Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Inimkonna (kaugem) tulevik
#1
Muretsemine inimkonna saatuse pärast on vast väheke ennatlik tegevus, aga mõtisklemine sellel teemal võiks igati kasulik olla. Mõtlen siin tuleviku all vähemalt paart miljonit aastakest. (Kaugem tulevik võiks alata paarikümnest miljonist.)
Et kas inimesed on seks ajaks: 1)välja surnud? 2)asustanud kogu päikesesüsteemi (ja miks mitte ka lähimate tähtede planeedid)? 3)muutunud evolutsiooni käigus kellekski targemaks, osavamaks, maailma uutmoodi tajuvaks olendiks?
Mis võiks üldse elu arengu idee olla pikas perspektiivis?

Muudetud: 24-12-06 kell 06:43:52 Hallucigenia
Vasta
#2
Mina arvan, et lähima paari tuhande aasta jooksul saavad inimesed aru, et Maal neile kauaks elu ei jätku, seda tingib kas Päikese laienemine või mõni muu suurem ennustatav katastroof. Arvan, et teadlased näevad ette mingit suuremat katastroofi. See sunnib Maa riike ühendama oma jõude ja finantsvahendeid, et otsida kohta, kuhu kolida ümber. Arvan, et tasapisi hakatakse millalgi Marsil tehislikult atmosfääri kasvatama.
Sinna pannakse kasvama esimesed taimed ning kasutatakse spetsiaalseid tehnikaid ja vahendeid, et atmosfäär kujuneks.
Inimesed on oma vigadest õppinud ning vaevalt, et teisele planeedile jõudes on inimeste esimene mõte hakata reostama loodust ja õhkkonda. Nii et Marsil on inimestel parem elu.
Probleem seisneb muidugi selles, et kes saavad esmaõiguse Marsile sõita, sest kogu inimkonda loogiliselt võttes ei jõua niikuinii transportida ning tegelikult pole mõtetki, sest Marss on ju väikśem kui Maa.
Ühesõnaga nii see arvatavasti läheb, et kolitakse ümber mõnele tehislikult arendatud taevakehale.
Vasta
#3
No siin see ongi, mis ma kartsin...
Tahaks ju rääkida paari miljoni aasta pärast saabuvatest "kaunitest aegadest", aga vastuseks räägitakse paarist tuhandest aastakesest. Miskipärast on inimesel raske mõtelda ajast miljonites aastates, see on väheke haaramatu suurus ilmselt. Nagu universumi suuruski, muideks.
Ise kardan, et päikesesüsteemi planeetide hõlvamine ei pruugi nii lihtsalt minna. Inimene alles avastab seda kui tihedalt ta planeet Maaga seotud on. Pikaajaline kosmoses viibimine teeb inimesega juba teadagi mida (luude hõrenemine jne.) Kardan, et pikem viibine Kuul või Marsil (või Ganymedesel) muudab inimese lihtsalt paljunemisvõimetuks.
Aga see on kök-mök! Sellest saadakse lõpuks ikkagi üle - vast nii kümne tuhande aastakesega. Vot mis toimub paari kolme miljoni pärast?
Vasta
#4
No juba paar tuhat aastat edasi on prognoosimatu. See, mis on miljonite aastate pärast, on veelgi udusem. Maal tekkis miljonite aastatega väidetavalt elu. Elu areng kestab tuhandeid miljoneid aastaid. See on nii prognoosimatu ja ettekujuteldamatu, et igasugused spekulatsioonid sellel teemal on kahtlased.

Ma oskaks öelda ainult seda, et Maad siis enam ei ole. Kui ma hakkasin rääkima paarist tuhandest aastast, siis pidasin ma silmas seda, et suured muutused ei toimu miljonite aastatega, ka tuhat aastat ajalugu muudab inimkonna jaoks palju, nii et ma ei oska ette ka kujutada, mis pärast seda paari tuhandet aastat toimuma hakkab.
Vasta
#5
Mina loodan, et 3)muutunud evolutsiooni käigus kellekski targemaks, osavamaks, maailma uutmoodi tajuvaks olendiks.

Aga kardan, et 1)välja surnud. Laugh.
Vasta
#6
Aga äkki toimub hoopis taandareng
Vasta
#7
Ega prognoosimine pole millaski tänuväärne tegevus olnud. Isegi kui meil oleks väga täpsed lähteandmed kujuneb reaalsus ikkagi teistsuguseks. Aga noh, ette kujutada võib ja saab ikka.
Võib ju tõesti kujutleda, et Maad siis (10 tuhande aasta pärast) enam ei ole. Aga mispärast ei peaks teda olema? Kas inimesed lasevad ta õhku? No siis on inimese endaga ka ilmselt kutu.
Päike hakkab laienema kuskil 12 miljardi aasta pärast, et see nagu niivõrd varajast Maa hukku põhjustada ei saa nagu.
Vast siis mõni asteroid paneb paugu ära? See peaks siis jällegi õige varsti toimuma, sest 10 000 aasta pärast on kindlasti olemas tehnoloogia, kuidas taolist katastroofi ära hoida.
Seega mina ei näe põhjust, miks Maad ei peaks kümne tuhande aasta pärast olemas olema.
Põnev on aga mõelda kuhu poole inimese areng tüürida võib. Et taolised protsessid on pikaajalised, siis prognoose teha mõistagi keerukas. Mõtlen, et taandarengut vaevalt toimub, sest loodus areneb ikka keerukamate vormide poole. Võibolla pole inimene mõne miljoni pärast enam ainuke mõistusega elusolend Maal? Võibolla aitab inimene ise nende tekkele kaasa? Võibolla need uued liigid hävitavad inimese?
Järsku on nii juba varemgi toimunud? Sad{gr
Vasta
#8
Ma just arvangi, et on juba ka varem jõutud oma arengus suhteliselt kaugele jõutud ning mingi suur katastroof on elu lühikese ajaga minema pühkinud.. Olgem ausad: ega kui mingi hüperaktiivne seismoloogiline tegevus peaks maakera tabama, siis ega siin ka meie tehnoloogia ei aita.. Me võime küll prognoosida maavärinat, see ei hoia ära hoonete kokkuvarisemist jne. Loomulikult ei räägi ma tühipaljast maavärinast vaid näiteks globaalsetest vulkaanipursetest, magma väljatungi kõikjalt maakoorest.. Kas me võime kindlalt väita, et me saja aasta pärast oleme Maa peremehed? Kas me võime seda praegugi väita? Pidevad katastroofid teevad paljudes kohtades oma töö, hiidlained, orkaanid, maavärinad.. Mitte keegi pole nende eest kaitstud ja nagu teadlased räägivad, asi läheb aina hullemaks. Loodus on prognoosimatu ja ka kontrollimatu.
Vasta
#9
Tuhandete aastate pärast...ma arvan et Maa on alles ja inimesed muutunud evolutsiooni käigus kellekski targemaks, osavamaks, maailma uutmoodi tajuvaks olendiks.
Kui nüüd vaadata kaugelemale[tulevikku] siis mina arvaks, et kunagi Päike suureneb
nii palju et põletab maa lihtsalt ära...ja selle vastu ei saa inimene midagi teha!?
Aaga nende loodusõnnetuste vastu pole vist jah..midagi teha...
Vasta
#10
Praegu suudab inimene teda ümbritsevat loodust ikka mingil määral mõjutada - kuivendame soid, niisutame kõrbeid jne. Ka vihma on esile kutsutud või ära hoitud. Kõigi eelduste kohaselt on paari tuhande aasta pärast taolised võimed (võimalused?) mitmekordistunud. Kümne (või kahekümne) tuhande a pärast kontrollime juba täielikult Maal toimuvaid protsesse. Saja tuhande (või isegi varem) pärast kujundame Päikesesüsteemi nagu praegu oma aeda kujundame. Mõelda - toimuvad Galaktikasisesed võistlused "Kelle päikesesüsteem on kaunimalt kujundatud?"Laugh
Inimkond on tegelikult nagu õhuke kiht härmatist sügisesel põllul. Kui temperatuur tõuseb kraadikese võrra, on ta sealt läinud.
Aga viirus (mõelda kui väike inimesega võrreldes!) suudab ju ometi inimest kontrollida!?
Vasta
#11
Kui nyyd vaadata seda arengut mis inimene on läbinud. Oletame, sellest ajast kui tekkis keel: Inimesed hakkasid suhtlema, tekkis tehnoloogia... seda minuarust suhteliselt lühikese ajaga - universumi mastaabis. Kui nüüd meie praegusele arengule veel 3 mln aastat anda... ja eeldada, et areng jätkub sama kiirusega - oioioi. Võimalused missugused!

Mina muretsen selle pärast siiski, et inimesed ei jõua areneda piisavalt, enne kui nad juba hävivad.
Jõuan oma lemmikteema - kuu juurde. Seda millegipärast ei kardeta niipalju kui päikese põlemist, mis toimub 12 mlrd aasta pärast... Kuu kaugeneb meist iga päevaga, kuu on minuarust just see asi mis meid, härmatist, tool sügisesel põlul hoiab. Kui kuu läheb bye-bye siis meiega on samamoodi, kliima muutub radikaalselt paari nädalaga (isegi päevaga) ... no kui isegi 100 aastaga, siis inimene ei suudaks ikkagi nii kiiresti kohaneda, endale karvkatet kasvatada... tempeatuur hakkab kõikuma vähemalt 100 kraadise amplituudiga. Sahara kõrbes on 1h möödudes tuumatalv ja järgmisel hetkel palav nagu sulatusahjus. Ma ei tahaks arvata et ma liialdan Smile

Mis puutub päikesesüsteemi asustamisse - sellesse siin, siin on liiga halvad võimalused.
Vasta
#12
Ei maksa unustada ka haigusi....mida kaugemale arenevad inimesed, seda rohkem arenevad ka bakterid jne....ja kui juba praegu on HI-viirus küllalt väikse aja palju laastanud siis....
Vasta
#13
Tsitaat:Esialgne postitaja calitry
Ei maksa unustada ka haigusi....mida kaugemale arenevad inimesed, seda rohkem arenevad ka bakterid jne....ja kui juba praegu on HI-viirus küllalt väikse aja palju laastanud siis....
"Kui ravim täieneb, teeb seda ka haigus" Tsalits

Viimasel ajal koguaeg mingi haigused üritavad võimust võtta. Sõra ja... taud vms, sars, nüüd mingi linnuvärk. Ma arvan et õigepea võib valla pääseda kuskilt mingi viirus, mis meie hulka tunduvalt vähendab. Inimesi lihtsalt ei või siia maailma saada nii palju, et me ära ei mahu, et meil ei jätku toitu. Ma usun, et miljonite aastate pärast valitseb maaimas rahu, on vaid üks rahvus, areng on palju kordi kiirem kui praegu. Pidevalt avastatakse uusi planeete ja sealt ühendeid, mida edukalt kasutatakse, terast õpitakse ajalootunnis.

Loodan, et ma näen seda aegaLaugh, aga mitte selles elus.
Vasta
#14
Tänu aidsile on arenemas välja uued inimesed kellel on 1000x tugevam immuunsus-systeem ning kes on peaaegu haigestumatud... 1% inimkonnast juba :o
Kusagilt lugesin.
Vasta
#15
Ml on oopis selline teooria et Marss on maast kaugemal ja teadlased ütlevad et seal võis enne olla vesi. Nii mina arvan et enne oli elu marsil ja kuna päike ei laiene vaid aina kustub ja mida rohkem päike kustub seda ligemale peab minema et leida planeet kus olex võimalik elada.
Marss muutus elamiskõlbmatux ja eluvormid (toodi) üle maale.
Vasta
#16
Tsitaat:Esialgne postitaja Coolfh
Ml on oopis selline teooria et Marss on maast kaugemal ja teadlased ütlevad et seal võis enne olla vesi. Nii mina arvan et enne oli elu marsil ja kuna päike ei laiene vaid aina kustub ja mida rohkem päike kustub seda ligemale peab minema et leida planeet kus olex võimalik elada.
Marss muutus elamiskõlbmatux ja eluvormid (toodi) üle maale.
Muide kuskilt on kuulda olnud, et on avastatud, et päike muutub praegu aina võimsamaks.
Vasta
#17
Seda ta teeb....kuigi seda ta teeb suht aeglaselt...ei mäleta täpselt [suurusjärk oli milardites aastates] aga mingiks ajaks päike suureneb umbes 100x...tägajärjels on siis elu hävimine....Maal
Vasta
#18
Seda ma küll ei tea et ta võimsamax muutub aga seda ma tean et ta on kustumas ja enne kui ta täitsa ära kustub siis käib pauk ja päike hävitab teatud kaugusel kõik mis on. Vbolla isegi terve päikesesüsteemi. :ink:
Vasta
#19
Oleks füsa tunnis vähe tähelepanelikum olnud oleks osanud täpsemalt vastata...aga minu arust tekib kustumisel mingi vesinikupommi taoline moodustis..
Vasta
#20
Päike ongi põhimõtteliselt vesinikpomm koguaeg.
See tähendab, et Päike on termotuumareaktsioon. Vesinikpommis kestab see lühemat aega.
Vesinikpommi plahvatuse keskmes on sama temperatuur, mis päikese tuumas.

Oli vist isegi nii, et iga sekund muutub päikesel 300 miljardit tonni vesiniku heeliumiks, aga see ei ole oluline.
Vasta
#21
1000 aastat, hmm pakun, et midagi "Veemaailma" sarnast.
1 000 000 aastat,- maad kindlasti ple, me hävitame selle ise.
Vasta
#22
räägitakse siin ikka ja jälle Maast ja Päikesesüsteemist aga kuidas jääb ikkagi inimkonnaga..
kas on üldse võimalik jääda inimeseks ilma Maata.. kui tähtis Maa meile ikkagi on?

Või lähevad inimesed ära kaugematele tähtedele ja muutuvad teistsuguseks.. tulnukateks.
Vasta
#23
Arvan, et Maa ei tee inimestest inimesi..

Miks me ei või Marsil elada..?

Lugesin ühest venekeelsest National Geographicust venelaste sünnitist: nimelt olevat NASA need vähesed pildid Marsist arvutiga "üle" värvinud. Venelased pakuvad, et Marsil on imelik sinakas taevas ja madal rohekas maapind. Olevat mingisuguse arvutiprogrammiga eemaldatud lisatud efektid ja siis tuligi välja Maa-sarnane pilt..

Point -> inimestel on vaja inimese identiteedi säilitamiseks näha rohelist maapinda, lund ja sinist taevast ning pole vahet, kuidas me emaplaneeti kutsume..
Nii et Maa poleks meile suure tähtsusega, kui see poleks ainuke planeet, millel me hetkeseisuga võime elada. Ühesõnaga, kui meil on alternatiiv, siis kaob ka maa tähtsus..
Vasta
#24
siis kui muidugi võtta planeet Maad kui atmosfääriga kivitükki - kui mingi elutu mass ainet. Ma lähtusin teooriast : Maa, kui elusolend.
Siis võib ka mõelda et ka Mars on elus kuid hoopis teine elu..

Lugesin kord ühte raamatut.. küll ulmekirjandus aga huvitav sellegipoolest. Kolonistid läksid elama Marsile.. kasvatasid seal maa juurvilju ja sõid neid iga päev.. jäid siis sinna Marsile kauemaks kui algul planeeritud ja lõpuks hakkasid muutuma.. nimelt samad porgandid mis maal kasvasid olid marsil teistsuguseks kasvanud.. ja nende söömine muutis koloniste kes peatselt muundusid täielikult "marslasteks" .. Smile kuid see on kõigest ulme
Vasta
#25
Kui inimesed lähevad teistele planeetidele, siis ei saa ju nendest tulnukad. Arengu alguses oleksid neil väikesed muutused, nagu praegu on ka erinevatel rassidel, hiljem tekiks lihtsalt inimeste alaliik, kes oleksid tõenäoliselt arenenumad ja/või kohanenumad uute elutingimustega, mis peakski olema kõigi elusolendite eesmärk. Kas meil oleks õigus seda arengut pidurdada, jäädes kangekaelselt elama Maale, kartes muutuda? (Näiteks kui esimesed elusolendid meres oleks saanud otsustada, et nemad ei taha maale tulla, kuna kardavad muutuda. Arenenumad elusolendid oleksid delfiinid?) Ja kui ka uus alaliik olekski nii palju edukam, et tõrjuks algsed inimesed lõpuks välja, siis oleks see looduse üks osa, tugevam jääb ellu. Osa algsetest inimestest kandub ikka edasi sellele alaliigile. Liigile, kellel on suuremad ellujäämisvõimalused.

Kui ma nüüd mõistan fybi teooriat "Maa, kui elusolend" õigesti, siis miks mitte juba "Universum, kui elusolend", siis taanduks kõik lõpuks ikkagi ühiseks (seni tundmatuks) eesmärgiks. (Maa ja Mars oleksid kui üksikud isiksused, kes on väiksemal skaalal küll igaüks enda eest väljas, kuid suuremal skaalal võitlevad ikka ühise eesmärgi: inimkonna ellujäämise nimel.)
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Kosmose avastamise tulevik Tutanhamon 8 5,482 17-05-2016, 10:04
Viimane postitus: Müstik

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat