Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Reis maakera keskele. 8. juuni
#1
Üritus nimega
"Reis maakera keskele ehk tagasi Maa üsasse" Laugh

Nalja ei ole, ehk ainult natuke. Ekstreemust rohkem. Nõutav korralik varustus - kummikutest taskulambini.

1. looduslik Virulase koobas.
http://www.oru.ee/index.php?lang=est&main_id=82
http://et.wikipedia.org/wiki/Virulase_koobas
http://www.foto24.ee/album/25228/s14
Tsitaat:Koopa suurim kamber asub 50 m kaugusel. Selle pikkus on 6,1 m, laius 2,5 m ja kõrgus 1,5 m

2. - inimese kaevatud Ülgase fosforiidikaevanduse koopad.
http://www.goestonia.ee/index.php?y=152
http://www.goestonia.ee/index.php?y=180

Uudistajad:
Tom
Encore
Cassiopeia
Metavo
Katz
InDemand
Monika
Kooky
Hope

Muudetud: 27-5-08 kell 10:46:26 Tom
Muudetud: 27-5-08 kell 12:57:42 Tom
Muudetud: 27-5-08 kell 15:35:13 Metavo
Muudetud: 27-5-08 kell 17:20:20 Metavo
Muudetud: 29-5-08 kell 19:16:11 Tom
Muudetud: 2-6-08 kell 15:49:35 Tom

Muudetud: 3-6-08 kell 08:28:16 Tom
Vasta
#2
Bääh Sad Miks te nii vara lähete. Ma tahaks nagu väga tulla. Aga mul on 9. ja 11. juuni 2 eksamit ja ma tahan õppida. Ja samas tahan nagu räigelt tulla ka Smile Miks te hilisemaks neid jäike ei lükka?
Nagu 12.v 13. juuni?
Vasta
#3
Tsitaat:Algselt postitas: Cassiopeia
Bääh Sad Miks te nii vara lähete. Ma tahaks nagu väga tulla. Aga mul on 9. ja 11. juuni 2 eksamit ja ma tahan õppida. Ja samas tahan nagu räigelt tulla ka Smile Miks te hilisemaks neid jäike ei lükka?
Nagu 12.v 13. juuni?

Võiks ka ühele päevale need lükata, aga nii läheb vast liiga tormamiseks.

Kuupäevad siis 3. ja 12. Juuni.
Vasta
#4
Miks te nädalavahetusel ei tee? Olen tõsiselt huvitatud asjast, kuid puudub absoluutselt igasugune võimalus jõuda tööpäevadel Tartust kaugemale kui 50 km.
Vasta
#5
Okei,

Üritus on ühepäevane - 8.06.2008. Pühapäevane päev. Kogunemine Tuhala nõiakaevu juures 13.00.

Kaasa taskulamp, kummikud, villane talvemüts või kiiver, soovitavalt põlvekaitsmed ja soojad vahetusriided.




Muudetud: 27-5-08 kell 13:01:45 Tom
Vasta
#6
Nii on parem. Siis ma saan ka tulla. Võid mind vist tulijaks lugeda. Kui midagi selgub, et ma tulla ei saa, siis ma annan enne seda üritust teada.
Vasta
#7
Mina oleks ka tulija ma arvan...küsimus: kas kui ma trükin kaardiotsingusse tuhala- kas see on siis õige kant?
Vasta
#8
Pizi veel mõtleb.. kui ma neid pilte vaatasin, siis hakkas küll sees keerama.
Vasta
#9
Tulija.
Vasta
#10
Ma pean veel mõtlema kas tulla või mitte. Suutsin haigeks jääda. Ilmselt jätan tulemata.
Vasta
#11
Käidud, päris tore oli. Kohal käisid Metavo, Tom, Monika, Marge, Kooky ja Cassiopeia. Kõigil oli tore ja kaasas hea tuju.


Küsimus laiale üldsusele, eriti füüsikutele.
Kas radoon võib panna kummi- või plastmassilaadse ülikonna kergemini rebenema?

Mis te arvate, mitu kohalkäinutest öösel helendama hakkavad?


Ee...lisaküsimus. Nimelt, kui olime koobastes ja keegi küsis mitu meid on, siis miks vastati seitse?

Muudetud: 8-6-08 kell 21:42:41 Metavo
Vasta
#12
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
Ee...lisaküsimus. Nimelt, kui olime koobastes ja keegi küsis mitu meid on, siis miks vastati seitse?

Sest keegi hakkas "hei-hoo-hei-hoo-käib-töö-ja-vile-koos....'t " laulma. See ajas segadusse Laugh


Virulasest aga nii palju, et näiteks käesoleval "hooajal (kui koobas ei ole vee all)" olime meie esimesed, kes selle hulljulge roomamise ette võtsid, sest kohati pidi ikka kurja vaeva nägema, et niigi kitsas käigus kõiksugu puu oksi ja muud sodi eest ära kühveldada. Ja umbes 40 meetri kaugusel oli ühte kohta vesi liialt palju savi kuhjanud ja käigu liiga kitsaks teinud. Seal siis olime sunnitud retke katkestama. Aga elamuse sai sealt siiski väga suure.

Ülgases oli koopal kange tahtmine meid eksitada. Eks tal see ka õnnestus osaliselt, sest koht, kust me lõpuks välja tulime, asus u 500meetrit eemal kohast, kust oleks nagu arvanud, et välja jõuame....

Maakera keskel ka nüüd käidud wink

Muudetud: 8-6-08 kell 22:34:22 Tom
Vasta
#13
Metavole: meie kookyga laulsime Bleh

Aga valik pilte on siin ka.
Seekord sai kaasa võetud seebikas, ja näe - kohe olid orbid kah platsis! ; )

Muidu, hoolimata sellest, et sumpasime tossudega vees ja mudas, oli väga-väga muhe. Kuigi tegelikult oleks nendes teistes koobastes käinud veel natukene ringi.
Kes teab, ehk oleks veel mõnd surnud rotti/mutti nännu Laugh
Vasta
#14
Nii, nüüd on käidud siis seal Ülgastes ja Tuhalas. Nagu kuri plaan esmalt ette nägi, siis käisime me enne Tuhalas ära. Kuna ma polnud enne selle nõiakaevu juures käinud, siis käisime Metavoga selle juures ka ära. Iseenesest väga huvitav ja mõnus koht.
Edasi läksime me Virulase koopa juurde. Alguses tekitas hirmu see väike koobas, et Õunõuuu, sinna ma küll ei lähe. Koopa sissepääs oli väga väike ja ning väga kivine. Lõpuks kui Tom oli kusagile koopasügavustesse ära kadunud, otsustasin ma järgi minna. Esmalt peatusin esimeses puhkekohas seal, selline laiem koht kus sai oodata ja teistega suhelda. Viimaks, kui Tom enam tagasi ei tulnud, otsustasin talle järgneda. Roomasime siis poris ja oksteprahis ringi. Oma 20 m vist, enne kui tuli selline suurem osa, kuhu oleks ca 4 inimest ära mahtunud. Kokku, arvestades neid keerutusi koopas, olime mingi 30 – 35 m kaugusel koopasuust. Tom tahtis edasi minna veel, aga kuna tal kahjuks ei olnud Eesti Miss Estonia mõõtmeid, ei mahtunud ta savipealsest vahest läbi. Ja ka mina otsustasin, et minu mõõtmed ei vasta sellele ning jätsin ka edasi minemata. Väga mõnus oli istuda täielikus pimeduses, mitte ühtegi valguskiirt ei paistnud ning täielik vaikus ( no ok, Tomi kõht korises nii et seda nägu). Sellise hea tunde tekitas. Midagi erinevat, mida pole enne kogenud. Ilmselt selle koopa juures asusid ka erinevad energiasambad. Pärast 10 minutilist pimeduse nautimist, liikusime tagasi. Läbi kiviprahi, okste ja VÄGA teravate kivide. Endamisi mõtlesin ma, et mis sunnib küll inimest sellisesse paika ronima? Aru ma sellest ei saa, kuigi ise läksin. Välja jõudes ootas meid väga – väga palav õhk, mis oli ebameeldiv, arvestades koopa mõnusat jahedat õhku. Siis tooksin välja ka mõned pildid, mis sai tehtud.

Valmistudes laskumiseks
Koopa avaus ja Metavo tagumine pool.
Plöga ja oksad.
Lõpppeatus: "Ma sealt küll ei suuda läbi pressida, kahjuks. Sealt paistab ilus ja suur ruum."
Meeletult kena ja puhas on olla.
Ka mina pole vist seda mõõtu.
Tagasiteel
"Kui vaikselt olla, siis kuuleb ..."

Peale seda, kui olime oma käed Karstijões (ma ei tea mis selle väikse oja tegelik nimi oli) puhtaks pesnud ja ennast veidi kasinud, võtsime sõidu ette Ülgasesse. Seal ootas meid vana fosforiidikaevandus. Vajalikud asjad kaasa, ronisime me avausest sisse ning ekslesime siis erinevates koobastes. Õhk oli seal sama mõnusalt jahe, kui Virulases. Siin-seal kahlasime botastega vees ning mudas, mis oli külm vaheldus koopa liivasele põrandale. Peale pooleteisetunnilist ekslemist jõudsime välja kusagil poole kilomeetri kaugusele autodest. Kui me lõpuks võsast ja porist (millesse Marge oleks äärepealt oma kinga kaotanud). Välja saime, ootasid meid autod ning kodusõit.

Nopped:
Kolm kanget
Raibe
Vees
Kooky tahtis vett botastega koju kaasa võtta.
Lõpp-punkt
Mu ilusad valged botased... Sad
Hei fishi, fishi, fishiiii ....
Tom on nagu hele tõrvik, paistab välja igal pool, isegi pimedas.
Metavo oli ainuke, kes karu nägi
Aafter

Selline see tripp oli. Igaühele jagus kogemusi. Mulle siiski jäävad mälestuseks hulgalised sinikad, mis ma koopas ronimisest sain ning kaks muhku, mis ma Ülgases vastu lage joostes lõin.

P.S: Aitäh, Tom, et julgustasid mind sinna sügavale koopasse ronima. (Y).

Muudetud: 9-6-08 kell 01:21:01 Cassiopeia
Vasta
#15
Tsitaat:Algselt postitas: InDemand
Metavole: meie kookyga laulsime Bleh
Ütle seda Tomile, mina laulsin ka ju.

Aga järgmine kord üritan taskulambi kaasa vedada.
Vasta
#16
Ma sain botaseeed puhtaaaks.... jeeeeee Smile Oooo häppi dei Smile
Vasta
#17
Minu lemmikpilt on see.
Sellelt pildilt on näha, et leidsime mille otsisime.
Vasta
#18
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
Sellelt pildilt on näha, et leidsime mille otsisime.

Tundmatu päritolu ja otstarbega konksu, mis oli mingitel kaalutlustel lakke paigaldatud Laugh ?

Tegelikult otsisime me muuhulgas ka mürgist maa-alust järve. Ei leidnud.
Vasta
#19
Oled sa kindel, et seal see järv oli?
Huvitav kas kellelgi kusagil kaarti ei ole nendest koobastest? Ma vaatan selle teadetetahvli pealt on näha, et selle kaevanduse peal on mingi veekogu vms. Vähemalt midagigi.
Ma ei tea, mis mu peavalu põhjustab - kas radoon, tuul või magamatus. Vb kõik kokku. Huu nõus.
Laugh
Vasta
#20
Keegi Laagri katakombidesse tahab otsima ja kolama kaasa tulla? Täna, kella 7-8 paiku. Kaasa rad-detektor, taskulamp ja kummikud.
Kel huvi, võtku u2u või messengeri kaudu ühendust.

http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=148834

"Stalkerlik" kõlab väga kutsuvalt Smile
Vasta
#21
Tleks hea meelega aga kell on juba 7 läbi, või mõtlesid 19:00??Ph34r2 Ja mis kõige kurvem, ma pole ühikasse kummikuid kaasa vedanud Sad
Vasta
#22
Vägagi ahvatlev pakkumine. Just hiljuti üks tuttav rääkis sest kohast, et pidi äärmiselt põnev olema. Hetkel kõrvalaknas on lahti see leht. Päris hea ja ülipikk teema Laagri katakombide kohta (kõige informatiivsem ongi viimane postitus leheküljel 20).

Olen kahjuks haige ja maal, muidu mina tuleksin.



[Muudetud: 10-9-2009 tulekera]

[Muudetud: 10-9-2009 tulekera]
Vasta
#23
Pildid
Üritasin teha võimalikult palju pilte, kuid suht alguses suri mul fotoka aku ära.
2 nahkhiird sai isegi lennu pealt peale. Neid täiesti kogemata.

Kokkuvõte siis:
Ma pole just kõige parem selliste asjade tegija, kuid üritan ikka.
Kohal käijateks jäi Mina, Alfar, Tom ja Monika.
Algusest peale vist polnud meie grupile üks taskulamp ette määratud. Esimese objekti avause ees avastas Tom, et ta on taskulambi maha unustanud. Seepeale sai ta natuke oma vormi testida ja jooksuga ära tuua see. Pooleldi kompleksi sisemuses ütles Tomi taskulambi pirn üles. Kuna minul ja Monikal oli 3 taskulampi kaasas, siis hilisematesse käikudesse saime laenata ühte enda omadest (Vähemalt pirni ühest). Peale mida kõik töötas ilusti kuniks minu taskulamp lõpetas oma töölepingu. Nii palju siis meie taskulampidest.
Kuna mul kummikud jäid teise linna, siis olin sunnitud minema sandaalidega (muude jalanõudega oleks vähe ebamugavam olnud). Vesi oli küll külm, kuid mitte midagi välja kannatamatut. Jalad harjusid peagi sellega. Kuid samuti otsustas üks sandaal mul pool talda lahti teha. Tahtis vist õhku sellest rohkest veest.
Tunnelid olid väga pimedad, mudased, vesised, libedad, langenud petooni tükke, liipreid jms täis.
Teise objekti sisenemine oli natuke keerulisem. Tuli ühest suhteliselt pisikesest august sisse ajada ennast. Samuti seal sisemuses tuli veel mõnest pisikesest august läbi mahutada, et varingutest vms läbi saada, et saaks rada jätkata. Teine objekt muidugi jäi lühemaks vaatluseks, kuna tunnelid olid kas kinni müüritud või kokku varisend. Mitte, et esimesel neid poleks old, kuid esimeses oli vantsimist ikka tükk maad rohkem. Seinte peal olid markeeringud vahemaadest kah, kuid vast Tom oskab nendest rohkem rääkida, sest mina neid küll nüüd ei jaga.
Kolmandasse objekti liikudes suutsin endal elu ära sõnuda. Kui olime just sinna kohale jõudnud ja olime selle künka otsas kuhu see käik sisse läheb (sel hetkel me ei olnud kindlad kas oleme õige künka otsas), mainisin, et raudselt nüüd keegi kukub meist läbi ja saab öelda: "Leidsin sissepääsu!" Mõned minutid hiljem saime teada, et olime õige künka otsas, aga minu eelnevad sõnad läksidki täide. Kõndisin ja järsku oli maa alt kadunud. Jõudsin veel viimasel hetkel käed laiali ajada, et äärtest kinni võtta. Rinnust saati augus ukerdasin ennast sealt välja. Alfaril oli küll vast koomiline vaatepilt. Vend kõnnib ees ja järsku "vuh" kadund Bleh. Sellel objektil muidugi oli jälle rohkem maad uurimist ja otsimist. Proovisime kas seintelt annab mingit radioaktiivsust välja kiskuda, kuid kahjuks ei midagi. Vähem isegi kui maapeal (kui ma nüüd õigesti mäletan Tom-i sõnu). Seal objektil lendas üks nahkhiir nii lähedalt mu peast mööda, et tundsin isegi tema tiibade tuule voogu.
Kolmandast objektist väljudes ja neljanda poole liikudes nägime mingite noorte oma algatatud romurallit. Kuna nad panid pimedas ilma tuledeta metsikult ringi, siis otsustasime ohutuse mõttes kaugemalt võpsikust ringiga minna.
Leides neljanda objekti tuli Alfaril meelde, et ta peab lahkuma ja Baltijaama kiirustama, millest mõtlesime meiegi, et jätab ülejäänu mõneks teiseks korraks uurimiseks. Sealt edasi liikusime autodesse ja koju.
Lisaks siis, et millegi tundmisele jms ei saanud eriti palju keskenduda, kuna oli raskusi tasakaalu hoidmisega, tähelepanu oli häiritud rohkest pildistamisest, jpm.
Midagi sellist väga tugevat ma ei tundnud mis oleks sellistel tingimustel eristatav.

Loodan, et jutt väga pikaks ei jäänud ja kui midagi huvitavat veel meelde tuleb, siis kirjutan jälle. Kõik küsimused on oodatud.
Väga huvitav trip oli. Samuti soovituseks neile kes sinna minna tahavad - Kõrgete säärtega kummikud kaasa. Kui vees mõnda auku astud, siis vesi on kohati põlvini neis. Kui külma vett ei karda, siis pole hullu. Taskulambid igal ühel peaks olema kohustuslikud. Telefoni ega muu sellisega sa seal lihtsalt ei valgusta ja kui sul piisavalt valgust pole, siis võid väga tõsiselt haiget saada seal. Näiteks teravate valesti lõigatud toestus talade vastu kuhu Alfargi oma nipli ära koksata jõudis (tal õnneks läks hästi).

[Muudetud: 9-11-2009 Nazz]
Vasta
#24
Jajah.
Ei teadnudki sellisest popist asjast nagu omaalgatuslikust romurallist hilisõhtuti kottpimedas.

Kuid järgmine nädal ehk peab ühe pisikese tutvumis tiiru veel seal tegema.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat