Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Päästkem Eesti metsad!
#1
Eesti metsi ähvardab müümine.

Selle jaoks on algatatud Riigimetsa Majandamise Keskuse reform ning muudetakse metsaseadust. RMK reformi tulemusena ei suuda riik oma metsade eest hoolitseda ning metsaseaduse muutmine võimaldab tulevikus riigimetsa rentida või müüa ja seda vaid 9 inimese otsusega.

Metsaseadusest võetakse välja:
- nõue, et riigimetsa peab olema vähemalt 20% Eesti maismaast
- lisatakse metsa rendileandmise võimalus
- kaotatakse metsanduse arengukava ja teiste majandamisplaanide nõue
- kaotatakse kaitse ja hoiumetsa kategooriad (marjametsad, kalda ja rannikukaitsemetsad)
- RMK töö jagatakse kolmeks, mille tõttu kaob ülevaade metsade olukorrast ning metsade ärastamine on jupi kaupa kergem


Kutsume Sind liituma Eesti Metsade kaitseks loodud kodanikuliikumisega "Päästkem Eesti Metsad". Liikumisse kuuluvad kodanikuühendused, üliõpilased, metsamehed, vallavanemad, linnaametnikud.

Meie koduleht asub www.hooliveesti.ee
Orkutis leiab meid communitist "Päästkem Eesti Metsad"

Kui Sinu jaoks on Eesti metsa tulevik tähtis, siis saada see kiri kõigile oma tuttavatele edasi ning palu neil sama teha.


Täname Sind,

Kodanikuliikumine "Päästkem Eesti Metsad"
Vasta
#2
Heh, selle teema võiks vist vandenõude alla liigitadaSmile Hullema stsenaariumi kohaselt raiutakse Eestimaa kiilaks nagu munga pealagi...
Vasta
#3
METS ON OSA MEIE KODUMAAST! OSA EESTLASEKS OLEMISEST...

Kodanikuliikumine PÄÄSTKE EESTI METSAD tuli kokku märtsis ja ametlikult loodi aprill 2008. Liikumise ajendiks on Riigimetsa Majandamise Keskuse reform, mille tulemusena riik ei suuda oma metsade eest hoolitseda ning Keskkonnaministeeriumi soov muuta metsaseadust. Metsaseaduse muutmine annab võimaluse Riigi metsa müüa ja rentida, seda vaid RMK nõukogu (9 inimest) otsusega. Müügiga samaväärne on ka aktsiaseltsi loomine ning võõrkapitali kaasamine. Peale metskondade vähendamist võib tekkida olukord, kus metsade korralikuks majandamiseks tuleb eestlaste metsad Skandinaavia puiduettevõtetele ära anda, nagu see Lätis juhtus.

http://www.hooliveesti.ee/

Anna sinagi oma allkiri juba täna:

http://www.hooliveesti.ee/index.php?menyy=11&toeta


Ja et vastavale lainele end seadistada:

http://www.youtube.com/watch?v=bwN752jNjKA
http://www.estmusic.com/index.php?0&popu...&lugu=2351

Kuhu mõtled põgeneda hallist linnast?
Kuhu mõtled pühapuid veel tooma minna?
Kus veel muutub suhkruks vahtramahl sinu suus?

Kes küll teab, mis ojast käivad joomas hirved?
Kes veel kuulab linde, kui on laulmas kirved?
Kuuled, langeb laaste sinu endagi puust...

Laas seisku ikka kui lapsepõlv sul meeles,
sääl kus kord hiiepuud saatsid sinu teele,
sääl ei või kõnelda karmis kirvekeeles.

Kuuseladvaristidel on lund ja vaikust,
õhus tundub karsket vahtramahla maiku,
äkki lõikub vaikusesse kiljudes saag...

Hoia nagu kodumaja metsanõlve,
hoia puutumatult nagu lapsepõlve,
hoia alles metsad, millest toetust saab maa.


[Pilt: normal_D_hommikudus_regi.jpg]

[Pilt: normal_D_Kaasikus_Kynes.jpg]
Vasta
#4
"It was strangely like war. They attacked the forest as if it were an enemy to be pushed back from the beachheads, driven into the hills, broken into patches, and wiped out. Many operators thought they were not only making lumber but liberating the land from the trees..."

Muudetud: 7-5-08 kell 22:24:03 Spirit007

Muudetud: 7-5-08 kell 22:24:41 Spirit007
Vasta
#5
Tänases "Maalehes" oli artikkel metsade päästmisest. Kasutaja Tulnukinimene tõi artikli teemasse Puud.

Artikkel:

(23-02-2017, 14:36 )Tulnukinimene Kirjutas: Tänane "Maaleht":

"Kodumets, eramets või riigimets – mets on mets"

MADIS IGANÕMM KALLE ELLER

Meie maa metsade olukord ja nende kaitse puudutab paljusid ning asjata ei pea me ennast metsarahvaks, sest metsaga koos on meie kultuur siiani arenenud.

Samas otsustab selle ainulaadse elukeskkonna hoidmise üle väga väike rühm inimesi. Nad ei tea, et nad otsustavad ka meie rahva ja rahvuse tuleviku üle. Meie ja järgmiste põlvkondade elu kvaliteet oleneb sellest, millised on praeguste otsustajate teadmised, kultuuritunnetus, aga ka ahnus ja ülbus. Sellest väikesest seltskonnast sõltub liiga palju. Nii suurt vastutust tuleb osata kanda, sellest tuleb osata ka loobuda, kui ei suuda ega oska. Kas me võime neid inimesi usaldada?

Mets kätkeb ka püha maad

Hiljutises telesaates teatas RMK tegevjuht, et nad kannavad aastas riigi tuludesse riigimetsast teenitud summa, mis on võrdne parvlaevade hinnavahega Türgi ja Poola tehastes. See on tühine summa riigieelarves, võrdne sellega, mida korrumpeerunud sadamajuhid said ühe pastakatõmbega liigutada. Millised summad liiguvad aga puude taga, kus metsa varsti polegi, kuuleme ehk lähiajal.

Üha enam saab selgeks, et selles valdkonnas ei mängita enam pikemat aega ausat mängu. Mängurite kaardilauale on visatud meie ühine elukeskkond, meilt endilt luba küsimata. See ei ole lihtsalt metsatöösturite, RMK ega keskkonnaministeeriumi tihumeetrites mõõdetav ja müüdav puidumass, vaid meie rahvuse alustala koos hindamatu looduskooslusega. Rääkida selles kontekstis õpetajate palkadest on tähelepanu kõrvalejuhtiv häma, meil on veel arstid, politseinikud, päästetöötajad.

Iga omaniku mets on ühtlasi tükike kõikide teiste siin elavate inimeste elukeskkonnast. See on hoopis midagi muud kui kellegi korter või televiisor.
Paljuski näeme nende inimeste mõttemaailma ja tehtu vilju, kui sõidame mööda maad ringi ja näeme lõputuid lageraielanke. Ma ei oska ütelda, mida teised tunnevad, kui järjekordset metsa surnuaeda tee ääres näevad, kus ristide asemel on kännud. Minul tekib tunne, nagu oleks mu enda küljest tükk ära kistud, hästi valus on.

Ei saa unustada, et metsas on ka meie oma püha maa. Metsades on tuhanded esivanemate austatud ja tulevastele põlvedele hoolikalt hoitud looduslikud pühapaigad, millest valdav osa on veel kaardistamata. Riik enese kehtestatud looduslike pühapaikade arengukava sisuliselt ei toeta ja pühi paiku hävitatakse ikkagi.

Kui rõhutatakse, et eraomand on püha ja puutumatu ning omanik võib sellega teha mida tahab, siis paraku metsa puhul see päris nii ei ole. Iga omaniku mets on ühtlasi tükike kõikide teiste siin elavate inimeste elukeskkonnast. See on hoopis midagi muud kui kellegi korter või televiisor.
Igasugune metsaraiumine on kõikidele siin elavatele inimestele oluline asi, mitte metsaomaniku ainuõigus. Ka neile, kel metsa ei ole, tuleb luua võimalus rääkida kaasa oma elukeskkonna muutmisele.

Iga raie vajab eeluuringut

Eelmise riigikorra ajal oli levinud arusaam, et kodu algab korteriuksest. Meie rahva arusaam on olnud läbi ajaloo teistsugune. Meie peame koduks ka õue, aeda, koduteed, kodumetsa, kodujõge, kodumaad jne. Meie juured on selle kõigega seotud, see on meile endastmõistetavalt püha. See teadmine on meid rahvana siiani elus hoidnud.

Puhtaks raiutud lagendik erilist jõudu inimestesse enam ei sisenda. Kujutlegem kändude asemel riste.

Riigimets on ka nende kodumets, kellel vastav märge kinnistusregistris puudub. See ei ole RMK ametnike eramets, mida võib miljonite tihumeetritena lubada suuremahuliste, kuid kaheldavate äriprojektide katteks.
Kui linnaruumis soovitakse midagi ehitama hakata, siis uuritakse näiteks arheoloogide poolt vastav ehitusplats korralikult läbi ja alles siis lubatakse kopp tööle. Miks metsa puhul peaks see teistmoodi olema? Raieks planeeritav mets tuleb kõigepealt läbi uurida, alustades looduskaitsealustest käpalistest või lendoravatest ja lõpetades looduslike pühapaikadega. Alles siis lubatakse saag sisse.

Kogu info metsaraiumise kohta peab koos uuringute tulemustega vastaval kodulehel avalikult üleval olema, et igaüks näeks, kus ja millistes mahtudes võidakse raiuma hakata ja kes seda teeb. Ning kui miski sellest vajab tähelepanu, tehakse raieplaan ümber. Selline avalikustamine annaks ka kogukondadele võimaluse oma elu korraldada, lisaks saaksid tööd paremini planeerida teised ettevõtjad.

Madis Iganõmm, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem, metsaomanik

SEISUKOHT

Kalle Eller, Taarausuliste ja Maausuliste Emujärve Koda

Metsa väärtust aitaks lahti mõtestada kohalik kogukond
Viimastel kuudel on elavnenud mõttevahetus metsamajanduse ümber – raiemahud ja -meetodid, nende sobivus loodushoiu eesmärkidega, üldsusele kättesaadavad andmed, nende õigsus.

Üsna tükk aega pole ükski probleemistik toonud seesugust elevust ühiskonda.
Kogu diskussioon keskendub riigile ja üleriigilistele asutustele: RMK, keskkonnaministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, ELF, pluss sellesse on haaratud tunnustatud loodusteadlased nagu Aleksei Turovski. Aga kohalik rahvas igal pool üle maa? Paikkondlikud huvid, kogukonnad?

Kohalikul sõnal puudub jõud

Lugu on tänapäeval selline, et kohalikul omavalitsusel pole riigimetsagi suhtes suurt midagi öelda, veel vähem saab ta mõjutada erametsaga seonduvat. Kohalikel inimestel pole aga võimalustki seista oma huvide eest. Seenemets läks, marjamets kadunud, tuulevari läänekaares läinud, harjumatu vinge tuul vilistab õues…

Maainimesed võõrduvad lihtsalt metsaskäimisest, mis on läbi aegade olnud tähtsamaid puhkamise ning lõõgastumise viise. Sest pole enam vanu armsaid metsateid ega -radu, või kui ongi jupike alles, siis see katkeb segikeeratud langil, oksarisus ja mudas. Siinkohal rääkida loodusturismist ja selle arendamisest oleks veidi nagu must huumor ja küünilisevõitu.
Paigapealsel inimesel peaks olema eelis saada riigimetsast oma ehituseks palki, sellist eelist aga pole. Kui tal ei ole palki oma metsast, ehitamata jääbki. Üha enam on palkhoone vaid rikkurite lõbu.

On kuulutatud, et kõrgeim võim Eesti Vabariigis kuulub rahvale. Soome majandusmees ja kirjanik Paavo Haavikko on küsinud: “Kui võim on rahva käes, kelle käes ta siis on?” Teda järgides võime küsida: kui mets kuulub rahvale, siis kellele mets kuulub? Kes andis metsa riigile, valitsusele, riigimetsa keskusele?

Rahvas koosneb kogukondadest, paigapealsest rahvast. Kas ei peaks just kohalikul osal inimkonnast olema otsustav sõna – raiuda või mitte? Ja kui raiuda, siis kuidas, millal ja kui palju!

Kogukond kui hääbunud nähtus

Omaette lugu on see, et millistest kogukondadest me räägime. Kas pole mitte nii, et okupatsioonide suktsessioon ning järjestikused haldusreformid uue omariikluse aegadel on äärmuseni nõrgestanud ning segaseks teinud kogu selle nähtuse? Kipub ununema, et inimese ainuvõimalik eksistents on kogukonda kuulumine. Räägime rahvusest kui mingist teoreetilisest ideest, aga see rahvus koosneb inimestest.

Senised omavalitsused on võõrandunud sellest, mis peaks olema kogukondlus, need vallad olid sisuldasa sovhooside ning kolhooside järglased, isegi mitte nn külanõukogude omad. Viimasel ajal ei ole vald ja tegelik kogukond
samased, kui tegelik kogukond oli olemas.

Uus haldusreform paiskab kõik taas segi, nii et võiks arvata – äkki ongi see üks reformi eesmärke? Et ei oleks tugevaid kogukondi, mis oleksid võimelised oma huvide eest seisma.

Tõmbekeskus ei kinnista ühtekuuluvust

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mitte kunagi varem pole olnud kohalikul inimesel metsale vähem mõju kui praegu.

Et taas saavutada kontroll metsa üle, peab taastuma ja tugevnema kogukond. Üks selle aluseid võiks olla aja- ja kultuurilooline kihelkond.
Nn tõmbekeskused, mis uue arusaama järgi on vaat et kõige tähtsamad, ei kõla just veenvalt. Tuleb vaeva näha, et see tõmbekeskuste tõmbetuul ei puhuks minema põliseid metsi meie maalt.

Millised on teie arvamused?
Vasta
#6
Ja on ka järgmine liikumine:
http://www.liikumine.ee/
fb-s Eesti Metsa Abiks

Aga jah...liikumised tulevad ja lähevad...(vea teevad, nad ei kaasa väerahvast)
Vasta
#7
Tänan! Polegi varem seda juhtunud lugema.
Seal kirjutatakse:
Kui üheksakümnendate alguses ulatus lendoravate asustusala veel 3180 ruutkilomeetrini, siis praeguseks on see number kukkunud 550-le. Seega on kaitsealuse liigi eluruum kahekümne aastaga enam kui kaheksakümne protsendi ulatuses koomale tõmbunud. Samuti on rohkem kui kahekümne paikse metsalinnu arvukus viimase kahekümne aasta jooksul pidevalt kahanenud, kusjuures üheks selle peamiseks põhjuseks peetakse just elustikku mittesoosivaid muutuseid metsamajanduses. Näiteks metsisele, tedrele ja laanepüüle avaldavad juba ainuüksi harvendusraied vähemalt kümme aastat kestvat kahjulikku mõju. Meie ohustatud liikide enamik ongi seotud metsaelupaikadega.

http://www.liikumine.ee/meist.html

Ühesõnaga kui mõnele eestlasele metsad korda ei lähe, siis loomade ja lindude vähenemine võiks siiski korraks mõtlema panna!
Vasta
#8
Postitas Metafor - 23-04-2008 12:22
Eesti metsi ähvardab müümine.

Selle jaoks on algatatud Riigimetsa Majandamise Keskuse reform ning muudetakse metsaseadust. RMK reformi tulemusena ei suuda riik oma metsade eest hoolitseda ning metsaseaduse muutmine võimaldab tulevikus riigimetsa rentida või müüa ja seda vaid 9 inimese otsusega.

Metsaseadusest võetakse välja:
- nõue, et riigimetsa peab olema vähemalt 20% Eesti maismaast
- lisatakse metsa rendileandmise võimalus
- kaotatakse metsanduse arengukava ja teiste majandamisplaanide nõue
- kaotatakse kaitse ja hoiumetsa kategooriad (marjametsad, kalda ja rannikukaitsemetsad)
- RMK töö jagatakse kolmeks, mille tõttu kaob ülevaade metsade olukorrast ning metsade ärastamine on jupi kaupa kergem

Vaat siis mis ajast metsade rüüstamine veel suurema hoo sisse sai! Oli endal päris hästi juba meelest läinud, kahjuks.
Eks tänada võib jälle ikka reformi ja seda politrukist tõbrast! Ja kogu see jõuk ei vastuta millegi eest nagu tavaliselt, paraku.
Tuli üks naljalugu meelde, võibolla tahavad ka teised kuulata!Smile

Raudteeõnnetus. Rööbastelt kihutas välja rong riigikogu liikmetega. Päästekomandode kohale jõudes selgus, et kohalikud elanikud olid kõik juba maha matnud. "Mis, kas kõik-kõik said kohe surma või?" küsis imestunud päästetööde juht külavanemalt. "Jah. Mõned tegelikult küll väitsid, et nad on elus veel aga te ju teate neid - kogu aeg valetavad."
Vasta
#9
(23-02-2017, 21:04 )Kahvanägu Kirjutas: Smile
Raudteeõnnetus. Rööbastelt kihutas välja rong riigikogu liikmetega. Päästekomandode kohale jõudes selgus, et kohalikud elanikud olid kõik juba maha matnud. "Mis, kas kõik-kõik said kohe surma või?" küsis imestunud päästetööde juht külavanemalt. "Jah. Mõned tegelikult küll väitsid, et nad on elus veel aga te ju teate neid - kogu aeg valetavad."Smile
Kui metsa lähed (viimati sügisel suuremad tiirud) siis avastad, et metsa nagu polegi....lageraie. Teede äärtesse on jäetudAngry
Selliseid õnnetusi nagu siin jutus peaks eestis 10-neid olema: küll kogulastega küll multi-kulti tegelastega ja neid kellele seda vaja on piisavalt.....Avatud Eesti ja Pagulasabi võiks küll ühte rongi mahtuda!

Vasta
#10
Valdur Mikita Kirjutas:"Mind on jäänud kummitama üks mullune Setomaal kuuldud lugu. Ühel hommikul komberdas langile valge pearätiga eideke, seadis end otse langetustraktori ette, tõstis käe ja ütles: «Kuulake mind ära: minu mees on surnud, lehm on surnud, koer on surnud. Ja kui ma nüüd oma elule tagasi mõtlen, siis lehm oli niru, mees oli loru ja koer oli kah igavene masuurikas – ega ta võõra peale ei haukund. Aga mul oli, kellega sõnake juttu puhuda. Nüüd on mulle jäänud ainult mets. See mets – tema on viimane, kellega ma jagan oma mõtteid enne surma.»

hea lugemine
http://objektiiv.ee/valdur-mikita-see-mi...-koloniaa/
Vasta
#11
http://objektiiv.ee/eile-nagin-ma-eestimaad/
Tasub lugeda, et saada aru eestimaast ja muidugi ka metsade saatusest.
Vasta
#12
Suurel raiumisel on ka positiivne külg,kaovad suured patrikud.Vähenevad metsatulekahjud, kuna pole igasugu ümber kukkunud jne puid.Tehakse sisse teed,ligi pääseb paremini. Inimesed saavad tööd.
Vasta
#13
(27-10-2017, 01:21 )mees 35 Kirjutas: Suurel raiumisel on ka positiivne külg,kaovad suured patrikud.Vähenevad metsatulekahjud, kuna pole igasugu ümber kukkunud jne puid.Tehakse sisse teed,ligi pääseb paremini. Inimesed saavad tööd.

Suurel raiumisel ei ole mitte ühtegi positiivset külge. Mis teed???? Sa tule vaata milline on minu kodu sissesõidutee peale metsaraiet! Ja milline on ümbrus, need lollid väekoha rüvetajad ei tea mis sellega kaasneb, jätan nad Looduse hooleks.

Inimesed saavad tööd? Pane mu sõnu tähele - enamus metsaärikaid on viie aasta pärast pankrotis.

Liituge fb Eesti Metsa Abiks ja viige enda asjaga kurssi!
Vasta
#14
(27-10-2017, 01:21 )mees 35 Kirjutas: Suurel raiumisel on ka positiivne külg,kaovad suured patrikud.Vähenevad metsatulekahjud, kuna pole igasugu ümber kukkunud jne puid.Tehakse sisse teed,ligi pääseb paremini. Inimesed saavad tööd.

Kui pole metsa, pole ka metsapõlenguid- loogiline. Tehakse teed,ligi pääseb paremini- kuhu ja millele ligi? Inimesed saavad tööd- saavadki, aga see on ajutine. Kui pole enam metsa mida lõigata , siis mida need inimesed tegema hakkavad? Hakkavad põldu harima? Mis põldu haritakse, kui metsade kadumisel on looduslik veeringkäik häiritud. Tuuled viivad põllumulla minema ja pealegi metsamaa ei kõlba põlluks.

Praegu on levinud suhtumine, et peale mind tulgu või veeuputus ja mis edasi saab pole oluline. Tasub mõelda lastelaste peale, kui nad üldse veel midagi tähendavad. Millise maailma me neile jätame? Tuulise, kõleda prügikõrbe, kus joogivesi on defitsiit!? Kas sihukest saatust tahetaksegi oma järglastele?
Vasta
#15
(26-10-2017, 12:29 )xcad Kirjutas: http://objektiiv.ee/eile-nagin-ma-eestimaad/
Tasub lugeda, et saada aru eestimaast ja muidugi ka metsade saatusest.
"Eile nägin ma Eestimaad" on oluline lugemine.

Võimulolijad ja nende tööriist RMK lammutavad Eesti suurimat rikkust, meie metsavarusid. Aga ega paljud eraisikutest metsaomanikud targemad pole, ka nemad näevad puude asemel rahapakke ja lasevad saagidel müriseda. Olen olnud metsaomanike seltskonnas ja sealgi käib jutt vaid tihudest, paberipuu ja palgi hindadest, mitte aga tedre kudrutamisest või lendoravast metsatukas.
Maal pole enam seda õiget peremehetunnet.

Eestis on kõik praegu valesti – lammutatakse kristlust kui religiooni, hävitatakse hiiekohti, tõeline eesti kultuur asendatakse pseudokultuuriga, millesse on kaasatud neeger ja süürlane, maakohad tehakse tühjadeks ääremaadeks, loodus laastatakse, inimesed ässitatakse üksteise vastu üles – kõik see tundub justkui organiseeritud üritusena.

Laias laastus on eestlased minemas sama teed, mida on läinud rootslased ja soomlased – algul häbenetakse, siis lahjendatakse rahvuslust ja lõpuks loobutakse sellest. Kõige selle taga on nii pime usk võimukandjatesse, naiivsus, loogilise ja selge mõtlemise puudus, tahtmatus tõeliste väärtuste eest sõdides ühiskonna ladvikuga tülli minna ja palju muudki.






Vasta
#16
(27-10-2017, 11:02 )Nofretete Kirjutas:
(26-10-2017, 12:29 )xcad Kirjutas: http://objektiiv.ee/eile-nagin-ma-eestimaad/
Tasub lugeda, et saada aru eestimaast ja muidugi ka metsade saatusest.
"Eile nägin ma Eestimaad" on oluline lugemine.

Võimulolijad ja nende tööriist RMK lammutavad Eesti suurimat rikkust, meie metsavarusid. Aga ega paljud eraisikutest metsaomanikud targemad pole, ka nemad näevad puude asemel rahapakke ja lasevad saagidel müriseda. Olen olnud metsaomanike seltskonnas ja sealgi käib jutt vaid tihudest, paberipuu ja palgi hindadest, mitte aga tedre kudrutamisest või lendoravast metsatukas.
Maal pole enam seda õiget peremehetunnet.

Eestis on kõik praegu valesti – lammutatakse kristlust kui religiooni, hävitatakse hiiekohti, tõeline eesti kultuur asendatakse pseudokultuuriga, millesse on kaasatud neeger ja süürlane, maakohad tehakse tühjadeks ääremaadeks, loodus laastatakse, inimesed ässitatakse üksteise vastu üles – kõik see tundub justkui organiseeritud üritusena.

Laias laastus on eestlased minemas sama teed, mida on läinud rootslased ja soomlased – algul häbenetakse, siis lahjendatakse rahvuslust ja lõpuks loobutakse sellest. Kõige selle taga on nii pime usk võimukandjatesse, naiivsus, loogilise ja selge mõtlemise puudus, tahtmatus tõeliste väärtuste eest sõdides ühiskonna ladvikuga tülli minna ja palju muudki.
SmileAga Aadu tuli ka nii võimule ja ametlikultBleh Kunagi ei tea millal püssirohu tünn plahvatab, eriti kui ta lekib ja on va seda pulbrit siis seal ümber tünni. Kõrval aga LGBT aktivistid mängivad tikkudega......

Vasta
#17
Jagan fb Eesti Metsa Abiks (https://www.facebook.com/groups/321102291623006/) :

"Meeleavardus Eesti metsa abiks.

Eestlased on aegade jooksul kasvanud oma maasse ja metsadesse nagu põlised tammed – juured sügaval mullas, oksad aga harali päikese poole. Siinne rahvas on kannatanud aastasadu nii lääne kui ida poolt pitsitavate ikete all ning pidanud orja kombel küüru selga tõmbama. Ometi pole võõraste valitsejate ikked suutnud tänaseni meie juuri lõplikult läbi raiuda. Eestlased armastavad oma maid ja metsi ning tahavad hoida seda, mis kodune. Meie pärimus ja keel on seotud meie metsaste maade, aga mitte kuningate käskude või keeldudega.

Kui Sinagi igatsed selga sirgu ajada, siis tule 15. detsembril suurele rahvakogunemisele, et avardada üheskoos meie maid ja metsi haldavate ametkondade ja poliitikute meeli. Tuletame nii täidesaatvale kui seadusandlikule riigivõimule meelde, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on põhiseaduse järgi rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5), ning igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud (§ 53). Meie maa ja rahva esmaseks huviks on hoida ja kaitsta Eesti loodust, sest just see on meie rahva ja riigi varadest kõige hinnalisem.

Tule ja saa osa pärimuslikust meeleavardusest, millega avaldad toetust EMA ettevalmistustele uue kümnendi metsanduse arengukava loomisel. Sel korral on riik lubanud kaasata kogu rahva ning me loodame siiralt ja tänutundega, et suure jõulueelse meeleavardusega saab alguse riigi ja rahva vaheline koostöö, mis juhatab sisse tuleva kümnendi metsanduspoliitika. Ainult siinse looduspärimuse säilitamisega jääb alles meie rahva erilisus, kestmisvõime ja juured.

MEELEAVARDUSE AJAKAVA

15.00 kogunetakse Keskkonnaministeeriumi hoovis (Narva mnt 7a). Laulujuhid häälestavad rahva ühise meeleavarduse lainele. Koordinaatorid selgitavad meeleavardajate kokku tulemise põhjuseid ning tuletavad meelde metsa olulist rolli nii elukeskkonnas, kultuuris kui sotsiaalmajanduses.
Selgub „Rahva Lootuse auhinna 2018“ laureaat. Auhind antakse ametnikule või poliitikule, kes on seni kõige rohkem rahva lootusi petnud, aga kellel sellegipoolest oleks reaalset võimu meie metsanduspoliitikat säästvamale kursile viia.

15.30 algab rongkäik läbi linna, et päästa metsade hoidmise hea sõnum valla, avardama meeli üle kogu Tallinna, Harjumaa, Eesti, Euraasia ja laia maailma. Rongkäik algab Keskkonnaministeeriumi hoovist, sealt üle Hobujaama tänava Postimaja ette, edasi mööda Narva maanteed, üle Mere puiestee, siis Viru tänavat mööda Raekoja platsile, sealt Harju tänavat mööda Vabaduse väljakule, Harju mäe treppidest üles ning lõpuks mööda Komandandi teed ja Toompea tänavat Riigikogu ette.
Vahepeal peatume ka Vabaduse väljaku ääres Harju mäel, et väestada kolme erilist maalapikest, kuhu kavatseme kevadel istutada kolm tamme kolmele Eesti inimesele, kes on seisnud vapralt ja eestlastele põliselt omase jonnaka uhkusega oma metsade kaitsmise eest, ehkki riik pole nende austusväärset tegevust soosinud ega tunnustanud.

16.30 kogunetakse Riigikogu ees (Lossi plats 1). Lauldakse laule ja seatakse sõnu, trimbatakse teed ja tantsitakse. Esinejate nimed avalikustab EMA meeskond järgnevate nädalate jooksul!

20.00 algab EMA SÜNNIPÄEVAPIDU! Suur meeleavardus tähistab aastaringi möödumist meie rahvaliikumise sünnist ning seepärast pühitseme seda sündmust õhtu lõpus toimuva väeka peoga. Peagi teeme avalikuks peo toimumiskoha.
Meeleavardusele eelnevate nädalate jooksul toimuvad ka ühtelaulmise proovid, visiooniringid, plakatite maalimise töötoad ja palju muud põnevat.

Jääge meiega, aga mis kõige olulisem – TULGE MEIEGA 15. DETSEMBRIL MEELT AVARDAMA, sest iga inimene on EMA-le tähtis ja hinnaline ning igaüks saab olla meie loodusele tervendavaks abiks!"

https://www.facebook.com/events/373426519747701/
Vasta
#18
Kindlasti....tuleb tulla!
Vasta
#19
Buss Pärnust teatri parklast 15.dets. kell 12.30. Tagasi Pärnus ca kell 21.00.
Vasta
#20
Eesti asub parasvöötmes - metsavööndis ja ei juhtu siin midagi.
Vasta
#21
(27-11-2017, 20:09 )Wilholmensis Kirjutas: Eesti asub parasvöötmes - metsavööndis ja ei juhtu siin midagi.

Mis mõttes nagu midagi ei juhtu?!?
Vasta
#22
(27-11-2017, 20:19 )Digitaria Kirjutas:
(27-11-2017, 20:09 )Wilholmensis Kirjutas: Eesti asub parasvöötmes - metsavööndis ja ei juhtu siin midagi.

Mis mõttes nagu midagi ei juhtu?!?

Esiteks, istutatakse pidevalt metsa juurde. Teiseks, vaata sööti jäetud maid, kohe hakkab seal võsa kasvama, mis hiljem metsaks kätte läheb.
Vasta
#23
Ei istutata siin midagi juurde, maju ehitatakse juurde, metsad võetakse maha ja müüakse välja.
Ma enda külas pole ammugi rebaseonu, jänkut, ja kitsepere näinud, tänu sellele et üks pidev saagimine ja ehitamine käib ümbruses.
Ma ju näen mis toimub. Suvel sõbraga arutasime selle üle, meil siin kohalik mets kus me mängisime lapsepõlves, see on vähene osa mis on alles veel jäänud, kuid ka seegi on väidetavalt maha müüdud juba ja käivad kõlakad et hakkavad varsti maha võtma. Kohalikud inimesed aga koguvad allkirju, et ei võetaks maha.....
Siis ükspäev läksime ratastega sõitma, terviseradadele, metsa, ja rääkisime et siin ju ometigi metsa maha ei võeta, sai 10 minti sõidetud ja mida me nägime, suur osa maha võetud......
Vasta
#24
(28-11-2017, 01:53 )Wilholmensis Kirjutas:
(27-11-2017, 20:19 )Digitaria Kirjutas:
(27-11-2017, 20:09 )Wilholmensis Kirjutas: Eesti asub parasvöötmes - metsavööndis ja ei juhtu siin midagi.

Mis mõttes nagu midagi ei juhtu?!?

Esiteks, istutatakse pidevalt metsa juurde. Teiseks, vaata sööti jäetud maid, kohe hakkab seal võsa kasvama, mis hiljem metsaks kätte läheb.

Jah, ega mets kasvabki kiiremini kui malts ja kevadisest võsast saab sügiseks mets.
Vasta
#25
(28-11-2017, 01:53 )Wilholmensis Kirjutas:
(27-11-2017, 20:19 )Digitaria Kirjutas:
(27-11-2017, 20:09 )Wilholmensis Kirjutas: Eesti asub parasvöötmes - metsavööndis ja ei juhtu siin midagi.

Mis mõttes nagu midagi ei juhtu?!?

Esiteks, istutatakse pidevalt metsa juurde. Teiseks, vaata sööti jäetud maid, kohe hakkab seal võsa kasvama, mis hiljem metsaks kätte läheb.

Monokultuursed puupõllud ei ole mitte täisväärtuslik elukeskkond metsavöötme elanike jaoks. ja võsa on võsa, mitte mets. Normaalseks metsaks kasvamiseks vajab hooldamist. Ja hooldamist pole küll kuskilt näha. On ainult - võtta veel mis võtta annab.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  NATO, Eesti, Ukraina, Venemaa Savipats 1,310 231,047 9 tundi tagasi
Viimane postitus: Lynx Titan
  Eesti rahva meeleavaldused Toompeal 2021 Maario 14 3,502 06-05-2021, 17:38
Viimane postitus: xcad
  Seletamatu selgitamine Esimese Eesti ajal xawa 13 4,353 09-02-2019, 22:21
Viimane postitus: xawa
  Venemaa ja Eesti zed 55 26,693 09-11-2018, 19:40
Viimane postitus: I'll be back
  Küsitlus eesti šamanismi kohta Yliopilane 9 8,547 27-08-2017, 12:19
Viimane postitus: Müstik
  Tääknuga tänasest (26.01.2009) Eesti bolševike riigis keelat Sputnik 33 12,368 31-01-2011, 11:35
Viimane postitus: hulkuv hing
  Eesti kaevandused Martti 6 5,361 03-12-2010, 19:54
Viimane postitus: Martti
  Head eesti Asjad Celtic 2 3,485 24-10-2009, 18:19
Viimane postitus: Jõhvikas
  Päästke Eesti mets! Pohlatohlakas 2 3,124 13-06-2009, 11:22
Viimane postitus: GertEST
  Müstilised lood Eesti raudteedelt hulkuv hing 1 4,180 08-10-2008, 08:03
Viimane postitus: Aerling

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat