teemal. Tuttav rääkis, et kui ta koolis käis, siis õpetaja küsis mingi raamatu tegelase enesetapu kohta, et kas teda võib tugevaks või nõrgaks inimeseks pidada. Kui ta vastas, et ainult tugev inimene suudab minna vastu tundmatule, siis õpetaja vihastus ja viskas ta klassist välja .
Vastuoluline teema. Kui hinged on surematud, siis vist tuleb kõik kogemused läbi teha.

Kuna teema on siiski tõsine, siis üks väike arutlus antud teemal oli mul oma Teejuhiga ja ta nagu nii lootusetu selle kõige suhtes ei olnud.
Depressioon ehk sisemine konflikt endas on tegelikult täiesti normaalne seisund.
Lihtsalt... tuleb lasta asjadel täiesti omasoodu muutuda ja lubada endal olla.

Ma pole arst ja ad-de suhtes peate ainult ja eelkõige ise otsustama, kuid põgusalt on ka seda teemat puudutatud.

Kõik, kes kahtlevad... on arusaamatuses või kaotanud lootuse:
võite vaadata ka siia:
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=9143
Kommentaar just sellel teemal #19

Panen selle sama ka teise meie foorumi analoogteemasse.

Pöördumatut haigust põdevast naisest saab Eesti esimene suitsiiditurist

https://www.err.ee/903077/poordumatut-ha...iiditurist

Jajah, Kukr. Seda lugu me arutasine seal eutanaasiateemas mingi aeg tagasi.

(25-03-2019 15:08 )Naut Kirjutas:  Kuna teema on siiski tõsine, siis üks väike arutlus antud teemal oli mul oma Teejuhiga ja ta nagu nii lootusetu selle kõige suhtes ei olnud.
Depressioon ehk sisemine konflikt endas on tegelikult täiesti normaalne seisund.
Lihtsalt... tuleb lasta asjadel täiesti omasoodu muutuda ja lubada endal olla.

Ma pole arst ja ad-de suhtes peate ainult ja eelkõige ise otsustama, kuid põgusalt on ka seda teemat puudutatud.

Kõik, kes kahtlevad... on arusaamatuses või kaotanud lootuse:
võite vaadata ka siia:
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=9143
Kommentaar just sellel teemal #19

Panen selle sama ka teise meie foorumi analoogteemasse.

Lubada endal olla ja asjadel omasoodu muutuda tähendab mida? Kukkuda voodisse, vahtida lakke, kuni kohtutäitur saabub välja tõstma ja varandust võla katteks ära võtma? Paraku just nii inimesed seda tõlgendavad, keegi ei ole neile midagi selgitanud.

Antidepressantide osas on hea anda inimestele soovitus jälgida kõrvaltoimeid. Neist arstile rääkides saab selgeks, kas saab arstiga koostööd teha. Mõni arst ei tunnista kõrvaltoimete olemasolu. Sel juhul tuleb arsti vahetada. Mul on sellega seoses olnud huvitavaid kogemusi. Inimesed usaldavad meditsiini pimesi, kõrvaltoimeid eiratakse. Aga arstindus Maa peal on tegelikult veel väga, väga algelisel tasemel. Inimese tundemaailma veel ei tunta. Psühhiaatria on tegelikult ülemaailmne katselabor, viimane kui üks patsient on laborihiir.

Paadikapten.
Ma ei rääkinud seal algses depressiooniarutluses (mille foorumiviite ja kommentaarinumbri ka panin) siiski sellest.
Teemas "Jutuajamised oma Teejuhiga" ei olnud nagu juttu, et peaks viskama end risti divaanile ja oigama samal ajal kirudes käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, makse üldse, riiklikku ja ülemaailmset maksusüsteemi, kõiki maksuametnikke, ja/või maksahaigusi.
Ma muidugi ei tea, mis on põhjustanud kohtutäiturite ukskoputused kellegi paraadnas, kuid fakt, et nö. kroonilises sisekonfliktis oleval meeleheitel (ehk depressioonis) inimesel misiganes rööprähklemine olukorras, kus eluenergia on suht 0, ka siiski imepäraseid (välis)tulemusi ei anna.
Või mis valik on? Tõmmata nö. stepsel välja kuskil veene nüsides või loobuda sooja kempsuga kvartiirast? Ma ei saa väga vist pihta...
Või sa väidad, et kellelgi a 2 nädalat (või kui vaja, siis rohkem) kokkulepe tööandjaga võtta palgata puhkus + perearstilt NÕUDA endale kasvõi ajutine kuitahes ajaühikuga töövõimetusleht (sest tegu ON kriisiolukorraga siiski), siis nagu kogu elukorraldus läheb kanalisatsioonist alla? Reaalselt? Oled nagu täiesti kindel?
Või ikka eelisatab ise selle asemel nö. kanalisatsioonist alla minna läbi nende jõkkejooksude või veeninüsimiste vms?
Viimasel juhul summaks saame ikka suht kanalisatsioonilise tulemi. Mh?
Ehk sain sinust valesti aru.

Kuid siin jah tooks sellise psühholoogias levinud käibemetafoori, et lennuõnnetuse puhul tuleb hapnikumask panna kõigepealt endale ja siis oma kõrval istuvale lapsele.
Ehk siis enne tuleb päästa ennast ära. Et saaks päästa teisi või lapsi või maailma või oma kinnisvara paneelika teisel korrusel või oma liisitud 20-aastat vana Hondat. Või mida iganes.

Antidepressantide osas ma sõna rohkem ei võta.
Igaüks peab ise otsustama, saama aru, ära tudma, teadvustama, tuvastama või mis iganes.

Kui möelda elusse sisse pääsu ei ole elust lahti pääsemine ültse kergem valikuvõimalus.

(27-03-2019 01:14 )Naut Kirjutas:  Paadikapten. Ma ei rääkinud seal algses depressiooniarutluses (mille foorumiviite ja ...
Antidepressantide osas ma sõna rohkem ei võta.
Igaüks peab ise otsustama, saama aru, ära tudma, teadvustama, tuvastama või mis iganes.

Inimesed ON erinevad. Erinevad, erinevad, erinevad. Mõnel on depressioon selline, et tal on depression (päris tõeline depresiioon) ja ta käib reisidel. töötab ja tegutseb. Teisel on depressioon, sama tõeline ja päris, ning ta ei suuda (mitte et ta ei taha) voodist püsti tõusta ja tööandjalt see kaks nädalat välja kaubelta. Sest tal ei ole selleks seda viimast elementaarset ellujäämiseks vajalikku jõuvaru, ja väga tähtis - absoluutselt on ära kadunud tulevik kui selline. Planeeri siis midagi, küsi tööandjalt puhkust vms. Täielik must sein on ees. Ja enesetapumõttel (olend selline) on see võime anda see pisike jõusähvakas et tegu ära teha. aga kerge see ikkagi pole, sest tapmine ikkagi jne.

Ja siin aikaks kas tõsiselt inimese vihastamine , väga raske tee, ja üldse ei soovita, aga mõni anorektik (aeglane teadvustamata enesetapp) on niiviisi sööma saadud, joodik joomisest võõrutatud, surmahaige terveks ravitud, kuid mistahes inimesest on siinkpohal targem elu ise. Ja kui elu pakub antidepressante, siis on rumalkasutamata jätta.

Kuid tendentsina antidepressantide järele haaramine siis, kui ise ei viitsi oma masekat lahendada, antidepressandid kui kergema vastupanu tee, see on jah vale ja tajusid kinni panev. Kuid depresioon ise teeb tajude ja energiaga veel puhtama töö kui mistahes rohi. See jätab energia liikumise absoluutselt seisma. Ja elu on liikumine see pidev liikumine nulli ja ühe vahel (mida Sa Naut kirjeldasid hästi).

Ajakiri "Imeline teadus" kirjutab:
Mida sagedamini inimene sotsiaalmeediat külastab ja mida rohkem aega ta seal viidab, seda suurem depressioonioht teda ähvardab, selgub USAs läbi viidud uuringust.

Uuringu autorite kohaselt peaksid arstid depressiooniga patsientidelt rohkem küsima nende sotsiaalmeedia-harjumuste kohta. Ennustuste kohaselt muutub depressioon 2030. aastaks kõige sagedasemaks töövõimetuse põhjuseks jõukate riikide elanike seas.

https://www.imelineteadus.ee/uudised/201...alt-seotud

Ühesõnaga: Vähem meediat lugeda, eriti peavoolumeediat - ja vähem depressiooni ja enesetappe.