Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Aju, mälu, metoodikad
Autor Sõnum
Tartuff
Uustulnukas

Postitusi: 5
Liitunud: Feb 2007
29-11-2007 22:23
Postitus: #1
Aju, mälu, metoodikad
Ehk sai teema pealkiri liiga laialt valitud, kuid ehk on ikka parem kui kõik sama teemaline siin on.

Isiklikult on painanud väga inimese mõtteviis, kuidas tekib mõte või kuhu salvestub inimese elu jooksul kogutud info? Seega kutsun ka teid, para foorumi kasutajaid selle üle arutama.

Näiteks olen mõelnud selle üle, et kui inimene mõtleb siis ta mõtleb mingis keeles e olemasolevate sümbolite abil, kuid kui jätta ära sümbolid, kas aju suudaks kiiremini möelda, või looks oma laadse keskkonna, millest üksnes ise aru saad?

Loodame tekst väga segaseks ei läinud ja kui ka läks, siis üritan seda paremini selgitada.Smile
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
tymuxas
Tavaliige

Postitusi: 162
Liitunud: May 2007
29-11-2007 22:56
Postitus: #2
 
No kui võtta, et inimeste aju on üks orgaaniline arvuti siis ta peaks jah mingis koodis vms olema ning funktsioneerima.
Inimeste aju peaks ka olema ju teatud suuruses, mahult, kuskil on kõrva jäänud, te kui inemse aju maht GB/ terabaidi suuuses ümber arvestada siis peaks oleamkuskil 1-2 TB? VB rohkem vb vähemSmile

Kui tavaliselt mõtlema milleski hakatakse siis tuleb ju mitu versiooni, paralleelid millegile. Vähemalt mul küll nii. Kui mõtlen ala'mingistautost, siis mõtlen ju ta kiirusest, mugavusest, värvist, jms.

Ajus ju info liigub meeletu kiirusega.Mingi kokku/lahti pakkimis proge Laugh
Seda mõtlesin nüüd arvuti tasandil, kuidas midagi funkab.

Thee shall be blinded by the fear
blinded by the pain
blinded by me
binded by me
Cursed by me
So mote it be!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,720
Liitunud: Dec 2004
29-11-2007 23:45
Postitus: #3
 
Juttu nendel teemadel on olnud (ka) siin.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tartuff
Uustulnukas

Postitusi: 5
Liitunud: Feb 2007
05-12-2007 18:40
Postitus: #4
 
Hm leidsin ka googelist tasuta allalaaditava teose, mis vägagi põhjalikult tutvustab mälu ja aju. Nimeks siis GMS manual, on keegi selle lõpuni lugenud ja mis arvate sellest ?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 9,800
Liitunud: Oct 2004
29-12-2009 16:03
Postitus: #5
 
Lisaks kehalisele aktiivsusele ja õigele toitumisele soovitab psühhiaater ja spordiarst Jüri Ennet treenida psüühikat.
Et saada innustust mälu treenimiseks, tasuks tema sõnul läbi lugeda raamat "Schliemann", mis räägib ülemöödunud sajandil elanud Heinrich Schliemannist. Kui ta oli 6aastane, kinkis isa talle raamatu, kus olid pildid Trooja põlemisest. Need avaldasid poisile suurt mõju ja ta otsustas, et kui kasvab suureks, kaevab ta Trooja välja. Schliemann lõpetas külakooli ja mõtles, et kui ta tahab Troojat välja kaevata, peab ta olema rikas mees. Ja selleks on vaja kaupmeheks saada ning võõrkeeli õppida.

"Kui Schliemann oli 17aastane, leidis ta, et nii, nagu teised inimesed võõrkeeli õpivad, ei jõua ta kuhugi. On vaja leida uus meetod ja siis ta võttiski kaks raamatut Trooja sõjast, paralleeltekstid inglise ja saksa keeles, nii polnud vaja sõnastikku. Igal õhtul õppis ta tüki pähe ja kui oli kuus kuud mööda läinud, oli ta oma mälu nii kõvaks treeninud, et suutis igal õhtul pähe õppida 20 lehekülge võõrkeelset teksti. Ta õppis selgeks rohkem kui 20 võõrkeelt ja saigi kaupmeheks," vahendas psühhiaater raamatu sisu.

Allikas: http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=7783

Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
levis
Veteran

Postitusi: 1,426
Liitunud: Dec 2003
29-12-2009 19:08
Postitus: #6
 
Niipalju on teada, et teatud osad ajus vastutavad teatud info salvestamise eest (hippocampus - püsimälu jne. see üsna keeruline maastik) Kuidas ja kuhu info talletub, see aga pole teada. Hetkel vist üldine seisukoht teadusmaastikul on selline, et info ei ole talletatud mingisse kindlasse piirkonda, vaid see on mingil "X" müstilisel moel terves ajus peidus. Sealt ka igasugu kvantum ja holograaf ning ma ei tea veel... morphogenic väli mis iganes teooriad.

Teadvuse kohta on kah selline seisukoht, et ta ei paikne ühes punktis vaid terves ajus, ning sealt ka vahvad teooriad nagu näiteks "Electromagnetic theories of consciousness"

Does Memory Reside Inside the Brain:
http://ezinearticles.com/?Does-Memory-Re...id=2011790

Tsitaat:Näiteks olen mõelnud selle üle, et kui inimene mõtleb siis ta mõtleb mingis keeles e olemasolevate sümbolite abil, kuid kui jätta ära sümbolid, kas aju suudaks kiiremini möelda, või looks oma laadse keskkonna, millest üksnes ise aru saad?
See on siis mõtlemine läbi kujutlemise? Tesla mainis, et ta võis mingi seadme panna kokku oma ajus pelgalt kujutledes seda ja hiljem siis tegi selle päriselt valmis. Iseasi, et palju ta oma peas sõnu kasutas, aga kui me midagi kujutleme, siis selleks pole ju sõnu vaja.

“Before I put a sketch on paper, the whole idea is worked out mentally. In my mind I change the construction, make improvements, and even operate the device. Without ever having drawn a sketch I can give the measurements of all parts to workmen, and when completed all these parts will fit, just as certainly as though I had made the actual drawings. It is immaterial to me whether I run my machine in my mind or test it in my shop. The inventions I have conceived in this way have always worked. In thirty years there has not been a single exception. My first electric motor, the vacuum wireless light, my turbine engine and many other devices have all been developed in exactly this way.” -- Nikola Tesla - Inventor, 1856 - 1943

[i]"The words or the language, as they are written or spoken, do not seem to play any role in my mechanism of thought. The physical entities which seem to serve as elements in thought are certain signs and more-or-less clear images which can be `voluntarily' reproduced and combined. The above-mentioned elements are, in my case, of visual and some of muscular type." -- Albert Einstein


[Muudetud: 29-12-2009 levis]

Kes ei joo ega suitseta, sureb tervena.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
cambodia
§

Postitusi: 332
Liitunud: Sep 2012
25-04-2017 20:39
Postitus: #7
RE: Aju, mälu, metoodikad
Mis ajast me mäletame? Naiste ja meeste mälu. Kõne meeles pidamine. Mälu ja loogika. Nimede ja numbrite unustamine. Võltsmälestused...
Huvitavat ja harivat kuulamist. Mälukool koos Tauri Tallermaaga.
http://vikerraadio.err.ee/l/malukool

https://www.youtube.com/watch?v=qP79zHALbH4
https://www.youtube.com/watch?v=rpUZNgzOzmA
https://www.youtube.com/watch?v=FR1lt5vowtY
https://www.youtube.com/watch?v=ZJj6d5QSYaE
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tulnukinimene
turist Maal

Postitusi: 638
Liitunud: Mar 2012
26-04-2017 07:27
Postitus: #8
RE: Aju, mälu, metoodikad
Kunagi lasin tõlkida:

"Selle nädala lõpus ajakirjas „Nature and Science“ avaldatud kaks põnevat uurimust, avaldavad, et „õiges rütmis“ võnkuvad ajulained teevad infoliikumise töötlemisel paremat tööd.
Karl Deisseroth Stanfordi ülikoolist,vahendab Physorg.com kaudu, et kaks uurimust (kus tema oli peamine autor),näitavad, et gamma ajulained, mis võnguvad sagedusel 40 hertsi (tsüklit sekundis), „suurendavad otsmikusagaras erinevate rakutüüpide vahel informatsioonivoogu…“
Uuringu läbiviijad keskendusid parvalbumiini- tootvatele neuronitele hiirtel. Parvalbumiin, teatud tüüpi proteiin, on vastutav aju gammalainete juhtimise eest, et nad õigel (40 hertsi) sagedusel võnguksid. Mis on neis uurimustes huvitavat, on see, et Deisseroth´i (kaasprofessor bioinseneerias ja psühhiaatrias ning käitumuslikes teadustes) meeskond võib olla leidnud õige gammaaju rütmi, mis „ajastab“ optimaalsele sooritusele – ning sellega seostatakse parvalbumiini.
Parvalbumiin paistab töötavat nagu paat ilma tüürimeheta – või nagu trummilööja draakoni laeva võistlusel – mis koordineerib aerutajate liigutuste rütmi vastavalt optimaalse esituse kadentsile.
Deisseroth´i meeskond on töötanud välja optogeneetika – tehnika häkkimaks parvalbumiin-neuroneid hiirtel läbi nähtavate valgusimpulsside. Nad leidsid, et parvalbumiinneuroneid pärssides, on gammalained alla surutud, mis väljendus bitimäärade vähenemises – umbes nagu su arvuti modem madala kilobait-sekundis tasemega. Kui gammalaineid torgitakse, võnkumaks õigel 40-hertsisel sagedusel, muutub informatsioonivoog, bitikiirus, ajuvooluringis paremaks – justnagu kiirem arvutimodem.
Deisseroth sõnab:“ See on uus väljavaade nii skisofreenia kui autistismi puhul, mõlemad seisundid, kus informatsiooni võetakse vastu, ent kus seda ilmtingimata korrektselt ei töödelda.“ Teadaannetes öeldi hiljem, et autismi korral paistavad gammalained võnkuvat vale intensiivsuse või sagedusega. Skisofreenia puhul paistab aga olevat vähem parvalbumiini neuroneid.”

Kui arvestada sellega, et kogu meie ühiskond on, pehmelt öeldes veidi skisofreeniline, siis huvitav uurimus, eksole.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Keha- ja lihase mälu. Andres K 17 4,336 30-06-2011 13:21
Viimane postitus: igihali
  Kus asub mälu - kas aju sees või kuskil mujal ? excubitoris 4 2,186 05-09-2008 06:11
Viimane postitus: excubitoris

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog