Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Enesetapp kui väljapääs
#1
On palju kirjutatud inimestest kes selle tee valivad ja
just negatiivset. Miks nii? Sureme ju kõik ikka kunagi
küsimus pigem selles ,et millal ja kuidas.
Elame ju teadmatuses ja ei tea mis meiga pärast surma juhtub.
Surm kui selline võib ju olla kui lihtsalt uue elu algus ehk siis
uue lehekülje keeramine. Öeldakse ,et pole olukordi millele pole lahendusi ja enesetapp on kui nõrga inimese valik. Kas alati? Aga kas on mõtet pusida elus ja lasta ennast lihtsalt ara tampida.

Muudetud: 9-9-07 kell 23:20:14 elutrepp
Vasta
#2
On küll mõtet pusida. Nagu ütlevad klassikud "... mõte ei pruugigi selguda praegu".
Vasta
#3
Surm kui selline võib ju uue elu algus olla küll, kuid kui eelmise elu õppetund jäi selgeks õppimata kas siis mitte ei ähvarda oht jääda nn. klassi kordama?
Pead uuesti sündima ja hakkama ikka sama asjaga tegelema. Mitte ei pääse probleemidest vaid raiskad mõtetult aega ja ei võida midagi. Sellepärast ongi enesetapp vähe nagu halvas kirjas kui leebelt väjenduda. Kellel poleks aegajalt suuri probleeme? Tapame aga ennast ära ja ei mingit muret ega vastutust...
Vasta
#4
Suitsiid on igal juhul iga indiviidi vaba valik. Kes sureb usu, haiguse, mure, probleemi, kes vanaduse tõttu. Olemata tundnud neid olukordi, on raske mõista hukka enesetapjat. See on liialt psühholoogiline teema ma leian. Kuigi ma pean seda lahenduseks teatud olukordades. Me pole siiski ju elu vangid!
Vasta
#5
Hukka mõista ei tohiks keegi kunagi kedagi. Aga kas suitsiid millestki päästab? Seda ma ei usu ja ei tahaks õigustada ka mõtet, et kellegi enesetapul võiks olla mingit alust, sest taoline arvamus võib vahel kellelegi anda selle viimase tõuke, et asi teoks teha.
Hüpnoterapeudid kes uurivad hüpnoosi all olevate inimeste eelmisi- ja ka eludevahelisi elusid on kirjutanud oma raamatustes, et on jõudnud järeldusele, et elude jooksul peavad enamus inimeseks kehastunud hingi läbi tegema teatud kohustusliku programmi e. siis surema erinevaid (ka piinarikkaid) surmasid, osalema sõjas, olema erineva rassi esindaja, olema kerjus, olema rikas jne jne...
Teine huvitav hüpotees on see, et kui inimesel läheb elu üsna kergelt ja muretult, siis see elu on põhimõtteliselt võetud selleks, et õpingutest puhata peale mõnda eelmist psühholoogiliselt ja füüsiliselt äärmiselt kurnavat ja vaevarikast elu või peale eriti piinarikast surma. Ehk siis mida rohkem probleeme seda rohkem peaks justkui nendest õppima ja valgustumisele lähemale jõudma ning õppima lahti laskma.
Sel juhul kui asi peaks nii olema tundub suitsiid justkui üsna mõtetu olevat.

Ma usun, et kui kellegil sureb laps. siis tahaks ta endale paljaste kätega kaevata haua sinnasamasse kõrvale ja matta ennast elusalt. Teisest küljest ütleb õpetus jällegi seda, et see oleks äärmiselt egoistlik tegu ja see lapsevanem mõtleb ainult omaenese valu ja kannatuse peale, samal ajal kui ta hoiab sellega maa peal kinni oma lapsekese hinge ja ei lase tal lahkuda nii nagu vaja. Laps jääb püüdma oma murest murtud omakseid lohutada. Sellises situatsioonis rebi või lõhki ennast selle vahel mida tahaks ja mida tegelikult peaks.
Vasta
#6
Selle peale, et peab elama erinevaid elusi ja surema erinevaid surmi ütleks mina, et kuna ma teisi niikuinii ei mäleta, elaks ma seda elu võimalikult hästi ja piinavabalt ning sureks sammuti piinavabalt. Enesetapjad ei mõtle vast põhjalikult läbi, et peale oleviku on olemas veel tulevik. Mina üritan elada nii, et mul ka tulevikus hea oleks, mitte ei joo end alaealisena lolliks nagu enamus.
Vasta
#7
Paha lugu juhtub siis kui me eludevahelisel ajal mäletame oma elusid. Ega kõike ei saa muidugi uskuda mida räägitakse, kuid kui hüpnoosi alla pandud juhtuvad eludevahelisest ajast õigust rääkima- siis põhielu ja kodu ongi sealilmas mitte siin. Ja seal mäletavad nad kõike ja plaanivad ise oma uut elu ja probleeme mida lahendada tuleb. Ja ilmselt pannakse mõtlema selle üle, mis halvasti tehtud. Ei tea kas see päris nii on aga ümber lükata ka ei oska. Ma ei oska praegu raamatu nime anda- ta on mul välja laenatud. Mingi eludevahelised elud oli. Autor oli keegi doktorikraadiga terapeut ja kirjutatud oli vormis "mina küsin- hüpnoosialune vastab". Sarnaseid asju muidugi räägivad veel paljud erinevad teosed.
Vasta
#8
Aga mõtet on mul elada kehvalt, kui ma ei saa kindel olla, et sellest kasu on. Mina oma elu raiskama ei hakkaLaugh
Vasta
#9
A la http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?19044 ja teised sama autori teosed ? Ma ei ole nende lugemiseni veel jõudnud küll.

See, kas sa elad kehvalt või mitte, on su enda subjektiivne hinnang.
Vasta
#10
Tsitaat:Algselt postitas: kurk
Aga mõtet on mul elada kehvalt, kui ma ei saa kindel olla, et sellest kasu on. Mina oma elu raiskama ei hakkaLaugh

Noojaa ja enesetapp ei ole muidugi raisatud elu?

Seesama raamat oli jah üks nendest.

Muudetud: 10-9-07 kell 20:56:59 Ria
Vasta
#11
Ei mitte, enesetapuga vaid halvasti elades, aga enesetapp on ka jobudele.
Vasta
#12
mõtetu on ennast ära tappa.niikui nii sured ükskord.
Vasta
#13
Tsitaat:Algselt postitas: elutrepp
On palju kirjutatud inimestest kes selle tee valivad ja
just negatiivset. Miks nii?

Meie- kes me siin foorumis sele üle arutleme/tunneme huvi saame seda teaha ainult siis kui elame ja huvitume. Järelikult meile ei sobi suitsiid kohe mitte kuidagi ja hukkamõistmine on ka kerge tulema.

Need kes TÕSISELT(ilma lootuseta eesseisvale paremale elule) on valinud lahkumise/kõige lõpetamise iseenda käe läbi ei tunne enam pea millegi "maise" vastu huvi, nendel on täitsa ükskõik mis elujaatavad inimesed nendest arvavad.

Erandiks on vast need kes kaljukindlalt usuvad, et ees ootab parem/teistsugune ELU, aga siis ei olekski nende meelest ju tegu nagu elu lõpetamisega- pigem siis uue elu alustamisega .
Vasta
#14
Ja on ka selliseid egoiste, kes oma surmaga teistes süütunnet äratada püüavad.
Vasta
#15
Mis mõttet on ennast ise ära tappa, kui sa tead, et sa sured kunagi nagunii ära..Minu arust tuleb elu täiel rinnal nautida, sest tegelikult saab see jube ruttu otsa..Võta elult kõik mis elul sulle anda on!!
Ennem kui enesetappu sooritada peaks mõtlema ka nendele inimestele kes sinust maha jäävad ja kes sinust hoolivad.
Vasta
#16
Tsitaat:Algselt postitas: Lillian
Ja on ka selliseid egoiste, kes oma surmaga teistes süütunnet äratada püüavad.

Olen sinuga täitsa nõus, et selliseid egoiste on.
Aga kas just surmaga? Võibolla suitsiidiähvardustega üritatakse lihtsalt teisel inimesel süütunnet esile kutsuda. Tihtipeale valitakse taoliste inimeste poolt elu lõpetamiseks selline koht ja aeg kus abi saabub kiiresti. On ju terve kontingent selliseid inimesi kes endal pea iga nädal veene läbi lõikavad aga tavaliselt teevad nad seda üsna alalhoidlikult. Nöör tõmmatakse kaela seal kus keegi kindlasti saab abi kutsuda. Otse loomulikult läheb vahest midagi viltu ja surm saabub tõesti. Siis on see aga pigem õnnetusjuhtum ja ei olnud nii plaanitud.
Inimene kes tõesti "lusika lauale" tahab panna ei riputa oma kavatsust "suure kella" külge.
Omaksed peaksid ettevaatlikuks muutuma siis kui nende muidu nii elurõõmus lähedane muutub järsku vaikseks, tõsiseks- tõmbub endasse- otsib üksindust. Kui teda ei huvita enam midagi sellist mis varem talle alati huvi pakkus.
Vasta
#17
Aga tegelikult on nii, et veene läbi lõigates võib verest tühjaks joosta vaid siis, kui oma havva soojas vees hoida. Seepärast nad seda iga nädal teha saavadki.
Tegelikult tuleb suhtuda positiivselt ja oodata tulevikult parimat. Mitte tegelikult ajutise masenduse ajel end kohe ära tappa.
Vasta
#18
Tsitaat:Algselt postitas: kurk
Aga tegelikult on nii, et veene läbi lõigates võib verest tühjaks joosta vaid siis, kui oma havva soojas vees hoida. Seepärast nad seda iga nädal teha saavadki.
Tegelikult tuleb suhtuda positiivselt ja oodata tulevikult parimat. Mitte tegelikult ajutise masenduse ajel end kohe ära tappa.
Thorondor: Mis, sa nüüd jagad juba õpetusi.

Mille üle me arutleme siin? On siis variant, et me jõuame selleni, et see on väljapääs? Seda ei juhtu ju, kuna siis hakkavad mõned seda lugedes midagi praktiseerima veel. Seega saaks ainult arutleda selle üle, miks see ei ole väljapääs.


Muudetud: 13-9-07 kell 09:37:06 elis
Vasta
#19
Tsitaat:Algselt postitas: Ria
Hüpnoterapeudid kes uurivad hüpnoosi all olevate inimeste eelmisi- ja ka eludevahelisi elusid on kirjutanud oma raamatustes, et on jõudnud järeldusele, et elude jooksul peavad enamus inimeseks kehastunud hingi läbi tegema teatud kohustusliku programmi e. siis surema erinevaid (ka piinarikkaid) surmasid, osalema sõjas, olema erineva rassi esindaja, olema kerjus, olema rikas jne jne...


Mina seda juttu ei taha eriti uskuda. Kas siis meie elu on juba ette kirjutatud? Saatus. Ja ongi kõik? Ei taha uskuda. Mina arvan, et iga inimene saab siiski ise enda elu juhtida ja muuta. Või on ka see juba ette ära kirjutatud? Kes muudab ise enda elu ja kes mitte. Samas siis peaks ka juba see olema ette seatud, kes teeb enesetapu ja kes mitte?
Minu arust ikkagi enesetapp on inimese enda valik mitte mingi saatuse käsi.
Vasta
#20
Tsitaat:Algselt postitas: ruthie
Mis mõttet on ennast ise ära tappa, kui sa tead, et sa sured kunagi nagunii ära..Minu arust tuleb elu täiel rinnal nautida, sest tegelikult saab see jube ruttu otsa..Võta elult kõik mis elul sulle anda on!!
Ennem kui enesetappu sooritada peaks mõtlema ka nendele inimestele kes sinust maha jäävad ja kes sinust hoolivad.


ma olen ka sellele teiste mahajätmisele mõelnud ja kas surm üldse ongi alati see ''parem'' varjant.Alustuseks võiksid enesetappu teha üritavad inimesed positiivselt mõtlema hakkatawink
Vasta
#21
Tsitaat:Algselt postitas: tygergirl
Mina seda juttu ei taha eriti uskuda. Kas siis meie elu on juba ette kirjutatud? Saatus. Ja ongi kõik? Ei taha uskuda. Mina arvan, et iga inimene saab siiski ise enda elu juhtida ja muuta. Või on ka see juba ette ära kirjutatud? Kes muudab ise enda elu ja kes mitte. Samas siis peaks ka juba see olema ette seatud, kes teeb enesetapu ja kes mitte?
Minu arust ikkagi enesetapp on inimese enda valik mitte mingi saatuse käsi.

Mitte saatus ei määra, vaid sa ise määrad ja valid sündmused millesse sattuda ja mida läbi teha. Ja kui sa ka enne sündimist midagi paika paned, kuid elus kõhklema lööd- siis saad ikka muuta. Alati saad muuta ja midagi pole ettemääratud kellegi teise poolt. Iga hinge eesmärk on areneda, kuid igas elus ainult lilli nuusutades läheb see protsess veidi aeglaselt. Ega keegi ei taha ilmselt passida ja vaadata kuidas kaaslased oma uute oskustega su kaugele maha jätavad. Sestap validki sündmusi, mis õpetaks.
See saatus ja ettemääratus ongi see mida oled ise koos oma vaimsete teejuhtidega arutanud, et nii võiks selles elus minna, sest see oleks antud hetkel sinu hingeharidusele parim. Kuid kui sa ei anna vahel järele tugevale tõmbele kuhugi minna või midagi teha, siis võid asju muuta. See ei ole küll ilmselt sinu hüvanguks kuid mis teha. Eks proovid järmises elus uuesti.

Muudetud: 19-11-07 kell 13:46:44 Ria

Muudetud: 19-11-07 kell 13:51:13 Ria
Vasta
#22
Nägin kunagi ühte Discovery filmi enesetapjatest. Seal intervjueeriti ühte inimest, kes oli hüpanud ühelt kõrgelt sillalt ning "kogemata" ellu jäänud. Selle inimese sõnul sai ta alles surmaeelsel hetkel aru, et kõik tema probleemid on lahendatavad. Ma olen veendunud, et tal oli õigus.
Vasta
#23
Tsitaat:Algselt postitas: Tutanhamon
Nägin kunagi ühte Discovery filmi enesetapjatest. Seal intervjueeriti ühte inimest, kes oli hüpanud ühelt kõrgelt sillalt ning "kogemata" ellu jäänud. Selle inimese sõnul sai ta alles surmaeelsel hetkel aru, et kõik tema probleemid on lahendatavad. Ma olen veendunud, et tal oli õigus.

Seda filmi peaks näitama kõigile "elu-on-nii-pepus" isehakanudest enesetapjatele.
Äkki jõuab mõistus koju. Minu jaoks on enesetapp nõrkadele.
Vasta
#24
Tsitaat:Algselt postitas: Bubblegum
Minu jaoks on enesetapp nõrkadele.

Minu arust nõuab eneselt elu võtmine just julgust.
Eks ilmselt on see ekstreemne viis appikarjeks.
Vasta
#25
Enesetappu/enesetapukatset võidakse sooritada ka haiguse tõttu. Ntx kliinilises depresioonis,i psühoosis olle või mõne muu psüühilise häire all kannatades.
Depresioniga inimene mõtleb oma teo hariliult põhjalikult läbi ja oma haiguse tõttu leiab endale kõiksugu õigustusi miks just nii peaks tegema ja haiguse tõttu tunduvad need mõtted logilised ja ainuõiged. Ja kui inimene ravi ei saa oma haigusmõtete vastu, viibki tee enesetapuni.
Psühoosis inimene ei tea mis ta teeb. Sageli hiljem ei mäleta ka tehtut ning psühoosi ajal toimunud asju. Psühoosis inimene võib ennast ära tappa, kuigi tal ei pruukinud varem, või üldse kunagi elus enesetapu mõtteid olla. Kuna tegevus pole varem planeeritud siis on suurem tõenäosus et keegi võib peale sattuda ja ära päästa.
Jube halb kui omad sellist haigust et võid ise seda teadmata endale liiga teha.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Enesetapp ja taassünd ? N6iaplika 111 52,015 20-09-2021, 20:49
Viimane postitus: xcad
  ENESETAPP-uurimustöö , PALUN vastake , aitate mind palju :) dess 24 13,808 07-02-2020, 18:17
Viimane postitus: Minaelan
  Puud kui surmakuulutajad? surmatooja 12 6,245 09-12-2008, 23:29
Viimane postitus: Indr3k

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat