[Ton]

Kas te olete tähele pannud, et suurem inflatsioon ja hindade tõus algas praktiliselt kohe peale Eesti liitumist ELga 2004?
Sama on see olnud ka kõikides teistes euroopa riikides, kes on sinna sattunud.
Nagu oleks teadlik suunis riikide majandused enne mingit x kuupäeva tasalülitada ja kodanike rservid üles sulatada.

Kas on keegi seda märganud?

[Thorondor]

Seda oli ju teada, et ELga liitumine tähendab, meile koos ülejäänud Euroopaga globaliseerumisega kaasa minemist, mis sihib maailmavalitsuse poole ja sellega seotult suurendatakse kontrolli inimeste üle ehk siis suurendatakse inimeste sõltuvust ning vähendatakse meie resursse. Ja kui ressursid ei vähene, siis väheneb meie kontroll ressurside üle.

[Ton]

ilusti öeldud.

Raha väärtuse langust globaalselt kajastab kõige paremini kulla hind mailmaturul. Alates 2001 on hind tasapisi tõusnud ehk raha ostujõud pidevalt vähenenud ehk digitaalset katteta raha on pidevalt juurde trükitud.

Siin on kulla ajaloolised tabelid. Väga huvitava pildi annavad majandusajaloost:
http://www.kitco.com/charts/historicalgold.html

[Thorondor]

Ma olen mõlgutanud kulla ostmist. 10000 krooni umbes on üks unts ja unts on umbes 30 grammi. Kulla tihedus on umbes 20 g/­cm³. Seega saaks 10 000 krooni eest umbes ühe kuupsentimeetri. Kaob ära selline. Aga kui võtta 20000 krooni eest kullaprooviga 375 siis saaks peaaegu 2*2*2 cm kuubiku.

Kulda ei võta meil keegi naljalt ära, muidugi võib tekkida selline kord, et kulda ei tohi müüa ega midagi, aga siis tuleb tulevikuks kõrvale panna.

[Ton]

vaata investeerimiskulla variante siit:
pole ta midagi nii väike see untsine kuldmünt.
http://www.tavid.ee/index.php?main=16&productID=343

[Ton]

Kes teemaga paremini kursis on kulda juba mõni aata kõrvale pannud st vaba raha kulla vastu vahetanud. Raha kaotab (ükskõik milline valuuta tegelikult) oma väärtust nüüd juba päris kiiresti.

Mõni aasta tagasi said untsise mündi 3000kr eest nüüd juba 10 000kr eest. See pole niivõrd investeerimine teenimise eesmärgil vaid kõrvale panemine juhul kui midagi majandusega tehakse.

Need kes vene aja lõpus said kulda osta ei jäänud oma vara natukesest päris ilma.Mäletate ju ise mis juhtus kõikide elukindlustustega ja riigi obligatsioonide ja jne, mida kümneid aastaid sai kogutud ja siis paari kuuga null...

[Ton]

Muidugi ajaloost on teada juhtum kus riik (täpsemalt mitte riik vaid panganduskontsernid) elanikelt ka kulla röövis peale raha ja kinnisvara ära võtmist.
Jutt käib muidugi USA 30ndate majanduskriisi järgsest kulla sundvõõrandamist. Kes ei andnud ise ära sai 10 aastat trelle. Samas oli palju nutikaid ja julgeid kes peitsid ära ja kaevasid 15 a hiljem välja ja elasid hästi.

Need on elanike tasalülitamise juhtumid maailma lähiajaloost.
Sellesama majanduskriisiga aeti kõigepealt kogu erasektor põhja läbi börsi sulgemise ja laenutagatiste välja nõudmise. Enamus jäi kõigest ilma börsil, seejärel suleti kõik firmad ja tehased, kes töökohti pakkusid ja seejärel konfiskeeriti pea kogu kinnisvara. Kellele veel midagi sukasääres oli kulla näol tehti ka puhtaks. Tõeline pesupäev!

Muudetud: 10-1-08 kell 16:43:24 Ton

[Thorondor]

Kui ma dollari kursi ja kulla hinna kokku lõin siis sain nii, et unts maksab 9400 krooni, aga too münt maksab 10400.

[Ton]

Algselt postitas: Thorondor
Kui ma dollari kursi ja kulla hinna kokku lõin siis sain nii, et unts maksab 9400 krooni, aga too münt maksab 10400.

Müntidel on jah tootmishind lisatud. Samas saad osta 100g, 250g ja 1kg kuldplaate, millel juurdehindlust pole.On ainult 3-4% vahendustasu kui ära müüd.

Samas on 99,9999% ja 1Oz(1 untsiste) investeerimiskulla müntide eeliseks see, et neid saab praktiliselt igal pool maailmas maksuvabalt osta ja müüa. Kuna nad on vapiga rahad, siis on nad ametlikud maksevahendid ja seega maksuvabad.

Kuldplaatidele võib aga mõnes maailma riigis lisandud näiteks käibemaks (venemaa jt)

Münt on ka alati parem oma väiksema maksumuse poolest kui näiteks kang kulda 12,5kg, mis maksab ca 4 miljonit krooni.

Pensioni sambana on just need untsised dubloonid standard - saab vanas eas raha otsa, vahetad ühe mündi ära ja jälle vorts leiva peale olemas. Samas kui suure inflatsiooni või diktatuuri tingimustes äratab suurem kogus korraga müües haiglast huvi.

[neoon]

Algselt postitas: Ton
Kas te olete tähele pannud, et suurem inflatsioon ja hindade tõus algas praktiliselt kohe peale Eesti liitumist ELga 2004?
Sama on see olnud ka kõikides teistes euroopa riikides, kes on sinna sattunud.
Nagu oleks teadlik suunis riikide majandused enne mingit x kuupäeva tasalülitada ja kodanike rservid üles sulatada.

Kas on keegi seda märganud?

kas olete märganud, et on tõusund märgatavalt ka elatustase

[Ton]

Algselt postitas: neoon
kas olete märganud, et on tõusund märgatavalt ka elatustase

Defineeri elatustaseme tõus.
Elatustaseme tõus peaks tähendama lisaväärtuse tekkimist või rahaliste vahendite üle jäämist peale hädavajalike kulutuste ja investeeringute tegemist, näiteks.

Samas on olukord ju vastupidine - inimeste hakkama saamine väheneb.

Inflatsiooni on parem mõista vist sedapidi:
Oletame et hinnad ei tõuse. Selle asemel muutuvad palgad. Oletame, et iga kuu saate natuke vähem palka kätte vastavalt sellel kuidas raha väärtus langeb. Tulemus on sama.

Kui praegu hinnad tõusevad näiteks 60% aastas ja palgad tõusevad näiteks 10% aastas; siis teistpidi vaadates oleksid hinnad samad aga aasta lõpuks saaksite palka juba 50% vähem kätte.
Jaanuaris 13000kr aga detsembris 6500kr.

Noh, kas jõudis kohale..?

Muudetud: 11-1-08 kell 15:31:48 Ton

[neoon]

kas sa tahad tõesti väita, et keskmine eesti inimene elab praegu kehvemalt kui aastal 2003 (enne liitumist)?

[Ton]

sõltub ju muidugi kuidas kellelgi sissetulekud on olnud ja muutunud. See on väga individuaalne.

Aga, kui rehkendada eesti krooni ostujõudu millegi suhtes, siis jah selleks et sama elatustase säiliks peaks inimese sissetuleku suurenemine iga kuu olema võrdne või suurem kui raha väärtuse langus.

Oluline on siinjuures teada, et reaalne raha ostujõu vähenemise koefitsient EI OLE see inflatsiooni number mida meile lehest ja telekast nämmutatakse. See on massimeedia jaoks. Reaalne inflatsioon on ilmselt üks pankade kiivamalt hoitud saladusi.

See pole nüüd halva elu üle kurtmise mõttes öeldud, mul pole häda midagi, aga oluline on neid protsesse mõista, et orienteeruda kogu selles infouputuses, milles me elame.

Muudetud: 11-1-08 kell 16:39:44 Ton

[excubitoris]

Algselt postitas: Ton
Muidugi ajaloost on teada juhtum kus riik (täpsemalt mitte riik vaid panganduskontsernid) elanikelt ka kulla röövis peale raha ja kinnisvara ära võtmist.
Jutt käib muidugi USA 30ndate majanduskriisi järgsest kulla sundvõõrandamist. Kes ei andnud ise ära sai 10 aastat trelle. Samas oli palju nutikaid ja julgeid kes peitsid ära ja kaevasid 15 a hiljem välja ja elasid hästi.

Need on elanike tasalülitamise juhtumid maailma lähiajaloost.
Sellesama majanduskriisiga aeti kõigepealt kogu erasektor põhja läbi börsi sulgemise ja laenutagatiste välja nõudmise. Enamus jäi kõigest ilma börsil, seejärel suleti kõik firmad ja tehased, kes töökohti pakkusid ja seejärel konfiskeeriti pea kogu kinnisvara. Kellele veel midagi sukasääres oli kulla näol tehti ka puhtaks. Tõeline pesupäev!

Muudetud: 10-1-08 kell 16:43:24 Ton

Huvitav ja vajalik teema - mõned hakkavad siin juba asjale ehk põhustele / põhjustajatele lähedale jõudma ;-)

[Spirit007]

Euroopa Liit on euroopa ilma piiritetta, vaba liikumine, kergem leida tasuvamat tööd.Ka peale hindadet6usu on ka palgad viimasel ajal t6usnud..alla 13 000 tuhande naljalt Eestis ei teeni ja kui keegi arvab, et EU m6jutab tema majanduslikku olukorda, siis on parem leida töö sealt kus rohkem makstakse e. välismaalt.


http://www.eures.ee
Sealt saate rohkem infot töötamisest/elamisest välismaal kui kellegile huvi pakub

[postimees]

Algselt postitas: neoon
kas sa tahad tõesti väita, et keskmine eesti inimene elab praegu kehvemalt kui aastal 2003 (enne liitumist)?

Võrdle 2003 aasta laenukoormust ja praegust. Suurem osa elatustaseme tõusu on tulnud tuleviku arvel.

[neoon]

tead see laenamine on/oli/jääb iga inimese vaba valik. majanduskasv algas muide kaugelt enne laenukoormuse kasvu. laenamine lihtsalt tõstis seda väheke.

[kivikas666]

Siiski jah, momendil liigub seda laenuraha veel nii, et see mida me näeme ei pruugi siiski olla see.
Ootaks paar aastat, asi palju selgem.
Muidugi ei tohiks unustada sedagi, et kõik EUst tulnud laenuraha tuleb millalgi tagasi maksta.
Tasuta lõunaid pole ju olemas.

[neoon]

siis läheks see raha mõne teise areneva riigi toetuseks. ma ei näe selles midagi halba. ehteestlasli suhtumine: ise tahan saada, aga teistele ei taha anda.