Päästkem Eesti metsad!

(28-11-2017 13:35 )pillu Kirjutas:  Ei istutata siin midagi juurde, maju ehitatakse juurde, metsad võetakse maha ja müüakse välja.
Ma enda külas pole ammugi rebaseonu, jänkut, ja kitsepere näinud, tänu sellele et üks pidev saagimine ja ehitamine käib ümbruses.
Ma ju näen mis toimub. Suvel sõbraga arutasime selle üle, meil siin kohalik mets kus me mängisime lapsepõlves, see on vähene osa mis on alles veel jäänud, kuid ka seegi on väidetavalt maha müüdud juba ja käivad kõlakad et hakkavad varsti maha võtma. Kohalikud inimesed aga koguvad allkirju, et ei võetaks maha.....
Siis ükspäev läksime ratastega sõitma, terviseradadele, metsa, ja rääkisime et siin ju ometigi metsa maha ei võeta, sai 10 minti sõidetud ja mida me nägime, suur osa maha võetud......

Istutatakse küll, juba seadus nõuab seda ja kes ikka enda maha võetud metsa lagedaks tahab jätta. Pealegi, majandusmetsast peabki vanemad puud maha võtma, et vältida puuhaigusi ja mitte lasta sed majanduslikult kasutuks muutuda.

Mets ei ole ainult puit, see on bioloogiline teineteisest sõltuv kooseluvorm. Praeguse raieviisi puhul võetakse alusmetsa harvesteridega kuumaastikuks muutes ainult müügiks minev puit, oksad ja lagastatud põõsastik jäetakse korrastamata, ja keegi kurat ei lähe sinna songermaale midagi istutama, sest mingit samaväärtuslikku puistut sinna enam tulla ei saa.

(28-11-2017 20:49 )igihali Kirjutas:  Mets ei ole ainult puit, see on bioloogiline teineteisest sõltuv kooseluvorm. Praeguse raieviisi puhul võetakse alusmetsa harvesteridega kuumaastikuks muutes ainult müügiks minev puit, oksad ja lagastatud põõsastik jäetakse korrastamata, ja keegi kurat ei lähe sinna songermaale midagi istutama, sest mingit samaväärtuslikku puistut sinna enam tulla ei saa.

https://www.facebook.com/aveliina/posts/...nref=story
See viide Nõmme raadiost leitud. Teadlased ei tohi enam ise sõna võtta aktuaalsetel teemadel vaid nendele määratakse "kõneisik". Esimesena kehib tselluloosikombinaadi kohta. Kui laiutad lõugu ja räägid asjadest nagu on oled töölt lahti informatsiooni avaldamise pärast. Tselluloosi kombinaat kui tuleb on metsadele viimane piisk kannatuse karikasse, sinna seda ikka läheb! Ka see jutt, et alkoholi aktsiisi tõusu vähendamise raha tuleb RMK "kasumist", 10 milli võtta tähendab reaalselt 10miljoni eest lisaraiet......nii lihtne see äraseletatult ongi. Keegi ei taha taibata, et eesti eelis on puhas loodus, metsad ja murjanite suhteline vähesus. Saksamaal on metsi vaid triibud põldude vahel, tegelikult seda metsaks ei saagi lugeda ja muidugi alpides, mägedes. Murjaneid aga tundub on kõikjal.....isegi mägedes.

"Lageraie ületab kordades metsauuenduse mahtu.

Metsa raiumisse on läbi aegade suhtutud nii ja naa. Õnneks Eestis on, mille üle vaielda, sest metsa on meil vähemalt praegu piisavalt.

Kui mets on küps, siis tuleb seda raiuda, sest metsa väärtus hakkab sealt alates pigem kahanema. Teisalt on vaja arvestada sellega, et uue metsa pealekasv võtab aega aastakümneid. Ehk siis tegu on väga pika protsessiga, seda enam, et noored istikud on metsloomadele maiuspalaks ja metsauuenduseks nähtud vaev võib ka tühja joosta.

Statistikassegi on suhtutud nii ja naa, kuid see on vähemalt arvude poolest tihtipeale halastamatu. Kes viitsib vähegi süveneda siinsamas kõrval olevatesse tabelitesse, võib ise veenduda, et Eesti metsades toimuv lageraie ületab mitu korda metsauuenduse mahtu. Ja nii on see olnud kogu 21. sajandi kestel.

Metsa tervise parandamiseks tehtav hooldusraie on hädavajalik ning mulle kui kõrvalseisjale tundub, et sellega on meil kõik enam-vähem korras. Ehkki eks me kõik oleme metsas uidates näinud langenud, kuid paraku koristamata jäänud puid. 2016. aastal toimus hooldusraie 68 794 hektaril, kust mahuliselt saadi 2,18 miljonit kuupmeetrit puitu. Samas lageraiet tehti 49 564 hektaril ja sealt saadud puidu kogus oli ligi 11,05 miljonit kuupmeetrit. Muide, aastal 2007 ehk vaid kümmekond aastat tagasi oli Eestis koguraie maht vaid 6,9 miljonit kuupmeetrit, millest lageraie andis 4,87 miljonit. Lageraiet tehti siis 23 522 hektaril.

Metsa uuendamisel on aastaid olnud põhirõhk kuusel ja männil. Näiteks 2016. aastal tehti riigimetsas istutustöid 6443 hektaril, millest 3033 hektarit läks kuuseistikute ja 2610 hektarit männiistikute alla. Kolmandal kohal oli kask 766 hektariga ja kõigi ülejäänud puuliikide päralt oli vaid 35 hektarit metsa. Erametsa kohta nii täpseid andmeid statistikaamet kahjuks enam 2014. aastast alates ei paku."

Tabeli nägemiseks klõpsa: https://maaelu.postimees.ee/4328265/lage...utm_source

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uud...d=80965141
http://petitsioon.ee/tartu-avalik-poordu...hase-asjus
http://epl.delfi.ee/news/faktikontroll/f...d=80982817
Kõik on JOKK ja isegi Tallinna lähiümbruse Keila - Joa & Vääna - Jõesuu parkmetsades on lageraiet tehtud. Kirjutan seetõttu sest see teema on väga vana. Mihkel Aitsam "1905 aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis" lk.85-86 kirjeldab Vormsi saare lageraiet. Õnneks siis saadi pidama ja rahvas just talurahvas astus vahele. 3000 puud jäid metsa 4-5a. mädanema. Peamine aga oli selles, et ükski Vormsi elanik ei läinud metsa maha võtma ja töölised tuli Noarootsist palgata! Kui siis saadi miks enam tänapäeval ei anna aktsiooni korrata! Või tsaaririigis oli "demokraatia" rohkem arenenud kui aastal 2018?
2 linki parandatud

Üksi su linkidest ei tööta.

(04-02-2018 15:43 )Nielander Kirjutas:  Üksi su linkidest ei tööta.

Peaks olema see artikkel:
FAKTIKONTROLL Kas riik raiub ohjeldamatult metsa?
http://epl.delfi.ee/news/faktikontroll/f...d=80982817

Võimul laiutavatel punastel värdjatel on viimaste iseseisvuse tagamist kindlustavate väärtuste hävitamisega kiireks läinud. Ilmselt tunnetavad oma lõppu lähenevat ja märatsevad eriti hoogsalt.

Mets oli Eesti Krooni kattevara ja oma raha taastamise vältimiseks on vaja mets maha võtta. Iseseisvus ei sobi uusmarksistide plaanidega.

Tsaariaja talumees oli mõtlev, analüüsi- ja järeldamisvõimeline tegudeinimene. Praegune alla35 a inimene on nutitelefonistatud zombi, kellel puudub oma arvamus ja kes on neutraalne ja tolerantne kõigi ja kõige vastu. Ta ei lähe tänavale isegi iseenda raha ja vabadust kaitsma maksude ja pankade vastu, seda vähem huvitab teda mingi mets, mis kuskil siin-seal kasvab, kus on mudane ja kus kunagi Wifit ei ole!
Mida teeb tänapäeva mees, kui kuskil peol keegi nokastanud tüüp tema naise kanni kobama tikub? Ta kas vaatab ükskõikselt mujale, või hakkab nutma ja kaebab kohtusse. Selline mees ei lähe enam iial tänavale!Ja kahjuks Eesti haritud ja alla 30-ne mehed on rõhuvas enamuses just sellised.

(04-02-2018 16:57 )Aadu66 Kirjutas:  Tsaariaja talumees oli mõtlev, analüüsi- ja järeldamisvõimeline tegudeinimene. Praegune alla35 a inimene on nutitelefonistatud zombi, kellel puudub oma arvamus ja kes on neutraalne ja tolerantne kõigi ja kõige vastu. Ta ei lähe tänavale isegi iseenda raha ja vabadust kaitsma maksude ja pankade vastu, seda vähem huvitab teda mingi mets, mis kuskil siin-seal kasvab, kus on mudane ja kus kunagi Wifit ei ole!
Mida teeb tänapäeva mees, kui kuskil peol keegi nokastanud tüüp tema naise kanni kobama tikub? Ta kas vaatab ükskõikselt mujale, või hakkab nutma ja kaebab kohtusse. Selline mees ei lähe enam iial tänavale!Ja kahjuks Eesti haritud ja alla 30-ne mehed on rõhuvas enamuses just sellised.

Parandasin eelmised lingid, üks vanim jäi leidmata.
http://epl.delfi.ee/news/faktikontroll/f...d=80982817
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uud...d=80965141
http://petitsioon.ee/tartu-avalik-poordu...hase-asjus
Inimestel nii linnas kui maal on kadunud ühtekuuluvus tunne. Maal on ainult jaanipäev ja vahel harva ka midagi muud, talud on hävitatud. On suurtalud nagu kunagi olid mõisad ja kolhoosid ja popsikohad, kust käiakse linnas tööl. Kolhooside kaotamise asemel on tulnud "mõisad" kus palgaline vähesearvulise tööjõuga tullakse toime.
RMK müüs 2016a. raieõigust 9,7EUR/tm, 775 töötajaga saavutati 50,576miljonit kasumit s.o töötaja kohta 65259EUR.....pole paha, samas aga see 50milj. eesti eelarves on köömes
http://media.rmk.ee/files/RMK%20Majandus...202016.pdf
ENSV säilitas meile metsad, algas kõik metsavahtide kaotamisega. Metsavaht oli see kes teadis oma metsast kõike kus elavad loomad kus on mets haige, kahjuritest kahjustatud ja raietel võeti seda kõike arvesse. Nüüd aga saab exeli tabelist lähtudes raieid teostada, algul suurte teede äärest (odavaim), siis väiksemate. Kontrollimine reaalselt puudub, kui on siis kallutatud. Tundub, et 15a. jooksul peale uut kombinaati on metsad otsas, see on plaan mida RMK lubab ja garanteerib. Kas see kõik on ainult eesti pugejate teene? Tundub, et mitte, kusagilt on tulnud EU salajane määrus mida teha ja mida mitte. Kui ei ole metsi siis eesti maastik on migrantidele vastuvõetavam, lääne euroopale sarnasem? Muidugi see on puhas vandenõu teooria aga TULEB TÕESTADA SELLE PAIKAPIDAMATUST!
Vähemalt mulle tundub, et "eesti asi" on selle 26a. läinud lootusetult hukka kui mitte öelda P-sssse. Vähegi aktiivsemad on lahkunud, jäänud on lurjused & karjeristid ja mitte aktiivsed & penskarid. Tiit Madisson on seda palju kordi lahti seletanud. Ainult seda tuleks loota, et need halvad asjad aeglustuksid ja ei tuleks lähikümnendil.......kui sedagi. Vaadates Soomet siis midagi head ei ole loota (mitte metsade kontekstis, sealt oleks palju õppida)

http://objektiiv.ee/objektiivi-raadio-re...koriigist/
Räägib eesti metsadest ja loodusest üldse. 148 mesilaspere hukk oli 100x rapsipõllu mürgitamisel mürgi liigkonsentratsioon. Süüdlane aga ei vastuta millegiga ja kuhu see ülimürgine raps läks? Eks ikka õliks mida me tarbime! Mesinikele soovitatakse vaikida mesilasperede hukkudest, pole vaja teatada......sest midagi ei tehta ja kahjusid ei hüvitata. Juttu on ka võsa arvamisest metsa alla, et saaks näidata paremat statistikat ja põtrade hävitamisest liigse laskekvootide tõstmise tulemusel. Vabariigi valitsuse ja riigikogu ebapädevusest ja ainult majanduskasvust lähtuval juhtimisel ja veel palju muud huvitavat.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ee...d=81336829

Tsitaat:Rauli maagia:

Puude taga on mets.

Ma ei nõustu väitega, et eestlane on metsarahvas.

Aegade algusest saadik on mets olnud paik kuhu pageti kui häda maale (loe - inimeste maailma) tuli.
Metsale alternatiivseks pelgupaigaks oli linnus.
Linnus, millest on tulnud sõna Linn, millega me tähistame paika, kuhu inimesed on hulgimal kokku tulnud.
Soome keeles tähendab sõna Linnä lossi (linnust). Kuid sama sõna kasutatakse Vangla kohta.
Meie ajalugu teab Metsavendi... Kuid ei tea Linnavendi...
Hm, mida see ütleb nende inimeste kohta, kes häda eest pagesid metsa ja nende kohta, kes pagesid linna - linnusesse?

Kuid mets on olnud alati väljapool inimeste maailma. Kus kehtivad hoopis teised reeglid ja kus valitseb võimas ja inimeste maailma jaoks võõras ning võimas Vägi.

Vanal ajal kehtisid külakarjasele, kes käis küla karjaga metsas, palju tabusid. Küla noored neiud ja mehele minemise eas neiud pidid temast võimalikult kaugele hoidma. Eelkõige pidid nad vältima karjasega kahekesi jäämist. Sest piisavat ainult karjasele silma vaatamisest, et käima peale saada.
Oldi kindlad, et pidevalt metsas olles on karjane saanud metsa metsiku, viljastava Väe kandjaks.
Ka pidi külakarjane eemale hoidma rasedatest naistest ja tiinetest loomadest. Sest metsa metsik Vägi võis mõjuda liigselt ning see tõttu võisid sündivatel lastel või loomadel esineda igasugu vaevusi.
Kõik liigne mõjub kahjulikult.

Vanal ajal teati, kuidas puid langetada. Enne pidi ikka metsalt ja puudelt luba küsima. Isegi kui sulased tegelesid metsa langetamisega, pidi peremees esimesele langetavale puule kirve silmaga koputama ja luba küsima.
Puude langetamisel peeti veel silmas kuu seisu ja isegi tuule suunda. Ja isegi suund, kust suunast kuhu suunda puid langetates liiguti, oli paika pandud.
Kes eksis, vahet pole kas teadlikult või mitte teadlikult, sellel lihtsalt ei läinud hästi.
Vanal ajal tehti enamik tööriistu ja tarbeesemeid puidust.
Mu vanavanaisa, kes oli metsavaht ja ta naabrimees.
Naabrimehel purunesid kiirelt puidust tööriistad ja tarbeesemed. Või läksid mädanema.
Vanavanaisal sellega probleeme ei olnud.
Naabrimees siis uuris, et kuidas vanavanaisal puidust tööriistad ja tarbeesemed ei purune ega lähe mädanema.
Vanavanaisa vastas, et puid tuleb lõigata õigel ajal, õigest kohast.

Me ei saa metsa vaadata samamoodi nagu eraomandis põldu, mis peab omanikule kindlustama sissetuleku.
Meie geenides on salvestunud esivanemate Teadmine metsast kui esmasest Varjupaigast.
Mis siis juhtub, kui kippuda kallale inimeste turvalisusele?
Inimene hakkab võitlema.
Kõikide vahenditega mida ta valdab.

https://www.facebook.com/HundiVoudouKoda...0A&fref=nf