[Halo]

Postimehe andmetel muudab niiskus populaarse ehitusmaterjali kipsplaadi kasvulavaks mürgistele hallitusseentele, mis ....
Loe edasi

[Hallucigenia]

Seeneteadlase Kuulo Kalamehe ütlust mööda pole nii kehva seeneaastat varem olnudki: metsast leiab vaid kukeseeni, sekka ka üksikuid puravikke ja pilvikuid. (DELFI)
Kui pole metsas siis keldris ikka! (:o). Jah, alati on kusagil keegi, kes oskab muutuvatest oludest kasu lõigata.

Jõgi oli olnud muidugi ammu enne seda kui tuli linn. Küllap oli ta olnud kunagi palju laiem, sest tubli pool linnast asus orus, mille soine pinnas peitis puuparvi millel hõljusid vanemad linnamajad. Linna kasvades imes ta oma pinnast järjest enam vett ja parved jäid kuivale. Seened olid kaua oodanud seda aega. Nad vajasid parajalt niiskust. Mitte liiga vähe ega ka mitte liiga palju. Seentest teati vähe, enamus maapealsetest elanikest tundis neid vaid kui harvu juhukülalisi, kelle kübarad mõnel vihmasel hilissuve hommikul ootamatult ilmusid mõnele haljasalale või pargimurule. Tõelised seened olid silmale nähtamatud. Võibolla oli see üksainus seen, kelle niidistik hargnes üle kogu jõeoru. Silmale nähtav oli vaid see, et majad vajusid. Või siis vahel ka mingi valkjas kirme mõnel maadligi majaseinal. Puuparved soises pinnases olid kunagiste linnaehitajate annetus seenele. Nagu seen maapealsetele olenditele, nii ei läinud ka maapealsed olendid seenele eriti korda. Seen elas maapõues oma elu. Maapealsed tungisid tihti vägivaldselt tema valdustesse. Kaablikraavid, vundamendiaaugud, pinnasesse rammitud vaiad lõhkusid seenekeha. Seen taandus aga sirutas siis oma niidistiku uuesti välja. Tundlikud haarmed kompisid torusid ja kaableid, ümbritsesid neid hapra ja tähelepaneliku võrgustikuga. Kaablites kulgevad elektrilised signaalid ei tähendanud seenele midagi. Aga ta tajus neid. Ja nagu mõnikord inimene ümiseb kaasa talle tundmatus keeles lauldava laulu meloodiat võis ehk ka seeneniitides kulgevates protsessides tabada ülailmas toimuva kauget kaja.
(Heade mõtete linnale mõeldes)

[Halo]

Hallucigenia....
Arvad, et see minu viide ei sobi siia paraveebi? Mõtlesin, et otseselt inimesega ju seotud- pea kõikide majad, korterid kipsplaatidega kaetud ju - minugi maja- ma ehmatasin veidi. Kütta tuleb rohkem, et seentele ebameeldivusi valmistada.
Aga metsas- küllap järgmine aasta on parem

PS. Vabandust mu otsekohesuse pärast... aga...Hallucigenia sinu kirjutised meeldivad mulle

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Halo
Hallucigenia....
Arvad, et see minu viide ei sobi siia paraveebi?

Ei, seda ma küll ei arva. Sest see on veel üks konkreetne (ja seejuures elulähedane ja ohtlik) näide sellest, et meie tegevusel võivad olla hoopis teistsugused ("parajamad" ) tagajärjed, kui oleme soovinud-lootnud-oodanud. Rääkimata sellest, et seened on (loomade ja taimedega võrreldes) üldse vähemtuntud ("parajam") eluriik.

[napoleon]

Lisaks küttele on oluline ventilatsioon. Tänapäeval tehakse tihti näiteks see viga, et vahetatakse uksed-aknad uute peaaegu hermeetiliste vastu, aga ventilatsiooni ei ehitata ja loomulik ventilatsioon jääb muidugi kehvemaks. Aken tehakse loomulikult harva lahti, kuna kallis soojus läheb sealtkaudu välja ja nii see niiskus koguneb ning soe ja niiske veel soodsam kasvulava(okok, "väga soe" ei ole, kui mälu nüüd ei peta, siis surevad need seened kuskil 40C juures).
Kui keegi bioloogiat rohkem jagab, võiks natuke valgustada, miks just kipsplaat nii ohtlik on. Hallitus tekib ju ka puidule, riidele jne.

[Metafor]

Algselt postitas: napoleon
Lisaks küttele on oluline ventilatsioon. Tänapäeval tehakse tihti näiteks see viga, et vahetatakse uksed-aknad uute peaaegu hermeetiliste vastu, aga ventilatsiooni ei ehitata ja loomulik ventilatsioon jääb muidugi kehvemaks.

Mitte ainult, tänapäeva majades pannakse välisseina vahele ka mingisugune lõbus kile, mis ei lase niiskusel välja valguda.

Pange siis tähele, kui teil maja seinu soojustatakse, siis lööge kasvõi ise kile sisse mingisugused augud et asi parem oleks