Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Katoliiklaste usk ning Paavst.
#1
Väga suur protsent maailmas on just Katoliiklase usku.. Jah nad usuvad Jumalat kuid nad usuvad ka Paavsti. Paavst nende jaoks sümboliserim justkui Jumalat ( Laugh ) rahvas puhkeb nutma kui näevad Paavsti ning usuvad kõike Paavsti sõnu. Küsimus.
Kas katoliiklaste usk on ikka Jumala usk? Kedagi ei tohi kummardada peale Jumala kuid paljud kummardavad ka Paavsti. Piibili sõnu EI TOHI muuta kuid minu teada mõni Paavst on neid muutnud. Räägitakse, et Paavsti hämmastaval kaunil kroonil on kuskil ime tillukeselt briljantidega kirjutatud "666".. Muidugi on inimesi kes usuvad neid asju ja kes mitte. Väidetakse, et isegi Itaalia poliitika olevat sellega seotud. Muidugi need on asjad mida on mulle öeldud ja mitte tava inimese poolt.. Kuid kui aus olla siis isiklikult ei tea kas uskuda või mitte!
Vasta
#2
no paavst on ju jumala asemik maapeal...

ja mis asjad on mitte tavainimesed?
Vasta
#3
Noo kindlasti pole kedagi kes asendaks Jumalat. Ta pole ka Jeesus! Keegi ei asenda ei Jumalat ega Jeesust!!Ma ei mõelnud selle all, et keegi eriline rääkis mulle seda pigem keegi kes on Vatikani kirikuga kokku puutunud.

Muudetud: 12-11-07 kell 15:26:11 Hope
Vasta
#4
Hope, kui tahad teada, mis on katoliiklus ehk Rooma Katoliku Kiriku õpetus, loe see link läbi.
http://et.wikipedia.org/wiki/Katoliiklus

Siis oskad ehk juba parema küsimuse katoliku kiriku kohta esitada.

Või veel parem, kõik su küsimused saavad vastatud.

Muudetud: 12-11-07 kell 14:26:29 Müstik
Vasta
#5
Mina jään enda arvamuse juurde Smile
Keegi siin maa peal ei saa asendada ei Jumalat ega Jeesust!
Vasta
#6
Mis selles siis halba on, kui paavsti kroonil on briljantidega 666?
Minu teada pole paavstil krooni... aga see selleks.
Vasta
#7
Tsitaat:Algselt postitas: Celtic
Mis selles siis halba on, kui paavsti kroonil on briljantidega 666?
Minu teada pole paavstil krooni... aga see selleks.

"666" on Lutsiferi number.
Vasta
#8
Tegelikult ei ole 666... see on lihtsalt tõlkeviga, aga see selleks.
Paavsti peakate on mitre... kas sa pole siis ristsõnu teinud kunagi?
Vasta
#9
Tsitaat:Algselt postitas: Celtic
Tegelikult ei ole 666... see on lihtsalt tõlkeviga, aga see selleks.
Paavsti peakate on mitre... kas sa pole siis ristsõnu teinud kunagi?

Ei ole tõesti Smile kuna viibisin 8 aastat Eestist eemal!
Vasta
#10
Haritus pole muide lokaalne nähe!
Vasta
#11
Tsitaat:Algselt postitas: Celtic
Haritus pole muide lokaalne nähe!

On Sul veel midagi lisada või ehk jätad mu nüüd rahule?
Vasta
#12
Ehk annab Katoliku Kirik Eestis koduleht tiba infot juurde:
http://www.katoliku.ee/



Vasta
#13
Tsitaat:Algselt postitas Celtic
Haritus pole muide lokaalne nähe!
Kas oskaksid kuidagi arusaadavaks teha mis on haritus?Kas hariduse saamine ja śelle kasutamine ning edasi arendamine on haritus,või mis see haritus õige on ?


[Muudetud: 19. May 2009 Flash]
Vasta
#14
Tsitaat:Algselt postitas Flash
no paavst on ju jumala asemik maapeal...

ja mis asjad on mitte tavainimesed?

Paavst põle mitte Jummala asemik, vaid tal on jumala aujärg, apostelik järjepidevus. Kirik ise õpetab: et Jumalale ei saa asemikku olla
Vasta
#15
Avastasin oma google readerist vanu uudiseid, mis on huvitavad lugeda ehk teistelegi.

