Postitused: 36
Teemad: 1
Liitus: Oct 2007
Nendest ma vist ei karda midagi:o
Postitused: 36
Teemad: 1
Liitus: Oct 2007
Ok!Avastasin et, mul on Dentofoobia
Postitused: 88
Teemad: 7
Liitus: May 2006
Hirm on inimese kui looma üks instinktidest , seega on see jah vältimatu ja vägagi loomulik . Usun et teatud olukordades kardame me kõike .
Postitused: 263
Teemad: 7
Liitus: Nov 2007
Mul on:
-Akrofoobia
-Allodoksafoobia
-Anuptafoobia
-Arahnefoobia, arahnofoobia
-Atelofoobia
-Atasagorafoobia
-Hamartofoobia
-Isolofoobia
-Kleisiofoobia
-Klitrofoobia
Mhhhh :d mul hirm päris paljude asjade ees.
Cruel & Unusual.
Postitused: 17
Teemad: 0
Liitus: Jan 2008
igatahes , ma nagu hullult kardan haisid , see on nagu kohutav , ma ei julge absoluutselt kusagil meredes ujuda , vahel ka järvedes ujudes tekib paanika .
muidu , olen nagu hullult julge , aga vot selle haide asjaga on teisiti , isegi kui näen hai pilti , tuleb vastik tunne peale .
kui ma sisenen merre , hakkan vaatama ette-taha-kõrvale , et näha , et haisid pole ja siis hakkab hullult rõve tunne sisse tulema ning pisarad hakkavad voolama .
põhimõtteliselt sõidan iga suvi Türkki perega ja seal on meri .
alati kardan sinna siseneda .
ma väga tahaks sellest nõmedast foobiast lahti saada .
äkki suudate kuidagi aidata ?
Postitused: 5,868
Teemad: 183
Liitus: May 2004
Kõrgeim äratundmine on teada saamine, et tegelikkuses olid pidevalt selle kõrgeima äratundmise sees.
Iga hetk ja iga kogemus, mis sa saavutad on ideaalne, täiuslik, kordumatu
Postitused: 11
Teemad: 0
Liitus: Feb 2008
Võibolla on sul mõnes eelmises elus haidega mingisugune halb kokkupuude olnud ? See seletaks su põhjendamatu hirmu nende ees. ( Mul on täpselt sama asi sõjaga - kardan seda kohutavalt.) Igastahes aitab iseendasse põhjalikumalt süüvimine. Alusta kasvõi hai pildist. Sisenda endale, et see on lihtsalt kala ja ei saa sulle midagi teha.
Postitused: 17
Teemad: 0
Liitus: Jan 2008
oijah , võibolla peaks selle raamatu ostma , mis Celtic soovitas .
ma ei kujuta ette , kas on olnud mingit kokkupuudet , aga ma pole kindel , et suudaks endale süvendada nii .
Postitused: 27
Teemad: 3
Liitus: Feb 2008
Mul oli endal sama asi Hurghadas Punase mere ranna äärde uhutud elavate meduusikolooniatega. Neid oli nii palju et kardsin vettegi minna. Aga kuidas hirmust üle sain, on vähe veidier ja võib tunduda rõve. Ma hakkasin neid sõna otses mõttes "tapma". Alguses proovisin kas saab teha nii et võtan peast kinni, pööran ümber ja tõstan veest välja. Asi töötas, meduus muutus tahkeks ja suri. Siis ma lömastasin ta kätte vahel. Ja nii terve nädala jooksul oma 100 meduusi või rohkem kaotasid elu minu tagajärjel. Lõpuks suutsin niipalju tappa, et nad nagu kolisid mõneks päevaks minema. Sai ka kaugemale ujutud ja suuremaid, haugi suuruseid troopika kalu nähtud elusast peast vee all. Isegi üks väike kilpkonn ujus ringi. Nii tore oli.
Sulle nõuanne, kui näed pildi, kujuta ette, et oled mingi jumal või võimsam olend ja vaimusilmas nagu sööksid hai ära. Kui merre lähed, siis ära karda midagi, lihtsalt tuleta meelde, et sina oled jumal ja keegi sulle liiga ei tee. Ning ei teegi. Loodetavasti saad hirmust üle. Mina sain endale hiljuti aint ühe hirmu juurde - kõrgus. Varem hüppasin mööda garaa¾ikatuseid, nüüd ei julge sedagi. Aga vaikselt harjutan, et saada hirmust üle.
Postitused: 101
Teemad: 1
Liitus: Dec 2007
Ecuadoris reisides sai käidud Rio Mindo jõel ujumas ja kala püüdmas, olgugi, et ujusime piraajade ja aligaatorite keskel, keegi hirmu eriti ei tundnud ja sai ka põlvist saati vees piraajasi püütud, söödaks oli väike lihatükike ja püügiriistaks tavaline õng, aga need kalad suutsid selle sööda õnge otsast kuidagi ära näpata, ilma, et midagi oleks kätte saanud..aga madusi oli palju ja neid kardeti ja kui keegi oleks sutsaka ära saanud, siis ca 15 minutiga oleks olnud "aamen".
Elu on liiga lühike. Tuleb suhelda ainult nendega, kes seda VÄÄRIVAD !!!
Postitused: 17
Teemad: 0
Liitus: Jan 2008
Tsitaat:Algselt postitas: GZBoy
Mul oli endal sama asi Hurghadas Punase mere ranna äärde uhutud elavate meduusikolooniatega. Neid oli nii palju et kardsin vettegi minna. Aga kuidas hirmust üle sain, on vähe veidier ja võib tunduda rõve. Ma hakkasin neid sõna otses mõttes "tapma". Alguses proovisin kas saab teha nii et võtan peast kinni, pööran ümber ja tõstan veest välja. Asi töötas, meduus muutus tahkeks ja suri. Siis ma lömastasin ta kätte vahel. Ja nii terve nädala jooksul oma 100 meduusi või rohkem kaotasid elu minu tagajärjel. Lõpuks suutsin niipalju tappa, et nad nagu kolisid mõneks päevaks minema. Sai ka kaugemale ujutud ja suuremaid, haugi suuruseid troopika kalu nähtud elusast peast vee all. Isegi üks väike kilpkonn ujus ringi. Nii tore oli.
Sulle nõuanne, kui näed pildi, kujuta ette, et oled mingi jumal või võimsam olend ja vaimusilmas nagu sööksid hai ära. Kui merre lähed, siis ära karda midagi, lihtsalt tuleta meelde, et sina oled jumal ja keegi sulle liiga ei tee. Ning ei teegi. Loodetavasti saad hirmust üle. Mina sain endale hiljuti aint ühe hirmu juurde - kõrgus. Varem hüppasin mööda garaa¾ikatuseid, nüüd ei julge sedagi. Aga vaikselt harjutan, et saada hirmust üle.
hehe , vaesed meduusid . kas sul kahju ei olnud neist ?
hm , seda on natuke raske ettekujutada , aga eks ma üritan , varsti juba sõidan Türkki ning üritan sellest nõmedast hirmust üle saada .
aga , kui sind aitas see endasse sisendamine , et oled jumal , peaks see ka mind aitama .
ma noh , vähemalt loodan .
Postitused: 17
Teemad: 0
Liitus: Jan 2008
Tsitaat:Algselt postitas: Spirit007
Ecuadoris reisides sai käidud Rio Mindo jõel ujumas ja kala püüdmas, olgugi, et ujusime piraajade ja aligaatorite keskel, keegi hirmu eriti ei tundnud ja sai ka põlvist saati vees piraajasi püütud, söödaks oli väike lihatükike ja püügiriistaks tavaline õng, aga need kalad suutsid selle sööda õnge otsast kuidagi ära näpata, ilma, et midagi oleks kätte saanud..aga madusi oli palju ja neid kardeti ja kui keegi oleks sutsaka ära saanud, siis ca 15 minutiga oleks olnud "aamen".
see tundub päris õudne , eriti piirajate ja nende maode asi - õõh , ma ei julgeks vist .
aga tore , et sa vähemalt julgesid ujuda !
Postitused: 35
Teemad: 6
Liitus: Jan 2008
Vabandust kui siia enam kirjutada ei või.
Aga mul on nii ,et ma ei salli verd. Filmides vaatan kui inimesi taptekase ,e verd purskab siis hakkab imelik tunne. Nagu hakkad enda veresooni vaatama ja mõtled ,et need haiget ei saaks. Kuigi ma ei karda eriti midagi. Ning kardan ka vees vetikaid. Sest arvan ,et seal on suured maod. Ma ei tea miks.
Postitused: 11
Teemad: 0
Liitus: Feb 2008
Nimetaks ära kolm asja, mis annavad minu puhul peaaegu foobia mõõdu välja - hirm madude, kõrguse (mitte kõrgust ise, vaid seda , et ma võin kusagilt kõrgelt alla kukkuda/hüpata) ja sõja ees.
Juba mõte, et ma võiks madu katsuda, toob külmavärina ihule. Võin ronida igale poole kõrgele ja pole häda midagi, aga kui ma kohal olen ja alla vaatan, siis tekib vastik tunne ning võimalusel haaran kusagilt kinni, et ma alla ei hüppaks/kukuks. Veider, ma ei tea, miks ma seda kardan. Ning sõda kardan ka. Näen unes tihti sõjaunenägusid, olen ka välja uurinud meie kodukandi võimalikud varjendid tuumakatastrioofi puhuks... Samuti mõtlen tihti selle peale, mis juhtub, kui nt. venemaa otsustab eestit rünnata, või puhkeb kolmas maailmasõda jne.
Postitused: 8
Teemad: 0
Liitus: Mar 2006
Mul sama teema selle kõrgusega mis Eluciaelin´l.
Ja on mul kartus ka süstalde ees.
Postitused: 147
Teemad: 7
Liitus: Nov 2007
eks hirme ikka ole, aga mitte foobiaid.
noh, need siin on minu hirmud
Ahluofoobia-hirm pimeduse ees
Autofoobia-hirm üksi olla
Fobofoobia-hirm foobiate ees (ega foobiad ju head asjad kah pole (hyes)
Jah, ega ma midagi enamat enda kohta ei leidnud. Mulle ei meeldi veel igasugused vaglad ja tõugud (süütud loomakesed )
89% inimestest, kes kasutavad foorumeid või muid suhtlusportaale kirjutavad oma allkirja alla fakte, kus midagi on 89%. Kui sina oled see 11%, kes seda pläma enda allkirja ei topi, kopeeri see enda allkirja. OI, UPS!!! T_T'
Postitused: 73
Teemad: 2
Liitus: Feb 2008
Aeroakrofoobia - hirm avatud kõrgete kohtade ees
Agliofoobia - hirm valu ees
Akrofoobia - kõrgusekartus
Anuptafoobia - hirm üksijäämise ees.
Atelofoobia - hirm ebatäiuslikkuse ees
Bogüfoobia - hirm tontide, kollide jm mütoloogiliste kurjamite ees
Daemonofoobia, demonofoobia - hirm deemonite ees
Dentofoobia - hirm hambaarstide ees.
Düsmorfofoobia - hirm moonutuste või väärarengute ees ( kui telekas näitas tuumakatastroofi mingit dokumentaali ja neid väärarenguid,siis ma nägin mitu nädalat õudusunenägusid )
Iatrofoobia - hirm arsti juurde mineku või arstide ees üldse
Kutsumaks esile üleloomulikku,tuleb kõigepealt olla võimeline korda saatma ebatavalist ( Anton Szandor LaVey )
Postitused: 47
Teemad: 1
Liitus: Mar 2008
Ei tuvasta endal ühtegi foobiat.
"Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega."
On mitmeid asju, mis mul kerget ebamugavust tekitavad, aga selleks, et asja foobiaks nimetada, oleks vaja rohkemat.
Mulle ei meeldi, kui mind patsutatakse, patroneerivalt. Mulle ei meeldi puust jäätisepulgad. Aga see ei tähenda, et need mul sellist ärevustunnet tekitaks, et ma neid vältida püüaks.
Ja konnad, ämblikud ning maod on ju suht armsad loomakesed.
Muudetud: 4-5-08 kell 22:49:24 -j-
Postitused: 4
Teemad: 0
Liitus: Jul 2008
Mul ühtegi foobiat niimoodi ei ole, ma olen aru saanud, et foobia on selline, et nagu oletame, et sul on mingi akvafoobia (suvalise võtsin), siis see tähendab seda, et sa ei suuda seda peaaegu üldse vaadatagi.
Muidu mina kardan kõiki putukaid, pimedust, üksi olemist(eriti pimedas!) ja igasuguseid paranähtusi ka .
Postitused: 114
Teemad: 2
Liitus: Feb 2007
Mu suurim hirm on hammaste ees, et hambad kukuvad suust välja või puseriti suhu kasvama, sest ma olen 3 aastat breketeid kandnud ja ma ei tea, mis ma teeks, kui nendega nüüd midagi juhtuks. Siis on mul veel väiksed hirmud, ma arvan, et need ei ole nüüd päris foobiad, sest foobia tähendab(vähemalt minu jaoks) mingit paanilist hirmu.
Düsmorfofoobia - hirm moonutuste või väärarengute ees.
Fasmofoobia - hirm viirastuste ja kummituste ees.
Nekrofoobia - hirm surma või surnute, laipade ees.
Nüktofoobia - hirm pimeduse või öö ees.
Russofoobia - hirm venelaste ja muu venepärase ees.
Kardan veel ükskõik missuguse kehaosa kaotust. Näiteks, et muruniidukil tuleb suure hooga tera alt lahti ja lõikab jala otsast ära või jääb näppu kuhugi vahele ja tuleb otsast ära või saan palliga vastu nägu ja hambad kukuvad suust välja. Hambad on ju ka ikka kehaosad eks? See on mu veidraim hirm.
Aga mul on üks küsimus ka, et kas foobia peab alati õigustatud olema?
Postitused: 24
Teemad: 1
Liitus: Jul 2008
Agürofoobia - hirm jääda teed ületades rongi alla.
Apeirofoobia- hirm lõpmatuse ees.
Apifoobia, apiofoobia- hirm mesilaste ees
Emetofoobia- hirm oksendada
Helmintofoobia- hirm ussikestest või vakladest kihisemise ees
Mürmekofoobia - hirm sipelgate ees.
Nüktohülofoobia- hirm pimedate ja öiste metsa(salu)de, parkide jms ees
Sotsiaalfoobia - hirm sattuda tähelepanu keskpunkti.
Vau, ma ei uskunud et nii arg olen. Aga tegelikult kardan rohkem herilasi.
Sportides iga päev, lood eeldused sellele, et surres oled täiesti terve.
Postitused: 32
Teemad: 1
Liitus: Aug 2008
Ma pelgan paljusid asju, kuid tõsiseid foobiaid oman paar tükki,
Ahluofoobia- hirm pimeduse ees. - Suht tõsine. Rohkem siseruumides. Vanemad on tahtnud juba psühhi juurde saata,, Kottpimedas olin vabatahtlikult üle 1 minuti mingi 2 aastat tagasi..
Arahnefoobia, arahnofoobia - hirm ämblike ees. - Sõnadega seletamatu. Kui mõni suurem ämblik minu toas või mu peal on, on vähemalt veerand tundi nutmist, kõikumist, ringis kõndimist ning hingamisraskusi garanteeritud, :S. Meeletult tahaks üle saada..
Paar nädalat tagasi, enne magamaminekut märkasin seinal kahte suurt ämbliku, nutsin 45 minutit liikumatult enda toas, jälgides mõlemat elukat silmi pilgutamata, et nad kuskile ära ei kaoks.. Ema tuli tappis lõpuks ära, kui julguse kokku võtsin & oma telefoni ära tõin selle seina juures olevalt kapilt, ning talle helistasin. (ta magas teises toas).
Jubee,, ;/.
Postitused: 252
Teemad: 11
Liitus: Jul 2008
Agliofoobia - hirm valu ees.
Ahluofoobia - hirm pimeduse ees.
Akrofoobia - kõrgusekartus.
Anuptafoobia - hirm üksijäämise ees.
Aviatofoobia, aviofoobia - hirm lendamise ees.
Dishabiliofoobia - hirm kellegi ees lahti riietuda.
Hemafoobia, hemofoobia, hematofoobia - hirm vere ees.
Herpetofoobia - hirm roomajate või roomavate asjade ees.
Koimetrofoobia - hirm surnuaedade ees.
Nekrofoobia - hirm surma või surnute, laipade ees.
Väga palju polegi aga selle eest ongi need otsesed foobiad, miit väikesed kartused ega hirmud.
Postitused: 4,919
Teemad: 189
Liitus: Nov 2003
Põhimõtteliselt on teil nimekiri foobiatest olemas ja kedagi ei huvita, mis foobiad just teil personaalselt on.
Postitused: 114
Teemad: 2
Liitus: Feb 2007
Ma ei tea, mina näiteks loen küll, mis hirmud kellelgi on.
|