13-07-2008, 18:21
Tere, sattusin siia foorumisse viimases ahastuses. Äkki oskab keegi aidata?
Minul nimelt on see probleem, et irl-is olen ma pigem skeptik, kui usun vaime, teispoolsust jne. Narkootikume ei tarvita, ei pidutse igal nädalavahetusel jne. Inimesena olen ylitundlik- tajun lõhnu tugevamini kui teised, peale tylisid boyfriendiga jään haigeks kaheks päevaks vähemalt ja pillin iga kodutu kassi pärast. Korrapärast eluviisi harrastada ei suuda magamise mõttes- olen teinud erinevaid graafikuid, rezhiime ja paraku on ikka nii et on perioode kus ma ei saa magada ja siis magad jutti poolteist päeva. Tundub, nagu mu jaoks ei eksisteeriks 24 h ööpäeva.
Vastikud unenäod hakkasid lapsepõlves, kus hing läks nagu kehast välja ja siin foorumis on sellest juttu olnud kui astraallendamisest. Erinevalt teistest ma ei kaifi seda vaid see on minu jaoks meeletult piinav ja ma kardan magama jääda. Pigem võiks öelda et sel hetkel kui n.ö. see hing kehasse lõpuks tagasi saab, tunnen ma vastikut ja ebameeldivat tunnet. Pean kohe ära mainima, et ma ei usu et see on mingi hing kes kuskil ringi kolab, vaid pigem arvan et tegu on mingi aju verevarustuse häirega. Sellega ma olen leppinud. Ma olen käinud ja lasknud suures ahastuses isegi oma pea yle vaadata seal kookoni laadses asjas- arstide arust on kõik ok ja ei mingeid häireid.
Umbes 2-3 aastat tagasi hakkas lisaks sellele mul tulema unenäod, kus ma näen reaalseid asju, mis on juba juhtunud, aga millest ma ei tohiks mitte midagi teada. Tavaliselt need unenäod lõpevad sellega et ärkad yles keset läbimärga voodit (närvipingest higistamine?) kylm higi otsa ees ja sellel päeval käid ringi nagu mingis mullis. Näiteks nägin ma unes inimest, kellest ma polnud 2 aastat midagi kuulnud, et tal syndis tytar. Helistades ta emale selgus et tal oligi tytar syndinud. Neid näiteid on lõputult. Täna nägin ma unes vanavanaisa maja (vanavanaisa suri enne mind!) kus telliskivi myyride taga oli majas teine uks. Ma hakkasin neid telliskivisid sealt lammutama ja välja tuli roheline, vana värv maha koorunud, vanaegse lukuga uks, mida ma pyydsin meeleheitlikult avada ja lõpuks sain selle lahti ning tuulutasin kogu aeg seda maja. Tegelikult olen ma oma elus lapsepõlves käinud selles majas vb 2-3 korda, mul puudub selle majaga igasugune emotsionaalne side ja see maja on maha myydud oma 15 aastat vähemalt tagasi. Ma saatsin täna maili oma emale ja palusin tal kysida vanaema käest, kas sellel vanal majal kunagi oli teine uks ka ja sain vastuseks sellise jutu:
[i]Helistasin , oli jah majal teine uks veel. Aga teie seda lastena näha küll ei saanud, sest see uks oli kolikambris, kus oli suur riidekapp ette lükatud. Muidu oli jah uks roheline ja ukselukk oli jah vanaaegne, aga tol ajal olidki kõik lukud sellised. Väljaspoolt oli majale telliskivi vooder ümber pandud ja ust näha ei olnud.
Ma ei oska midagi öelda, ülemagamisega tekivad ka igasugused unenäod. Need sinu unenäod on küll imelikud, seda enam sa peaksid pshühholoogi võtma.[/i]
Ma olen käinud psyhholoogide juures, ma olen palunud ennast hullumajja panna- kõik väidavad et ma olen normaalsem kui keskmine inimene ja et kõik on juhus või asjade kokku langemine. Mul on nagu see probleem, et mina ei taha mitte midagi ei ette ega tagantjärgi näha, ma ei taha endas mingeid võimeid ei arendada ega tekitada vaid ma tahaks elada nagu normaalne inimene- ilma totakate unenägudeta. Minu poolest olgu need kehast väljumised kas astraallendamised w ajuhäired - ma ei taha kumbagi. Boyfriend ytles viimase unenäo peale et oh, lahe, lähme otsime selle maja yles ja teeme selle ukse lahti, äkki seal on mingi vihje w vana ajaleht. Minul selleks julgust pole ja ma oleks 100 x nõus pigem väitega et äkki lapsepõlves keegi siiski rääkis sellest uksest. Kuid ma võin 100% väita et ei rääkinud, veel vähem et see uks oli roheline ja vanaaegse lukuga. Sest see polnud mingi mystiline uks, vaid tavaline uks mida ei kasutatud ja mis oli väljaspoolt kinni myyritud. Ilma igasuguse tähenduseta.
Kas on olemas võimalus tõesti kuidagi suruda sellised asjad maha kasvõi mingite ravimitega. Mulle on kirjutatud rahusteid, sellega on see asi, et magama jäämist ma siis ei karda ja jään magama, aga kõik muu kordub ikka. Kui need astraallendamised vmi need siis ka pole, on nagu pidevalt, siis neid teistsuguseid unenägusid näen ma periooditi ja siis tuleb korraga ikka mitu ööd jutti. Isegi, kui 1 % on võimalik, et eksisteerib mingi muu maailm ja teine elu ja ma tänu oma tundlikusele tunnetan seda- ma tõesti ei soovi seda võimet arendada. Ma tahan magada tavalist und ja mitte midagi teada hinge lahkumisest kehas või märkidest unenägudes. Kas sellele yldse on abi või pean ma kunagi surema ka teadmisega et ise teadsin et ma olen hull, aga mitte keegi ei uskunud...
Minul nimelt on see probleem, et irl-is olen ma pigem skeptik, kui usun vaime, teispoolsust jne. Narkootikume ei tarvita, ei pidutse igal nädalavahetusel jne. Inimesena olen ylitundlik- tajun lõhnu tugevamini kui teised, peale tylisid boyfriendiga jään haigeks kaheks päevaks vähemalt ja pillin iga kodutu kassi pärast. Korrapärast eluviisi harrastada ei suuda magamise mõttes- olen teinud erinevaid graafikuid, rezhiime ja paraku on ikka nii et on perioode kus ma ei saa magada ja siis magad jutti poolteist päeva. Tundub, nagu mu jaoks ei eksisteeriks 24 h ööpäeva.
Vastikud unenäod hakkasid lapsepõlves, kus hing läks nagu kehast välja ja siin foorumis on sellest juttu olnud kui astraallendamisest. Erinevalt teistest ma ei kaifi seda vaid see on minu jaoks meeletult piinav ja ma kardan magama jääda. Pigem võiks öelda et sel hetkel kui n.ö. see hing kehasse lõpuks tagasi saab, tunnen ma vastikut ja ebameeldivat tunnet. Pean kohe ära mainima, et ma ei usu et see on mingi hing kes kuskil ringi kolab, vaid pigem arvan et tegu on mingi aju verevarustuse häirega. Sellega ma olen leppinud. Ma olen käinud ja lasknud suures ahastuses isegi oma pea yle vaadata seal kookoni laadses asjas- arstide arust on kõik ok ja ei mingeid häireid.