Anglikaani kirik vabandab Darwini ees
http://www.minut.ee/article.pl?sid=08/09/14/1745219

Katoliku kirik toob tagasi patukustutuskirjad
http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/02/23/2355217

Vatikan paljastas Templiordu huku tagamai
http://www.minut.ee/article.pl?sid=07/10/13/2039213

Vatikan avas esinduse Youtube lehel
http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/01/24/2314248

Vatikan kiitis GMO heaks
http://forte.delfi.ee/news/teadus/articl...d=24139635

Paavst Benedictus XVI külastas esimese katoliku kiriku peana Jeruusalemma kaljumošeed
http://uudised.err.ee/index.php?06164427

Vasta
#16
Tsitaat:Algselt postitas Hope
Väga suur protsent maailmas on just Katoliiklase usku


Vatikan: katoliiklased moodustavad 17% rahvastikust
http://uudised.err.ee/index.php?06156308
Vasta
#17
Kogu see katoliiklus koos teiste kristluste vormidega on paras näitemäng. Inimeste mälust tundub olevat kustutatud ristis6jad. Ei olnud see kristlus ju muud midagi kui Rooma riigi s6japlaani suur osa.
Vasta
#18
(13-11-2007, 10:14 )Hope Kirjutas: Mina jään enda arvamuse juurde Smile
Keegi siin maa peal ei saa asendada ei Jumalat ega Jeesust!

Kirik polegi kunagi väitnud, et nad asendavad Jumalat ja Jeesust. Seniajani on seda vaid väitnud sektid ja võitlevad ateistid.
(26-06-2009, 16:18 )T11ger Kirjutas: Avastasin oma google readerist vanu uudiseid, mis on huvitavad lugeda ehk teistelegi.

Anglikaani kirik vabandab Darwini ees
http://www.minut.ee/article.pl?sid=08/09/14/1745219

Katoliku kirik toob tagasi patukustutuskirjad
http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/02/23/2355217

Vatikan paljastas Templiordu huku tagamai
http://www.minut.ee/article.pl?sid=07/10/13/2039213

Vatikan avas esinduse Youtube lehel
http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/01/24/2314248

Vatikan kiitis GMO heaks
http://forte.delfi.ee/news/teadus/articl...d=24139635

Paavst Benedictus XVI külastas esimese katoliku kiriku peana Jeruusalemma kaljumošeed
http://uudised.err.ee/index.php?06164427

Õnneks ei peitu tõde vaid internetis, veelgi vähem kollases meedias...
(19-03-2013, 09:17 )zombelius Kirjutas: Kogu see katoliiklus koos teiste kristluste vormidega on paras näitemäng. Inimeste mälust tundub olevat kustutatud ristis6jad. Ei olnud see kristlus ju muud midagi kui Rooma riigi s6japlaani suur osa.

Võiksid siiski lugeda ajalooalast kirjandust, unusta ära nõukaaegsed väljaanded ja pane rohkem rõhku kaasaegsetele väljaannetele! Ja ega need Eesti 19. saj. ärkamisaja tegelased kah ajaloo osas normaalsed polnud, nende editsioonides karjub lausa näkku taltsutamatut tundelisust kui ratsionaalset mõtlemist. Mis puutub ristisõdadesse, siis ega sellest perioodist polegi eriti meie alal oma ajastu kirjalikke ajalooallikaid ja arvestades toimunu kauget minevikku, siis ongi normaalne, et rahvuslikus mälus hakkab see periood kustuma, on vaid sellest ajast tulenevad kultuurilised- ehk järelmõjud. miks peaksime ristisõdade aega mäletama nagu Teist maailmasõda? Keskaal oli mõtlemine hoopiski teistsugune ja seda aega hinnates tänapäevase mõtlemisega on äärmiselt küüniline.
Vasta
#19
Paavst kuulutas, et kogu kristlik kalender põhineb valearvutusel ning väitis oma raamatus, et Jeesus sündis mitu aastat varem, kui on siiani üldiselt usutud. “Eksimuse” tegi kuuenda sajandi munk Dionysios Exiguus, kes eksis oma arvutustes mitmete aastatega.
http://www.telegraph.co.uk/news/religion...-Pope.html
Vasta
#20
(12-11-2007, 14:59 )Hope Kirjutas: Väga suur protsent maailmas on just Katoliiklase usku.. Jah nad usuvad Jumalat kuid nad usuvad ka Paavsti. Paavst nende jaoks sümboliserim justkui Jumalat ( Laugh ) rahvas puhkeb nutma kui näevad Paavsti ning usuvad kõike Paavsti sõnu. Küsimus.
Kas katoliiklaste usk on ikka Jumala usk? Kedagi ei tohi kummardada peale Jumala kuid paljud kummardavad ka Paavsti. Piibili sõnu EI TOHI muuta kuid minu teada mõni Paavst on neid muutnud. Räägitakse, et Paavsti hämmastaval kaunil kroonil on kuskil ime tillukeselt briljantidega kirjutatud "666".. Muidugi on inimesi kes usuvad neid asju ja kes mitte. Väidetakse, et isegi Itaalia poliitika olevat sellega seotud. Muidugi need on asjad mida on mulle öeldud ja mitte tava inimese poolt.. Kuid kui aus olla siis isiklikult ei tea kas uskuda või mitte!

Kui sa ise katoliiklane pole, siis ei tea sa sellest ka midagi. Katoliiklased pole iial paavsti Jumalaks pidanud. Paavsti ei kummardata vaid austatakse. Keegi kuskil rääkis, arvas, väidetakse et.... pole mingi argumenteerimine. Kui tahad teada ja uskuda või mitte, siis mine ise kohale ja tutvu ning suhtle siis juba ise otse katoliiklastega.
Vasta
#21
Katoliiklikus maailmas on mõned isikud segaduses seoses uue paavstiga.
Allpool on Mehhiko katoliiklasest pereema Lucrecia Rego de Planase kiri paavst Franciscusele, milles on väljendatud muret viimase pontifikaadi algusajal toimunu pärast.


Jagan teiega kirja, mille täna hommikul saatsin meie paavstile Franciscusele. Usun, et ta saab selle paari päeva pärast kätte.

Huixquilucan, México, 26. september 2013

Kallis paavst Franciscus!

Mul on väga hea meel kasutada võimalust, et Sind tervitada.

Kindlasti ei mäleta Sa mind ja ma mõistan seda, kuna iga päev nii paljusid inimesi nähes on väga raske mäletada kõiki neid, kellega on vesteldud ja mõnel eluhetkel koos oldud.

Viimase kaheteistkümne aasta jooksul oleme mina ja Sina sattunud mitmel korral kokku mõnel rekollektsioonil, kiriklikel koosolekutel ja kongressidel, mis on toimunud Kesk- ja Lõuna-Ameerika linnades erinevatel teemadel (kommunikatsioon, katehhees, haridus). See on andnud mulle võimaluse Sinuga mitmeid päevi koos elada, magades sama katuse all, jagades sama töötuba ja isegi lauda.

Sel ajal olid Sa Buenos Airese peapiiskop ja mina olin ühe tähtsa katoliku kommunikatsioonikanali direktor. Nüüd ei ole Sa ei vähem ega rohkem kui paavst, ja mina olen … ainult pereema, kristlane, kel on väga hea abikaasa ja üheksa last ning kes annab ülikoolis matemaatikatunde ja püüab Kirikuga võimalikult head koostööd teha kohal, kuhu Jumal on mind pannud.

Neist rekollektsioonidest, kus erinevatel aastatel kokku saime, mäletan, et rohkem kui ühel korral pöördusid Sa minu poole, mulle öeldes: «Tüdruk, ütle mulle Jorge Mario, me oleme sõbrad!», millele ma hirmunult vastasin: «Mitte mingil juhul, härra kardinal! Jumal hoidku mind selle eest, et sinatada üht Tema asemikest maa peal!»

Nüüd aga julgen ma Sind sinatada, sest Sa ei ole kardinal Bergoglio, vaid paavst, minu paavst, sulnis maapealne Kristus, kellele ma nagu oma isale usaldan enda juhtimise.

Otsustasin Sulle kirjutada, kuna kannatan ja mul on vaja, et Sa mind lohutaksid. Ma seletan Sulle, mis minuga toimub, ja püüan teha võimalikult lühidalt. Ma tean, et Sulle meeldib lohutada neid, kes kannatavad, ja nüüd olen mina üks neist.

Kui me esimest korda kohtusime, olid Sa kardinal Bergoglio, ja nendel lähedastel koosviibimistel köitis mu tähelepanu ja häiris mind see, et Sa kunagi ei käitunud nii nagu teised kardinalid ja piiskopid. Toon mõningaid näiteid: Sa olid nende seas ainuke, kes ei põlvitanud konsekratsiooni ajal tabernaakli ees; kui kõik piiskopid kandsid sutaani või vaimulikurüüd, sest seda nõudsid rekollektsiooni reeglid, siis Sinul oli seljas tänavaülikond vaimulikukaelusega. Kui kõik istusid piiskoppidele ja kardinalidele reserveeritud kohtadel, siis Sina jätsid kardinal Bergoglio koha tühjaks ja istusid tahapoole, öeldes: «Siin on mul hea, siin meeldib mulle väga.» Kui teised saabusid piiskopi väärikusele vastavas sõidukis, siis Sina saabusid teistest hiljem, kiirustades ja rääkides valjusti oma kohtumistest ühistranspordis, mille olid valinud rekollektsioonile jõudmiseks.

Neid asju nähes – häbi öelda! – ütlesin endale: «Oh! Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et kui tahad olla tõeliselt alandlik ja lihtne, siis on parem käituda nagu teised piiskopid, et jääda märkamatuks.»

Minu Argentiina sõbrad, kes samuti neil rekollektsioonidel viibisid, märkasid mingil viisil minu segadust ja ütlesid mulle: «Ei, sa pole ainuke. Me kõik oleme segaduses, sest ta üllatab meid kogu aeg. Kuid me teame, et tal on selged kriteeriumid, kuna ametlikes sõnavõttudes näitab ta üles veendumusi, mis on Õpetusametile ja Kiriku Traditsioonile alati ustavad. Ta on õige õpetuse julge ja ustav kaitsja. Aga… näib, et talle meeldib kõigiga nõus olla ja kõigi vastu hea olla, nii et ühel päeval võib ta televisioonis rääkida abordi vastu ja järgmisel päeval ilmuda samas TV-kanalis, õnnistades Plaza del Mayol aborti pooldavaid feministe. Ta võib pidada suurepärase kõne vabamüürlaste vastu ja tund hiljem nendega Rotary klubis koos süüa ja juua.»

Minu kallis paavst Franciscus, see oli kardinal Bergoglio, keda lähedalt tundsin: ühel päeval lobiseb ta rõõmsalt monsenjöör Duarte ja monsenjöör Agueriga elu ja liturgia kaitsmisest, ja sama päeva õhtul lobiseb ta sama rõõmsalt monsenjöör Yserni ja monsenjöör Rosa Cháveziga baaskogudustest ja kohutavatest takistustest, milleks on Kiriku dogmaatilised õpetused. Ühel päeval on ta sõber kardinal Cipriani ja kardinal Rodríguez Maradiaga, rääkides ärieetikast ja New Age’i ideoloogia vastu, ja hetk hiljem on ta sõber Casaldáliga ja Boffiga, rääkides klassivõitlusest ja «rikkustest», mida Ida religioossed praktikad võivad Kirikusse tuua.

Tänu eelnevale mõistad, et ajasin silmad pärani, kui pärast Habemus papam kuulsin Sinu nime, ja sellest hetkest alates (enne, kui Sa seda palusid), palvetan Sinu ja minu kalli Kiriku eest. Sealt alates ei ole ma lakanud seda tegemast mitte ühelgi päeval.

Kui ma nägin Sind ilma koorisärgi ja peleriinita rõdule tõusmas, rikkudes tervitusprotokollli ja lugemata teksti ladina keeles, püüdes sellega naeratades erineda teistest paavstidest ajaloos, ütlesin murelikult endamisi: «Jah, pole mingit kahtlust. See on kardinal Bergoglio.»

Valimisele järgnevate päevade jooksul oli mul erinevaid võimalusi leida kinnitust, et Sa oled seesama, keda olin lähedalt tundnud – alati teistest erineda püüdev, sest Sa soovisid erinevaid kingi, erinevat sõrmust, erinevat risti, erinevat tooli ja elasid erinevas majas kui teised paavstid, kes alati olid end alandlikult juba olemasoleva keskele sisse seadnud, palumata enda jaoks erilisi asju.

Neil päevil püüdsin toibuda määratust valust, mida tundsin kalleima ja imetlusväärseima paavsti Benedictus XVI tagasiastumise pärast, kelles ma end algusest peale ära tunnen tema mõtteselguse ja õpetuste pärast (ta on maailma parim õpetaja), tema ustavuse pärast pühale liturgiale, tema jõu pärast kaitsta õiget õpetust Kiriku vaenlaste keskel ja veel tuhande asja pärast, mida ma siin ei jõua nimetada.

Kui tema oli Peetruse paadi tüüri juures, siis tundsin end olevat kui kindlal maapinnal. Ja tema tagasi astudes tundsin, et maa kadus jalge alt, kuid ma mõistsin teda, sest tuul muutus liiga tormiseks ja paavstiks olemine oli talle liiga raske – kuna jõud oli vanuse tõttu vähenenud – kohutavas vägivaldses kultuurisõjas, mis oli valla pääsenud.

Tundsin end otsekui mahajäetuna keset sõda, keset maavärinat, keset kõige raevukamat orkaani. Ja siis tulid Sina teda tüüri juurde asendama. Jumal tänatud, meil on jälle kapten!

Uskusin täielikult (seega ilma igasuguse kahtluseta), et Püha Vaimu abiga, kõigi usklike palvetega, vastustuse raskusega, Vatikani töömeeskonna nõuannetega ja teadmisega, et kogu maailm Sind jälgib, jätab paavst Franciscus maha kardinal Bergoglio eripärad ja vastandumise ilmingud ning võtab armee juhtimise enda kätte, et uue jõuga jätkata pingelist võitlust, mida tema eelkäija oli alustanud.

Kuid minu üllatuseks ja hämmelduseks alustas minu uus kindral, selle asemel, et haarata relvad haarata, paavstiameti pidamist helistamisega oma juuksurile, hambaarstile, koju ja ajalehemüüjale, tõmmates pilke omaenda isikule, mitte paavstlusele omastele asjadele.

Sellest on möödunud kuus kuud ning ma näen armastuse ja meeleliigutusega, et oled teinud tuhandeid häid asju. Mulle meeldivad väga Sinu ametlikud kõned (poliitikutele, günekoloogidele, kommunikatsioonitöötajatele, ülemaailmsel rahupäeval jne) ja Sinu jutlused suurpühadel, sest neis on näha korralikku ettevalmistust ja iga kasutatud sõna sügavat läbimõeldust. Nendes kõnedes ja jutlustes on Su sõnad olnud minu hingele tõeliseks toiduks. Mulle meeldib väga, et rahvas Sind armastab ja Sulle aplodeerib. Sa oled minu paavst, minu Kiriku, Kristuse Kiriku kõrgeim juht!

Kuid ometi, ja see on minu kirja põhjus, pean Sulle ütlema, et olen paljude Sinu sõnade pärast ka kannatanud (ja kannatan), sest Sa oled öelnud asju, mida olen tajunud kui hoope oma siirastele püüdlustele olla ustav paavstile ja Õpetusametile.

Ma olen kurb, kuid parim sõna, väljendamaks minu praegusi tundeid, on «kimbatus». Ma tõesti ei tea, mida pean tegema, ma ei tea, mida pean ütlema või ütlemata jätma, ma ei tea, millele vastu seista ja mis jätta nii, nagu see on. Mul on hädasti vaja, et Sa mind juhiksid, kallis paavst Franciscus. Ma kannatan tõesti väga selle kimbatuse pärast, mis mind halvab.

Minu tõsine probleem on see, et olen suure osa oma elust pühendanud Pühakirja, Pärimuse ja Õpetusameti õpingutele, et mul oleks kindlaid põhjendusi oma usu kaitsmiseks. Ja nüüd on paljud neist kindlatest aluspõhjadest osutunud vasturääkivaiks sellele, mida minu kallis paavst teeb ja ütleb. Olen tõesti segaduses ja mul on vaja, et Sa ütleksid, mida pean tegema.

Ma selgitan seda mõnede näidetega:

Ma ei saa kiita heaks paavsti, kes ei põlvita tabernaakli ees ega konsekratsioonil, nagu näeb ette Missa kord, kuid sama vähe võin ma teda ka kritiseerida, sest ta on paavst!

Benedictus XVI palus instruktsioonis Redemptionis Sacramentum, et me teataksime piiskopile, kui näeme liturgiliste ebaustavuste ja kuritarvituste juhtumeid. Kuid… kas ma pean teatama paavstile või kellelegi temast kõrgemale, et paavst ei austa liturgiat? Või mitte teatada paavstile? Ma ei tea, mida pean tegema. Kas jätta kuuletumata meie emeriitpaavsti juhistele?

Ma ei saa tunda end õnnelikuna, kui Sa oled kasutuselt kõrvaldanud pateeni ja kommunitseerijate põlvituspingid, ja veel vähem saan rõõmustada, et Sa kunagi ei alandu usklikele armulauda andma, et Sa kunagi ei nimeta ennast paavstiks, vaid ainult Rooma piiskopiks, et Sa ei kanna kalamehesõrmust, kuid sama vähe saan ka kaevata, sest Sa oled paavst!

Ma ei saa tunda uhkust, et pesid Suurel Neljapäeval ühe mosleminaise jalgu, sest see on liturgiliste normide rikkumine, kuid ma ei tohi teha piuksugi, sest Sa oled paavst, keda ma austan ja kellele pean kuulekas olema!

Mulle tegi kohutavalt haiget, kui karistasid Patusüüta Neitsi frantsiskaani vendi, kuna nad pidasid Missat vanas riituses, milleks neil oli Sinu eelkäija selgesõnaline luba Summorum Pontificum’i alusel. Neid karistada tähendab minna vastuollu eelmiste paavstide õpetusega. Kuid kellele ma saan rääkida oma valust? Sa oled paavst!

Ma ei tea, mida arvata või öelda, kui Sa avalikult naeruvääristasid gruppi, kes saatis Sulle «vaimuliku palvekimbu», nimetades neid «nendeks, kes loendavad palveid». Kui «vaimulik palvekimp» on imeilus traditsioon Kirikus, siis mida pean ma mõtlema, kui minu paavstile see ei meeldi ja ta pilkab neid, kes seda talle pakuvad?

Mul on tuhat pro-life’i sõpra, kes on eeskujulikud katoliiklased ja keda Sa ühel päeval rabasid, öeldes, et nad kannatavad kinnismõtete ja paanikahäirete all. Mida ma pean tegema? Neid lohutama, pehmendades vääralt Sinu sõnu, või neid veel rohkem haavama, korrates, tahtes olla ustav paavstile ja tema õpetusele, seda, mida Sa neile ütlesid?

Ülemaailmsetel noortepäevadel kutsusid Sa noori üles «tänavatel kära tegema». Niipalju kui mina tean, on sõna «kära» sünonüümideks «korralagedus», «kaos», «segadus». Kas see on tõesti see, millega noori kristlasi tänavail relvastada? Kas segadust ja korratust ei ole piisavalt, et seda peaks veel suurendama?

Tunnen paljusid vanemaid üksikuid (vallalisi) naisi, kes on väga rõõmsameelsed, väga sümpaatsed ja väga suuremeelsed ja kes tundsid end tõesti jalult paisatuna, kui Sa ütlesid nunnadele, et nad ei peaks tegema vanatüdrukute nägu. Sa solvasid mu sõpru väga ja mu hing valutab nende pärast, sest selles pole ju midagi halba, kui jääda üksikuks ja pühendada oma elu heategevusele (katekismuse järgi on vallalisus kutsumus). Mida ma pean oma «vanatüdrukutest» sõbrannadele ütlema? Et paavst ei rääkinud tõsiselt (mida paavst ei või teha) või pigem ütlen neile, et toetan paavsti selles, et kõik vanatüdrukud on kibestunud nunnade nägu?

Paar nädalat tagasi ütlesid, et «aeg, mil me elame, on üks parimaid aegu Kirikule». Kuidas paavst võib nii öelda, kui me kõik teame, et miljonid noored katoliiklased elavad vabaabielus ja mitmed miljonid katoliiklastest abikaasad kasutavad rasestumisvastaseid vahendeid; kui abielulahutus on «meie igapäevane leib» ja miljonid katoliiklastest emad tapavad oma sündimata lapsi katoliiklastest arstide abiga; kui on miljoneid katoliiklastest ettevõtjaid, kes ei juhindu Kiriku sotsiaaldoktriinist, vaid ambitsioonikusest ja ahnusest; kui on tuhandeid preestreid, kes panevad toime liturgia kuritarvitusi; kui on sadu miljoneid katoliiklasi, kes pole kunagi kohtunud Kristusega ja kes ei tea doktriinist kõige tähtsamatki; kui haridus ja valitsused on vabamüürlaste käes ja maailmamajandus sionistide käes? Kas see on tõesti aeg, mil Kirikul pole veel kunagi läinud nii hästi kui praegu?

Kui Sa nii ütled, kallis paavst, tunnen hirmu, kas Sa mõtled seda tõsiselt. Kui kapten ei näe meie ees olevat jäämäge, siis me tõenäoliselt põrkame sellega kokku. Kas Sa ütled seda tõsiselt, sest Sa mõtled siiralt nii, või ütled Sa seda «ainult ütlemise pärast»?

Paljud suured jutlustajad on tundnud masendust, saades teada, mida Sa ütlesid, et ei peaks rääkima teemadel, millest Kirik on juba rääkinud ja mis on katekismuses kirjas. Ütle mulle, kallis paavst Franciscus, mida me peame siis tegema, meie, kristlased, kes me tahame olla ustavad paavstile ja ka Õpetusametile ja Traditsioonile? Kas loobuma jutlustamisest, kuigi püha Paulus on öelnud, et seda tuleb teha nii sobival kui ebasobival ajal? Kas me peame trotsima julgeid jutlustajaid ja sundima nad vaikima, sellal kui me embame patuseid ja ütleme neile õrnalt, et kui nad saavad ja tahavad, siis lugegu katekismust, et saada teada, mida Kirik ütleb?

Iga kord, kui Sa räägid «pastoritest, kes lõhnavad lammaste järele», mõtlen kõigile neile preestritele, kes on nakatatud maistest asjadest ja on kaotanud oma preestrilõhna, et saada külge roiskumislõhna. Ma ei taha lambalõhnalisi karjaseid, vaid tahan lambaid, kes ei lõhna sõnniku järele, sest karjane hoolitseb nende eest ja hoiab nad alati puhtana.

Mõni päev tagasi rääkisid Sa Matteuse kutsumusest nende sõnadega: «Mulle avaldab Matteuse žest muljet. Ta klammerdub raha külge, nagu öeldes: «Ei, mitte mina! Ei, see raha on minu!»» Ma ei suutnud jätta Sinu sõnu võrdlemata Evangeeliumiga (Mt 9:9), mille järgi seesama Matteus räägib oma kutsumusest: Ja sealt edasi minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tollihoone juures istuvat, ja ütles talle: «Järgne mulle!» Ja Matteus tõusis ning järgnes talle.

Ma ei näe, kus on see klammerdumine raha külge (sama vähe näen seda Caravaggio maalil). Näen kahte täiesti erinevat narratiivi ja ühte vale eksegeesi. Keda ma siis pean uskuma, kas Evangeeliumit või paavsti, kui ma tahan (nagu ma tõesti tahan) olla ustav nii Evangeeliumile kui paavstile?

Kui Sa rääkisid naisest, kes pärast lahutust ja aborti elab vabaabielus, ja ütlesid, et «nüüd elab ta rahus», küsin ma: kas saab elada rahus naine, kes on vabatahtlikult eemaldunud Jumala armust?

Eelmised paavstid alates Peetrusest kuni Benedictus XVI-ni on öelnud, et Jumalast eemal ei ole rahu leida võimalik, kuid paavst Franciscus on seda meelt. Millele ma pean toetuma, kas alalisele õpetusele või sellele uudsusele? Kas tänasest pean ma kinnitama, olemaks ustav paavstile, et ka patuelus võib leida rahu?

Sa päästsid valla küsimuse, kuid jätsid sellele vastamata – nagu tahaksid avada Pandora laegast –, mida peab tegema pihiisa, teades ju hästi, et on sadu preestreid, kes annavad väära nõu elada edasi vabaabielus. Miks minu paavst, minu kallis paavst, ei ütle meile kasvõi mõne sõnaga, mida peab sellistel juhtudel soovitama, selle asemel, et äratada siirastes südametes kahtlust?

Tundsin kardinal Bergogliot peaaegu perekondlikul tasandil ja olen ustav tunnistaja sellele, et ta on intelligentne, sümpaatne, spontaanne, väga jutukas ja väga teravmeelne. Kuid mulle ei meeldi, et ajakirjandus on avaldanud kõik Sinu ütlused ja sõnamängud, sest Sa ei ole kogudusepreester, Sa ei ole enam ka Buenos Airese peapiiskop, nüüd oled Sa paavst! Ja iga sõna, mida Sa paavstina ütled, omandab Õpetusameti väärtuse paljude jaoks, kes me Sinu sõnu loeme ja kuuleme.

Olgu nagu on, ma olen liiga pikalt kirjutanud ja Sinu aega raisanud, mu hea paavst! Nende näidetega, mis Sulle tõin (kuigi mul on veel palju teisi), usun, et Sulle sai selgeks minu valu, mida tunnen oma ebakindluse ja kimbatuse pärast.

Ainult Sina saad mind aidata. Mul on vaja juhti, kes valgustaks minu samme selle põhjal, mida Kirik on alati öelnud; et ta räägiks julgelt ja selgelt; et ta ei solvaks neid, kes pingutavad, et olla ustavad Jeesuse käsule; et ta nimetaks «leiba leivaks ja veini veiniks», «pattu patuks» ja «voorust vooruseks», isegi kui ta riskeerib seeläbi oma populaarsusega. Mul on vaja Sinu tarkust, Sinu kindlust ja selgust. Ma palun Sinult abi, sest ma kannatan väga.

Ma tean, et Jumal on Sulle andnud väga terava mõistuse, seega, püüdes iseennast lohutada, tahtsin kujutleda, et kõik, mida Sa ütled või teed, on strateegia osa, et ajada vaenlane segadusse, näidates end talle valge lipuga ja saavutades sellega, et ta valvsus nõrgeneb. Ometi meeldiks mulle, kui Sa jagaksid oma strateegiat meiega, kes me võitleme Sinu poolel, sest peale selle, et ajada segadusse vaenlane, oleme ka ise segadusse aetud ega tea enam, kus on meie peakorter ja kus on vaenlase rindejoon.

Ma tänan Sind veelkord kõige hea eest, mida Sa oled teinud ja öelnud suurpühadel, mil Sinu jutlused ja kõned on olnud ilusad, sest mul on neist tõesti olnud tohutult kasu. Sinu sõnad on mind hingestanud ja andnud tõuke armastada rohkem, armastada alati, armastada paremini ja näidata tervele maailmale Jeesuse armastavat palet.

Saadan Sulle õrna lapseliku embuse, minu kallis paavst, ja oma kindlad palved. Palun ka Sinult palveid minu ja mu perekonna pärast, kelle foto ma lisan, et Sa saaksid meie eest palvetada meid nägupidi tundes.

Sinu tütar, kes Sind armastab ja Sinu eest iga päev palvetab,

Lucrecia Rego de Planas
Vasta
#22
See Mehhiko koduperenaine on tõesti ilusa kirja saatnud.
See on nagu õpetus, kuidas endine kardinal Bergoglio peaks paavstina olles käituma.
Huvitav kas paavsti vastuskiri ka kuskil on avaldatud?
Vasta
#23
(03-12-2013, 22:17 )Nofretete Kirjutas: See Mehhiko koduperenaine on tõesti ilusa kirja saatnud.
See on nagu õpetus, kuidas endine kardinal Bergoglio peaks paavstina olles käituma.
Huvitav kas paavsti vastuskiri ka kuskil on avaldatud?
eks neid kirjade kirjutajaid ole ennegi olnud, aga ...
Jupiter kaugel, mis tal sellest....
Vasta
#24
(03-12-2013, 22:17 )Nofretete Kirjutas: See Mehhiko koduperenaine on tõesti ilusa kirja saatnud.
Mulle ka meeldis.
Corporis, ise tõlkisid?

Vasta
#25
Uus paavst on hea "maksahaak" fundamentalistidele!
Vaene naine, arvan mõistvat, mida ta tunneb.
Julgen arvata, et uus paavst võib katoliikluse mingil määral "päästa", kui ta on selline nagu see naine kirjeldab.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Katoliiklikul kirikul on uus paavst! henzukaz 151 77,263 26-11-2018, 12:07
Viimane postitus: KuKr
  Paavst Foorumlane 8 4,749 24-09-2011, 16:49
Viimane postitus: Jõhvikas
  Usk? Milleks? Kas seda on tõesti vaja?? AltGr 7 3,806 25-08-2008, 12:26
Viimane postitus: EyesOfDarkness

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat