Para-web'i sünnipäev 2017


Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Eesti vabamüürlased
Autor Sõnum
euroruubel
Saidil

vaatlen ja jälgin

Postitusi: 1,969
Liitunud: Apr 2011
12-02-2017 14:11
Postitus: #176
RE: Eesti vabamüürlased
(06-08-2016 11:34 )Pohlatohlakas Kirjutas:  [Pilt: enn-veskimagi-75261027.jpg]

Peale botoksikääbikult ordeni saamist on põhjust peegli ees vabamüürlaslikke žeste teha.

nehh, tarand keskmine kah....

[Pilt: konstantin-pats-toomas-hendrik-ilves-77205476.jpg]

heakene küll, tarand selle artikli kirjutas, millele pilt viitab, st andis nagu Postimehele põhjuse tarandi pilti panna (artiklis jauratakse pätsi ja samba teemal, mis antud kontekstis pole oluline), a miks pidi kindlasti sellise pildi toimetus välja valima ? poseerimiseks fotole väga kentsakas asend ja on aru saada, et spets poseerib ka
(selle postituse viimane muutmine: 13-02-2017 09:35 euroruubel.)

mäng mängus
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Viimne Roomlane
Vana kala

Postitusi: 558
Liitunud: Aug 2016
20-02-2017 18:45
Postitus: #177
RE: Eesti vabamüürlased
EESTLASE AVALIK PÖÖRDUMINE EESTLASTE POOLE EESTI VABARIIGI 99-NDA AASTAPÄEVA PUHUL …
JA
PATRIOODI SÕBRALIK JÄRELEAITAMISTUND EESTI VABARIIGI PRESIDENDILE EESTI LÄHIAJALOO MÕISTMISEKS

Armas, kuid samas mind ülimalt murelikuks tegev eesti rahvas!
Hea president, kellelt ma ootan nii vähe ja samas ehk liialt palju: püüdke alati olla ja jääda ausaks, hoolivaks ning väärikaks eelkõige eesti rahva, aga ka Eestis elavate teiste rahvuste (EV-le lojaalsete) esindajate vastu!
Minu pöördumise mõte on nii Teile, proua president, kui ka eesti rahvale jagada lühidalt ja populistlikult väike valik teadmisi, mis olen suutnud-saanud 60-ne aasta jooksul välja uurida. Ilma igasuguse valehäbita teatan, et olen elusolevatest president Konstantin Pätsi ja vabadussõjalaste uurijatest üks kompetentsemaid. Lisaks olen õppinud purunenud-purustatud-hävitatud-tõdede ja valedega võõbatud ajaloolisi mosaiigikillukesi kokku panema ja täna, tagantjärele, raske südamega, sunnitud rahul olema sellega, et ei läinud aastal 2003 prof. Sulev Vahtre kutsel tema juurde stažeerima, et seejärel endale ajaloolase teaduslik kraad kaitsta-saada. Samas: just tänu sellele on mul olnud võimalus anda hinnanguid ja teha järeldusi ilma segavate akadeemiliste raamideta ja kirjutatud-kirjutamata kitsendusteta.
Ja mis samuti ülioluline: ka mina pean kõikide enda uurimistulemuste eest aru andma! Kellele? Kas meie valitsejatele, parteidele, Kaitsepolitseile? Ei! Ma pean andma aru iseendale, enda südametunnistusele (loodetavasti on see mul olemas). Ma pean aru andma Kõigevägevamale (kui ma temasse ikka usun), – olgu selleks siis Jumal, tulnukas, UFO, Loodus, Maaema või keegi veel … Muide, erinevalt tunnustatud ajaloolastest pole mulle keegi raha pakkumas käinud. Siit saab järeldada, et kellegi tellimustööd ma ei teinud ega täitnud. Ja seegi peaks olema oluline.
Minugi vanavanematel oli pärast sõda Konstantin Päts lausa pühaku seisuses. Samas oli mind õpetatud püüdlema tõe poole, olgu see siis nii valus kui tahes. Ja tõde, mis pidanuks olema magus ja jõudu andev, ei olnud seda mitte. Minu leitud tõde oli kõigepealt valus, alandav, mõistusele raskesti vastuvõetav. Jah, kaks erandit ma tegin: säästsin oma vanaisa ja vanaema ja jätsin neile nende pühaku alles. Ema ja isaga oli juba omajagu seletamist. Võib-olla toimisin valesti, kuid inimene on vahel nõrk. Nagu tookord minagi. Edasine tõe väljaselgitamine läks küllalt raskelt, kuid kümned tuhanded hävitatud-lõhutud-sandistatud pered, tublid eesti naised ja kadakased eesti mehed lausa sundisid mind kusagilt kaugelt Ebaõigluse mäelt või kisendavast Hädaorust. Kui väsisin ja tahtsin käega lüüa, siis lohutasid ja olid mulle toeks. Aastatel 1989-1999 tahtsin rajada mälestussammast vapsidele. Tartusse, Riia mäele, mahavõetud Lenini asemele. Kümme aastat kulutasin tähtsate kabinettide uksi, palusin, seletasin, meelitasin ja ähvardasin. Ja alati vastati, et “mõte on hea, kuid on veel natuke vara” Lõin käega ja ehitasin lõhutud maakividest ja puhta vuugiga 7-meetri kõrguse väärika mälestusmärgi oma talu nurmele represseeritud vabadussõjalaste mälestuseks. Aasta oli siis 1999.
Austet proua president ja armas eesti rahvas!
Seletan ja pöördun teie poole endale harjumuslikus, kuid teie jaoks üsna tõenäoliselt natuke ebamugavas, liialt vabas, maakalikus-matslikus sõnakasutuses. Just nii, nagu minu süda ja hingeline olukord nõuavad. Olgu teile tõenäoliselt üsna valusaks üllatuseks, et minu käest saate teada, et tegelikult oli Konstantin Päts õel, silmakirjalik, kättemaksuhimuline, eestlusevaenulik ja reeturlik kogu oma teadliku elu. Lisaks veel suuremat sorti suli. Nii oli see alates ajast, mil ta hariduse omandas ja lõpetades elu lõpuaastatega, mil Kõigevägevam temalt mõistuse võttis …
Kirjutan seepärast, et tahan lähiajal teada saada, kas Eestimaal Teie ja eesti rahva arusaamad muutuvad või ei. Kas tõde ikka tõuseb Eesti Vabariigi 100-ndaks aastapäevaks ja kõik halb ja valulik jäävad alatiseks möödanikku? Kui eesti rahvas kiiresti ja kindlalt enda kurva ajalooga lõpparvet ei tee ja üleelatust-läbielatust õigeid järeldusi ei tee, pole rahvusel ega omariiklusel vähimatki mõtet.
Meenutagem: president Konstantin Pätsi monumendi rajamise idee hõigati maha mõne algataja poolt 21.10.2015., kui möödus 25 aastat tema säilmete ümbermatmisest Metsakalmistule. Muide, üheks algatajaks oli Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kes on olnud president Pätsi tubli järgija paljude hilisemate eestlusevastaste reeturlike tegude (kasvõi EV merepiiri “nudimine” koos Lennart Meriga 12-lt lubatud meremiililt kuni 3 meremiilini kõikjal Eestimaale kahjulikes, kuid Venemaale meelepärastes-vajalikes kohtades). Tema intellektuaalselt huvitavaid arusaamu oli näha-kuulda telesaates “Suud puhtaks”, et kui Päts tõesti hiljem nii palju halba tegi, siis püstitame monumendi 44-aastasele Pätsile! Vägisi tuleb mul tahtmine teha ettepanek püstitada monument 18-aastasele Hitlerile, 12-aastasele Stalinile ja 20-aastasele Leninile! Huvitav, mida idas ja läänes sääraste ettepanekute peale öeldakse ja kuidas reageeritakse? Aga Velliste on paljudele eestlusevaenulikele tegudele vaatamata ikka ja alati au sees. Leian, et see omaaegne tubli muinsuskaitsja pidanuks juba aastakümneid tagasi olema eesti rahva sügava põlu all…
Pean vajalikuks Eestile korvamatut kahju teinud Trivimi Vellistet veelgi süüdistada: Velliste teatab uhkusega, et Päts olevat olnud Eesti Wabariigi väljakuulutaja. Mina teatan, et Velliste valetas. Teadlikult ja meelega! Tõestusi? Aga palun:
1917. aasta 11. novembril öeldi Postimehes esimest korda välja ka Eesti Vabariigi loomise idee ning 28. novembril Toompeal toimunud Maanõukogu istungil luges Ants Piip ette Eesti Asutavat kogu puudutava otsuse projekti, milles „Riikliku korra äramääramiseks, demokraatliku ja täieõigusliku võimu loomiseks Eestis ja teiste küsimuste otsustamiseks Eesti Asutav Kogu kokku kutsuda“. Ning mõni aeg hiljem, Tallinnas 10.-11. detsembril toimunud Eesti Tööerakonna konverentsil, kus otsustati hakata võitlema Eesti Asutava Kogu kokkukutsumise eest, püstitati esimese Eesti erakonnana ka iseseisva Eesti vabariigi väljakuulutamise nõue.
1. jaanuaril 1918 otsustasidki Tallinnas Estonia Seltsimajas Maanõukogu vanematekogu ja Maavalitsuse liikmed ning erakondade (v.a. enamlased) esindajad lähemal ajal Eesti iseseisvaks kuulutada. Eesti Vabariigi loomise vajaduse ja võimalikkuse üle arutleti ka ajakirjanduses. 5. jaanuaril ilmus ajalehes Eesti Sõjamees rahvuslike erakondade ühispöördumine rahva poole, milles selgitati iseseisva Eesti Vabariigi loomise vajadust ja võimalikkust. Postimehes ilmus Jaan Tõnissoni üleskutse kõigile tegutseda Eesti iseseisvuse teokstegemise nimel, ajalehes Eesti aga Ants Piibu programmiline artikkel „Eesti poliitika“, milles ta põhjendas ka iseseisvumise väljakuulutamise vajadust.
Nagu eelnevast näha, ei olnud Eesti riigi rajamise ettevalmistamine küll mitte kuidagi ühe mehe (ammugi mitte Maaliitu kuulunud Konstantin Pätsi, kellest küll 12. novembril oli saanud Eesti Ajutise Valitsuse pea- ja siseminister) ettevõtmine, vaid laiu rahvuslikult meelestatud ringkondi ning parteisid puudutav ettevõtmine. Pealegi oli Eesti Maavalitsuse esimees Päts vahepeal võimu võtnud enamlaste poolt 20. detsembril arreteeritud.
Järgnevad jaanuari- ja veebruarisündmused olid täidetud küll peamiselt vahepeal Venemaal ja ka Eestis võimu haaranud enamlaste vastugevusega eestimeelsete ringkondade iseseisvuspüüdlustele, mistõttu vabamalt saadi vastavasisulise organiseerimistegevusega alustada alles pärast 18. veebruari, mil Idarindel algas uus sakslaste pealetung, mis tõi kaasa ka enamlaste ja Vene sõjaväelaste põgenemise Eestist. Samal päeval võeti Eesti Maanõukogu vanematekogu poolt vastu iseseisvusmanifesti projekt, mille olid vastavalt Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu vanematekogu 13.-14. jaanuari otsusele koostanud Juhan Kukk, Jüri Jaakson ja Ferdinand Peterson. 19.-20. veebruaril moodustatigi Tallinna Haritlaste Klubis toimunud Eesti poliitikute nõupidamisel erakorralise võimuorganina Eestimaa Päästmise Komitee, mille liikmed olid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. (Muide, erinevalt Trivimi Velliste poolt Pätsile omistatavast esimehe kohast puudus päästekomiteel üldse esimees!) 21. veebruaril lõplikult valminud Iseseisvusmanifesti ettelugemiseks ehk Eesti isesisvuse väljakuulutamiseks üritasid Päästekomitee liikmed sõita Haapsallu, kuid Saksa väed jõudsid neist ette.
Järgmisel päeval ebaõnnestus samalaadne katse ka Tartu sõiduga. Seetõttu lugeski 23. veebruaril Maanõukogu liige Hugo Kuusner Pärnu Endla Seltsimaja rõdult Iseseisvusmanifesti esmakordselt avalikult ette. Seltsimaja katusel lehvis rahvuslipp, põlesid tõrvikud, pärast Manifesti ettelugemist lauldi „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ning Eesti 2. jalaväepolgu 3. (Pärnu) pataljoni sõdurid lasid aupauke ning hõisati ja pilluti mütse õhku. Kuna hommikul oli linn juba lipuehteis, samuti toimus siin Eesti pataljoni roodude ja komandode rongkäik, võibki Pärnu rongkäiku pidada ka Eesti Vabariigi ajaloo esimeseks kaitseväe paraadiks.
Marsil osalenud Pärnu asutuste ja mitmesuguste organisatsioonide esindajad kogunesid seejärel raekotta, kus koostati „Akt Eesti demokraatliku vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnu linnas“. Aktis anti ka eelpool kirjeldatud sündmuste ülevaade, mida kinninitati allkirjadega Sellega oligi Eesti vabariik välja kuulutatud. Järgmisel päeval loeti Iseseisvusmanifest ette veel linnapea Gustav Taltsi poolt ka Viljandi kohtuhoone trepilt.
Seoses sakslaste jätkuva pealetungiga võtsid rahvuslased 24.-25. veebruaril enamlastelt võimu üle Tallinnas, vastav delegatsioon koosseisus Konstantin Konik, Andres Larka ja Nikolai Reek saavutas aga kohtumisel Saue mõisas asunud Saksa vägede staabis kokkuleppe, et Saksa väed enne 25. veebruari pärastlõunat Tallinna ei tule. Seda aega oli just parajalt niipalju, et sama päeva hommikul oli võimalik Tallinna kirikutes ja koolides ette lugeda Iseseisvusmanifest. Sama päeva lõuna ajal tehti seda ka Paide turuplatsil.
Aga kus ikkagi oli siis Trivimi Velliste (ja paljude enne teda kirjutanute) poolt Eesti Vabariigi väljakuulutajaks tituleeritud Konstantin Päts? Igatahes eelloetletud kohtades üheski teda kohe kindlasti ei olnud! Miks Velliste valetas? Kui kaua eesti rahvas säärast valetajat veel au sees hoiab?
Olen jõudnud uurida sedagi, kuidas Trivimi Velliste enda „tõeni” jõudis:
Senini visalt jutustatava legendi aluseks praeguses Eesti panga hoones (endine Vene Krediidipank) toimunud Eesti Vabariigi väljakuulutamisest K. Pätsi poolt on 90 aastat tagasi (1925 või 1926) kunstnik Maximilian Maksolly (Feichter) (1884-1968) maalitud Tallinna Linnamuuseumis asuv maal „Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.II 1918“. Eestis saigi Maksolly tuntuks Vabadussõja-aineliste lahingumaalidega (Paju lahing 31. jaanuaril 1919.a., 1926 jt.). Nimetatud panga stseen oligi inspireeritud omariikluse väljakuulutamisest. Ning sellel on tõesti kujutatud tollases pangahoones justkui toimunud Iseseisvumanifesti ettelugemist. Ning kuna manifesti tekst on on Konstantin Pätsi käes, kellest vasakul seisab Jüri Vilms ning paremal Konstantin Konik (ehk Päästekomitee ülejäänud liikmed), siis kasutaski peale 1934.a. riigipööret K. Pätsi dekreediga 18. septembril 1934. a. moodustatud Valitsuse Informatsiooni- ja Propagandatalitus (hilisem Riiklik Propagandatalitus) seda maali oskuslikult ära järjekordse ja seni kestva legendi loomiseks K. Pätsist kui Eesti Vabariigi loojast ning haige eesti rahva ravitsejast. Nii lihtne ja ...alatu! Ja sääraseid alatusi fabritseeris Propagandatalitus Pätsi heakskiidul ja käsul kuue aasta jooksul palju.
Kurvaks teeb seegi, et neid rahva mällu istutatud valesid ei taheta valeks tunnistada, kuna need on ju nii armsad ja „kogu rahvas on kõike aastakümnete jooksul uskunud!”. Valet ei häbene ausat nägu tehes ja paatost appi võttes kasutada vanaproua Heli Susi, Jüri Kuuskemaa, Erik-Niiles Kross, Jüri Arrak, ajaloolane Peep Pillak (kes „teab”, et Artur Sirk on tegelikult August Sirk. Või on asi lihtsam ja tegemist on lohakusega või lausa rumalusega?), kolumnist Maarja Vaino, Andrus Kivirähk jpt.
On aeg anda meie peaaegu tõese ajaloo valikuline kiirkursus. Peaaegu tõese? Just nii, sest 100 %-list ajaloolist tõde pole olemas. Miks küll? Lihtsalt arvan ja tunnen nii. Ehk piisab?

… Sukeldume alustuseks aastasse 1917. Vastvalitud Tallinna linnavolikogu 24. augustil toimunud esimese koosoleku protokolli esimest päevakorrapunkti (volikogu asjaajamise keele äramääramine) käsitlevast tekstist on lugeda, et ainukesena oli eesti keelt kõnelevate linnavolinike hulgas eesti keele kohesele rakendamisele vastu linnavolinik Konstantin Päts. Õnneks nii ei läinud ning volikogus olnud enamlaste (volikogu esimees Jaan Anvelt, linnavalitsuse esimees Voldemar Vöölmann) ja sotsialistide-revolutsionääride (linnavalitsuse esimees Jakob Ümarik) häältega jäi linnavolikogu ja –valitsuse asjaajamiskeeleks eesti keel.

... Reeturi sildi panen Konstantin Pätsile külge alates 1925. a. märtsist, mil tollal põhiliselt ettevõtjana tegutsenud Päts võttis ise ühendust Nõukogude saatkonna sekretäri Notovitšiga. Eesti – Nõukogude Liidu kaubanduskojas korraldatud õhtusöögil teatas Päts: „no vaat mina, kuidas ma võin olla Venemaa vaenlane, kui minus voolab poolvene veri, ema on venelanna (Olga Tumanova), lapsepõlves kõnelesin vene keeles ja kasvatatud olen vene hingega ...” Enamgi veel: Pätsi ettepanekul (!) arutleti võimalikust Eesti ja Nõukogude Liidu föderatsioonist! Kes söandaks nüüd väita, et säärane teguviis oli Pätsi kavalus ja püüd Eesti riiki ja rahvast säilitada? Pätsi hilisem käitumine tõestab kuhjaga, et tegu oli reeturiga.
Mis juhtus Pätsiga, kui ta oli lõpetanud teise Riigivanema ametiaja 02.08.1923.-26.03.1924.? Pettumised poliitikas? Vaevalt. Poliitikas tundis Päts ennast kui kala vees. Üsna tõenäoliselt sundis Pätsi Venemaa poole vaatama tema prohmakad äri (eelkõige pangandus) tegevuses. Ainult Venemaa võis Pätsi taas kiiresti rikkaks meheks teha. Nagu pärast Vabadussõdagi. Väidan, et kui Pätsil olidki tollal veel alles mõned aususe-aumehelikkuse-eesti patrioodi riismed, siis ühe aasta jooksul (märts 1924 kuni märts 1925) sai ta nendest lahti. Kindlalt ja lõplikult, nagu on näidanud mulle Pätsi hilisem tegutsemine ...
Käsikäes Nõukogude saatkonnaga hakkas Päts kohe tegutsema tollase Eesti välisministri Kaarel Robert Pusta lahtikangutamiseks. Ühes vestluses Nõukogude Liidu Tallinna saadiku Adolf Petrovskiga (ikka märtsis 1925) teatas Päts, et kavatseb Pusta- sugustest vabanemiseks alustada võitlust Põhiseaduse muutmise eest. Kas polegi reeturlus?
Eriti kujukalt ilmnevad Pätsi ja Nõukogude saatkonna sidemed seoses 1926. aastal nn.garantiilepingu sõlmimiseks peetud läbirääkimistega. Jaanuaris 1926 kartis Moskva, et Eesti võib jätkata Pusta välispoliitikat, mis oli suunatud suure Balti liidu moodustamisele. Garantiilepingu üks eesmärk oli eraldada Balti riigid Rahvasteliidust ja selleks kasutasid venelased Pätsi Eesti valitsuse mõjutamiseks. Pole reeturlus? Või ikka on?
9. mail 1925 kuulutas rahandusminister Leo Sepp Tallinnas tegutsenud Harju Panga
pankrotti läinuks. Uurimise alla võeti juhatuse liikmed Madis Jaakson, Karl Gnadeberg ja Gustav Linkvist. Seadusevastastesse operatsioonidesse olid segatud ka panga nõukogu liikmed Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Uurija Eduard Lass pandi surve alla, et see võtaks tagasi süüdistusmaterjali Pätsi ja Laidoneri kohta. Kui see ei aidanud, komandeeriti tõrges uurija lahendama kuritarvitusi Tallinna tollis. Uus uurija Siegfried Tatar võttis süüdistused tagasi. Juhatuse liikmed mõisteti mitmeks aastaks vangi, kus vanahärra Jaakson haigestus. Eesti patrioot William Tomingas käis Konstantin Pätsi juures, et see Jaaksonile armu annaks. Oli ju Jaakson see, kes siis, kui Päts tsaariajal istus Peterburis Krestõ vanglas, käis teda iga päev vaatamas ja toetas materiaalselt. Just tänu Harju pangale sai Päts väga rikkaks inimeseks. Asi lõppes sellega, et Päts lükkas kõik Jaaksoni armuandmise palved tagasi...
Ja oligi Pätsist saanud kalk, südametu ja lühikese mäluga inimene. Kas tuleb kuidagi tänapäevaselt tuttav ette?
Detsembris 1928 tuli võimule sotsialistidest, tööerakondlastest ja kristlastest koosnev valitsus. Riigivanemaks sai sotsialist August Rei. Uue valitsuse esimeseks sammuks sai püüe korraldada majandussuhteid Nõukogude Venemaaga. Just venelaste abiga (et mitte öelda meelitustega ja/või survega) tuli Konstantin Päts tagasi poliitikasse. Oluline roll Pätsi Eesti poliitilisse ellu tagasitulekul oli 1929. aasta Eesti-Nõukogude Liidu kaubanduslepingu sõlmimisel. Seni olid Eesti-Nõukogude kaubanduslikud suhted tuginenud Tartu rahulepingule. Asja taga oli Pätsi, Renningu ja idakaubandusest huvitatud seltskonna lobi. Just nemad tegid Moskvale ettepaneku uue kaubanduslepingu sõlmimiseks. Venelased leidsid, et sellisest ettepanekust tuleb kinni haarata.
Moskva teadis hästi Pätsi majandushuve. Nõukogude allikad märgivad, et Päts oli Eesti Krediidipanga ja Ilmarise suuraktsionär. Ta tahtis saada tellimusi Ilmarise tehasele, et suurendada oma dividende Krediidipanga aktsionärina. Eesti delegatsiooni juhina soovis Vene välisasjade rahvakomissariaat näha just Pätsi. Saadik Petrovski isiklikult tegi Pätsile ettepaneku hakata läbirääkimisi juhtima ning esitas sellise soovi ka välisminister Jaan Lattikule. Nii ka sündis.
Majandussuhetest Nõukogude Liiduga oli Eesti poliitikute enamusele selge, et lepingust pole midagi oodata. Mitmed Eesti poliitikud küsisid läbirääkimiste käigus konkreetselt: kui palju kaupa mõtleb Nõukogude Liit Eestist osta ja kui palju müüa. Nõukogude pool ei nõustunud sellest rääkima.
Kõige hullem nende läbirääkimiste juures oli see, et Päts informeeris läbirääkimiste ajal venelasi pidevalt sellest, kui kaugele on eestlased nõus järeleandmistega minema! Kui see pole reetmine, siis mis see on? 17. mail 1929.a. kirjutati kaubanduslepingule alla.
Teadupärast tegutses Eestis veel naftasündikaat, kui Nõukogude Liidu eesõigustatud kaubanduslik organisatsioon, mis müüs siin Nõukogude naftasaadusi. 1928.a. alguseks tekkis Moskval mõte selle naftasündikaadi muutmiseks Eesti-Nõukogude segaaktsiaseltsiks. Miks nii? 1929.a. veebruaris kirjutas saadik Petrovski oma ettekandes:”Sõpruse eest peame Eestile sama palju maksma nagu igale teisele kodanlikule maale. /.../ Olen sügavalt veendunud selles, et Poola poolt on ära ostetud Postimees koos oma toimetaja Tõnissoniga. Aga meie esitame siin erinevatele isikutele küllalt suuri nõudeid, aga seni pole kedagi ära ostnud. /.../ Selles suhtes tuleb endale kindlalt aru anda, et riiklikud huvid mängivad meie naabrite juures tähtsusetut rolli, ja see, mis otsustab, on peaaegu alati isiklik huvi. ...”
Ja nüüd ma küsin: kas tänapäeval on midagi teistmoodi?
Taas tegi Moskva panuse Pätsile. Algasid läbirääkimised. Seejuures nõudis välisasjade rahvakomissariaat erilise ettevaatuse rakendamist, et Eesti avalikkus asjast teada ei saaks.
Läbirääkimised Pätsi kaasamiseks naftasündikaadi töösse kestsid kogu 1929. aasta. Dokumendid näitavad, et Päts ise oli seejuures asjast väga huvitatud. Pätsi kui juriskonsulti ametisse vormistamiseni jõuti 1930.a. märtsis, kui Petrovski asemel sai uueks Nõukogude Liidu saadikuks Fjodor Raskolnikov.
Muide, tegelikult on suuresti Pätsi teene, et Nõukogude Liidu suursaadikuks Tallinnas sai Raskolnikov! 1919.a. oli Raskolnikov juhtinud Eesti vastu tegutsenud punalaevastikku ja siin vangi langenud. Seetõttu leiti Eesti välisministeeriumis, et selline mees ei kõlba saadikuks. Pätsi lobitöö Eesti poliitikute seas ja Vene ähvardused Eesti-Vene majandussuhetele kriips peale tõmmata võimaldasid Raskolnikovil ametisse asuda.
Raskolnikovi ettekandest:/.../ saabus Kašintsin. Ta oli täna olnud Pätsi ja Puhki juures. Päts ei suutnud varjata oma rõõmu küsimuses, mis puudutab tema kaasamist juriskonsuldina ja selles, et ta hakkab saama palka 4000 dollarit aastas konsultatsioonide eest.”
Tegemist oli väga suure summaga (umbes 18 tuhande krooniga), mis vastas Eesti Berliini saadiku aastapalgale.
Kuidas käis maksmine? Esialgu võttis Pätsi palga vastu Renning. Päts aga oli Puhki rohkem usaldama hakanud ja palus palk saata Puhki kaudu. Raskolnikov ei usalldanud Puhki, kuna Eesti kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Joakim Puhk oli olnud 1928. aastani Nõukogude Liidu ja ka Pätsi äge vaenlane. Puhk oli õigustatult pahane selle peale, et Nõukogude kaubanduslik esindus ei tasunud Eestis tegutsedes Eesti riigile makse, mis võimaldas kaubelda odavamate hindadega. Puhk algatas Eestis suure Nõukogude Liidu vastase kampaania, mis avaldas mõju isegi Lätile ja Leedule.
Juba 1927. aastal hakkas Moskva mõtlema, kuidas saaks Puhki mingi temale kasuliku tellimuse või soodustuse abil neutraliseerida. Lahendus leiti. Oktoobris 1928 andis Moskva Puhkile Nõukogude soola monopoolse müügiõiguse Eestis.
Oktoobris 1930 tegi Moskva aga kavala käigu ja teatas, et segaaktsiaseltsi loomine ei õnnestu. Moskval polnud mingit tahtmist kasumit jagada. Talle piisas, et Päts oli juriskonsult ja võttis vastu tasu. Et Puhk peaks oma Nõukogude-vaenulikkuses piiri ja tema himu raha järele saaks rahuldatud, otsustas Moskva võimaldada tal müüa teatud kogus Nõukogude naftat Eesti turul.
Lugejale-kuulajale ei peaks enam olema üllatuseks tõsiasi, et just Konstantin Päts oli see, kes informeeris Vene poolt mitme Eesti panga lähenevast pankrotist nii, et Venemaa esindajad jõudsid õigel ajal oma raha pangast välja võtta...
Kaua Pätsile maksti, pole veel täpselt õnnestunud välja selgitada, kuid naftasündikaadi lugu kajastub dokumentides kenasti 1933. aasta lõpuni.
Muide, Nõukogude Liidu kurikuulsa julgeolekuülema Lavrenti Beria asetäitja Pavel Sudoplatov kasutab sõna „värbas”, kui kirjeldab Nõukogude salaluure Tallinna residendi Aleksander Jakovlevi suhet Pätsiga 1930. aastal. Moskva pidas seda „tõeliseks triumfiks”.
Sudoplatov väidab mälestustes, et Päts oli Nõukogude Liidu palgal kuni 1940. aastani. Samas Nõukogude naftasündikaat lõpetas tegevuse 1933. aastal.
Võrdluseks: arhiiviandmete järgi pakkus Moskva samal ajal salajast rahalist lepingut Nõukogude naftasündikaadi nime all ka Soome tollasele peaministrile Kajanderile ja Soome suursaadikule Moskvas, kuid mõlemad keeldusid.
Presidendivalimisi Eestis pidas Moskva väga oluliseks. Otsustati iga hinna eest toetada Pätsi ja kompromiteerida vastaskandidaate. Juhistes Tallinna saatkonnale rõhutas Moskva: /.../Kuna Laidoner mängib faktiliselt Inglise peamise agendi rolli Eestis, oleme huvitatud Pätsi võidust valimistel ja võimaluse korral peame osutama talle abi”.
1934.a. jaanuaris määras Moskva Tallinnasse uueks saadikuks Aleksei Ustinovi.
14. juunil 1934 pöördus välisasjade rahvakomissari abi Stomonjakov kirjaga Stalini poole, milles meenutati talle 1934.a. veebruaris Poliitbüroos toimunud arutelusid: „Mõni kuu tagasi määras Poliitbüroo spetsiaalse summa ostudeks Eestist, selleks, et toetada Pätsi Laidoneri vastu ja sellisel moel kindlustada meie mõju Eestis...”
Välisasjade rahvakomissariaat andis Pätsi palvel käsu otsida Nõukogude arhiividest üles dokumendid, mis näitaksid tema revolutsioonilist tegevust 1905. aastal. Kas Päts kaalus „pehme maandumise” võimalust? Kindlustas üht võimalikku tulevikustsenaariumi?
Vabadussõjalaste Liitu pidas Moskva fašistlikuks organisatsiooniks, kuid selle võimuletulekut ei välistatud. Saatkond sai käsu luua kontaktid vabadussõjalaste juhtide Andres Larka ja Artur Sirguga. Viimased lubasid kohtumisel saatkonna esindajatega, et võimule saamise järel nad järgivad „Nõukogude Liidule soodsat neutraliteeti”. Moskva seda siiski ei uskunud ja kiitis heaks Pätsi kava riigipöörde teostamiseks, kuid oli vastu Johan Laidoneri kaasamisele. Päts oli sunnitud väitma, et ei saa korraga lahti öelda Larkast ja Laidonerist ning peab valima ühe kahest halvast.
... Alates 21. juunist 1940 kannatas Eesti võõra võimu vägivalla all. Sel päeval Eesti vabariigi president Konstantin Päts kirjutas alla oma kahele eriõigusega antud käskkirjale: nr.55, millega ta vabastas ametist prof. Jüri Uluotsa valitsuse ja nr. 56, millega ta seadis ametisse dr. Johannes Varese valitsuse (Riigi Teataja nr-. 54, 26. juuni 1940). See Konstantin Pätsi käsuga ametisse seatud Johannes Varese valitsus osutus selleks teguriks, millega katkestati eesti rahva demokraatlike põhiõiguste ja vabaduste järjestus (kontinuiteet). Nendele oli alus pandud Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920 vastuvõetud Põhiseadusega. NEID KAHTE ALLKIRJA POLEKS PÄTS TOHTINUD ANDA !!!
Sellest kurbloolisest päevast, 21. juunist 1940 alates polnud kõrgeima võimu kandjaks enam rahvas, nagu see oli määratud igas eelnevas kolmes Põhiseaduses, vaid selle kõrgeima võimu teostamine haarati temalt võõra võimu poolt. See päev tähistab eesti rahva pikas ja kannatusterohkes ajaloos jälle ühe raske ajastu algust, mis lõppes meie taasiseseisvumisega 20. augustil 1991. aastal.
Kahjuks on see tõde poolik ja eesti rahvas ei tea-teadvusta veel, kui hull on olukord meil tegelikult ja et meie selja taga teavad-tunnistavad-kinnitavad meie sõbrad ja vaenlased, et Eesti puhul on tegu 1991.a. NSV Liidust eraldunud uue riigiga ja seos esimese vabariigiga on kõigest ajalooline ja ... tundeline. Teine ajalugu (mida kogu eesti rahvas „teab”) aga on meil n.ö sisetarbimiseks, mis räägib, et tänane-praegune EV on esimese EV (õigus) järglane ja et Tartu Rahu kehtib ja ... veel palju patriootikat, mis meie kõrvadele alati hea kuulata on...
... Aga juba mitu aastat varem, 19. märtsil 1934, võeti kõrgeima võimu teostamine eesti rahvalt ja koondati ühe isiku kätte. Sellel ajastul, mil valitseti kaitseseisukorra katte all ega hoolitud sageli rahva põhiõigustest, tekitati kannatusi paljudele kodanikele ja seda kõike tehti demokraatia kaitse tähe all!
Eesti riik oli üleöö pandud eriskummalisse olukorda: isik, keda rahvas oma esinduse kaudu oli kutsunud oma teenistusse, s.o. olema sulaseks peremehele, kuulutas oma peremehe, eesti rahva, haigeks ja seadis end tema arstiks, kelle asemele kedagi teist ei olevat panna. Täiesti terveks rahvast kuulutada ei usaldanud Päts kuni selle hetkeni, kui tulid võõrad – Nõukogude Vene „arstid” – ja võtsid haige (EW) arstimise üle juba oma meetoditega.
Kui tehti katset panna piir vohavale subjektiivsetele Põhiseaduse tõlgendamistele sügisel 1935.a. Põhiseaduse paranduse ettepanekute rahvahääletamiseks esitamisega, keelas Konstantin Päts oma dekreediga igasugused rahvahääletuse üritused ilma tema nõusolekuta.
Rahvalt võeti sõna-, trüki-, koosoleku- ja ühinemisvabadus. Ka rahvaesindusele (Riigikogu!) keelati tegutsemine. Kodanikel, kellel Konstantin Pätsi oma sõnade järgi olid suured teened, tuli kannatada vanglates oma isamaal, mida nad armastasid ja mille eest nad olid võidelnud ja enda verd valanud. Samuti sattusid kannatuste alla ka nende ilmselt süütud perekonnaliikmed (kaasa arvatud naissoost omaksed).
Teatavasti loodi 1934. aastal, pärast vabadussõjalaste represseerimist ja vaikiva ajastu kehtestamist Eesti Wabariigi riiklik propagandatalitus (esimene selline meie omariikluse ajaloos). Selle ametliku asutuse versioonid olukorrast ja sündmustest olid määravad kogu vaikiva ajastu kestel. Sellele lisaks esinesid rahvale veel nn. aktusekõnedega Konstantin Päts ja Karl Einbund (Eenpalu), harvemini Johan Laidoner. Propagandatalituse eeskirjadele olid allutatud ajakirjandus ja üldse kogu trükisõna Eestis. Ühiskondliku tegevuse ja avaliku arvamuse reguleerimiseks asutati veebruaris 1935.a. Isamaaliit. Nõnda organiseeritud ja „positiivse mentaliteedi”, „jaatava avaliku arvamuse” ja „ülesehitava informatsiooni” abil arstiti rahvast endistest vaadetest ja istutati temasse uusi tõekspidamisi.
Muide: Võidupüha kehtestamine ja esimene tähistamine 23. juunil 1934.a. oli üks sundpatriotistlikest sammudest, mis pärast 12. märtsi 1934.a. riigipööret ette võeti.
Võimuhaaramisi on maailmas ette tulnud ka enne Konstantin Pätsi ja ikka samal
ettekäändel: rahva ja riigi õnnistuseks. Kuid ükski võimuhaaraja pole oma tegu põhjendanud rahva haigusega. See põhjendus on Konstantin Pätsi isiklik patent!
Olen üks vähestest, kes on veendunud, et „vaikiva ajastu” (1934-40) kehtestamisel lähtus president Konstantin Päts ainult isiklikest huvidest ja võimuihast. Eesti rahva saatusest ta ei hoolinud. Minu silmis ei vääri Konstantin Päts seda aupaistet ja märtrikrooni, mida meie riiklikud ajaloovõltsijad talle on omistanud.
Palju räägitakse sellest, et võimu oma kätte võttes hoidis Konstantin Päts ära võimu mineku vapside kätte. Me võime ainult oletada, mis oleks Eestist saanud siis, kui võimule oleksid saanud vapsid. Kodukootud ajaloolasena ei ole minagi kaugeltki veendunud, et meie riigil ja rahval oleks siis läinud paremini ... aga ... Mis aga? Purustan kõik oponendid nüüd mõne lausega: vabadussõjalastel oli võimalus relvade abiga ja neile sobival ajal võimule tulla. See võimalus oli isegi kaalumisel, kuid ... rahva toetus vapsidele oli nii massiline, et veelgi lihtsam ja seejuures õigem-ausam oli võimule tulla seaduslikul teel. Ja nii toimitigi ...
Pätsi väiklast hingeelu ja mõttemaailma kinnitab tema öeldu Artur Sirk`i kohta: „Või temataoline jõmpsikas mõtleb seda valitseda, mida teised loonud!” Ometi teadis Päts, et see „jõmpsikas” oli üks neist kooliõpilastest, kes kõige raskemal ajal omal algatusel läks rindele ajal, kui vanemad ja „targemad” mehed hoidusid eluga riskeerimast, seletades, et ega suure Venemaa vastu ikka ei saa, ja pugesid kõrvale esimesest mobilisatsioonist, mis oli välja kuulutatud vabatahtlikuks täitmiseks.
Ja veel: just Päts oli see, kes ütles, et kõige suurem ja haisvam kõnts on kogunenud just vabadussõjalaste hulka.
Ja veel: kohe pärast vabadussõjalaste protsessi lõppu 20.juunil 1935.a. kirjutas Jaan Tõnisson „Postimehes”, et kuna nüüd on kohtulikul arutamisel lõplikult selgitatud ja lahendatud kõik asjaolud, mis omal ajal olid ette toodud kaitseseisukorra põhjendustena, siis oleks nüüd aeg siirduda Põhiseaduse täitmisele s.o. demokraatliku riigikorra kehtestamisele.
Konstantin Päts reageeris otsekohe ja otsustas oma elupõlise poliitilise vaenlase ja rivaali välja lülitada Eesti avalikust elust ja lisaks sellele temalt ära võtta ka senised eluülalpidamise võimalused.
Päts ruineeris Jaan Tõnissoni majanduslikult tema 67-ndal eluaastal sellega, et temalt ilma vähimagi hüvituseta ära võeti tema enda poolt aastakümnetega loodud suurettevõte „Postimees”, millesse ta aastate vältel oli paigutanud kõik oma sissetulekud.
Lugupidamisest Jaan Tõnissoni vastu valis Eesti Ühistegeline Liit vana rahvatribuuni professoriks selle liidu poolt ülalpeetavale ühistegevuse õppetoolile Tartu Ülikoolis. Konstantin Pätsil oli sellestki vähe: 1938. aastal kaotati see iseseisev õppetool valitsuse otsusega ja 70 a. vanaks saanud Tõnisson jäi töökohata ja pajukita. Nii talitas Päts vanima Eesti asja eest võitlejaga vaikival ajastul!
Ja veel: Kui Päts suutis kätte maksta temast vanemale-väärikamale-teenekamale Jaan Tõnissonile, siis pole midagi imestada, et tülika „jõmpsikaga” käituti karmimalt. Kaudsetele tõenditele toetudes suudan üsna lihtsalt ära tõestada, et vabadussõjalaste liider Artur Sirk mõrvati Konstantin Pätsi käsul Eesti salateenistuste poolt Luxemburgis 29.07.1937. Kes söandaks mulle väita, et hilisema koloneli William Saarseni ja vähemalt kahe Eesti riikliku salamõrvari tõestatud viibimine Beneluxi maades juuli lõpupäevadel 1937 tõesti võis olla puhas juhus?
Muide: Päts kohtles oma valitsuse ministreid üleolevalt (ka Laidoneri ja Eenpalu).Samas oli Päts kõnepidamises meister: tema tõmbenumbriks oli põllumeeste kongressidel lõppsõnaga saadikute pisarateni liigutamine.
Konstantin Pätsi raadiokõnest 01. märtsil 1936.a.: „Räägitakse, et mina olevat halb jne. Aga te peate ometi nõustuma, et mina ei saa tagasi astuda sellepärast, et minu asemele ei oloe ju kedagi panna ...”
1938.a amnestiaseaduse vabadussõjalastele algatas vastvalitud Riigikogu. Päts saboteeris amnestiaseadust sellega, et kategooriliselt keeldus tagasi andmast amnesteeritutele nende aukraade ja aumärke!Veidi aega enne Venemaale deporteerimist 1940.a. juulis tegi ta seda.
Vaikival ajastul peetud avalikes kõnedes olid Eesti juhid korduvalt deklareerinud valmisolekut osutada relvastatud vastupanu mistahes vaenlase vastu. Näiteks veel kolm päeva enne Molotov-Ribbentropi lepingu sõlmimist teatas Päts avalikus kõnes: „See poleks enam eesti mees ega eesti naine, kes siis kahtlema lööks, kui on vaja oma kalli kodumaa eest võitlusse asuda/.../”
... Tõenäoliselt vaid mõned üksikud eestlased on kuulnud mõisast, mille president
Konstantin Päts soetas enesele Ungarisse Transilvaaniasse. Vaevalt et Päts vajas mõisa niisama suvitamiseks. Pigem tulevaseks pelgupaigaks ja vaikseks kohaks privaatsust nõudvate kõneluste puhuks.
Näiteks EW viimane saadik Soomes August Warma kinnitab oma mälestustes, et president Pätsi poeg Leo oli saabunud 28. oktoobril 1940 Helsingisse. „Ta kavatseb Rootsi ning Saksa kaudu sõita Budapesti. Berliinis soovib ta kohata Boris Lindet, kelle hoiul olevat Pätside raha. Boris Linde olevat Pätsile Ungaris Transilvaanias ostnud mõisa. Leo Päts tähendas möödaminnes, et Ungaris oleks ehk võimalik isa kohta mingit teadet saada, mida tema Eestist lahkumisest peale saadud ei ole. Edasi ta tähendas, et elatud saab Ungaris ikka, et kas või hakata maad harima.”
Kõigele lisaks üritas Konstantin Päts kohe pärast ametist tagasiastumist pääseda just Ungarisse. KGB keeldus. 1940.a. Ufaas tegi Päts KGB-le ettepaneku vahetada tema ja tema perekond välja Ungari kommunistliku partei juhi Matyas Rakosi vastu. Too istus tol ajal veel iseseisvas Ungaris 1925-1940 vangis. Päts ihkas Ungarisse kohe nii väga, et pakkus end välja vahetada Saksa kommunisti Ernst Thälmanni vastu! KGB keeldus.
Tahan siinkohal kummutada müüdi, mis uhkusega kõneleb sellest, et „president
Konstantin Päts ei pagenud Läände, vaid jäi oma rahvaga ränka saatust kandma”.
USA Välisministeeriumi dokumentide kogust „Foreign Relations of the United States 1940, Volume I” on lugeda, et 21. juulil 1940 pöördus president Konstantin Päts USA saadiku poole palvega võimaldada temal ja tema lastel koos peredega emigreeruda Ameerika Ühendriikidesse, kuna „ ... president ja ta perekond koos paljude eestlastega elavad vahistamise või veelgi halvema saatuse hirmu all ...”
Ameerika viisad tulid, kuid oli juba hilja: 30. juulil 1940 deporteeris Nõukogude võim Konstantin Pätsi ...

Miks tänases Eesti Vabariigis on Konstantin Päts ja Johan Laidoner au sees? Olen kindel, et tean õiget vastust. Selleks tuleks jälle ajaloos natuke tagasi minna...

... Just vaikival ajastul (1934-40), Pätsi nn.pehme diktatuuri tingimustes, muutus rahva elujärg tunduvalt paremaks. Maailm valmistus sõjaks ja majandus muudkui kasvas. Vaikival ajastul ellukutsutud riiklik propagandatalitus võimendas kõiki Eesti edusamme. Eriti siseriiklikke. Kes tööd viitsisid teha, said n. ö. jalad alla ja elu tundus (eriti eelnenud kümnendi majanduslanguse perioodiga võrreldes) nagu paradiisis olevat. Ja järsku kärgatas äike: 1940-1941 oli eesti rahva kannatuste aasta oma terrori, küüditamiste, inimeste kadumise ja rahva elujärje tohutu langusega. Ja nagu sellest veel vähe, tuli Saksamaa 22. juunil 1941 Nõukogude Liidule kallale. Eestlaste jaoks tähendas see veelgi suuremaid kannatusi ja surma punaste taganejate poolt.
Ja võtame nüüd vaatluse alla suvalise Läände pääsenud-põgenenud tavalise eestlase ja GULAG-is piinleva eestlase mõttemaailma, arusaamiste-mõistmiste ja mälestuste koondumist ainult ühte punkti: Kui hea oli elu Eestimaal enne punaste tulekut ja ... isegi veel punaste ajal enne sõda! Päts oli eriline kangelane: ta ei põgenenud, vaid jäi koos oma rahvaga ja pidi samuti suuri kannatusi ja alandusi taluma. Sama Laidoneri puhul. Totaalses infosulus, teadmatuses, kasvasidki müüdid, mis kõik kokku on üks suur vale, mida hoiavad elus nii eestlastest pagulased, Siberist tagasi pääsenud ja kohapeal punase aja üle elanud tänased memmed-taadid. Kas nad muudavad omi suhtumisi-seisukohti, kuna on tõde teada saanud? Ei nad muuda! Ei nemad, ega järeltulevad põlved. Miks? Aga sellepärast, nagu olen öelnud juba oma 20 aastat: „rumalus on Eesti rahva äraspidine NOKIA ...”
Konstantin Päts oleks võinud jääda XX sajandi suurmeheks, kuid kahjuks tema tegevus ei luba seda meile. Tema panus Eesti iseseisvumisel oli kahtlemata suur, kuid hilisemad teod on need, mis kustutavad kõik selle hea. Võib väita vaid üht:
Kõik need, kelle laual ja seinal on Konstantin Pätsi pildid, pole mõistnud seda tõde, pole mõistnud selle mehe reetmist, pole mõistnud ka seda, et kui me täna pigistame selle ees silmad, mida me teame, siis meie tulevik ähmastub pöördumatult. Eelpool öeldu kehtib täiel määral ka Johan Laidoneri kohta.

MEIL TULEB VEEL PALJU KORDI PUNASTADA MINEVIKU PÄRAST JA SEEPÄRAST PEAME TEGEMA KÕIK SELLEKS, ET MEIE LAPSED EI PEAKS PUNASTAMA MEIE PÄRAST ...”

... Aitab seekord Eesti lähiajaloo kiirkursusest.

Muret teeb täna see, et eesti rahvas tervikuna veel ei tea tõde ja elab aastakümneid, terveid põlvkondi ilusates võltsvärvides ajalugu meenutades ja vahetevahel isegi eeskujuks tuues. Veelgi rohkem muretsema paneb teadmine, et rõhuv enamus inimesi ei taha/vaevu tõde kuulama ja seda endale teadvustama. Pätsi-aegne vaikiva ajastu Propagandatalitus on saavutanud ülivõimsa tulemuse. Kahjuks olen üks vähestest, kes on suutnud “asjad” endale selgeks teha ja püüdnud teistelegi selgitada.
Tänasel päeval on mul jäänud alles kõigest üks, see peamine küsimus:
Kas laseme lõplikult Konstantin Pätsil eesti rahva mitme põlvkonna mälusse ja südametesse minna ja jääda, nagu see siiani on olnud, või hakkame (tõsi, hilja küll, kuid siiski) asju nimetama nende õigete nimedega?
Küsimus on raske ainult esimesel pilgul ja pealiskaudsel suhtumisel. Ausamba pooldajad ei ole vaevunud endile Pätsiga seonduvat selgeks tegema ja “teavad, et asjad olidki just nii, nagu enamik rahvast seda tänaseni läbi aastakümnete teadnud on!” Nad on valmis kõik mängu panema, et minusuguseid Pätsi-häbistajaid ja hukkamõistjaid üksikute ullikestena näidata, et samas eesti rahva väärastunud-väärastatuid, lausa valelikke ja ohtlikke valearusaamu veelgi edasi ja veelgi tugevamini tuleviku külge kinnitada. Miks?
Pätsi reeturlikuse ja oma rahva vaikima sundimise vilju naudivad ka meie praegused juhid! Kuni Pätsi teod ei ole avalikult hukka mõistetud ja loodud toimiv rahva kontroll selle mitte kordumiseks - müüakse meid iga päev aina edasi ja edasi.
Õnneks ei ole ma üksi. Mõni päev tagasi võttis üks patrioodist kamraad mul nööbist kinni, paiskas välja endasse kogutud valu ja ütles umbes nii: “Kindlasti ei peaks Konstantin Pätsil olema Eestis ausammast. Kuna ta selle siiski ise endale oma eluajal püstitada lasi ja see ka taastati, peaks sellest piisama. Arvestame siiski sellega, et Päts suri vanadussurma NSV Liidu personaalpensionärina, aga tema poolt reedetud rahvas maksis verekümnist. Verekümnist, mis erinevate arvutusmudelite järgi oli kuni 25% rahvastikust.
Eesti mehed langesid erinevate riikide armeede kooseisus, Siberis, metsavendadena,KGB piinakeldrites,- naised-lapsed-vanurid surid laagrites ja asumisel külma, nälja ja haiguste kätte.Lisaks üle maailma laiali pillutatud inimesed …
Kas rahva sellise saatuseni viimine väärib ausammast? Kindlasti mitte. Sellise sooviga saavad välja tulla vaid need, kes on juba praegu valmis Eesti riiki ja rahvast järjekordselt juudaseeklite eest maha müüma ja loodavad, et lisaks seeklitele ka neile kunagi selle eest veel ausammas püstitatakse.”
Tõe ja õiguse huvides olgu lisatud: ajaloolase Magnus Ilmjärve uurimus näitab, et 1939. aastal toimunud vaikse allaandmise peaorganisaator polnud siiski mitte Päts, vaid vägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Arhiivis on säilinud Laidoneri tagasiastumispalve Konstantin Pätsile, milles ta tõstab esile oma pingutusi sõja vältimisel ja rahumeelse kokkuleppe saavutamisel Nõukogude Liiduga. Laidoner lähtus oma allaandlikkuses valearvestusest, et peagi algav Nõukogude Liidu – Saksamaa sõda hävitab Nõukogude Liidu niikuinii.
Veel üks kõnekas fakt:1939.a. sügisel tühistati Eesti välispassid just Laidoneri otsusega. See takistas paljudel, kes sündmusi ette nägid, maalt lahkumast. Nii lasub Laidoneril kaassüü 1941.a. suvel asetleidnud küüditamise eest.
Kolonel Alfred Lutsu hinnangul olid Eesti Vabariigi sõjajõud 1939.a. lahinguvalmis,
eriti meelsuselt. Vägede relvastus oli küll peamiselt I Maailmasõja pärandus, kuid umbes samasuguse relvastusega soomlased pidasid eduka Talvesõja. Kui Saksa sõjajõud ründasid Poolat, tulnuks Eestis üldmobilisatsioon välja kuulutada, et „kaitsta Eesti erapooletust võimaliku Saksa vägede edasitungi korral”! Selle väitega saanuks edukalt ka venelastele puru silma ajada ja samas meiega rohkem arvestama panna.
Kahjuks Pätsil ja Laidoneril puudus tahe seda teha. Nad valisid taktika: vaadata ja oodata. Eesti territoriaalvetesse tunginud Nõukogude sõjalaevu tuli „vaadelda ja jälgida”, ülelendavaid Nõukogude sõjalennukeid „mitte tulistada ja olla äraootav”.
Pätsi ja Laidoneri seisukoht oli:”Kõigepealt võidame aega. Ja kui kord vaenlased ka meie maa üle võtavad ja viivad välja või likvideerivad teatava arvu meie inimesi, on see ikkagi väiksem sellest, mis sõjas või selle järel kaduma läheks”. See oli surmaminejate ideoloogia. Enamus sõjaväelasi arvas juba tollal teadvat ning nüüd me teame täpselt, et sellel teel kaotasime peaaegu veerandi kogu rahvast ning me kaotasime ka au.

Kogu siinse pöördumise saab võtta kokku ühte lausesse: ei saa inimest lahutada tema tegudest ning austada tema elu tükeldades ainult meeldivat.

Armas eesti rahvas!
Austatud proua Eesti Vabariigi President!

Head Iseseisvuspäeva ja ausust-headust-mõistmist teie hingedesse!
Elagu väärikas-lootusrikas-arukas-töökas Eesti Vabariik!


Heiki Kortspärn

parteitu patrioodist pensionär.
Viimne Roomlane vahendab.
(selle postituse viimane muutmine: 20-02-2017 18:46 Viimne Roomlane.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Kotkatiib
Uustulnukas

Postitusi: 29
Liitunud: Aug 2009
25-02-2017 21:59
Postitus: #178
RE: Eesti vabamüürlased
Äsjasel tõrvikurongkäigul võis näha ka endist Eesti vabamüürlaste juhti Raido Rüütlit.
[Pilt: r_tel.png]
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
euroruubel
Saidil

vaatlen ja jälgin

Postitusi: 1,969
Liitunud: Apr 2011
01-05-2017 10:00
Postitus: #179
RE: Eesti vabamüürlased
Kui mõni väidab, et tal satub ka teretades mõnikord sõrm käisele,
on ta siis vabamüürlane, siis siin on ilusti näha, kuidas Rõivas surub selle sõrme veel revääri vastu, juhuslikult käiks sõrm lihtsalt korra üle.
[Pilt: parlamendi-valimised-reformierakond-siim...050308.jpg]
(selle postituse viimane muutmine: 01-05-2017 10:01 euroruubel.)

mäng mängus
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Chaos
Veteran

Postitusi: 1,584
Liitunud: Jan 2010
02-05-2017 18:26
Postitus: #180
RE: Eesti vabamüürlased
Noh. Olen minagi sunnitud tihti teretama. Juhtub selliseid asju, eriti kui ühe teretaja käsi on nö. sült. Oleneb kuidas sulle käsi pihku surutakse ja ka sellest kuidas kandjale pintsak istub.
See käsi "nööbivahel" omab ka mitut põhjust. Esimene - lipsu, lipsunõela sättimine ja kõik inimesed teevad seda automaatselt täpselt ühte moodi, keegi ei hakka seda tegema kahe käega või kahe näpuga. Ja teiseks "niimodi on mugav" pole viisakas käsi tasku toppida või ühe käega test kinni hoida või rinnale risti seada. Osad näiteks käivad kogu õhtu klaas käes ringi, kordagi midagi joomata, aga klaas on nagu kätte liimitud. Inimestel on vaja midagi käes hoida või seda kuskile toppida.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Kotkatiib
Uustulnukas

Postitusi: 29
Liitunud: Aug 2009
20-08-2017 14:23
Postitus: #181
RE: Eesti vabamüürlased
Klaverivabrikant Indrek Laul surumas kätt ekspeaministril viimase pulmas.
[Pilt: hs13.jpg]
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
vasamasa
Vana kala

Postitusi: 648
Liitunud: Feb 2012
20-08-2017 15:53
Postitus: #182
RE: Eesti vabamüürlased
Massoonlik rinnamärk rukkilill.Smile1

[Pilt: masonic-lapel-pin-cornflower.jpg]

http://www.masonic-regalia-online.com/ma...11527.html
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
Veteran

Postitusi: 2,673
Liitunud: Dec 2010
30-09-2017 10:17
Postitus: #183
RE: Eesti vabamüürlased
(26-10-2013 12:21 )Pohlatohlakas Kirjutas:  Telegrami lugeja: avalik kiri Eestile III

Tsitaat:Jätkame põneva lugejakirja avaldamist, pöördumist, mis on suunatud Eesti rahvale, poliitikutele ja meediale. Jättes vahele ülevaate Rothschildidest, millest Telegram on juba põhjalikult kirjutanud, keskendub seekordne osa vabamüürluse ilmingutele Eestis.

Kirjutatakse selles arvamuses, et:
"Vabamüürlased teenivad kapitalismi ja satanismi hüvesid, nii absurdselt kui see ka ei kõlaks. Ma ei väida, et Eesti poliitika kubiseb vabamüürlusest, ent see on hakkamas aina enam ja enam kanda kinnitama ning sellest vähkkasvajast on vaja lahti saada, et saavutada normaalne ja õilis ühiskond."

Lisatud on nimekiri Eesti mõjuvõimsamatest vabamüürlastest
Paljud neist "Fööniksi looži" liikmed.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Härra võrratu
Tavaliige

Postitusi: 175
Liitunud: Jun 2017
30-09-2017 10:44
Postitus: #184
RE: Eesti vabamüürlased
Kui ma uurisin erinevaid uske,oleks tahtnud ka nende versiooni kuulda. Juba erinevaid kristlikke sekte on sadu,kuid definitsioon ütleb,et kui üks on õige,peavad ülejäänud valed olema,kuid nüüd tean paremini Smile ja kui ma oleks teada saanud,et kõik mis nendest räägitakse on tõsi,siis räägiksime nendest mineviku vormis Laugh
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
Veteran

Postitusi: 2,673
Liitunud: Dec 2010
30-09-2017 11:28
Postitus: #185
RE: Eesti vabamüürlased
Milline on vabamüürluse suhe poliitikasse ja religiooni, seda saab ju teada Arno Köörna raamatust ""Vabamüürlus: müstika ja tegelikkus. Vabamüürluse lühike tutvustus".

http://www.biblio.ee/book.php?code=77


Arno Köörna kohta:
https://et.wikipedia.org/wiki/Arno_K%C3%B6%C3%B6rna

1970. aastal tunnustati Arno Köörnat teaduspreemiaga majandusajalooliste uuringute eest. 1986. aastal sai ta Eesti Teaduste Akadeemia medali ja 2006. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi.
Vabamüürlane on Arno Köörna aastast 1991.
(selle postituse viimane muutmine: 30-09-2017 11:51 Nofretete.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
xcad
Vana kala

Postitusi: 547
Liitunud: Dec 2015
30-09-2017 13:16
Postitus: #186
RE: Eesti vabamüürlased
Kusagil kirjutati, et praegusele rootsi kunnile pakuti hakata vabamüürlaste magistriks. Kusagil 2-4a. tagasi? Ei võtnud vastu! Miks? Ju ei tahnud vastutust? Rootsis ju vabamüürlus juhib tervet riiki ja eriti migratsiooni poliitikat.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Härra võrratu
Tavaliige

Postitusi: 175
Liitunud: Jun 2017
30-09-2017 15:09
Postitus: #187
RE: Eesti vabamüürlased
(30-09-2017 13:16 )xcad Kirjutas:  Kusagil kirjutati, et praegusele rootsi kunnile pakuti hakata vabamüürlaste magistriks. Kusagil 2-4a. tagasi? Ei võtnud vastu! Miks? Ju ei tahnud vastutust? Rootsis ju vabamüürlus juhib tervet riiki ja eriti migratsiooni poliitikat.

Järelikult teadis,et mõttetud tegelased. Nad ei leiaks poe tagant ka liikmeid kui nad tõtt julgeksid rääkida. Laugh
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
xcad
Vana kala

Postitusi: 547
Liitunud: Dec 2015
30-09-2017 15:33
Postitus: #188
RE: Eesti vabamüürlased
(30-09-2017 15:09 )Härra võrratu Kirjutas:  
(30-09-2017 13:16 )xcad Kirjutas:  Kusagil kirjutati, et praegusele rootsi kunnile pakuti hakata vabamüürlaste magistriks. Kusagil 2-4a. tagasi? Ei võtnud vastu! Miks? Ju ei tahnud vastutust? Rootsis ju vabamüürlus juhib tervet riiki ja eriti migratsiooni poliitikat.

Järelikult teadis,et mõttetud tegelased. Nad ei leiaks poe tagant ka liikmeid kui nad tõtt julgeksid rääkida. Laugh
Sellest aga on kahju, et need mõtetud tegelased juhivad riiki. Nagu ka eestis ratas§rõivas.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Härra võrratu
Tavaliige

Postitusi: 175
Liitunud: Jun 2017
30-09-2017 16:08
Postitus: #189
RE: Eesti vabamüürlased
(30-09-2017 15:33 )xcad Kirjutas:  
(30-09-2017 15:09 )Härra võrratu Kirjutas:  
(30-09-2017 13:16 )xcad Kirjutas:  Kusagil kirjutati, et praegusele rootsi kunnile pakuti hakata vabamüürlaste magistriks. Kusagil 2-4a. tagasi? Ei võtnud vastu! Miks? Ju ei tahnud vastutust? Rootsis ju vabamüürlus juhib tervet riiki ja eriti migratsiooni poliitikat.

Järelikult teadis,et mõttetud tegelased. Nad ei leiaks poe tagant ka liikmeid kui nad tõtt julgeksid rääkida. Laugh
Sellest aga on kahju, et need mõtetud tegelased juhivad riiki. Nagu ka eestis ratas§rõivas.

Ei juhi nad midagi.Tankistid pigem
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
Veteran

Postitusi: 2,673
Liitunud: Dec 2010
30-09-2017 16:30
Postitus: #190
RE: Eesti vabamüürlased
Napakaid ja vaeseid minu teada vabamüürlasteks ei võeta.

Eesti vabamüürlaste Selts kogus mullu 130 000 eurot liikmemakse.

Seltsi tegevus toimub väljaspool poliitikat, mis tähendab, et seltsis poliitilisi küsimusi ei käsitleta.

Eesti vabamüürlaste statuut keelab liikmetel avalikustada teavet looži tegevuse kohta või avaldada teiste liikmete nimesid, samas kui Rootsi vabamüürlased avaldavad regulaarselt oma liikmete nimekirju, seda teevad ka kõige salajasemad USA loožid.

http://www.postimees.ee/4165275/eesti-va...iikmemakse

Juulikuu arikkel.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Härra võrratu
Tavaliige

Postitusi: 175
Liitunud: Jun 2017
30-09-2017 16:39
Postitus: #191
RE: Eesti vabamüürlased
Ärge kadestage nüüd,las poiskad mängivad nati. Keegi pole väiksem,kui see, kes ennast suureks peab ja lollim see,kes end targaks. Smile
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
Veteran

Postitusi: 2,673
Liitunud: Dec 2010
30-09-2017 16:51
Postitus: #192
RE: Eesti vabamüürlased
(30-09-2017 10:44 )Härra võrratu Kirjutas:  Kui ma uurisin erinevaid uske,oleks tahtnud ka nende versiooni kuulda.

Lihtsalt teadmiseks: Jaan Tammsalu jutu järgi võetakse vabamüürlaste hulka peale kristlaste ka teiste usundite esindajaid, ainult ateiste mitte. Vabamüürluse esimestel astmetel on aukohal ka teiste religioonide, näiteks budismi ja islami pühakirjad.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Härra võrratu
Tavaliige

Postitusi: 175
Liitunud: Jun 2017
30-09-2017 16:55
Postitus: #193
RE: Eesti vabamüürlased

(30-09-2017 16:55 )Härra võrratu Kirjutas:  
(30-09-2017 16:51 )Nofretete Kirjutas:  
(30-09-2017 10:44 )Härra võrratu Kirjutas:  Kui ma uurisin erinevaid uske,oleks tahtnud ka nende versiooni kuulda.

Lihtsalt teadmiseks: Jaan Tammsalu jutu järgi võetakse vabamüürlaste hulka peale kristlaste ka teiste usundite esindajaid, ainult ateiste mitte. Vabamüürluse esimestel astmetel on aukohal ka teiste religioonide, näiteks budismi ja islami pühakirjad.

Aitähh! Laigna rääkis,et ateiste ei ole olemas.Smile
(selle postituse viimane muutmine: 30-09-2017 16:58 Härra võrratu.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
Veteran

Postitusi: 2,673
Liitunud: Dec 2010
30-09-2017 18:37
Postitus: #194
RE: Eesti vabamüürlased
(30-09-2017 16:55 )Härra võrratu Kirjutas:  Aitähh! Laigna rääkis,et ateiste ei ole olemas.Smile
Ateistid on olemas (st niisugust nimetust kasutatakse), aga ateism ise on lihtsalt üks ususekte ja sinna kuuluvaid inimesi vabamüürlased endi sekka ei taha. Mina olen nii aru saanud.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Härra võrratu
Tavaliige

Postitusi: 175
Liitunud: Jun 2017
30-09-2017 19:38
Postitus: #195
RE: Eesti vabamüürlased
[/quote]
Ateistid on olemas (st niisugust nimetust kasutatakse), aga ateism ise on lihtsalt üks ususekte ja sinna kuuluvaid inimesi vabamüürlased endi sekka ei taha. Mina olen nii aru saanud.

[/quote]

Nei pole kuigi palju vahet. Smile
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
Veteran

Postitusi: 2,673
Liitunud: Dec 2010
30-09-2017 20:23
Postitus: #196
RE: Eesti vabamüürlased
(30-09-2017 13:16 )xcad Kirjutas:  Rootsis ju vabamüürlus juhib tervet riiki ja eriti migratsiooni poliitikat.

Tundub küll nii. Lugesin, et ligi 2500 Rootsi vabamüürlastest on direktorid. Neile lisandub 400 osakondade vői allettevőtete juhti. Üle 200 on politseinikud ja ligi 500 vabamüürlast on advokaadid ja juristid.
Peale selle on umbes 900-l vabamüürlasel sőjaväelised tiitlid. Rootsi endine kaitseminister Anders Björck on kümnenda astme vabamüürlane (ta pühitseti kümnendale astmele 1992. a.).
Vabamüürlaste arv riigikogus on viimaste aastate jooksul kasvanud markantselt.
Eelmise mandaatperioodi jooksul oli riigikogus kokku 8 vabamüürlasest saadikut.
Pärast valimisi 1991 a. sügisel oli nende arv tőusnud 13-ni.

Uuemaid andmeid ei leidnud.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Härra võrratu
Tavaliige

Postitusi: 175
Liitunud: Jun 2017
30-09-2017 21:32
Postitus: #197
RE: Eesti vabamüürlased
Ainult direktorid? Ma arvasin,et nad hoiavad rohkem kokku Smile
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Vabamüürlased Thorondor 567 179,641 12-11-2017 12:08
Viimane postitus: Aadu66
  Peaaegu kõik USA presidendid vabamüürlased Marguuus 50 13,198 21-01-2017 19:38
Viimane postitus: Nofretete
  Stalkeris kuulutas Tarkovski ette Eesti tulevast iseseisvust Gemini 4 4,541 01-11-2016 14:35
Viimane postitus: stepsel
  Eesti kujundamine läbi massimeedia WEbdES 48 12,770 01-05-2015 12:59
Viimane postitus: Minaelan
  Vabamüürlased - Liituda või mitte liituda? Metafor 22 6,196 03-09-2014 10:35
Viimane postitus: Augustus
  Eesti - USA vasall John Baum 3 1,903 15-08-2014 15:59
Viimane postitus: Nielander
  Eesti Vabadussõjalaste Liit Aztecca 11 5,435 13-01-2014 23:16
Viimane postitus: excubitoris
  Itaalia vabamüürlased ja DISKO 19 Nov. Tallinnas mina 15 3,966 03-12-2010 19:15
Viimane postitus: mina
  Satanistlikud sõnad eesti keeles protsent 41 11,147 29-09-2010 15:22
Viimane postitus: Nielander
  Iraagi sõjas süüdi juudid ja vabamüürlased? Metafor 6 4,633 06-11-2009 13:51
Viimane postitus: excubitoris

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog