•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7(current)
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Must auk
(02-04-2011, 22:44 )Lorenz Kirjutas: Igasugused teooriad on praegu suuresti oletused lihtsalt.
Ja see ongi ju lõbus. Sest ka seest tühja Maakera e. Hollow Earth (aitäh Exule tähelepanu juhtimast õigekirjale embarrassed) ja Kuu sisemuses peituva elu kohta on vaid teooriad. Kuni füüsikud tegelevad vaid oma kitsa ribaga ja keemikud oma kitsa ribaga ja astroloogid oma kitsa ribaga ja NASA jt. kosmoseuurijad vaikivad salapäraselt ja ühist mõtteviisi neil ei ole, seni ...
jätkame lihtsalt oletamist.

Coral Castle Miami lähedal - oled lugenud või kuulnud lätlase E.Ledskalnini (võin nime õigekirjutusega eksida) kohta, kuidas ta gravitatsiooni ära kaotas ja megaraskeid kivimürakaid üksi liigutas? Mõistatus.

Edit: vigade parandus

Vasta
Coral Castle LaughLaughLaugh ma olen siia foorumisse paar postitust teinud ainult ja üks käis just selle kohta. Suurte kivimürakate liigutamiseks pole kindlasti vaja nende kaalu ära kaotada. Üks pensionil Ameerika ehitusinsener suutis ilma kõrvalise abita ja väga algeliste meetoditega püsti tõsta 8.7 tonnnise betooniploki ja ega need Coral Castle kivid ka suuremad polnud.
Füüsika ei tea kindlasti kõigest kõike, aga oma teadmiste piires suudavad füüsikud lausa hämmastava täpsusega opereerida. Lõhestada aatomituumasid ja neid kokku sulandada. Arvuti protsessor koosneb sadadest miljonitest transistoritest, mida trükitakse paarikümne nanomeetrilise täpsusega. Seda tehakse paarisaja nanomeetrilise lainepikkusega valgusega ja see on sisuliselt nagu noaga juuksekarva pikuti pooleks lõikamine. Kvantfüüsika - usb mäludes ületavad elektronid mälupesade kustutamisel barjääri, mida ei ole võimalik ületada ... Teadus ei lõpeta hämmastamast Laugh
Ikka üritades teemas püstda - aegruumi suurte kõveruste koral on näiteks võimalik ajas edasi rännata. Tehes paar tiiru ümber musta augu piisavalt lähedalt, avastame me tagasi tulles, et vahepeal on sajandeid mööda läinud. See on puhas füüsika ja siin pole eriti midagi kahelda ega eriarvamusel olla. Eriarvamusel ollakse teemades, mille kohta pole häid kinnitatud teooriaid. Kust sai universum alguse, mis on tume energia, mis on gravitatsioon jne.
Aga jah, huvitav on mõelda küll ...

Edit aastaid hljem: üks üleliigne ja teemasse mittepuutuv lause läks deliiti.
Vasta
Ykskuukiir - mitte Holy Earth (püha maa) vaid Hollow Earth (tühi maa).
Lorenz - sa unustad oma ilusa jutu juures ühe pisikese tõsiasja - RÕHUV enamus
nende füüsikute "opereerimistest" toimub PABERI PEAL ehk nad ARVAVAD, et asjad
on just nii ja mitte teisiti. Sama käib ka selle aeg-ruumi kõveruste kohta. Pole olnud
mitte ühtegi reaalset katset mis näitaks selle väite paikapidavust - on vaid tonnide
viisi raisatud paberit mis kirjeldab ilusat juttu kus üks teooria ajab teist taga. Seega
on ikka küll alust kahelda ja eriarvamisel olla.
Teiseks - suured kivid - kui me nüüd räägime samast katsest siis see härra tõstis
need kivid - pigem ainult paar kolm tükki - erinevate suurustega - PÜSTI aga EI
ehitanud neist Coral Castle stiilis lossi. Algselt toodi talle need plokid kraanaga tema
õule kus ta need püsti tõstis. Meenutagem vana ütlust - anna mulle pidepunkt ja ma
liigutan ka Maa paigast. Need 2 asja (see insener ja Leedkalnins) ei sobi eriti võrdluseks.
See meenutab mulle mõned aastad tagasi tehtud katset USA telekanali Fox5 poolt mis
pidi lõplikult tõestama, et (Giza) püramiidid ehitati orjade, nööride ja talade abil. Toodi
kuskil 10m kõrgune steela moodi kiviplokk ja asuti seda sikutama. Hakkama ei saadud.
Siis pandi kaamerad korraks seisma - toodi kraana, tõsteti steela püsti ja voila - oligi
tõestatud, kuidas püramiidid ehitati. Absurd ju.
Vasta
Aegruumi kõverusest siis ja reaalsetest tõenditest.
GPS satelliitide ülitäpsed aatomkellad tiksuvad 38 mikrosekundid kiiremini kui maa omad, sest aeg liigub seal üleval kiiremini . Paberi peal ... mitte ainult
Teine igati reaalne tõestus on osakeste uurimine osakestekiirendites. Need osakesed kiirendatakse peaaegu valguse kiiruseni ja nad on seega väga kõverdunud aegruumis. Mõõtmised nende osakestega viitavad väga üheselt, et aeg möödub nende jaoks teises tempos. Mõõtmisi on reaalselt tehtud rohkem kui ma siin kunagi ülesse jõuaksin lugeda. Paberi peal ennustatakse ja reaalselt mõõdetakse. Niimoodi käib töö füüsikute maailmas.
Minu teine näide oli kvantfüüsika kohta, kus füüsikud ennustasid paberi peal elektronide veidrat käitumist. Käitumist, mis klassikalise füüsika raames oleks võimatu. Pane oma usb mälu arvutisse ja kustuta sealt üks fail. Vaata kas toimib. Kui toimib, siis näed sa füüsikute meetodi hämmastavat täpsust.
Püramiidide ehitamise teemal ei tahaks praegu vaielda ja see pole õige teema ka. Niipalju võiks ainult öelda, et see pensionil ehitusinsener tõstis pea 9 tonnise kivi püsti ÜKSINDA ja tonniseid kive vedas ta 100 meetrit tunnis samuti ÜKSINDA. See ei tõesta midagi püramiidide kohta samas. Ainult seda, et üleloomuliku mängu toomisega võiks olla ettevaatlik ehk. Palju asju on peetud üleloomulikeks ja siis on neili täiesti loomulik seletus leitud. See on aga tõesti teine teema ja praegu olen ma nõus väitega, et püramiidide ehitamisest palju ei teata.
Relatiivsuse seletus:
http://www.kadrina.edu.ee/andres/mm.php?menu=1&id=13
Detailne ülevaade üldrelatiivsuse kohta käivatest KATSETEST (inglise keeles):
http://luth2.obspm.fr/IHP06/lectures/mes...dshift.pdf

Edit: loll viga gps-i kelladega seoses. Seal on mängus 2 faktorit - nende suhteline liikumine Maa suhtes ja gravitatsiooniväljast tingitud aegruumi kõveruse erinemine.
Vasta
Üleloomulikke asju EI OLE olemas - on asjad millede toimemehhanismidest ei ole me veel aru saanud.
Vasta
Nõus excubitoris-ga selles suhtes. Ma väljendasin ennast natukene kehvasti eelmine kord.

Edit: pikk teemast välja jutt läks deliiti.
Vasta
3. nda kursuse füüsikud väljendavad end alati hästi. Exu on sobiv mulle, kui uudiste edastaja, milliseid uudised Tartus füüsikutele ei edastata. Püramiidid ja must auk ei sobi kokku, kui just doktorid pildistajad ja nende sõbrad nii ei arva.
Me kõik oleme saanud suure võidu oma kodu säilitamise üle.
Vasta
Ma ei tahaks musta augu juures segada teemat, aga tahaks öelda, et uued avastused võivad senise füüsika peapeale pöörata.
Kuulisn, et Tartu füüsikud lasid valguse kahte moodi.
Ühe kiire lasid otse ja teise mitte ehk siis nagu aru sain keerulisemat teedpidi.
Tulemus oli see, et teine kiir, mis liikus keerulisemat teedpidi jõudis enne sihtpunkti kui otse lastud esimene kiir.
Uurimist neil on ja saab järeldada, et on valgusekiirusest veel kiirem moodus.
Vasta
(03-04-2011, 09:40 )Acme Kirjutas: Uurimist neil on ja saab järeldada, et on valgusekiirusest veel kiirem moodus.

Kui mõlemad valguse kiired siis lihtsalt suurendati arvu mis määrab valguse kiiruse.
Vasta
Hm ... juba homme küsin Tartu füüsikute käest järele Smile
Vasta
(03-04-2011, 09:40 )Acme Kirjutas: Tulemus oli see, et teine kiir, mis liikus keerulisemat teedpidi jõudis enne sihtpunkti kui otse lastud esimene kiir.
Uurimist neil on ja saab järeldada, et on valgusekiirusest veel kiirem moodus.

Tegelikult saab ka muud järeldada. Nimelt need valguskiired võisid liikuda mingis tihedas keskkonnas, kus kehtib erinev "kiirusepiirang". Valgus liigub klaasis näiteks aeglasemalt, kui vaakumis ning seda kiirust on võimalik erijuhtudel ületada. Teine lugu on valguse kiiruse ületamisega vaakumis...
Pikk artikkel: http://en.wikipedia.org/wiki/Faster-than-light
Vasta
Vaakumis on impulsse võimalik mitmel moel valgusest kiiremini liikuma panna.
Kõige lihtsam oleks vb näiteks laserkiire täpi liigutamine Kuul. Siit Maalt suunan laseri Kuule ja liigutan seda täppi kuitahes kiiresti, valguse kiirus pole mingi takistus. Samas see on 'petekas' lihtsalt. Valgustäpp pole ju nö asi, et sellel peaks üldse mingit kiirusepiirangut olema. Monokromaatilises valgusvihus on võimalik panna impulsid liikuma kiiremini, kui konstant c, aga seegi on petekas, sest mingit informatsiooni ülekannet ei toimu. Neid petekaid on veel küll ja küll. Kui keegi peaks viitsima ingliskeelset teadslikku teksti lugeda, siis annan ühe hea lingi.
http://www.mathpages.com/home/kmath210/kmath210.htm

Mis puudutab valguse kiiruse ületamist mingis meediumis, siis jah, see on suht tavaline. Tuumareaktorite sisemuses on vees olevatel kütusevarrastel selline tontlik sinine kuma. See on Cherenkovi kiirgus, mis tekib laetud osakeste liikumisel vees valgusest kiiremini. Valgus liigub vees 25% aeglasemalt, kui konstant c. Sellepärast pole midagi imelikku, kui osakesed liiguvad vees valgusest kiiremini.

Edit: tähelepanematusest tulenenud viga
Vasta
Nujah ... ega siia tegelt paljut polegi lisada, Nielander ja Lorenz on olulise ära öelnud. Ehk vaid niipalju, et "Tartu füüsikud" (Peeter Saari ja kolleegid) näitasid, et see "päikesejänku" ei pea mööda seina (Kuu pinda) liduma vaid võib ka tühjas ruumis liikuda: lihtsalt erinevad valguslained liituvad nii, et neist moodustub ruumis üks "hele koht", mis võib küll valguse kiirusest suurema kiirusega ümber asetuda.
Vasta
Päris huvitav teooria:

Vene kosmoloog: mustades aukudes võib olla arenenud tsivilisatsioone!

Moskvas tegutseva Venemaa teaduste akadeemia tuumauuringute instituudi kosmoloog Vjatšeslav Dokutšajev on veebikeskkonnas arXiv üllitatud spekulatiivses uurimistöös käinud välja üsna pöörasena kõlava oletuse: et tänu teisel pool teatud tüüpi (laetud ja pöörlevate) mustade aukude sündmushorisonte valitsevatele ainulaadsetele tingimustele võib neis eksisteerida elu, mis võib vabalt olla arenenud kõrgtsivilisatsiooni tasemele.

Nagu me kõik hästi teame, on mustad augud sellised kosmilised objektid, millel on nii tugev gravitatsiooniväli, et kõik neid ümbritsev imetakse nende sisse ja neelatakse igaveseks pöördumatult alla. Või õigupoolest siiski mitte; teadlased teavad, et sügaval pöörlevate laetud mustade aukude sees, teisel pool sündmushorisonti (punkti, kus aeg ja ruum saavad üheks) muutuvad tingimused taas sarnaseks sellele, mida võiks nimetada normaalseks (nn Cauchy horisont) vähemalt sellise määrani, et footonid saavad ümber singulaarsuse tiirelda, vahendab PhysOrg.com.

Just nende footonite olemasolu viiski Dokutšajevi oletuseni, et Cauchy horisondis võiksid teoreetiliselt eksisteerida ka muud objektid, millest mõned võiksid olla koduks eluvormidele, mis peaksid küll meile tuttavast elust suuresti erinema — ülisuurte valgushulkade tõttu, mis johtuvad footonitest, mis on nendega koos samuti singulaarsuse orbiidile püütud, rääkimata pidevalt fluktueerivatest tõusu- ja mõõnajõududest ning muude energiaallikatega pommitamisest.

Dokutšajev, kelle erialaks on selliste tiirlevate olemite uurimine, mis tegelikkuses esinevadki mustade aukude väikeses osarühmas, nn laetud pöörlevates mustades aukudes — erinevalt Schwarzschildi tüüpi mustast august (mis ei liigu) või Kerri tüüpi mustast august (millel puudub laeng) —, annab endale aru, et tema väited võivad tunduda mõnevõrra ekstravagantsed, ent kinnitab, et teaduslikust aspektist on kõik korrektne. Tema teooriad kujutavad endast edasiarendust varasematest uurimustest, mille raames näidati, et valguse elementaarosakesed (footonid) võivad seda tüüpi mustades aukudes singulaarsuse ümber tiirelda stabiilsetel, perioodilistel orbiitidel. Ta väidab, et pole tõendeid, mille valguses miski suurem, näiteks keeruka keemilise ülesehitusega planeet, ei võiks sedasama teha.

Kui Dokutšajevil peaks juhtumisi õigus olema, ei saa me sellest aga tõenäoliselt kunagi teada, kuna taoliste arenenud tsivilisatsioonide signaalid ei pääseks kunagi välja nende koduks oleva musta augu röögatuvõimsast gravitatsioonikaevust, mistõttu Vene teadlase kahtlemata intrigeeriva väite praktiline väärtus pole eriti suur.

Allikas: http://forte.delfi.ee/news/teadus/vene-k...d=44140343
Vasta
Kas keegi targem oskab järgnevat kommenteerida?

Väga ebatavalise jutuga tuli välja üks füüsik, kes töötab
Indiana ülikoolis - Nikodem Poplawski.

Are We Living Inside a Black Hole?

Мы можем жить внутри черной дыры
Vasta
(07-02-2004, 21:46 )durian Kirjutas: Mis juhtub, kui üks must auk satub teise lähedusse? Et siis nii lähedale, kus nad peaksid üksteist juba kuidagi mõjutama...?
(24-04-2005, 09:49 )-Siim- Kirjutas: Kas kahe musta augu põrkumine on võimalik? Kui on, mis siis juhtub?

vastus küsimusele:
(24-04-2005, 21:51 )Hallucigenia Kirjutas: ... et saavat siis üks suurem "auk", mille pindala (st selle ruumiosa pindala, kust miskit enam välja ei pääse), on suurem kui kahe põrkuva augu pindalad kokku ... või nii vähemasti väidab Stephen Hawking (nt http://math.ucr.edu/home/baez/week111.html)

Muudetud: 24-4-05 kell 22:55:08 Hallucigenia

WASHINGTON - Astronoomid on leidnud kindlaid tõendeid, et massiivne must auk "paisatakse välja" oma kodu galaktikast kiirusega mitu miljonit miili tunnis. Uued vaatlused NASA Chandra X-ray Observatory poolt näitavad, et must auk põrkas kokku ja ühines teise musta auguga, mille tagajärjel sai see võimsa tagasilöögi gravitatsiooniliselt lainekiirguselt.

"On raske uskuda, et ülimassiivset musta auku, mis kaalub miljoneid kordi rohkem Päikese massist, võiks üldse liigutada, rääkimata selle tohutul kiirusel välja paiskamisest galaktikast," ütles Francesca Civano, Harvard-Smithsoniani Astrofüüsik (CfA), kes juhib uut uurimistööd. "Aga need uued andmed toetavad ideed, et gravitatsioonilainetes - lainetused/virvendus ruumi tekstuuris, esimesena välja pakutud Albert Einstein'i poolt, kuid mitte kunagi avastatud (otseselt) - võib avalduda väga võimas jõud."

Kuigi ülimassiivse musta augu eemalepaiskumine kodugalaktikast tagasilöögi tõttu - sest rohkem gravitatsioonilaineid eraldub ühes suunas rohkem kui teises - on tõenäoliselt harv nähtus, võib see siiski tähendada, et on palju hiiglaslikke musti auke mis rändavad ringi galaktikate vahel olevas tohutus ruumis.

On veel kaks võimalikku seletust, selle mis toimub CID-42's*. Üks tähendaks kohtumist 3 ülimassiivse musta augu vahel, mille tulemusel neist kergeim paisatakse eemale. Teine idee on see, et CID-42 sisaldab kahte ülimassiivset musta auku, mis liiguvad spiraalselt üksteise poole, mitte et üks liigub kiiresti ära.

Mõlemad alternatiivsed verioonid eeldavad seda, et vähemalt üks mustadest aukudest on väga varjatud, sest ainult ühte heledat röntgenkiirguse allikat on näha. Mistõttu Chandra andmed toetavad ideed, et see must auk liigub gravitatsioonilainete tõttu.

*CID-42, asub galaktika keskel, umbes 4 miljardi valgusaasta kaugusel.


pikem ingliskeelne tekst .. Giant Black Hole kicked out of Home Galaxy (ingl. k.)

(01-04-2005, 21:02 )Villem Kirjutas: Tumeda energia kohta on veel vähem teooriaid ja oletusi kui mustade aukude. Minujaoks on praegu mustad augud täiesti olemas, kuna olen nende kohta liiga palju lugenud et nendesse mitte uskuda.

väike teooria ka nn. tumeda energia kohta siis ..

(ISM) - Meie universum võib eksisteerida musta augu SEES. See võib tunduda kummaline, kuid see võib tegelikult olla parim selgitus sellele, kuidas universum sai alguse, ja mida me jälgime täna. See on teooria, mida on uurinud viimastel aastakümnetel väike grupp füüsikuid.

Edukas nagu see on, on ka tähelepanuväärseid lahendamata küsimusi "Suure Paugu" teooria kohta, mis väidab, et universum sai alguse näiliselt võimatust "singulaarsusest" - lõpmatult väike punkt, mis sisaldab lõpmatult kõrge kontsentratsiooniga ainet, mis laienes suuruseni, mida me jälgime täna.

Näiteks: Mis põhjustas Suure Paugu? Mis põhjustas inflatsiooni lõpu? Mis on salapärase tumeda energia allikas, mis paneb meie universumi kiiremini laienema?


see on väike osa tekstist mida ma hetkel viitsisin eesti keelde tõlkida, kellel huvi ja viitsimist on võib läbi lugeda ingliskeelse artikkli, mis on päris huvitav.
edit: artikkel sama Indiana ülikoolis töötava Nikodem Poplawski uurimistöö kohta, millest mainiti eelmises postituses. btw, insener su ingliskeelse artikli link ei toimi.

Every Black Hole Contains a New Universe
A physicist presents a solution to present-day cosmic mysteries. (ingl. k.)

Vasta
Mul jääb üks küsimus, kui mateeriat ei saa niisama juurde luua (tulla), aga kui meie elame mustas augus peaks mateeria juurdevool olema pidev? Teiseks oleks siis lõpmata hulk universumeid pluss iga universum peaks järgnevast väiksem olema. Lõpmatult väikest universumit ei oskagi ette kujutada. Smile
Vasta
Valge auk on astrofüüsikas hüpoteetiline taevakeha, mis "sülgab välja" mateeriat, nii nagu must auk neelab mateeriat (valges augus kulgeb protsess võrreldes musta auguga ajalises peegelpildis või aeg voolab vastassuunas).

Valge augu mõiste pärineb 1964. aastast. See saadi Schwarzschildi meetrika laiendamisel Kruskali-Szekeresi meetrikasse.

Valge augu mõiste ilmneb matemaatilises mudelis, mis abstraheerub massi olemasolust aegruumis. Kui eeldada kas või tillukest massi, siis võrrandid enam valge augu olemasolu ei näita.

Valgete aukude olemasolu ei ole tõestatud ega vaadeldud. Tavaliselt postuleeritakse, et valge auguga käib paaris must auk, mis on temaga ussiaugu kaudu seotud. Selle ussiaugu kaudu kanduks mateeria lõpmatu kiirusega ühest universumi piirkonnast teise.

Varem arvati, et musta auku sattuv mateeria jõuab mõnda teise universumisse või meie oma universumi valgesse auku, kust see paiskub välja. Nüüd arvatakse, et valged augud häviksid väga kiiresti, sest neist väljapaiskunud mateeria kuhjuks ja moodustaks musta augu, mis lõpuks neelaks ka tolle valge augu.

Kuigi valged augud paistavad lahendavat energia jäävuse probleemi, on nende olemasolu seni täiesti oletuslik, sest see paistab rikkuvat termodünaamika teist seadust.

Peale selle arvatakse, et kui ussiaugud on olemas, siis on nad väga ebastabiilsed.

On olemas ka oletus, et kvasarid ei ole tegelikult ülimassiivsed mustad augud, vaid valged augud.

On ka spekulatsioon, et Suur Pauk on valge auk. Valge augu puhul eeldatav singulaarsus on küll sarnane, kuid erinevus on selles, et Suure Paugu teooria järgi enne Suurt Pauku midagi ei olnud.

Võib olla tekib valge auk siis, kui kollapseerub antimateeriast täht.

Jorma Saarni, Blake Temple ja Koel Smoller on uurinud universumi mudelit, mille kohaselt me elame valge augu sees olevas mustas augus.


Lisaks musta augu kohta

Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii tugev, et igasugune mateeria sealhulgas valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont.

Must auk tekib siis, kui väga suure tähe tuumakütus on lõppenud ning tähe sisemusse suuantud gravitatsioonijõu ja tuumareaktsioonidest tekkiva rõhu tasakaal saab rikutud. Täht kollapseerub, vajudes oma enese raskuse all lõkspinna taha, kogunedes ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust, selle piirkonna tihedus läheneb lõpmatusele ja seda nimetatakse singulaarsuseks. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi.


Kuigi must auk iseenesest ei ole nähtav, siis valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks. Kuna must auk on üldjuhul pöörlev objekt, siis lähtuvalt teooriast on musta augu pöörlemistelje poolused võimelised mateeriat emiteerima ja sealt lähtuvad teineteisele vastassuundades võimsad kiirgusvood ümbritsevasse ruumi. See protsess viib musta augu hääbumiseni.

Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Seda välimist piiri tuntakse ka Schwarzschild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzschild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse. Sama suuruse iseloomustamiseks kasutatakse ka terminit Schwarzschild'i raadius:

r_s = {2\,Gm \over c^2} ,

kus G\! on gravitatsioonikonstant, m\! on objekti mass, ja c\! on valguse kiirus. Maa massiga objekti kohta oleks Schwarzschild'i raadius 9 millimeetrit, niisiis nööpnõelapea suurune.

Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused. Aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses ning seal võib esineda kõige kummalisemaid nähtusi. Kaob põhjus-tagajärg printsiip ja valitseb nn. kvantgravitatsioon. Teoreetilise füüsika uuringud, mis selle valdkonnaga tegelevad, on praegu alles algelised.

Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Hawkingi kiirguse käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale.

On avaldatud ka arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise ruumidimensiooni. Samuti on arvatud, et mustad augud on nn. "ussiurgete" sisse- või väljapääsud. Need hüpoteesid on ilmselt tingitud sellest, et mustade aukude kohta on tänapäevalgi vähe teada.

Musta augu läbilõige on skemaatiliselt kujutatud alloleval pildil.

Skeem on pärit lehelt Black Hole Anatomy ja seda on lubatud kasutada vastavalt litsentsitingimustele, millega on võimalik tutvuda lehel Notice to Users







































Vasta
Huvitav teooria mustade aukude kohta.Arvatakse,et tegemist on avaustega teistesse universumitesse või ka teistesse kohtadesse meie universumis-

Black holes are ‘portals to other universes,’ according to new quantum results

http://themindunleashed.org/2013/11/blac...other.html
Vasta
Professor Hawkingi möödunud nädalal ilmunud teaduslik uurimus pälvis ülemaailmset tähelepanu, kuna sedastas uue teooria, mille kohaselt mustad augud võivad tegelikkuses toimida pigem nagu „hallid augud“ ning et nn sündmushorisondid ei pruugi täielikult hävitada kõiki mateeria vorme, vahendab Science Recorder.
[---]
Ehkki avastus ei kujuta endast eriti suurt murrangut, leiab Hawking ise, et tema välja pakutud esialgne sündmushorisondi-mudel oli tema teadlasekarjääri kahetsusväärsemaid eksitusi.

Fortes
Vasta
See oligi kahtlaselt mustvalge stenaarium. Päris elus esineb selliseid vähe - on pigem iseloomulik teooriatele.
Vasta
(06-09-2007, 16:32 )Uitaja Kirjutas: mina arvan et kui peaks kunagi sisenema Musta Auku, siis sa väljud sealt teistsugusena...kas siis energiana, uue tähena vms kusagil kaugel eemal...
Lugesin, et sügavamale musta auku liikudes tõmbub ruum aina enam kaardu ja on musta augu keskel lõpmatult kaardus. See on singulaarsus. Aeg ja ruum kui ideed kaotavad oma tähtsuse ning füüsikaseadused enam ei kehti (sest põhinevad ruumi ja aja mõistete kasutamisel).
Keegi ei tea, mis tegelikult toimub.
Siin aga fantaasiat selle kohta, mida näeks see, kes jälgib ohutust kaugusest, kuidas keegi musta auku kaob.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/mis-ju...d=72020695





Vasta
Siin teemas on paar korda mainitud Hawkingu radiatsiooni, mis peaks olema hüpoteetiline mustast august väljuv kiirgus. Katseliselt või vaatluslikult seda kiirgust siiani tuvastatud pole, aga see ei ole ka väga hämmastav. On ju mustad augud väga raskesti vaadeldavad ja Hawkingu kiirgus neist, kui see hüpotees tõene oleks, oleks kaduvväike.
Kui kellelgi tekib nüüd küsimus, et kui palju siis mustad augud Hawkingu kiirgust väljastavad, siis sellele küsimusele annavad Hawkingu võrrandid konkreetse vastuse. Nende võrrandite põhjal on keegi netti üles riputanud ka lihtsasti kasutatava kalkulaatori LINK.

Selle kalkulaatori järgi tuleb välja, et näiteks miljardi tonnine must auk kiirgaks pidevalt välja energiat umbes 350 megavatti. Samas oleks see must auk vaid umbes heeliumi aatomi tuuma suurune. Ning aatomi tuum on väga-väga väike. Selle musta augu temperatuur oleks üle saja miljardi kraadi (Celsiuse või Kelvini skaalal) ja eluiga oleks tal natukene üle kahe trilioni aasta. Peale seda oleks see must auk aurustunud ja järgi ei jääks midagi.

Tuhande tonnine must auk aga kiirgaks välja esimese sekundi jooksul umbes 84 gigatonnise tuumapommi jagu energiat. Eluiga oleks tal 85 sekundit ja väljastatav energia kasvaks pidevalt. Massi vähenedes 230 tonnini oleks tema eluiga vaid üksainus sekund ja selle sekundi jooksul vabaneks väääga palju energiat. Umbes 5000 gigatonni jagu. Kalkulaator annab vastuseks küll vaid 1600 gigatonni sekundis, aga see on ilmselt energiaväljundi väärtus viimase sekundi alguses, mis kasvab viimastel momentidel oluliselt.

Nende arvudega saab illustreerida Hawkingu ennustust, et pisikesed mustad augud on väga kuumad ja lõpetavad oma elu suure pauguga. Vähemalt inimskaalal, erinevate noovadega seda pauku võrrelda muidugi ei saa. Need näited kõlbavad ka illustreerima väidet, et kui inimesed suudaksid kogemata pisikese musta augu valmis teha, siis teeb see momentaalselt väikese paugu ja on järgmisel hetkel kadunud. Selles mõtes pole pisikene must auk väga ohtlik.

Olen lugenud hirme, et see pisikene must auk võib hakata enda ümber olevat ainet neelama ja selle arvelt kasvama. Hawkingu võrrandite seisukohast seda karta pole. Kui isegi miljardi tonnine must auk on vaid paari prootoni suurune ja sealt tuleb välja megavatte energiat, siis sinna sisse küll midagi ei lähe. Sellist musta auku võiks ulmelise mõttena kasutada ehk mingit sorti elektrijaamana. Kui see oleks orbiidil näiteks. Viskad aga mingit ainet sisse ja välja tuleb energia gammakiirte näol. Auku tuleb vaid hoida piisavalt massiivsena, et see liiga palju kiirgama ei hakkaks. Mugav, kas pole. Paraku ei oska keegi ette kujutada kuidas suruda midagi nii väikesesse auku, kui see samal ajal pöörases tempos energiat kiirgab. Samas ei oska ka keegi ette päris täpselt ette kujutada, et kuidas seda musta auku üldse valmis teha esimese hooga.



Niipalju siis aga väikestest mustadest aukudest. Mis puudutab suuremaid, päikesest kolm korda kuni miljardeid kordasid suuremaid, siis nemad kiirgavad Hawkingi järgi välja äärmiselt vähe energiat. Ning nende eluiga on äärmiselt pikk. Arvatakse, et kui universum paisub praeguse trendi järgi, siis umbes saja miljardi aasta pärast on ainsad energiat kiirgavad kehad universumis needsamad suured mustad augud. Selle ajajärgu algust vaadatakse mõnikord ka, kui elu võimalikkuse lõppu universumis.


[fantaasia]
See viimane mõte ei pruugi aga olla päris täpne, isegi kui kõik füüsikalised eeldused selleks paika peaksid. Umbes 10^-31 vatti energiat (kümne Päikese massiga musta augu kohta) tundub olevat äärmiselt vähe, kaugelt vähem ükskõik millist tüüpi elu alal hoidmiseks, aga see võib-olla vaid tundub nii. Üks trikk, mida elu võib-olla suudaks siinkohal rakendada, oleks enda protsesside drastiline aeglustamine. Näiteks 10^31 korda aeglustamine. Sellisel juhul kiirgaks see must auk välja energiat umbes ühe vati tajutava tunni kohta. Sellise energiaga saab juba midagi teha. Vähemasti siis, kui silmas pidada teoreetiliselt minimaalset energiakogust, et liigutada üks andmebit teise asendisse.

Ühe vatiga saab liigutada palju bitte, eriti aga universumis, mis on peaaegu täielikult pime. Nimelt on teoreetiline minimaalne energiakogus ühe biti liigutamiseks otseselt seotud keskonna temperatuuriga ja praegu on universumi temperatuur umbes 2.7 kelvinit - see on kosmilise mikrolaine taustkiirguse temperatuur. Kui see 2.7 kelvinit näiteks 10^-10 kelviniga, siis saab ühestainsast vatist miljardeid kordasid rohkem kasulikku tööd kätte. See eeldab küll kõigepealt teoreetilise piiri saavutamist minimaalse energiakulu osas ühe biti liigutamiseks ja kehtib vaid sellessamas arvutuslikus kontekstis. Kui see mõttekäik aga natukenegi paika peaks, saaks teoreetiliselt maksimaalse efektiivsuse saavutanud arvutusmasin kasutada tänapäeva ekvivalendis mega- või gigavatte energiat.

Kui nüüd eeldada, et sellesama musta augu eluiga on 10^77 aastat ja tajutava aja kulg on aeglustunud 10^31 korda, siis tajutavalt kestab seesama must auk veel umbes 10^46 aastat. Ning kui enda protsesse edasi aeglustada, siis saaks tajutavat energiat tõsta, vahetades seda musta augu eluea tajutava vähenemise vastu. Aastaid, mida energiaks vahetada, ju jagub kuhjaga. Tõstes musta augu tajutava energiakoguse tänapäeva Päikese energiaväljundini, jääks ikka veel järgi 10^20 aastat. Seda oleks kaugelt rohkem, kui arvatavad 100 trilionit aastat, mis kulub universumi pimedaks muutumiseni praegusest hetkest.

Miks ma siinkohal sellise veidrana näiva mõtte välja käisin?
Hiljuti juhtusin vaatama Isaac Arthuri nimelise tegelase samanimelist Youtube kanalit, kus ta käis selle mõtte välja ja pakkus, et koos universumi "kustumisega" umbes saja miljardi aasta pärast ei saabu mitte tsivilisatsioonide lõpp, vaid nende õitseng ja kuldiga. Sellel mõttel on veel vähemalt üks huvitav kõrvaleffekt. Nimelt on praegu tähtedevahelise suhtluse suureks takistuseks valguse kiirus, mis tekitab vähegi kaugema suhtluse sisse tohutud ootamise ajad. Kui aga mingi tsivilisatsioon aeglustaks enda tajutavat aega näiteks 10^31, korda, muutuks suhtlus kaugete piirkondade vahel sisuliselt reaalajaliseks. Mis iganes universumist tolleks ajaks järgi on - see oleks ühendatud vahetu suhtluse kaudu ka siis, kui valguskiirus jääks igaveseks ületamatuks piiranguks. Ning selline olukord jääks kestma väga-väga pikaks ajaks.
[/fantaasia]


Kui see fantaasialend vähegi huvitav tundus, siis soovitan kindlasti heita pilk peale Isaac Arthuri kanalile, sealt leiab huvitavaid ja hästi läbi mõeldud arutlusi, mis on veenvalt põhjendatud ja tänapäeva teadusele ustavaks jäävad. Ka sellistes esmapilgul rangetes piirides saab lasta fantaasial lennata ikka väga kõrgelt ja temaga kaasa mõelda on äärmiselt huvitav. Kas te näiteks teadsite, et tähe (või terve galaktika) liigutamine mingis suunas pole üldse üleliia keeruline piisavalt arenenud tsivilisatsioonile? Selleks on põhiliselt väga palju aega tarvis, isegi mingit põhjapanevalt uut teadust pole vaja.
Kas te aimasite, kui hoomamatult suure tsivilisatsiooni saab rajada kasvõi üheainsa tähe ümber? Kui ulmeraamatud räägivad mõnikord galaktilistest impeeriumitest miljonite planeetidega, siis kasvõi Päikese ümber saaks Maa orbiidi raadiusele rajada Dysoni parve, mille päikesevalgust saav pindala oleks üle saja miljoni korra suurem Maa omast. Materjali selleks Päikesesüsteemis leidub ja kui väga vaja, saab Päikest ka kaevandada. Suuri tähti lausa peaks kaevandama, nende noorendamise eesmärgil ja vältimaks nende supernoovaks minekut. Ning jällegi, mingit väga põhjapanevalt uut teadust pole selleks vaja. Küll aga palju aega.
Aga kui tahta ehitata üht väga suurt arvutit ja teadust natsa venitada, siis saaks Päikese ümber ehitada matrjoška-aju. See oleks superarvuti, millest suuremaks oleks üht arvutit keeruline ehitada. Tervete galaktikate jagu selliseid kokku ühendades ja info liigutamise ootamisaegadest kuidagi üle saades, neid siiski vältida suutmata, saaks see ehk pea-aegu võistelda selle kustunud universumi monstrumiga, mis ehk kunagi väga kauges tulevikus võiks realiseeruda. Kuigi ei, natukene mõeldes tundub siiski, et kustunud universumis peaks jõudlust olema palju rohkem. Nii suur võib võib olla mustade aukude potentsiaal.

See viimane osa postitusest oli ka muidugi fantaasia, mainin igaks juhuks üle veelkord.
Vasta
Saates „Eesti eso“ käis seekord külas Tartu Ülikooli astrofüüsikaprofessor Peeter Tenjes.

https://podcast.ee/eesti-eso/59-peeter-t...alik-olla/

Aine tihedus on seal lõpmatult suur ja  mõõtmed lõpmatult väiksed. Mitte midagi sealt välja ei pääse peale Hawkingi kiirguse.

Neid on erinevat tüüpi - stellaarsed ja reliktsed. Stellaarseid on juba avastatud kaudsete märkide järgi. Need tekivad piisava suurusega tähe kokkuvarisemisel omaenese raskuse all.
Reliktsed on suure paugu käigus tekkinud, aine oli algselt väga tihe, ebaühtlaselt jaotunud ja mõned kohad olid nii tihedad, et neist tekkisid mustad augud. Seda tüüpi veel avastatud ei ole, kuid teoreetiline võimalus nende olemasoluks on olemas. Väiksemad "auravad" ära; mida väiksem must auk, seda rohkem ta aurab (Hawkingi radiatsioon). Galaktikate keskmetes on hiiglaslikud mustad augud. Reliktsed mustad augud on ka üheks võimalikuks tumeaine kandidaatideks. St tumeaine = mustad augud ?

Mustade aukude kokkupõrkeid tehakse kindlaks gravitatsioonilainete abil.

Musta augu ohtlikkus. Kõige väiksem must auk võiks teoreetiliselt olla kolmekordse Päikese massiga. Selle Schwartzhildi raadius (ehk kaugus, millest alates on keha pöördumatult musta auku neelatud) on umbes kümmekond kilomeetrit. Saja kilomeetri kaugusel sellest aegruum seal ei ole enam praktiliselt üldse kõver, on aru saada küll, et mingi keha seal on, kuid gravitatsioon enda poole ei tõmba. Kolme Schwartzhildi raadiuse peal  veel on võimalik stabiilne ringorbiit, st praeguse näite puhul ca 30 km peal.

Päikesesüsteemis ei arvata ka väikestki musta auku olema.

Aja suhtelisusest. Isegi GPSi satelliidid pevad juba arvestama Maa gravitatsiooni mõju aja kulgemisele. Kui seda ei arvestataks, siis ühe tunni jooksul hakkaks GPS valetama 400 meetrit.

Ussiaukudest. Ajas rändamine aja suhtelisuse fenomenile tuginedes. Ühes piirkonnas moodustub must auk, sellele vastandiks moodustub kuskil mujal nö valge auk, ja tekib "tunnel" nende vahele - sellest ma päriselt aru ei saanud, mille tõttu valge auk tekib - sissepääs ja väljapääs. Ussiauk aga kaob ära niipea kui mingi keha sinna sisse läheb. Stabiliseerimise võimalusi uuritakse.

Minu jaoks kõige huvitavam osa oli see, kus räägiti ajarännu paradoksist, mis seisnes selles, et rändad minevikku ja tapad oma vanaisa ära. See pole aga võimalik, sest võimalikud on ainult kerged kokkupuuted (kooskõlalisuse printsiip füüsikas), ainult sellised versioonid realiseeruvad füüsikas, mis arvestavad süsteemi kui tervikut. Realiseeruda saab ainult selline variant, kus sa näed eemalt oma vanaisa, kuid mingit suurt mõju sa talle avaldada ei saa põhimõtteliselt. Suurem mõju rikuks juba süsteemi terviklikkust, st keeraks midagi juba niivõrd sassi, et süsteem ei suuda seda lahendada ja seetõttu sellised asjad on võimatuks tehtud. ???

Ja ühtteist veel.
Vasta
Loen praegu Neal Stephensoni "Seveneves" nimeliset raamatut. Tegu on ulmeraamatuga, aga kõik teadusse ning füüsikase puutuv on seal esitatud äärmiselt tõetruult. Ainsaks sündmuseks, mida teadus otse ei toeta, on seal reliktse musta augu kokkupõrge Kuuga. Või isegi mitte niivõrd kokkupõrge, sest raamtus toimetavad teadlased arvavad, et must auk tabas kuud, läbistas selle, ning väljus teiselt poolt, ise oluliselt aeglustumata. Kuu aga lõhenes selle tulemusena seitsmeks suureks "killuks" mis küll üksteisest väga kaugele ei paiskunud. Kuu killud jäid tiirlema ümber ühise massikeskme, ning Maale see tegelikult mingit otsest ja kohest mõju ei avaldanudki.

Reliktsed mustad augud on praeguse seisuga teaduse seisukohast võimalikud, aga mitte tõenust leidnud nähtused. Kui nad aga peaksid olemas olema, siis võivad nad vabalt olla näiteks rusika suurused ja pea-aegu avastamtud, kui nad just millestki parasjagu läbi ei lenda. Õnneks pole aga ka tõendeid, et taolised sündmused (läbistamised musta augu poolt) on meie päikesesüsteemi kehadega aset leidnud.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7(current)


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Universumis on auk sees Hallucigenia 36 14,152 21-04-2015, 16:45
Viimane postitus: Müstik
  Cern - must auk Maa peal pixel3 2 4,375 27-04-2006, 16:57
Viimane postitus: zed
  Meie galaktika keskel on tohutu must auk? loom 35 12,819 02-11-2005, 21:28
Viimane postitus: Hallucigenia

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat