[T11ger]

Teadlane: tulnukad sarnanevad kõiges inimesele
http://forte.delfi.ee/news/teadus/teadla...gle+Reader

[Müstik]

Pealkiri on vale pandud, tegelikult sarnanevad tulnukad oma paheliste iseloomuomaduste poolest inimestele, mitte välimuselt. Nad ainult meenutavad natuke ehk välimuselt inimesi.
Kirjutasin selle artikli kohta juba teemas Galaktiline inimene.



[Muudetud: 27-1-2010 Müstik]

[Hallucigenia]

Simon Conway Morris: " ... Ma ei usu, et tulnukas võiks olla mingisugune plönn.”
Oh, jah ... SCM uskumine või mitteuskumine läheb tulnukatele, võib arvata, suht vähe korda. Meenub kunagi loetud ulmekas (paraku ei autor ega nimi, ehk oli Lem aga pole päris kindel), kus üks selline "plönnteadlane" (SCM-st vägagi erinev) veenvalt "tõestab", et mõistuslik elu Universumis vaid temale sarnaneda saab. Vähemasti sama veenvalt kui SCM.

[villu]

Universumi sünd andis ajale suuna


Sean Carroll on California Tehnikainstituudis töötav kosmoloog, kes oskab tänapäeva teaduse pööraseid ideid hästi põnevalt ka laiemale publikule ette kanda. Ta on sel aastal avaldanud populaarteadusliku raamatu, kus ta mõtiskleb aja olemuse üle.

Carroll imestab, miks ajal on kindel suund. Miks me tajume minevikku ja tulevikku nii erineval moel? Miks me minevikku mäletame, aga tulevik näib kui tundmatu maa? Ta leiab, et põhjus on entroopia kasvus: korra kahanemises ja korratuse suurenemises, mis meie universumit iseloomustab.

Piltlikult öeldes, kui meil on käes korralik terve toores kanamuna, siis me võime selle kergesti lõhki lüüa ja saada korratu plöga. Aga korratust plögast korralikku muna enam kuidagi tagasi ei saa.

Tuleb välja, et meie universumis olid alguses asjad vägagi korras, aga ajapikku võtab võimust korralagedus. Ja suund korrast korratusse defineeribki suuna minevikust tulevikku.

Seda kõike aimas muide juba üle saja aasta tagasi Ludwig Boltzmann. Aga Boltzmann ei teadnud midagi tänapäeva kosmoloogiast ja Suure paugu teooriast. Sean Carroll seevastu teab. Ta oskab ka küsida, miks ometi universum siis otse Suure paugu järel kohe nii korrapärane oli.

Siit kandub Carroll edasi spekulatsioonidesse, mida praegu teaduslikult kontrollida ei saa, aga mis on siiski päris huvitavad. Ta arvab, et meie universum on võrsunud ühest suurest ja iidsest emauniversumist. Ja et selliseid tütaruniversumeid sünnib palju, ja mõned neist on juba sündides korrapäratud, mõned, nagu meie oma, aga üsnagi korrapärased.

Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsiooni AAAS aastakonverentsil San Diegos juhtis Carroll ka samateemalist sessiooni.

Intervjuud Sean Carrolliga kuuleb mõnes peatses Labori saates.



http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=53&id=1615

[-booO-]

inimesed elavad purgis ja ei saa sellest aru, kuna nii on kasulik nendele, kes tipus seisavad.
eks läbi meedia ja muude ühiskonna vormijate on sellega pikka aega mönusalt vaeva nähtud kah.

[Andres K]

Kõige tekkimisega seotud teemas jäävad eriti paljud otsad lahtiseks ning seletamatuks. Ent samas tehakse sageli niisugune näga, nagu teataks kõike.
Aga mis on inimese elu mõte? Võib- olla on see ka liiga konstruktiivne küsimus- ehk elame siin mingi x- kogemuste pärast...
Üks asi on mulle selge: Inimese elu mõte ja ülesanne ei ole võistlemine ning rivaalitsemine. Ja kui selles osaletakse, on see vaid mäng, mis ei määra hinnanguliselt midagi. Ja pole mõtet eriti palju ennast teistega võrrelda, sest meie isiklik programm on unikaalne.
Võimalik, et inimene on sündinud siia selleks, et midagi õppida, midagi ise ütelda. Võimalik, et enne kehastumist on paljuski juba kokku lepitud.

[Müstik]

Vat seda ma olen isegi mõelnud, et enne taaskehastumist on tehtud mingid kokkulepped ja inimesed tulevad Maale tagasi (eriti aga suured vaimsed meistrid) mingi kindla eesmärgiga - muuta see maailm paremaks ja vastuvõetavamaks.

[Umbrohi]

Algselt postitas Lotharius


Aga jah kui füüsika seisukohast võtta, siis energia ei teki ega kao vaid ainult muudab olemust, mis eeldaks kõige igavikulist eksisteerimist.

vot see fakt ajab mind kõige rohkem närvi. kuidas sai miski kuskilt alata, kui see miski on koguaeg olemas olnud.
elu "tekkimise" kohta ei ole mul veel täiesti läbi töötatud teooriat, kuna tean liiga vähe veel.

aga ühes asjas olen ma täiesti kindel, et Jumalat kui sellist pole olemas. on ainult inimese enda tahtejõud.
maisaa aru kuidas üldse tänapäeval enam kristlus eksisteerida saab.

[Andres K]

Jumalat mõistetekse erineval moel. Et teda lõpuni defineerida, selleks jääks sõnadest puudu.
Kui Jumala mõiste on olemas, kuidas saab siis väite, et Jumalat pole. Mis asju siis veel maailmas olemas pole?
Miks kristlus tänapäeval ei peaks eksisteerima? Ja kas tänapäev on nii kangesti ammustest aegadest targem? mida see teadus ja tehnika siis ikka nii kangesti andnud on, kui maailmas peetakse sõdu ja ei taheta elementaarseidki globaalprobleeme lahendada. Kas Budha poolt väljendatud illusioonide maailm on siis tänapäeval väiksem kui vanadel aegadel? Vaevalt.
Jah, kristlik ajalugu pole suurtest vigadest prii, ent kristluse põhisõnum on ju positiivne. Kristlusel on kindlasti maailma tasakaalustav jõud. Materialismil pole ju sellele midaga paremat vastu panna.

[Umbrohi]

okei, Jumala mõiste on olemas, aga seda tõlgendan mina pigem tahtejõuna või eneseusuna. ma nimetaks seda isegi alateadvuse lollitamiseks, kui selline asi võimalik on.

ma ei ütle et kristlus halb on, las ta olla, aga ma ei saa aru inimestest, kes tõsimeeli seda usuvad ja levitavad.

[Anonymous]

Algselt postitas Andres K
Jah, kristlik ajalugu pole suurtest vigadest prii, ent kristluse põhisõnum on ju positiivne.

Jah, kommunismi põhisõnum oli ka ju positiivne, aga välja tuli räige stalinistlik terror. Ei tea miks? Aga võib-olla sellepärast, et liiga naiivne süsteem lüüakse kohe uppi. See leiab koheselt ärakasutajaid. Jõu kasvades kasvab ka vastutus - ei saa ikka eluks ajaks lapseks jääda...

P.S. Iga inimene on võimeline teisele head tegema, selleks ei pea end kristlaseks tituleerima. Aga kui seda teha, siis tähendab see, et sa peaks nagu kogu aeg altruistlik olema ja see sund, programm, teeb inimesest ohvri. Sa ei tohiks nagu enam eristada asjaolusid ja erinevaid olukordi.


[Muudetud: 7-17-2010 Mugen]

[Umbrohi]

P.S. Iga inimene on võimeline teisele head tegema, selleks ei pea end kristlaseks tituleerima. Aga kui seda teha, siis tähendab see, et sa peaks nagu kogu aeg altruistlik olema ja see sund, programm, teeb inimesest ohvri. Sa ei tohiks nagu enam eristada asjaolusid ja erinevaid olukordi.


[Muudetud: 7-17-2010 Mugen]

nõus, eriti meeldib mulle esimene lause.

[Andres K]

Ma ise ka ei arva, et kõik peavad kristlased olema. Soovitan lugeda uut ja huvitavat raamatut " Maailma usundid." Mu enda nägemnus on see, et religioonid on analoogsed. Ka sihuke "religioon" , nagu oma usk.
Paraku jooksis kommunism kiiresti upakile. Ilusad ideed võisid seal kesta imelühikest aega. Kommunistidel oli vaja väga kiiresti rahulikke kodanikke tappa. Õudne barbaarsus ikkagi. Kõik see kirikute lõhkumine, oma rahva hävitamine, represseerimine.
Kristlus on ajaloo jooksul ämbrisse astunud, kuid on nendest ka välja tulnud. Igal perioodil on olnud tõsikristlaseid. Ja paartuhat aastat on vastu ka peetud.
Pole saanud aru, et kristlus sunniks koguaeg altruist olema. Kui ennast ei armasta, siis ei armasta ka inimest, sest ise ollakse inimene. Ja enesetapp on ju ka inimese tapmine. Võib-olla nüüd läks jutt liiga laiali. Eneseteotamine on inimese teotamine.

[Umbrohi]

kindlasti ükshetk võtan kätte ja loen huvi pärast usundite kohta, aga siiski ma ei tunnista ühtegi religiooni ega usku. miks pean ma uskuma midagi, mida keegi teine mulle on rääkind, mis siis et ta on vaimulik ja kõik teised teda usuvad. ma ei mõista, minu arust peaks iga inimene iseennast uskuma ja austama, nagu nad oma jumalatega teevad. minu arust on inimene kõige tähtsam, planeedil Maa vähemalt. mis mõtet on elada kellelegi teisele, teenida kedagi teist.

[Savipats]

Igaüks loob ise oma maailma enda ümber. Kui sa oled paadunud kristlane, siis sa ka selleks jääd, sa ei puutu eriti kokku teiste usunditega, kuna see, mis sind ümbritseb, on juba piisav. Miks otsida midagi uut, mis kõik asjad taaskord pea peale keerab? Mis on kristlusel viga? Seal on piibel jpm. taevas, põrgu... kõik on organiseeritud. Jälgi jumala sõna ning sind saadab õnn, sulle on garanteeritud koht taevas Isa majas. Miks peaks inimene end frustreerima ja kurssi viima KÕIGI teiste usunditega jms? Ta elab oma illusioonis ja kõik töötab, v.a. peretülid etc. Elu on lihtne ja sul on eesmärk.. Aga kui inimesel pole sihti.. mis siis saab? Ma võin mõne näite tuua... Andres K (loodan, et Sa ei solvu.. ma tegelikult ei tunne Sind reaalselt, aga sobiksid siia vähemalt selle põhjal, mis olen Su postitustest lugenud - alati võin eksida) - väga huvitav mees.. ta küsitleb kõike, mis on mõiste, mis on mõiste taga, mis on jumal, mis lõi jumala ja kindlasti on ta mõtetest läbi käinud ka et kus on universumi piir, mis on piiri taga ja mis on selle piiri taga asetseva taga jne jne jne... See kõik aga ei oma ju tegelikult tähtsust, kuna inimesel pole selle teadmisega midagi peale hakata. Raisatakse aega ja energiat, et arutleda ja spekuleerida asjade üle, mis on ja jäävad veel pikaks ajaks kättesaamatuks ning ausaltöeldes mõttetuks. Nendest küsimustest tuleks loobuda, kuna inimene (me teame, et oleme arenenud väiksematest mikroobidest miljonite aastate jooksul) pole tõesti mõne Vanamehe ehk Jumala poolt loodud. Me oleme kõigest gramm kaugemale arenenud ahv, kuid kas ahv suudaks mõista seda, mis paneb tööle pirni? Ei.. kuidas siis meie peaksime suutma mõista seda, mis paneb tööle tsipa suuremaid asju, nagu gravitatsiooni või plancki konstanti (arv, mida ei suuda keegi seletada..Tekib ka küsimus, mis määras selle väärtuse?) See käib meile üle jõu. Kui uskuda millesegi suuremasse, jumalasse... siis ma kirjeldaks teda nii: miski, mis pani kõik funktsioneerima. Ma olen palju mõelnud, miks maakera nii tasakaalus on...kui miski läheb liiale, tuleb alati mõni teine asi, mis asja balanssi lööb.. see süsteem on nii täiuslik ja selle autor on minu arust Jumal ja meie oleme lihtsalt üks instrument sellest Jumala sümfooniast. Aga ma arvan, et me elu on ette määratud (nagu noot noodiraamatus, aga tämber ja kõla on Sinu enda teha) just seal samas, piiride taga.. kust tulles me juba teame, kuhu peame sündima ja mis valikud meid ees ootavad.. Kui meie oleme siia sündinud, siis tuleks usaldada Jumalat ja tuleks tegeleda sellega, mis on meil nina ees... ehk siis meie endiga ja meid vahetult ümbritsevaga. Tuleb tegeleda teiste inimeste vaheliste suhete ning tunnetega, tuleb õppida elama ja tuleb kogeda.. kuna kogedes tuleb kogemus ning ka tarkus. Kõige mugavam on seda teha aga siis, kui on kindel siht, mida järgida.. a la - tahan saada tulevikus arstiks, lähen homme ülikooli õppima, ehk kohtun seal oma tulevase naisega, saan lapsed ja elan rõõmsalt.. kuni suren ja ma NAUDIN seda. Selle asemel, et põgeneda ja vaadata kaugustesse.. unistades paremast elust, uutest võimalustest. Peamine on usaldada Jumalat ja järgida oma teerada, kuhu ta Su on pannud. Ela oma elu nii nagu saad, võta sellest kõik ja naudi, kuna üks päev see lõppeb nagunii, kui raisata mõttetult suur osa ajast asjadele, mis nagunii jäävad käeulatusest välja, siis minu mõistuses on selle nimi tühi töö.

Hirmus pikk jutt tuli, sõudsin sellega ühe mõtte juurest teise juurde, kuid loodan, et saite aru.. teksti lõpus õppisin ka ennast paremini tundma, ka mina olen selline unistaja jne, kuid kõike tuleb teha normaalsuse piirides. See tähendab, et spekuleerimine pole halb aga sinna ei tohiks liiga sügavale vajuda... Võibolla ehk natukene rumalad mõtted.. aga ma ei kavatse enam nii pikka pikka postitust ctrl+a deleteda :S

[Umbrohi]

vb veits offtopic, aga okei ma saan aru et igaüks usub mida tahab ja keda tahab, aga miks on inimesel teenida või kummardada kedagi keda ei saa täielikult tõestadagi, miks ei võiks inimene uskuda ennast ja kummardada iseenda jõudu... veits segane, aga loodan et saate mu küsimusest aru.

[Savipats]

Umbrohi.. ma toon siia ühe analoogia.. sest need meeldivad mulle
See, et sina ei suuda tõestada, et mina sul öösel akna katki viskasin, ei tähenda, et seda ei juhtunud, kuna tagajärjed on olemas - katkine aken ja kivi seal kõrval (jätame näpujäljed jms hetkel siit välja)
Universum on loodud, suur pauk toimus, alguses oli planeetide evolutsioon, tekkisid igasugused RNA'd ja aminohapped jms ning lõpuks tekkis DNA ning inimene.. meie oleme tagajärg. Me ei tea, kes või mis oli selle autor, aga miski seal on.. ja see ongi jumal

On palju inimesi, kes usuvad endasse ja oma piiramatutesse võimetesse. Tehakse trenni, nähakse vaeva, et saavutada midagi imelist ja erakordset.. on see siis loodusega rinda pistmine või siis mõni võistlus teiste inimestega.. ma kahtlen, et keegi kuulus sportlane oleks saanud kuulsaks ilma vaeva nägemata.. aga miski motiveeris neid ja paljuski mängis rolli usk iseendasse. Aga kui mängu tulevad suuremad küsimused, mis saab elust peale surma jne.. siis ei saa see surelik inimene olla enam kõike keskpunkt, peab olema midagi, mis võtaks ohjad üle.. seega pöördutakse erinevate teooriate juurde.. olgu siis New Age või Kristlus või hoopis miskit muud.. Aga inimesel on alati üks vabadus.. see on valikuvabadus.

[Umbrohi]

tõsi, tõsi. mina isiklikult arva, et see "miski" on energia, tohutu energia. nojah siis võib sedagi jumalaks nimetada aga ma just mõtlesin tegelikult seda jumalat keda kristlased tunnistavad. nagu "see tüüp kes taevas elab ja teab kõik".


mul tuli siuke mõttesähvatus, et kuskilt keegi kirjutas et energia ei teki ega kao, mis on tõsi, see ainult muudab oma olemust, kuju vms. ja peale "surma" muutub inimene teistlaadi energiaks. aga mis on energia üleüldse siis. apii kui segane maisaa enam aru. pean rohkem mõtlema. homme parandan ennast

[Savipats]

Energia on keha võime teha tööd.

"tüüp taevas" on jah, minu arust traditsiooniline lähenemine... aga paraku ei usu isegi kristlased seda päris nii, nagu ma aru olen saanud.

[Umbrohi]

no seda ma tean. see on lihtsalt kiire seletus.

aga kristlased tänavad jumalat kui midagi hästi läheb või kui nad millegiga hakkama saavad, ja nad teevad seda südamest. nad peaksid ennast tänama kui üldse kedagi, nad ise tegid ja saavutasid, ilma jumala abita.

[Savipats]

Jumal on see, kes lasi sel juhtuda.. vedas, et auto alla ei jäänud.. vedas, et süda üles ei öelnud.. vedas, et kohtusid õigete inimestega. Kas vedamine/õnn või jumal? Otsusta ise..

[Andres K]

Mõtteid mitmesuguseid ja üsna raske on valida , kustkohast peale hakata.
Mis puudutab seda, missuguste küsimsue vastu inimene huvi tunneb, on maitse asi. Kuna me oleme siin maailmas juba olemas, siis me ju tegevsueta pole. Mis siis, et olen harrastanud üsna palju mittemõtelmist ning tegevusetust. Aga kuna me niikuinii midagi teeme, siis me valime selle, mis on enda jaoks huvitav. Ja kui mulle ja mu sõpradele meeldib filosofeerimine ja teistele meeldib
jalgpall, mis seal siis halba on. Ma ei ütlegi, et küsimuse puhul oleks tähtis eesmärk. Iga protsess ja küsimine ja vastamine
on juba iseenesest huvitavad. Ma ei arvagi, et sõnadega me jõuame kõike seletada. Aga need arutelud on mängud. Inimesi paeluvad erinevad mängud. Kui miski on minu jaoks huvitav, siis pole kellegi teise asi väita seda, et see pole huvitav ega tähtis.
Aga mis puudutab kristlust, siis kõrgemal tasandil toetub see arusamaamisele, mitte käskudele- keeldudele, millest aru ei saada.
Kristlus polegi käsuõpetus. Ja taevariik pole tulevane ööklubi
piima- ja pudrumägi või shokolaadi ja shampusega erootiline massaaz- taevariik on pigem seisund ja seestpidi meie sees, sõltumatu rahu.
Ega õige usklik- minu arust- ei teegi ägedat propagandat ega sunni teistele oma õpetust peale. Usu juurde minnakse ise, kui tahetakse. Ja kes sinna lähevad, nende üle pole vaja minu arust kohut mõista.

[Umbrohi]

ei. ma ei usu tegelikult et on olemas õnn ja ebaõnn, on elu. läks nii siis läks, kas läks hästi või halvasti, selle taga pole mitte kedagi. kõik juhtub et juhtuks midagi edasi.

[Umbrohi]

taevariik on pigem seisund ja seestpidi meie sees, sõltumatu rahu.- mulle meeldib see, mulle tuli kohe mõttesse kivi kõige kõrgem hetk. kui keegi aru sai, igatahes jap see filosofeerimise värk on küll pigem nagu mäng, sest ega sellega väga kaugele pole jõutud, inimesed on seda teinud sellest peale kui nad evolutsiooni käigus sinna maale jõudsid et abstraktselt mõtlema hakkasid. see oli ammu.


,,sri topeltpost...

[Muudetud: 7-17-2010 Umbrohi]

[Savipats]

Algselt postitas Andres K
Mõtteid mitmesuguseid ja üsna raske on valida , kustkohast peale hakata.
Mis puudutab seda, missuguste küsimsue vastu inimene huvi tunneb, on maitse asi. Kuna me oleme siin maailmas juba olemas, siis me ju tegevsueta pole. Mis siis, et olen harrastanud üsna palju mittemõtelmist ning tegevusetust. Aga kuna me niikuinii midagi teeme, siis me valime selle, mis on enda jaoks huvitav. Ja kui mulle ja mu sõpradele meeldib filosofeerimine ja teistele meeldib
jalgpall, mis seal siis halba on. Ma ei ütlegi, et küsimuse puhul oleks tähtis eesmärk. Iga protsess ja küsimine ja vastamine
on juba iseenesest huvitavad. Ma ei arvagi, et sõnadega me jõuame kõike seletada. Aga need arutelud on mängud. Inimesi paeluvad erinevad mängud. Kui miski on minu jaoks huvitav, siis pole kellegi teise asi väita seda, et see pole huvitav ega tähtis.
Aga mis puudutab kristlust, siis kõrgemal tasandil toetub see arusamaamisele, mitte käskudele- keeldudele, millest aru ei saada.
Kristlus polegi käsuõpetus. Ja taevariik pole tulevane ööklubi
piima- ja pudrumägi või shokolaadi ja shampusega erootiline massaaz- taevariik on pigem seisund ja seestpidi meie sees, sõltumatu rahu.
Ega õige usklik- minu arust- ei teegi ägedat propagandat ega sunni teistele oma õpetust peale. Usu juurde minnakse ise, kui tahetakse. Ja kes sinna lähevad, nende üle pole vaja minu arust kohut mõista.

Jaa, mõtteid võib arendada igas suunas.. kõik võiks minna ka teisiti aga ma usun, et see on teise paralleeluniversumi rida juba . Eks ikka kõige tähtsam on tegeleda sellega, mis endale meeldib..ma ise kaldun ka pigem sinna kosmose avaruste poole..
Aga kui sellised filosofeerimis mängud meeldivad, siis on ju super
Kristlusel on palju huvitavaid aspekte.. näiteks peale surma ei toimu reinkarnatsiooni, vaid kõik hinged lähevad kas taevasse või põrgusse, mina näeks selles probleemi aga noh... küll suudaks mingi teooria ka selle probleemi lahendada (just mõtlesin ühe).