Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Globaalsed kliimamuutused
Autor Sõnum
levis
Veteran

Postitusi: 1,430
Liitunud: Dec 2003
15-01-2007 18:48
Postitus: #51
 
Ise nägin, et täna lendasid üle Tallinna haned (5-6 lindu), suunaga Soome peale. Väga kummaline!
Niipalju lisaks, et kust nad teadsid siia tagasi tulla, et siin on soe? Või polnudki nad kaugele lennanud? Või suhtlevad linnud järsku mingi peenmateeriamaailma vms. kaudu, kus aega ja ruumi ei ole.

Muudetud: 15-1-07 kell 18:57:59 levis

Kes ei joo ega suitseta, sureb tervena.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
elis
roheline

Postitusi: 1,236
Liitunud: Jul 2004
16-01-2007 10:52
Postitus: #52
 
Linnud on tänavu üldse imelikult käitunud, näiteks hakkasid haned ja kured ära lendama juba augustis, normaalne oleks sept. lõpus. Küllap see näitab midagi, kuid me lihtsalt ei tea, mida.

http://spaceweather.com/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
ImOkay
Tavaliige

Postitusi: 65
Liitunud: Jun 2007
14-06-2007 18:21
Postitus: #53
 
khm, maailmas juhtuvad iseenesest imelikud asjad. nt Tsuinami, vulkaanid vms.
Ma arvan et maakera ise tahab juba h2vitada inimkonda.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
Administraator

Postitusi: 5,194
Liitunud: Nov 2003
23-11-2007 12:15
Postitus: #54
 
Tsitaat:Algselt postitas: Tutanhamon
Teatavasti põhjustab kliima soojenemist eelkõige CO2 emissioonide (kasvuhoonegaaside) maht, mis on ohtlikult kõrgele tõusmas.
Mis teeb CO2 ohtlikuks? Aina enam võib leida infot, et CO2 ei põhjusta kliima soojenemist, vaid päike ise. CO2 hulk lihtsalt kasvab koos soojenemisega. Kui rohkem CO2 atmosfääris oleks, siis kasvaksid taimed lopsakamalt ning inimesed nälgiks vähem. Algus pannakse globaalne CO2 maks tööle, mis lihtsustab muude globaalsete asjade kehtestamist.

See ei tähenda, et korstnad võib julgelt tossama panna.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
neoon
Vana kala

Postitusi: 474
Liitunud: Jul 2007
23-11-2007 15:42
Postitus: #55
 
Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Mis teeb CO2 ohtlikuks?
CO2 teebki ohtlikuks see, et see on kasvuhoonegaas. taimed ei kasva lõpmatult lopsakamaks, lõpuks ei suuda nad siduda nii palju CO2 kui tasakaaluks vaja ja siis on nats halvasti. nojah see ka, et kasvuhoones on natuke ebameeldivalt palav elada
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
Administraator

Postitusi: 5,194
Liitunud: Nov 2003
23-11-2007 23:34
Postitus: #56
 
Tundub, et ei ole kasvuhoonegaas. Vähemalt mitte sel määral, et sellele sellist nime anda. Ilmselt on veeauru ka rohkem õhus kui kliima on soojem, ega sellepärast ei hakka globaalset veemaksu kehtestama.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
elis
roheline

Postitusi: 1,236
Liitunud: Jul 2004
24-11-2007 10:32
Postitus: #57
 
CO2 on üsna üles haibitud, tegelikult ei ole kindlasti tegu kõige ohtlikuma gaasiga kliima soojenemise põhjustajatest. nt lämmastik- ja vääveloksiidid on oluliselt pikemaajalisema mõjuga, kui CO2 ning veeaur on oluliselt suurema soojusmahtuvusega, kui ülejäänud, kuid erinevalt teistest tuleb üsna kiirelt atmosfäärist alla tagasi (veeringe). CO2 vaadeldakse kui indikaatorit ning selle järgi mõõdetakse õhusaastet (teiste gaaside emissiooni mõõdetakse loomulikult ka) ning määratakse trahve. Miks CO2te niimoodi haibitakse, ei oska ma tegelt täpselt öelda. Fakt on see, et kõikidel nendel oksiididel ja käputäiel veel on roll kliima soojenemises ning kõiki neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.

http://spaceweather.com/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
Administraator

Postitusi: 5,194
Liitunud: Nov 2003
24-11-2007 10:46
Postitus: #58
 
Fakt võib ju olla, aga küsimus on selles, et millisel määral põhjustab. Võibolla on nende osa ainult mingi 0,5%.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Lauri-L
Tavaliige

Postitusi: 78
Liitunud: Sep 2007
30-01-2008 19:20
Postitus: #59
 
Kui eestisse peaks jääaeg tulema siis mina kolin Rootsi ära (i)
tegelt viimasel ajal on kliima soojenemist tunda jah... jaanuari lõpp ja lund pole õieti olnudgi Angry
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Flash
Veteran

Postitusi: 1,814
Liitunud: May 2005
30-01-2008 19:27
Postitus: #60
 
nagu rootsi ei tuleks jääaeg...

see, et jaanuari lõpus lund pole, nim KLIIMAKS, mitte kliimasoojenemiseks.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Cthepy
Vana kala

Postitusi: 366
Liitunud: Jan 2008
31-01-2008 20:46
Postitus: #61
 
http://ajaviide.delfi.ee/news/teadus/art...d=18050106
Ehk siis jääaeg hakkab 2055...nujh väike jääaeg Laugh
Kuigi praegu ilmad soojenevad ja lundi tglt ple maha tulnud eriti Angry
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Metafor
Veteran

Postitusi: 3,390
Liitunud: Apr 2004
01-02-2008 18:07
Postitus: #62
 
Tsitaat:Algselt postitas: Cthepy ja lundi tglt ple maha tulnud eriti Angry
LahendatudSmile
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kivikas666
Vana kala

Postitusi: 467
Liitunud: Dec 2007
04-02-2008 22:40
Postitus: #63
 
Vahepalana: Kas teadsite, et kasvuhoones kus kasvatatakse tomateid on väga kõrge co2 sisaldus.
See kiirendab taimede kasvamist ja seega tomatite valmimist.
co2 väljastatakse hoonesse läbi spetsiaalselt maha asetatud kiletorude kus on pisikesed augud.
Inimene kes pole sellise co2 rikka keskkonnaga harjunud tunneb sügelust näos ja silmad hakkavad kipitama.
Meestel muuseas kiireneb habeme kasv.
Kasvuhoone katusel asuvad katuseaknad kust co2 välja hakkab pressima kui hoone on paksult co2 te täis.
Järsku kanname pisikese protsendi ka kasvuhoonete arvele.
Hollandis ja Hispaanias on tomatite kasvatamine väga populaarne.Smile
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Flash
Veteran

Postitusi: 1,814
Liitunud: May 2005
04-02-2008 22:55
Postitus: #64
 
piisab natuke happevihma sadada kuskile karbonaatsele kivimile ja ongi see kasvuhoonest pärinev gaas mitmekordselt ületatud. piisab sellest kui kuskil puu all mädenevad lehed ja jälle CO2 muudkui lendab ja lendab...
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
InDemand
Veteran

Postitusi: 1,121
Liitunud: Jun 2007
25-04-2008 09:56
Postitus: #65
Eesti 2030-2100: kliima, nafta jms.
Lisan siia ühe huvitava lugemise Eesti (ja osa maailma) kliima soojenemise ja võimaliku arenemisstsenaariumi aastateks 2030-2100. Sissekande leiabsiit.

Põnevat lugemist!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
villu
Vana kala

Postitusi: 348
Liitunud: Mar 2007
24-06-2008 16:40
Postitus: #66
Globaalsed kliimamuutused
Kaoseteooriast on tuntud näide ,et liblika tiivalöök ühel pool maakera võib hoomamatult keerulise ja pidevalt võimenduva reaktsioonide ja vastasmõjude ahelana põhjustada orkaani teiselpool. Sünndmused, mis meie ümber lahti rulluvad on omavahel ühenduses peene sidemete võrguga.Niisiis võib olulise ebaolulisest eristamine olla palju keerukam kui lugeja arvatagi oskab ning lõppkokkuvõtteks, kuna kõik on omavahel seotud, ei olegi olemas niisugust asja nagu ebaoluline sündmus.

Umbes 75000 aastat tagasi toimunud "suur pauk" oli tohutu vulkaanipurse, palju suurem kui ükski teine sellest ajast peale. See toimus Sumatra lõunatipu lähedal, mitte kaugel paigast , kus maa alune tõuge pöhjustas teisel jõulupühal 2004 aastal tsunami India ookeanis. Vulkaanipurse oli nii võimas, et laavaõõnsus vulkaani all tühjenes laavast täielikult ja vulkaan varises kokku , moodustades hiiglasliku ümmarguse plahvatuskraatri, mida nimetatakse kaldeeraks. Moodustunud kraater Toba on siiani nähtav ja laiub peaaegu kogu saare ulatuses.
Atmosfääri ülemisse kihti,stratosfääri, paiskus tohutul hulgal tolmu. 1883 a. toimunud palju väiksema vulkaani purske kohal Krakataul haaras sellise tolmu kaasa tugev kõrgel tekkinud tuul ja kandis üle ekvaatori .Tekkis otsekui hiiglaslik suitsuring. Sealt levis tolm körgematele laiuskraadidele, kuni lõpuks kogu maa oli mähitud õhukesse loori. Tolmuloor takistas päikesekiirguse maapinnale jõudmist ja temperatuur langes.
Toba plahvatus oli palju katastroofilisemate tagajärgedega; veetemperatuur Atlandi ookeani põhjaosas langes mõne aastakümne jooksul 14 kraadilt 6 kraadile, õhutemperatuur Põhja-Atlandi kohal, seega ka Suurbritannias langes 8 kraadi - see oli suur langemine. See vallandas devansiaani külmaperioodi, mida nimetatakse ka "viimaseks jääajaks". Nii rängale temperatuurilangusele pidid järgnema ka tohutud keskkonnamuutused, lumi ja jää katsid suured alad Kanadas ja Põhja-Euroopas.
Kui jääaja viimane külmaperiood lõppes 10 000 a. eKr., toimus maa atmosfääris kiire soojenemine, mis kestis mitu sajandit. Ekvaatorile või poolustele oli sel soojenemisel väikene mõju, kuid keskmistel laiuskraadidel olid keskkonnamuutused dramaatilised. Temperatuuri tõustes tõrjuti välja taime- ja loomaliike, kelle koha võtsid üle teised. Lumi ja jää andsid teed tundrale, mis taandus kasemetsade ees ; need omakorda männimetsade ja segametsade ees , mis omakorda asendusid lehtmetsadega. See ulatuslik kliimamuuts osutus kasulikuks inimarengule, sundides neid koos ümbritseva looduse muutumisega ka oma eluviise muutma ja pealetungiva mere eest taanduma. See oli kiire majandusliku , sotsiaalse ja kultuurilise arengu aeg, mis veel praegu kestab.
Samasuguseid globaalse soojenemise nähte on olnud ka ennem koos külmaperioodidega ja olid olemas ka siis inimesed, kuid mitte homo sapiens sapiensid. Inimrass on jõudnud oma arengus kriitilisse faasi, kus suured pöördelised keskkonnamuutused tekitasid seninähtamatu positiivse ja loomingulise reaktsiooni. Kriisist sai väljakutse ja inimese reaktsioon sellele oli nii jõuline , et praegune jääaegade vaheline soojaperiood on erinev kõigist teistest.
Gröönimaa jäämüts annab meile teada, et 3200 a. eKr. toimus suur vulkaanipurse ja ka kitsad aastaringid iidsetel Iirimaa sootammadel näitavad , et kliima Briti saartel jahenes umbes 3150. a. eKr. järsku ja tunduvalt. Siin näeme taas kord seost suurt vulkaanipursete ja kliimamuutuste vahel ja seekord ka inimkonna reageeringut keskkonnakatastroofile.
Üksainus geoloogiline kramp võib minema pühkida nii meid endid kui kõik, mis meil on- kogu meie kultuuri. Maakera ja selle protsessid on kaugelt võimsamad kui oleme meie oma kesskonna reostamisega- suutes mürgitada vaid iseendeid maakera teatud piirkondades , aga suutmata mõjutada maakera kliimat tervikult. See mida Maakera suudab kliimaga korda saata on meile valuline õppetund, mille peame ikka ja jälle läbi tegema...

...väljavõtted Rodney Castleden`i raamatust "Sündmused ,mis muutsid maailma".

Muudetud: 24-6-08 kell 17:42:30 villu

Muutus: Pealkiri algab suure tähega.

Muudetud: 16-10-08 kell 21:09:50 Thorondor

Oluline on silmale nähtamatu.

Antoine de Saint-Exupèry
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Kivikas
Tavaliige

Postitusi: 224
Liitunud: Mar 2005
24-06-2008 17:52
Postitus: #67
 
Tsitaat:Algselt postitas: villuMaakera ja selle protsessid on kaugelt võimsamad kui oleme meie oma kesskonna reostamisega- suutes mürgitada vaid iseendeid maakera teatud piirkondades , aga suutmata mõjutada maakera kliimat tervikult.

See ei järeldu mitte kuidagi eespool toodud jutust.
See, et Maa "ise" ka oma kliimat muudab, et tähenda, et inimene seda teha ei suudaks.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Flash
Veteran

Postitusi: 1,814
Liitunud: May 2005
24-06-2008 18:50
Postitus: #68
 
Inimene kahtlemata muudab. Võimalik, et piisavalt suurel määral.
Aga sellest hoolimata looduse enda poolt tekitatud muutused domineerivad.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
elis
roheline

Postitusi: 1,236
Liitunud: Jul 2004
25-06-2008 09:13
Postitus: #69
 
Tsitaat:Algselt postitas: villu
Maakera ja selle protsessid on kaugelt võimsamad kui oleme meie oma kesskonna reostamisega- suutes mürgitada vaid iseendeid maakera teatud piirkondades , aga suutmata mõjutada maakera kliimat tervikult. See mida Maakera suudab kliimaga korda saata on meile valuline õppetund, mille peame ikka ja jälle läbi tegema...

Ega sa ometi taha õigustada meie reostamist ning tarbimishullust ning taha väita, et me ei peaks midagi tegema selle vastu, et seda reostust ja ületarbimist ja meeletut raiskamist natukenegi vähendada ?!

PS. Loodan, et oled külastanud Saksamaad, kus laiuvad sadade hektarite ulatuses surnud metsad, mis hävisid tööstussaastest tekkinud happuvihmade tagajärjel....ja see on vaid üks väike näide inimese mõjust....
Või jah, eks see on tõsi, et inimene on nii mugav, et ta hakkab end liigutama ja muutma alles siis, kui on tohutusuur ülemailmne katastroof toimunud, mitte siis, kui tema kodupaiga metsad hävivad ja külgneva mere hülged välja surevad....

http://spaceweather.com/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
Administraator

Postitusi: 5,194
Liitunud: Nov 2003
25-06-2008 14:01
Postitus: #70
 
Tsitaat:Villu:
Maakera ja selle protsessid on kaugelt võimsamad kui oleme meie oma kesskonna reostamisega- suutes mürgitada vaid iseendeid maakera teatud piirkondades , aga suutmata mõjutada maakera kliimat tervikult. See mida Maakera suudab kliimaga korda saata on meile valuline õppetund, mille peame ikka ja jälle läbi tegema...
Ega mürgitamisega ei peagi kliimat soojendama. Mürgitamise ja reostamisega hävitatakse elukeskond. Kliima soojenemine või muutumine ei muuda elukeskkonda tingimata kehvemaks. Võime ju mingi nipiga CO2 suures koguses vähendada, aga siis saavutame ainult seda, et maakera kõrbestub lihtsalt ära ja siis on kliimamuutus paha.
Proovigem mitte jätta muljet, et reostamine ei olegi nii paha, kuna ei põhjusta kliimasoojenemis. Muidu on efekt sama kui politsei ära kaotamisel. Las kurjategijad tapavad ja vägistavad, loodusõnnetustes sureb ikka oluliselt rohkem inimesi.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
villu
Vana kala

Postitusi: 348
Liitunud: Mar 2007
26-06-2008 15:08
Postitus: #71
 
Asi on selles ,et suured instituudid ,laboratooriumid ja üldse teadlased , kellede hulk maailmas pidevalt suureneb vajavad raha , et ka ära elada....
Seepärast tekitatakse vahepeal paanikat ja hirmutatakse inimesi ja valitsusi küll musta auguga , küll globaalse soojenemisega ....ja üldse maailma löpuga , et saada oma projektidele RAHA ....
Nagu töestavad tuhandete ja isegi miljonite aasta vanused jää ristlöike puursilindrid , nii Gröönimaalt kui ka Antartikast - on palju kordi kliima maakeral olnud veel mürgisem ja veel saastatum , kui praegu ja seda köike tänu just vulkaanidele , mis paiskavad aegajalt maa atmosfääri sellisel hulgal mürkgaase ja tolmu , et kogu elu peaaegu hävis täiesti....ja sadade tuhandete aastate jooksul tekkivad jälle uued looma ja taimekooslused.
Nii on maakeral elu mitu korda peaaegu hävinenud ja jälle on floora ja fauna ennast uuesti üles ehitanud.
Kuhu kadusid nii äkki dinosaurused? Miks inimeste eelmine , kõrgem tsivilisatsioon hävis ,ja inimene pidi jälle koopast uuesti alustama?
Jälgi neist kadunud loomadest , kes ammustel aegadel maakera asutasid ja eelmisest kõrgemast tsivilisatsioonist leitakse ju pidevalt. Ainult , et tihtipeale püütakse need maha vaikida ja neid mitte näha, muidu tuleks ju kogu ajalugu ümber kirjutada ...
Aga mu jutt läheb liiga kaugele (kujutan ette , kuidas möned juba tigedalt sulge teritevad ,et mind ära lint¹ida!), aga see ei tähenda seda , et meie vöime meelega loodust ja iseendeid mürgitada ja lõpuks hävitadaBleh
Tahtsin lihtsalt öelda , et kui praegu toimuks näiteks mingi hiiglaslik vulkaanipurse vöi kokkupõrge paraja asteroidiga , oleks elu maapealt kadunud võib.olla mõne hetkega...

Oluline on silmale nähtamatu.

Antoine de Saint-Exupèry
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,720
Liitunud: Dec 2004
26-06-2008 17:43
Postitus: #72
 
Tsitaat:Algselt postitas: villu
Asi on selles ,et suured instituudid ,laboratooriumid ja üldse teadlased , kellede hulk maailmas pidevalt suureneb vajavad raha , et ka ära elada....
Seepärast tekitatakse vahepeal paanikat ja hirmutatakse inimesi ja valitsusi küll musta auguga , küll globaalse soojenemisega ....ja üldse maailma löpuga , et saada oma projektidele RAHA ....
Nii see paraku (mõnel puhul) on. Ja seda parem oleks, mida enam haridust matemaatika, füüsika, keemia jt loodusteaduste vallas kõik kodanikud omaksid, et mitte lasta ennast neil teadlastel (või ka mitteteadlastel) ära lollitada.

Tsitaat:Jälgi neist kadunud loomadest , kes ammustel aegadel maakera asutasid ja eelmisest kõrgemast tsivilisatsioonist leitakse ju pidevalt.
Ütleme siis (hästi) leebelt ja tagasihoidlikult, et loomadest küll palju pidevamalt kui nendest "eelmistest kõrgematest tsivilisatsioonidest".

Tsitaat:Aga mu jutt läheb liiga kaugele (kujutan ette , kuidas möned juba tigedalt sulge teritevad ,et mind ära lint¹ida!), aga see ei tähenda seda , et meie vöime meelega loodust ja iseendeid mürgitada ja lõpuks hävitadaBleh
No miks peaks Sind küll nii mõistliku jutu eest oksa tõmbama? Kui Sa - nagu aru saan - kutsud meid üles mitte tegema lollusi, mille tegemata jätmine (ehk) võimalik on, samas muidugi

Tsitaat:kui praegu toimuks näiteks mingi hiiglaslik vulkaanipurse vöi kokkupõrge paraja asteroidiga , oleks elu maapealt kadunud võib.olla mõne hetkega...
- ja sinna ei saaks me eriti midagi parata!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
elis
roheline

Postitusi: 1,236
Liitunud: Jul 2004
08-07-2008 12:47
Postitus: #73
 
Leidisin ühe huvitava kaardi maailmast, kuhu on peale kantud teoreetiline suhe, et kui palju mingi piirkond kliimamuutuste tõttu kannatab/muutub/mõju alla jääb.
Artikli ja kaardi juurde pääseb siit: Canada best to escape climate change.

http://spaceweather.com/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
Administraator

Postitusi: 5,194
Liitunud: Nov 2003
08-07-2008 13:41
Postitus: #74
 
Riigipiirid peavad kliimamuutused kenasti kinni. Nt Mehhiko ja USA vahel või Põhja-Aafrikas Smile
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
HUGOTH
Veteran

Postitusi: 1,752
Liitunud: Sep 2007
08-07-2008 19:10
Postitus: #75
 
See ei ole õige.Seismilised lõhed ja praod kontinentide ümber saastavad rohkem, kui muu kokku seda on kokku kusagil 30 protsenti. Isegi ookeanide keskel, kus puudub maismaa tuleb saasta rohkem kui suurlinnas kokku. See mida kõik meile räägitakse on lihtsalt suur mull. Meile lihtsalt ei räägita tõde.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog