Sattusin BBC News lehel sellisele artiklile:
http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/3577551.stm
Point lühidalt selles, et Marsil on värskelt tekkinud metaani, mis tekib kas vulkanoloogiliselt (vulkaane Marsilt pole leitud) või siis bakteroloogiliselt, kahtlustataksegi seda viimast varianti ehk elu praegu Marsil.
Kasutaja glaurung räägib süsihappegaasi ringkäigust ja veest Marsil:
Itaalia teadlane ütleb, et gaasid, mis Marsi atmosfääris leiduvad, viitavad suure tõenäosusega elule Marsil. Formisano ütles Hollandis kosmosekonverentsil, et metaani ja formaldehüüdi leidumine Marsil viitab bioloogilisele aktiivsusele.
Ometi väidavad konservatiivsemad teadlased, et elu olemasolu saab näidata vaid pinnaseanalüüsid.
Formisano ütleb, et tema väiteid ei tohiks võtta kui kinnitust, et Marsil on elu, küll aga on see tema sõnul väga tõenäoline, küll aga tuleks kinnituseks võtta rohkem proove Marsi pinnalt.
Miks just metaani leidumine võib viidata bioloogilisele aktiivsusele? Metaan on selline huvitav gaas, et tema tuvastamine atmosfäärist võib toimuda väga lühikest aega peale metaani lendumist. Kui seda pidevalt juurde ei toodeta, siis ei ole seda võimalik ka tuvastada.
Konservatiivne vaatenurk sellele on see, et Marss on vulkanoloogiliselt aktiivne. Aga siiamaani pole ühtegi jälge vulkanoloogilisest tegevusest leitud (see selgitaks metaani olemasolu geoloogiliste tegurite abil).
Teise võimaluse kohaselt on metaan külmunud olekus ning osa Marsi pinnasest, mis siis tasapisi sulades lendub atmosfääri.
Kolmas versioon toob sisse bioloogilise tegevuse. Maal nimetatakse neid organisme metanogeenideks, kuna nende jääkainena lendub metaan.
Kui aga vaadelda nüüd formaldehüüdi kui metaani kõrvalprodukti, siis on elu selgitamine Marsil lihtsam. (Tut - aldehüüdid tekivad teatavasti alkoholide oksüdatsioonil). Formaldehüüd tekib metaani oksüdatsioonil. Kui Marsil on umbes 150 tonni metaani atmosfääris ning formaldehüüdi 2,5 miljonit tonni, siis annab see märku metaani märksa suuremast kogusest Marsi atmosfääris.
Uurimised näitavad, et kõige suurema kontsentratsiooniga alad, kus leidub metaani, on alad, kus lendub palju ka veeauru. On tuvastatud nendel aladel ka maa-aluse jää olemasolu, millest hiljuti meedias ka palju juttu on olnud.
http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/3577551.stm
Point lühidalt selles, et Marsil on värskelt tekkinud metaani, mis tekib kas vulkanoloogiliselt (vulkaane Marsilt pole leitud) või siis bakteroloogiliselt, kahtlustataksegi seda viimast varianti ehk elu praegu Marsil.
Kasutaja glaurung räägib süsihappegaasi ringkäigust ja veest Marsil:
(14-01-2005, 23:49 )glaurung Kirjutas: Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselttahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilisestruktuuriga, koosnedes kihiti jääst koos erineva konsentratsiooniga mustast tolmust.Põhjapoolusel süsinikdioksiid täielikult sublimeerub, jättes järele jääva kihi veejääst. Seda poleks teatud kui samalaadne kiht jääd ei asuks lõunapoolse mütsi all.
Euroopa kosmoselaev Mars Express avastas Marsi lõunapooluselt jääd, mis kinnitab NASA kahe aasta tagust leidu, teatas reedel Euroopa Kosmoseagentuur (ESA).
“Me tuvastasime lõunapooluselt jäätunud vett,” ütles ESA teadlane Vittorio Formisano mehitamata kosmoselaeva kogutud esialgseid andmeid tutvustades.
Jää leiust teatati Mars Expressi missiooni peakorteris Saksamaal ning see kinnitab USA kosmoseagentuuri NASA kosmoselaeva Mars Odyssey 2002. aasta märtsist pärinevaid andmeid.
Andmed annavad alust arvata, et Marsi lõunapoolusel leidub suurel hulgal külmunud vett.
NASA tõendid pärinevad Odyssey gammaspektromeetrilt, mis tuvastas vee ühe komponendi — vesiniku — olemasolu Marsi lõunapoolusel. ESA kasutas uuringuteks spaktromeetrit Omega, mis määrab päikesevalguse peegelduse põhjal Marsi pinna mineraalset koostist ja planeedi atmosfääri molekulaarset ehitust.
Varasemate uuringute põhjal on hakatud arvama, et Marsi põhjapoolus sisaldab külmunud süsinikdioksiidi ehk kuiva jää kõrval ka külmunud vett.
Itaalia teadlane ütleb, et gaasid, mis Marsi atmosfääris leiduvad, viitavad suure tõenäosusega elule Marsil. Formisano ütles Hollandis kosmosekonverentsil, et metaani ja formaldehüüdi leidumine Marsil viitab bioloogilisele aktiivsusele.
Ometi väidavad konservatiivsemad teadlased, et elu olemasolu saab näidata vaid pinnaseanalüüsid.
Formisano ütleb, et tema väiteid ei tohiks võtta kui kinnitust, et Marsil on elu, küll aga on see tema sõnul väga tõenäoline, küll aga tuleks kinnituseks võtta rohkem proove Marsi pinnalt.
Miks just metaani leidumine võib viidata bioloogilisele aktiivsusele? Metaan on selline huvitav gaas, et tema tuvastamine atmosfäärist võib toimuda väga lühikest aega peale metaani lendumist. Kui seda pidevalt juurde ei toodeta, siis ei ole seda võimalik ka tuvastada.
Konservatiivne vaatenurk sellele on see, et Marss on vulkanoloogiliselt aktiivne. Aga siiamaani pole ühtegi jälge vulkanoloogilisest tegevusest leitud (see selgitaks metaani olemasolu geoloogiliste tegurite abil).
Teise võimaluse kohaselt on metaan külmunud olekus ning osa Marsi pinnasest, mis siis tasapisi sulades lendub atmosfääri.
Kolmas versioon toob sisse bioloogilise tegevuse. Maal nimetatakse neid organisme metanogeenideks, kuna nende jääkainena lendub metaan.
Kui aga vaadelda nüüd formaldehüüdi kui metaani kõrvalprodukti, siis on elu selgitamine Marsil lihtsam. (Tut - aldehüüdid tekivad teatavasti alkoholide oksüdatsioonil). Formaldehüüd tekib metaani oksüdatsioonil. Kui Marsil on umbes 150 tonni metaani atmosfääris ning formaldehüüdi 2,5 miljonit tonni, siis annab see märku metaani märksa suuremast kogusest Marsi atmosfääris.
Uurimised näitavad, et kõige suurema kontsentratsiooniga alad, kus leidub metaani, on alad, kus lendub palju ka veeauru. On tuvastatud nendel aladel ka maa-aluse jää olemasolu, millest hiljuti meedias ka palju juttu on olnud.