[Foks]

Algselt postitas: sildude
no mõtle, milline gravitatsioon siis sellisel planeedil oleks. Inimesed ei elaks seda üle.

[Teadet on muutnud 5-4-2004 postitaja sildude]

Planeet võib ju olla suur, aga kes on õelnud, et selle gravitatsioon ei võiks olla Maa oma?

[Foks]

Algselt postitas: fyb
Hawkings räägib, et maailmaruumis võib eksisteerida 11 dimensiooni / mõõdet. Nagu loom mõni aeg tagasi propageeris: vahemaa ei eksisteeri. Vahemaa on suhteline.. universumis ei anna üldse midagi mõõta absoluutses skaalas.. kõik jääb alati suhteliseks. Kas õigem oleks siis öelda: universum on suhteliselt suur? Suhteliselt lõpmatu? Vahemaa on mingis ajaühikus mingil kiirusel läbitud teepikkus. Aga aeg sõltub kiirusest ja kiirus sõltub ajast ning teepikkus tundub suurtel kiirustel väiksem kui tegelikus. Tegelikus on aga 11'st dimensioonist 4 mida mingil määral tajume. Sirge minu jaoks võib tunduda kõver mingil muul lainel elava olendi jaoks. Vahemaa on samahästi kui olematu. Mingil dimensioonil eksisteerime kindlasti mitmes kohas korraga..

vabandan et offtopic

Planeetide otsimine on muidugi huvitav aga palju sealt ikkagi annab välja lugeda? Ainult, et mingis ürgses minevikus kuskil lõppkaugel oli mingi planeedihakatis ümber tähe mis praeguseks võib juba hävinud olla?

[Teadet on muutnud 6-4-2004 postitaja fyb]

See on võimalik siis, kui see planeet asub väga väga kaugel ja nad saavad seda ka kindlaks teha, kas see planeet veel seal eksisteerib ( pööravad teleskoobi sinna ). Aga need, mis on suhteliselt siit lähedalt leitud, võivad nad kindlad olla, et see planeet seal ka eksisteerib veel.

[mikker]

Algselt postitas: z3r0 c001
Mnjaa... kui palju neid maataolisi planeete seal ikka on ? 1,2 vb 10 aga mitte rohkem kui niigi palju on
Aga jah ettevõtmine on üllas.
Edu neile planeetide leidmisel

kindlasti on rohkem, kui juba on üle 200miljoni tähe või mida iganes, siis neid planeete on väga väga väga tohutult palju ja kindlasti on palju selliseid planeete mis on täpselt sama kaugel jne. et seal võiks elu toimuda. äkki on kuskil 20000 valgusaasta kaugusel ka samasugused inimesed, kes otsivad just samu asju. mina usun et on olemas veel elu igalpool. ja neid niiöelda erinevaid rasse on niipalju et neid ei suudaks lihtsalt kokku lugeda. väidaksin kas kuskile 5 miljoni kanti vähemalt kui isegi mitte rohkem.

[Villem]

Ühes asjas olen ma sinuga täiesti nõus mikker, nimelt arvan samamoodi et leidub sarnaseid olendeid meile, kas just päris inim-sugused, aga ütleme et intelligentsed kontaktivõimelised ja teistest endasugustest, ehk siis näiteks meist, huvitatud..
Aga see 5 miljoniline väide.. see oleks nüüd liiga kaudne asi, ja kui siis pakkuda.. aga sellist asja ikka nüüd kohe mitte kuidagi ei saaks väita..
Okei, ütleme siis et sa pakkusid, ja tegelikult sellega ma ka ei nõustuks, mitte et mul nüüd oleks rohkem õigus, aga mina siis jällegist arvan et neid on ikka kõvasti vähem, ehk siis meiega enam-vähem samal maal olevaid 'monstreid'.

[Andres]

Kogu ruumis on kokku lõpmatult planeete, lõpmatult päikesesüsteeme, lõpmatult elamisvõimelisi planeete (inimeste jaoks) ja, kui kasvõi ühel planeedil miljonist oleks elu siis oleks neid planeete ikkagi lõpmatult, kuna ruum on lõputu.

[Villem]

Kuidas planeete on lõpmatult, ega ikka ei ole küll. Planeete küll saab veel ka praegugi igalpool tähesüsteemides tekkida, kuid neid ei saa olla lõpmatult. Ruumi piirid on lihtsalt alad kuhu mateeria ei ole veel jõudnud, jah tõesti seda on arvatavasti tohutult, kui mitte lõpmatult, aga ega fakt et maailmaruum nii suur on, ei tähenda kaugeltki, et seal kõiki asju lõpmatult on..

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Andres
Kogu ruumis on kokku lõpmatult planeete, lõpmatult päikesesüsteeme, lõpmatult elamisvõimelisi planeete (inimeste jaoks) ja, kui kasvõi ühel planeedil miljonist oleks elu siis oleks neid planeete ikkagi lõpmatult, kuna ruum on lõputu.

Lõpmatu suure ja lõpmatul arvul planeete sisaldava Universumi tegemine on üks lõpmata kallis ettevõtmine, mida isegi meie Jumal vaevalt et endale lubada on saanud (st olen nõus Villemiga). Kui lähtuda kujutelmast, et seesamune Issand Jumal muudkui paneb mingist algollusest (Ürg-Legost) kokku erinevaid Universumeid (populaarne kujutelm tänapäeva kosmoloogias, kui Jumal maha arvata), siis võib muidugi küsida, et miks see "meie oma" just selline on saanud. Üllatavalt lihtsa vastuse sellele küsimusele annab üks idee mis antroopsusprintsiibi nime kannab. Nimelt on maailm selline just sellepärast, et vaid taolises maailmas on saanud tekkida ja areneda inimesetaoline vaatleja. Vastus küsimusele, et palju meid - vendi-õdesid mõistuses - siin Universumis siis on, tuleb siit aga pessimistlik. Pole ju rohkem vaja kui ühte (tsivilisatsiooni), kes kogu seda mängu ilu jälgiks ja nii heade tingimuste loomine, et neid iga tähe läheduses end soojendaks oleks liigne luksus (ehk väga väikese tõenäosusega sündmus). Kui nii, siis tuleb järeldada (Universumi suurust vaadates), et elu teke mingi juhusliku tähe läheduses (planeetidel nt) on ülipisikese tõenäosusega sündmus. Tõsi, on märksa optimistlikumaid võimalusi. Võib näiteks oletada, et kui Jumal on juba loonud Universumi, kus asu suurel arvul erinevatel tsivilisatsioonidel, siis on selle taga mingi jumalik plaan, mis kindlasti eeldab erinevate tsivilisatsioonide kontakte ja vastastikust mõjutamist ... mis ehk toimibki juba ... kuigi me sellest aru ei saa.

[Andres]

Noh alati tasub meeles pidada, et meile ei ole loodud planeet, meie oleme loodud (loe:tekkinud) planeedile. Ehk ma tahan öelda seda, et meie kohanesime planeediga. Siis võib ka elusolend olla ka natuke teistsugustes tingimustes. Mis oleks siis kuskil -5273 kelvinit. Nad sööks ruumis olevat asja, ehk mingeid aatomeid, energiat või algseid kivimeid. Me elame ütleme -2000 ja +10000 celsiuse vahel. Aga skaala võib ka teiste elusolendite jaoks olla teine. Kõrgem/madalam. Ühesõnaga elu toimub kõikjal kus on mateeriat ja selle mateeria otsa lõppemise kohta pole ma kuulnud. Kuskil käis vast ikka mõni suur pauk veel.

[Metafor]

Algselt postitas: Andres
Noh alati tasub meeles pidada, et meile ei ole loodud planeet, meie oleme loodud (loe:tekkinud) planeedile. Ehk ma tahan öelda seda, et meie kohanesime planeediga. Siis võib ka elusolend olla ka natuke teistsugustes tingimustes. Mis oleks siis kuskil -5273 kelvinit. Nad sööks ruumis olevat asja, ehk mingeid aatomeid, energiat või algseid kivimeid. Me elame ütleme -2000 ja +10000 celsiuse vahel. Aga skaala võib ka teiste elusolendite jaoks olla teine. Kõrgem/madalam. Ühesõnaga elu toimub kõikjal kus on mateeriat ja selle mateeria otsa lõppemise kohta pole ma kuulnud. Kuskil käis vast ikka mõni suur pauk veel.

kelvinid ei saa meie füüüsikaseaduste järgi olla miinustes, ei olegi kindel, mis siis esineks, kas antienergia ja vastupidine liikumine või poleks see lihtsalt võimalik.
Kui sind panna 10 000 kraadisesse ahju, kõrbeksid sa mõne hetkega ning -2000-t kraadi sa samuti ei kannataks, ei teagi hetkel öedal, kas selline temperatuur üldse võimalik on.
Muide, miks sa väidad, et seda planeeti pole tellitud seda ei saa väita, kui sul puuduvad vastavad asitõendid. Äkki on see planeet kõigest simulatsioon või midagi muud taolist. Hetkel saame vabalt väita, et inimestele meeldib aheldada ennast sumiseva kasti taha(arvuti) ja vahel võtta seda ka kui reaalsust.
Miks arvab enamus inimesi, et maailm on kole paik, äkki ei ole, äkki me lihtsalt ei asu reaalses maailmas, või on see planeet tegelikult ehitatud. Kui aus olla, siis me ikka veel ainult oletame, milline võiks olla meie planeedi tuum. Me teame hetkel ainult seda, et tänu sellele oleme me kaitstud mingil määral päikese kiirguse eest ja me saame tänu sellele kompassi kasutada. Äkki on seal tehislik võimas tuumareaktor, või siis midagi juhtimiskeskuse taolist, mis loob ka teatud välja maa ümber. Mõelge selle peale, me ei saa olla kindlad, et see planeet ei saa olla tellitud. Kusjuures usun küll, et elu ei pea põhinema samadel alustel nagu meil siin maal. Täitsa võimalik, et vulkaanilistes piirkondades on laavakivimitel põhinev eluvorm ja kusagil neptuunil millelgi kergemal ainel põhinev elus olend.

[Hallucigenia]

Kõige sellega kaunis nõus, mis metavo kirjutab. Üks lisandus vaid negatiivsete absoluutsete temperatuuride juurde: füüsikas on neil olemas teatud tähendus, mis aga on küllaltki kitsas ja spetsiifiline. (Räägin nüüd edasi suht piltlikult ja seega ebatäpselt). Mingi osakese (aatomi, molekuli, mingi suurema asjanduse) energia võib omada erinevaid väärtusi. Kui vaadelda taoliste osakeste mingit kogumit, siis mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem on seal kõrgema energiaga osakesi. Kui need osakesed on pisikesed magnetid (paljud aatomid sellised tegelikult on), mis asetsevad magnetväljas, siis nende energia sõltub nende asendist (orientatsioonist) magnetvälja suhtes. Ja nüüd võib teha sellise triki: muudame hetkeliselt magnetvälja suuna vastupidiseks. Tulemuseks on see, et kõik kõrged energiad saavad madalamateks ja vastupidi - st mingi aja jooksul on nüüd süsteemis kõrgema energiaga osakesi suhteliselt rohkem, kui madalama energiaga osakesi. Formaalselt saaksime sama tulemuse, kui vastavates valemites kirjutame temperatuuri ette miinusmärgi. Ja selles mõttes on negatiivsed temperatuurid veel kõrgemad, kui lõpmata kõrge positiivne ("harilik") temperatuur. Naljakas, eks ole! Eelnev pole pelk teoreetiline arutelu - nii tõesti tehakse ja taolist "negatiivsetel" temperatuuridel asuvat ainet ka uuritakse.
Ning et mitte (jälle) teenida küsimust, et "mis see teemasse puutub" ja püüda kuidagi Maa-taolistele planeetidele lähemale jõuda. Keemiline elu tuntud aatomite baasil vaevalt, jah, saab eksiteerida väljaspool temperatuurivahemikku 100 ... 10 000 K (tegelt ilmselt veelgi kitsam). Ülemises otsas "kõrbeb" (st aurustub ja ioniseerub), alumises "külmub" (keemiliste reaktsioonide ebapiisav kiirus, rakkude-kudede pöördumatud letaalsed struktuurimuutused, eelkõige vee jäätumisega seotud, kui "oma" elust rääkida). "Mittekeemilised" magnet- ja elektrilised protsessid muidugi võivad kulgeda märksa madalamatel temperatuuridel - valmistada arvutit, mis töötaks paari kelvini kraadi juures (ja veel märksa paremini kui pragu toatemperatuuril), pole eriline probleem. Kas kusagil loodus ka "otseteed" (st ilma meiesarnase biokeemilise vaheastmeta) millegi selliseni jõudnud on ... spekuleerida ju võib ...

[mikker]

Algselt postitas: Andres
Noh alati tasub meeles pidada, et meile ei ole loodud planeet, meie oleme loodud (loe:tekkinud) planeedile. Ehk ma tahan öelda seda, et meie kohanesime planeediga. Siis võib ka elusolend olla ka natuke teistsugustes tingimustes. Mis oleks siis kuskil -5273 kelvinit. Nad sööks ruumis olevat asja, ehk mingeid aatomeid, energiat või algseid kivimeid. Me elame ütleme -2000 ja +10000 celsiuse vahel. Aga skaala võib ka teiste elusolendite jaoks olla teine. Kõrgem/madalam. Ühesõnaga elu toimub kõikjal kus on mateeriat ja selle mateeria otsa lõppemise kohta pole ma kuulnud. Kuskil käis vast ikka mõni suur pauk veel.

see on nagu täiesti õigesti räägitud, sest meie tegelikult niiöelda inimolendid harjusimegi ära sellega, mis meil ümber oli. oleks meil midagi muud olnud keskond teine nagu siis me oleks kuidagi teistmoodi arvatavasti arenenud. ja see 5miljardit. ma ütlesin selle pärast et palju neid tähti oli kuskil 200miljardit ja ma arvestasin et igas 40kmnendas päikeses süsteemis oleks elu kui selles päikeses süsteemis oleks vähemalt 1 planeet. kuid siiski nagu me teame on neid planeete tavalislet rohkem. ühesõnaga juba läks segaseks kell on ka palju ma pean magama minema.

[Villem]

Algselt postitas: mikker

ja see 5miljardit. ma ütlesin selle pärast et palju neid tähti oli kuskil 200miljardit ja ma arvestasin et igas 40kmnendas päikeses süsteemis oleks elu kui selles päikeses süsteemis oleks vähemalt 1 planeet. kuid siiski nagu me teame on neid planeete tavalislet rohkem. ühesõnaga juba läks segaseks kell on ka palju ma pean magama minema.

Aga oma eelnevas postituses pakkusid, et meile on galaktikas, või siis universumis, ma ka enam ei mäleta, 5 miljonit sobivat planeeti, kus on parajad loodustingimused :
"ja neid niiöelda erinevaid rasse on niipalju et neid ei suudaks lihtsalt kokku lugeda. väidaksin kas kuskile 5 miljoni kanti vähemalt kui isegi mitte rohkem"
Ja nüüd siis asja kallale, kas tõesti suudad uskuda, et rännates läbi me ilusa Linnutee leiad igal neljakümenndal tähesüseemil endale sobivad tingimused? Kuna enamus tähtedest mida tähistaevas näha on, on punased kääbused, siis võib ajada selle neljakümne juba kõvasti suuremaks, kuna punased kääbused oleksid liiga külmad, et tekitada planeetidele piisavaid elamis-tingimusi inimestele.
Ja kui hakata uurima kõikide tähtede ümbrust, ja nende niiöelda süsteemi, siis kaugeltki ei ole kõikidel tähtedel planeete, kuna inimesed on avastanud alles mõnisada planeeti, aga tähti? võib vast öelda et rohkem kui paarsada.

Kuigi ma ei taha nüüd selle jutuga öelda, et meile teisi elamiskõlblikke planeete pole, mida ma tegelikult isegi usun et on, kuid väga vähe, sest neid nüansse ja tingimusi on lihtsalt niivõrd palju, kuid samas on universum, isegi Linnutee juba üüratult suur, mis jällegist muudab seda asja, kuid lõpuks jään arvamuse juurde: meile sobivad planeedid on ikka väga haruldased, ühte me isegi teame.

[Andres]

Algselt postitas: Villem

Algselt postitas: mikker

ja see 5miljardit. ma ütlesin selle pärast et palju neid tähti oli kuskil 200miljardit ja ma arvestasin et igas 40kmnendas päikeses süsteemis oleks elu kui selles päikeses süsteemis oleks vähemalt 1 planeet. kuid siiski nagu me teame on neid planeete tavalislet rohkem. ühesõnaga juba läks segaseks kell on ka palju ma pean magama minema.

Aga oma eelnevas postituses pakkusid, et meile on galaktikas, või siis universumis, ma ka enam ei mäleta, 5 miljonit sobivat planeeti, kus on parajad loodustingimused :
"ja neid niiöelda erinevaid rasse on niipalju et neid ei suudaks lihtsalt kokku lugeda. väidaksin kas kuskile 5 miljoni kanti vähemalt kui isegi mitte rohkem"
Ja nüüd siis asja kallale, kas tõesti suudad uskuda, et rännates läbi me ilusa Linnutee leiad igal neljakümenndal tähesüseemil endale sobivad tingimused? Kuna enamus tähtedest mida tähistaevas näha on, on punased kääbused, siis võib ajada selle neljakümne juba kõvasti suuremaks, kuna punased kääbused oleksid liiga külmad, et tekitada planeetidele piisavaid elamis-tingimusi inimestele.
Ja kui hakata uurima kõikide tähtede ümbrust, ja nende niiöelda süsteemi, siis kaugeltki ei ole kõikidel tähtedel planeete, kuna inimesed on avastanud alles mõnisada planeeti, aga tähti? võib vast öelda et rohkem kui paarsada.

Kuigi ma ei taha nüüd selle jutuga öelda, et meile teisi elamiskõlblikke planeete pole, mida ma tegelikult isegi usun et on, kuid väga vähe, sest neid nüansse ja tingimusi on lihtsalt niivõrd palju, kuid samas on universum, isegi Linnutee juba üüratult suur, mis jällegist muudab seda asja, kuid lõpuks jään arvamuse juurde: meile sobivad planeedid on ikka väga haruldased, ühte me isegi teame.

Jah, inimestele..

Nagu ma vist eelpool mainisin siis kas tõesti inimesena elades on nii raske mõista, et mingid inteligentsed olevused võivad süüa kivimit. Nendes ei voolaks veri nagu putukatel.

[Villem]

Ma nüüd ei saa väga täpselt aru, ma tsiteerisin mikkeri juttu, ja rääkisin sellest millest Temagi, aga mitte Sinu juttu, Andres.

[Andres]

Minu viga vist Vaatasin, et teine teema.

[Foks]

Algselt postitas: metavo

Algselt postitas: Andres
Noh alati tasub meeles pidada, et meile ei ole loodud planeet, meie oleme loodud (loe:tekkinud) planeedile. Ehk ma tahan öelda seda, et meie kohanesime planeediga. Siis võib ka elusolend olla ka natuke teistsugustes tingimustes. Mis oleks siis kuskil -5273 kelvinit. Nad sööks ruumis olevat asja, ehk mingeid aatomeid, energiat või algseid kivimeid. Me elame ütleme -2000 ja +10000 celsiuse vahel. Aga skaala võib ka teiste elusolendite jaoks olla teine. Kõrgem/madalam. Ühesõnaga elu toimub kõikjal kus on mateeriat ja selle mateeria otsa lõppemise kohta pole ma kuulnud. Kuskil käis vast ikka mõni suur pauk veel.

kelvinid ei saa meie füüüsikaseaduste järgi olla miinustes, ei olegi kindel, mis siis esineks, kas antienergia ja vastupidine liikumine või poleks see lihtsalt võimalik.
Kui sind panna 10 000 kraadisesse ahju, kõrbeksid sa mõne hetkega ning -2000-t kraadi sa samuti ei kannataks, ei teagi hetkel öedal, kas selline temperatuur üldse võimalik on.
Muide, miks sa väidad, et seda planeeti pole tellitud seda ei saa väita, kui sul puuduvad vastavad asitõendid. Äkki on see planeet kõigest simulatsioon või midagi muud taolist. Hetkel saame vabalt väita, et inimestele meeldib aheldada ennast sumiseva kasti taha(arvuti) ja vahel võtta seda ka kui reaalsust.
Miks arvab enamus inimesi, et maailm on kole paik, äkki ei ole, äkki me lihtsalt ei asu reaalses maailmas, või on see planeet tegelikult ehitatud. Kui aus olla, siis me ikka veel ainult oletame, milline võiks olla meie planeedi tuum. Me teame hetkel ainult seda, et tänu sellele oleme me kaitstud mingil määral päikese kiirguse eest ja me saame tänu sellele kompassi kasutada. Äkki on seal tehislik võimas tuumareaktor, või siis midagi juhtimiskeskuse taolist, mis loob ka teatud välja maa ümber. Mõelge selle peale, me ei saa olla kindlad, et see planeet ei saa olla tellitud. Kusjuures usun küll, et elu ei pea põhinema samadel alustel nagu meil siin maal. Täitsa võimalik, et vulkaanilistes piirkondades on laavakivimitel põhinev eluvorm ja kusagil neptuunil millelgi kergemal ainel põhinev elus olend.

Lisaksin ka seda, et see Merivälja objekt pidi Maad kontrollima ja neid on kogu maailmas kokku leitud 7 - 8 tükki. Kui me ei tea, mis need objektid endast kujutavad, siis ei tohiks neid ka surkima minna, kuna paradoksis on õeldud, et see võib Maa pihustada kosmiliseks tolmuks.

[Aramis]

Tahaksin paari aspekti eelolevast jutust kommenteerida (h)

1. Hetkel on teada üle 160 eksoplaneedi (planeedid teiste tähtede ümber). Valdav enamus neist ei ole leitud mitte algpostituses mainitud mikroläätse efektiga (kauge planeet möödub veel hulka kaugema tähe eest), vaid määrates muutusi tähtede radiaalkiirustes (kiirus vaatesihil, määratav Doppleri efekti abil). Mikroläätse efekti abil leitakse planeete nii: pikal pildiseerial on näha, et tähe heledus mõneks ajaks tõusis > uuritakse, milline tähtede/planeetide süsteem meie ja vaadeldava tähe vahelt möödudes oma gravitatsiooniga just sellise heleduskõvera tekitaks (tehakse mudel) > öeldakse, et tõenäoliselt oli tegemist sellise süsteemiga, mis klapib. Vaatlust korrata ei saa, kuna tõenäosus, et sama süsteem kohe mõne muu taustatähe eest möödub, on kaduvväike. Saab omada vaatlusandmeid sama sündmuse kohta teistelt teleskoopidelt, mis võimaldab mudelit kindlamini leida.

2. Hetkel leitakse tõesti eelistatult hiidplaneete (massid Jupiteri suurusjärgus või suuremad), mis asuvad lisaks ematähtedele üpris lähedal. See on tingitud juba mainitud asjaolust, et lihtsalt tehnika ei võimalda paremat. Aga selles suunas töötatakse, ehitatakse paremaid seadmeid jne, kuskil kümne aasta jooksul lahendatakse see küsimus niikaugele, et leitud on tuhandeid planeete teiste tähtede juures, sealhulgas ilmselt trobikond Maa-sarnaseid.

3. Pluutole ei ole mõtet observatooriumi rajada, kuna see on liiiiiiiiga kallis. Variant A - pane teleskoop kosmosesse ja naudi selget pilti, Variant B - ehita teleskoop ODAVALT Maale, tee ta hästi suur, heasse kohta ja varusta uusima adaptiivoptikaga, ning naudi selget pilti ja suurt valguskogumisjõudu (suur kogumispind). Pluuto kasuks toodud argumendid on põhimõtteliselt õiged, aga samu tulemusi on võimalik oluliselt lihtsamini ja odavamalt saavutada. Raadioobservatooriume võib ehitada Kuu tagaküljele, et Maa müra kõrvaldada

4. Spekulatsioonid planeetide tekkest ja elusorganismide talutavatest tingimustest on eeldatavalt kooskõlas füüsikaseaduste ja eksperimenditulemustega, mis võimaldavad asja erinevalt, kuid siiski teatud piirangutega, käsitleda. Näiteks on hulk teadlasi, kes arvavad, et lihtne (bakteriaalse-laadne) elu on Universumis väga levinud, kuna selle teke ei eelda ülimeeldivaid tingimusi ja see peab vastu pea kõigile kosmilistele katastroofidele, va eeldatavalt planeedi enda häving (see ei saa olla just väga tihe sündmus, et juba eluni jõudnud planeedid kohe hävivad). Seevastu keerukate hulkraksete eluvormide kohalt ollakse mõnevõrra skeptilisemad, kuid näib, et põhimõttelisi takistusi ei ole.

5. Planeedid, mida me oma Galaktikas leiame, ei ole üpris tõenäoliselt valguse meienijõudmise hetkeks hävinud. Tähe eluaja seisukohalt on 10, 100 või 10000 aastat (suurusjärgud valguse liikumisele meie Galaktika-sisestel vahemaadel) nii väike aeg, et tavaline keskealine täht selle ajaga arvestatavalt ei muutu. Juba Maa-tüüpi planeedi, enamgi veel siis elu leidmine teistes planeedisüsteemides oleks nii oluline, et side puudumine oleks teisejärguline mure (kuigi siiski frustreeriv ).

6. Keegi mainis, et enamus tähti on pisikesed kääbused, ja et nende ümber meie jaoks elutingimusi olla ei saa. Tegelikult saab küll, planeet peaks olema tähele mõnevõrra lähemal, või siis oleks need tingimused mõne sealse hiidplaneedi kaaslasel. Teoreetiliselt on see võimalik.

Kui leitakse Maa-tüüpi planeete (ise usun 100%, et see lähiaastatel juhtub) saab neid kunagi vast ka spektroskoopiliselt uurida, määrata atmosfääri koostist, tuvastada keemilist ebatasakaalu (vihje elu olemasolule). Kui seda asja hakkab tihti juhtuma, siis on alust põnevuseks küllaga

Lahe, et siinne rahvas suht üksmeelselt selle teema vastu positiivset meelestatust näitab

Aramis

[Müstik]

Tasub ehk teada, et väikesi planeete, mille peal võiksid valitseda eluks sobilikud olud, on nüüd teada kaks korda rohkem kui enne.

Astronoomid teatavad, et nad on kosmoseteleskoobi Kepler abil avastatud planeetide seast leidnud veel kaheksa seesugust planeeti, mille läbimõõt on väiksem kui kaks maakera läbimõõtu ja mis tiirlevad oma tähe ümber just täpselt niisugusel kaugusel, et seal võiks leiduda vedelas olekus vett.

Kaks planeeti neist kaheksast on teadlaste sõnul ka ise rohkem meie maakera moodi, kui ükski varem avastatud eksoplaneet. Uuringu juhtivautor Guillermo Torres Ameerika Ühendriikide Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskusest ütles teemakohasel pressikonverentsil, et suurem osa neist kaheksa planeedist on suure tõenäosusega kõva pinnaga nagu meie maakera.

Kaks maakera sarnasemat planeeti kannavad nime Kepler-438b ja Kepler-442b. Mõlemad tiirlevad Päikesest väiksema ja jahedama kääbustähe ümber. Kepler-438b läbimõõt on maakera omast ainult kümnendiku võrra suurem ja tõenäosus, et sellel on kõva pind, küündib 70 protsendini. Kepler-442b on maakerast umbes kolmandiku jagu suurem ja sellel on kõva pinna tõenäosus 60 protsenti.

Kui elukõlblikud nad tegelikult on, seda on raske välja selgitada, sest nad on üsna väikesed ja meist üsna kaugel. Kepler-438b on meist 470 valgusaasta kaugusel, aga Kepler-442b tervelt 1100 valgusaasta kaugusel.

http://novaator.err.ee/v/universum/2d3f8...ab9c9009f1

[Veli Joonatan]

Planeet Maa on ainulaadne siin kõiksuses. Arvestades seda et eksisteerib lõpmatu arv erinevaid universume ehk sagedusi siis miks peaks kuskil midagi sarnast eksisteerima?
Ka Sai Baba on väitnud et Maa on ainulaadne.

[Minaelan]

Planeet Maa on ainulaadne siin kõiksuses. Arvestades seda et eksisteerib lõpmatu arv erinevaid universume ehk sagedusi siis miks peaks kuskil midagi sarnast eksisteerima?
Ka Sai Baba on väitnud et Maa on ainulaadne.

Ka iga inimene on ainulaadne ja erinevate kogemuste ning maailmavaadetega, aga meid on ometi VAID üle 7 miljardi.

Universumeid, galaktikaid, tähti, planeete jne on aga palju rohkem kui inimesi, seega ....

[Veli Joonatan]

Planeet Maa on ainulaadne siin kõiksuses. Arvestades seda et eksisteerib lõpmatu arv erinevaid universume ehk sagedusi siis miks peaks kuskil midagi sarnast eksisteerima?
Ka Sai Baba on väitnud et Maa on ainulaadne.

Ka iga inimene on ainulaadne ja erinevate kogemuste ning maailmavaadetega, aga meid on ometi VAID üle 7 miljardi.

Universumeid, galaktikaid, tähti, planeete jne on aga palju rohkem kui inimesi, seega ....

Kulla Minaelan - inimene on vaim kõiksuses ja osa sellest. Kõik ei ole kehastunud siin planeedil. Kõik kes sooviksid. Siin - Maa peal tambitakse meid kõiki ühesuguseks!

[Minaelan]

Kulla Minaelan - inimene on vaim kõiksuses ja osa sellest. Kõik ei ole kehastunud siin planeedil. Kõik kes sooviksid. Siin - Maa peal tambitakse meid kõiki ühesuguseks!

Ei tambita, seda pole lihtsalt võimalik tehagi.
Me vaid püüame kohanduda, et siin parimal moel hakkama saada ja see on ju loomulik. Aga oma olemuselt, unistuste poolest, arengult ja maailmavaadetelt jääme alatiseks erinema...vähemalt inimesena kehastudes.

Võrdle kasvõi parafoorumlasi, nad on kõik väga erinevad. Igaüks leiab kellegagi mingi väikese ühisosa, aga enamasti mõtleme ja tunneme erinevalt.

[Veli Joonatan]

Kulla Minaelan - inimene on vaim kõiksuses ja osa sellest. Kõik ei ole kehastunud siin planeedil. Kõik kes sooviksid. Siin - Maa peal tambitakse meid kõiki ühesuguseks!

Ei tambita, seda pole lihtsalt võimalik tehagi.
Me vaid püüame kohanduda, et siin parimal moel hakkama saada ja see on ju loomulik. Aga oma olemuselt, unistuste poolest, arengult ja maailmavaadetelt jääme alatiseks erinema...vähemalt inimesena kehastudes.

Võrdle kasvõi parafoorumlasi, nad on kõik väga erinevad. Igaüks leiab kellegagi mingi väikese ühisosa, aga enamasti mõtleme ja tunneme erinevalt.

Pool su väidetest on õiged. Loe palun David Icke`t. Siis saad teada mis orjariik siin valitseb!

---

Inimene on loomult ori sest ta ei teagi mis on vabadus! Sünnist saati on meile mingeid dogmasid pähe tambitud!
Kui keegi seda juba mõistab et on ori siis see on esimene samm vabanemaks...

---

Vabanemaks teadmatusest!

[Minaelan]

Kulla Minaelan - inimene on vaim kõiksuses ja osa sellest. Kõik ei ole kehastunud siin planeedil. Kõik kes sooviksid. Siin - Maa peal tambitakse meid kõiki ühesuguseks!

Ei tambita, seda pole lihtsalt võimalik tehagi.
Me vaid püüame kohanduda, et siin parimal moel hakkama saada ja see on ju loomulik. Aga oma olemuselt, unistuste poolest, arengult ja maailmavaadetelt jääme alatiseks erinema...vähemalt inimesena kehastudes.

Võrdle kasvõi parafoorumlasi, nad on kõik väga erinevad. Igaüks leiab kellegagi mingi väikese ühisosa, aga enamasti mõtleme ja tunneme erinevalt.

Pool su väidetest on õiged. Loe palun David Icke`t. Siis saad teada mis orjariik siin valitseb!

---

Inimene on loomult ori sest ta ei teagi mis on vabadus! Sünnist saati on meile mingeid dogmasid pähe tambitud!
Kui keegi seda juba mõistab et on ori siis see on esimene samm vabanemaks...

Ükski raamat ei anna niipalju infot kui reaalne kogemus. Ja oleme kõik siin enamasti orja seisuses, kes panga, kes tööandja, kes abikaasa või isegi vanemate...(kuigi keegi seda tunnistada ei taha või siis häbenevad).

Ja mõistavad seda juba väga paljud, ega ilmaasjata ei toimu kõikjal maailmas demonstratsioonid, mässud jms.

[Veli Joonatan]

See on hale tee - saada infot ja kogemusi läbi oma kannatuste. Tuleb õppida ikka läbi teiste kogemuste!