Umbes 2-3 aastat tagasi hakkas lisaks sellele mul tulema unenäod, kus ma näen reaalseid asju, mis on juba juhtunud, aga millest ma ei tohiks mitte midagi teada. Tavaliselt need unenäod lõpevad sellega et ärkad yles keset läbimärga voodit (närvipingest higistamine?) kylm higi otsa ees ja sellel päeval käid ringi nagu mingis mullis. Näiteks nägin ma unes inimest, kellest ma polnud 2 aastat midagi kuulnud, et tal syndis tytar. Helistades ta emale selgus et tal oligi tytar syndinud. Neid näiteid on lõputult. Täna nägin ma unes vanavanaisa maja (vanavanaisa suri enne mind!) kus telliskivi myyride taga oli majas teine uks. Ma hakkasin neid telliskivisid sealt lammutama ja välja tuli roheline, vana värv maha koorunud, vanaegse lukuga uks, mida ma pyydsin meeleheitlikult avada ja lõpuks sain selle lahti ning tuulutasin kogu aeg seda maja. Tegelikult olen ma oma elus lapsepõlves käinud selles majas vb 2-3 korda, mul puudub selle majaga igasugune emotsionaalne side ja see maja on maha myydud oma 15 aastat vähemalt tagasi. Ma saatsin täna maili oma emale ja palusin tal kysida vanaema käest, kas sellel vanal majal kunagi oli teine uks ka ja sain vastuseks sellise jutu:
[i]Helistasin , oli jah majal teine uks veel. Aga teie seda lastena näha küll ei saanud, sest see uks oli kolikambris, kus oli suur riidekapp ette lükatud. Muidu oli jah uks roheline ja ukselukk oli jah vanaaegne, aga tol ajal olidki kõik lukud sellised. Väljaspoolt oli majale telliskivi vooder ümber pandud ja ust näha ei olnud.
Ma ei oska midagi öelda, ülemagamisega tekivad ka igasugused unenäod. Need sinu unenäod on küll imelikud, seda enam sa peaksid pshühholoogi võtma.[/i]
Ma olen käinud psyhholoogide juures, ma olen palunud ennast hullumajja panna- kõik väidavad et ma olen normaalsem kui keskmine inimene ja et kõik on juhus või asjade kokku langemine. Mul on nagu see probleem, et mina ei taha mitte midagi ei ette ega tagantjärgi näha, ma ei taha endas mingeid võimeid ei arendada ega tekitada vaid ma tahaks elada nagu normaalne inimene- ilma totakate unenägudeta. Minu poolest olgu need kehast väljumised kas astraallendamised w ajuhäired - ma ei taha kumbagi. Boyfriend ytles viimase unenäo peale et oh, lahe, lähme otsime selle maja yles ja teeme selle ukse lahti, äkki seal on mingi vihje w vana ajaleht. Minul selleks julgust pole ja ma oleks 100 x nõus pigem väitega et äkki lapsepõlves keegi siiski rääkis sellest uksest. Kuid ma võin 100% väita et ei rääkinud, veel vähem et see uks oli roheline ja vanaaegse lukuga. Sest see polnud mingi mystiline uks, vaid tavaline uks mida ei kasutatud ja mis oli väljaspoolt kinni myyritud. Ilma igasuguse tähenduseta.
Kas on olemas võimalus tõesti kuidagi suruda sellised asjad maha kasvõi mingite ravimitega. Mulle on kirjutatud rahusteid, sellega on see asi, et magama jäämist ma siis ei karda ja jään magama, aga kõik muu kordub ikka. Kui need astraallendamised vmi need siis ka pole, on nagu pidevalt, siis neid teistsuguseid unenägusid näen ma periooditi ja siis tuleb korraga ikka mitu ööd jutti. Isegi, kui 1 % on võimalik, et eksisteerib mingi muu maailm ja teine elu ja ma tänu oma tundlikusele tunnetan seda- ma tõesti ei soovi seda võimet arendada. Ma tahan magada tavalist und ja mitte midagi teada hinge lahkumisest kehas või märkidest unenägudes. Kas sellele yldse on abi või pean ma kunagi surema ka teadmisega et ise teadsin et ma olen hull, aga mitte keegi ei uskunud...