• 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 18
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Globaalsed kliimamuutused
#1
Saja aasta pärast istume eksootilistel planeetidel ja naerame selle üle
http://news.scotsman.com/scitech.cfm?id=16902006
Vasta
#2
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
Saja aasta pärast istume eksootilistel planeetidel ja naerame selle üle
http://news.scotsman.com/scitech.cfm?id=16902006

Jah ... esteks vabandust, et offtopic ... aga hing tõrgub ka uut teemat tekitamast. Sest kardan, et eriti sisukat arutelu sellest ei tekki ... asi on piisavalt keeruline selleks, et panna näpp juurde ja näidata, et siin see viga on ... aga teisalt ka piisavalt uskumatu (80 päevaga tähtedeni*). Võiks teema arengut laias ilmas jälgida, ehk kunagi mõned targemad seletavad asja ära. Või ilmneb ikka, et masin ei hakka tööle.

* no vähemalt on ilus kirjanduslik paralleel toodud, seda mitte ajakirjaniku poolt, vaid juba idee autorite originaalartiklis (link - huvilised võivad hambaid murda), mille eest nad Ameerika Aero- ja Astronautika Instuudi 2004 aastaauhinna said. Esialgu veel siiski mitte Nobeli preemia.
Vasta
#3
Kusjuures inimeste "kõrget haritust" (või jumal teab mida) näitab näiteks see, et elamute ja muude hoonete rajamine rannaaladele jaanuaritormi tagajärjel teps mitte ei vähenenud... Raha sillerdab ikka nii silme ees, et mõistus on kuhugi kaduma läinud. Just sel kevadel alustati vist mingi uue kõrghoone rajamist otse Pärnu jõe kaldale, kui ma õigesti mäletan...

Jääaega vast Eestisse niikergelt ei tule. Kuid hr Mait Sepp räägib suuresti õiget juttu...Mis võib juhtuda, on see, et keskmiste temperatuuride tõusmisega intensiivistub liustike sulamine, mis tõstab maailmamere taset (palju lisa-magevett) ja pidurdab Golfi hoovust (seesama hoovus tarib meile sooja õhku). Esimesed tõendid on brittide poolt tehtud uuringust tulnud Golfi hoovuse aeglustumise kohta. Samuti ka intensiivistuva Gröönimaa liustike sulamise kohta ning üha rohkemate jää murdumiste ja jääkatte lagunemiste kohta näiteks Antarktikas. Kõik see toimub kliima soojenemise tagajärjel, milles CO2 on tegelikult vaid väike osa mängida...

Esialgu läheb meil jah soojemaks ja märjemaks, lund jääb vähemaks. Kuid tegelikku kliimamuutuste mõju ei oska keegi hinnata. Teadlased, kes neid uurivad, hindavad oma prognoose uute andmete ilmnemisel kogu aeg ümber. Midagi head sellest ei tule ja see on ka kindel, et ilma mõjuta me ei jää.
{mar
Vasta
#4
Temperatuuri kukkumise graafik on (oli) suht muljetavaldav, eriti kuni tänaste hommikutundideni, kui miskit stabiliseerumist veel märgata polnud - vt nt siit (vali vasakult menüüst "temperatuur").
Vasta
#5
Tsitaat:Eriti tugeva külma korral soovitab Päästeamet väljas liikuda võimalikult vähe ning seda peavad arvesse võtma eelkõige lapsed ja vanurid. Tähelepanelikult tuleb jälgida ilmaprognoosi ning lisaks õhutemperatuuri üldnäidule arvestada ka nn tuulekülmaga. Oludes, kus termomeetrinäit on – 20 °C ja tuulekiirus 10 m/s, tuleb tegelikuks välistemperatuuriks arvestada – 44 °C (vt ka lisatud külmaindeksi tabelit).
[Pilt: 1898.jpg]

Niipalju kui mina sellest aru saan, siis algkooli tegelastel pidanuks täna olema külma pühad.
Vasta
#6
Austet Metavo on väga hea lingi andnud.

USA ja Euroopa teadlased on loonud teoreetilised alused selleks, et kosmoselaevu teistesse dimensioonidesse viia. Koostöö teiste tsivilisatsioonidega hakab vilja kandma. Ilmselt on kiireks läinud.
Kuid kuidas viia kõrgematesse dimensioonidesse inimesi?
Tühjade laevade lennutamisest on evakueerumisel vähe abi.

Ilma külmenemine võib olla alanud.
Siberis on rekordkülm talv. Ida poolt meie aladele see külm ju saabub.
Nii kui Atlandi ookeanilt tulevate madalrõhkkondade surve nõrgeneb olemegi kohe Siberi soome-ugrilaste kliimas.
Vasta
#7
Mustadest aukudest oleme para-webis varemgi vestelnud.
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=1138

Mustade aukude abil saab tekitada "ajatunneleid".
Ajatunnelite abil saab kosmoses kiiresti edasi liikuda, seda teab iga kosmoselaeva piloot.
Sellest on kanaldatud informatsioonis palju teateid.

Ajatunnelid ei aita tiheduste vahetamisel. Kellena sisened, sellena ka väljud.
Astraalprojektsioonis saab neid kasutada ka 3D inimene, kuid keha selle abil kõrgematesse tihedustesse ei ole võimalik viia.

Kõrgemast tihedusest madalamasse saab liikuda, madalamatest tihedustest kõrgrematesse ei saa.

Et jõuda inimesena kõrgemasse tihedusse, on vaja läbida kogu 3D arengutsükkel ja jõuda nn. "ülestõusmisse". See näeb välja dematerialiseerumisena 3D tasandil ja materialiseerumisena 4D, 5D või kõrgemal tasandil. Mõningatel inimestel on kaasasündinud omadus une ajal alates jalgadest dematerialiseeruda ja hiljem tagasi ilmuda, näiteks Nurjade perekonnal Saaremaalt on selline omadus.

Tehnilised vahendid siin ei aita. Selles ongi probleem.
Vasta
#8
Külm ilm pärsib oluliselt paraaktiivsust :ink:
Vasta
#9
Järgmise nädala lõpuks pidi uus külmalaine saabuma. Siis enam -25 ei pääse, jubedaimad ennustused lubavad kuni -40.
Mulle talv reeglina meeldib aga mitte selline, et põsed ära kukuvad...
Vasta
#10
Tsitaat:Algselt postitas: elis
Järgmise nädala lõpuks pidi uus külmalaine saabuma. Siis enam -25 ei pääse, jubedaimad ennustused lubavad kuni -40.
Mulle talv reeglina meeldib aga mitte selline, et põsed ära kukuvad...
Kas võib ehk küsida sinu allika kohta?
Vasta
#11
************'

edit: postitust muudetud vaenu õhutava väljendusviisi tõttu.

Muudetud: 10-1-07 kell 17:40:17 Tutanhamon
Vasta
#12
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo Kas võib ehk küsida sinu allika kohta?

TÜ professori Jaak Jaaguse ilmaennustus.
Ega ilmaennustused ei suudagi alati 100% täpsusega ennustada... külm tuli siiski, kuid mitte nii drastiline.

Ja ma tahaks ka teada miks see nii rumal jutt või ajuvabadus su arvates on -BiteMe ?
Vasta
#13
encore
Kahjuks ma ei ole ilmavana.
Ok se jääaeg võib tulla alles mõnesaja aasta pärast.
Aga see on täielik jura juu.....
a no kes seda teab.
Kui jää aeg tuleb siis mina olen küll mammuti järglane:S
Vasta
#14
Tsitaat:Algselt postitas: -BiteMe
encore
Kahjuks ma ei ole ilmavana.
Ok se jääaeg võib tulla alles mõnesaja aasta pärast.
Aga see on täielik jura juu.....
a no kes seda teab.
Kui jää aeg tuleb siis mina olen küll mammuti järglane:S

Keegi pole väitnudki, et omsest jääaeg algab, rohkem on siiski nagu viidatud kliima külmenemisele.
Aga miks jura, Jääaega, aegu on meil ennegi esinenud.
Vasta
#15
No ma ei tea.
See on lihtsalt minu arvamus.
Kuid selleks ju kommenteerimine ongi et oma arvamust avaldada või
olen ma tõesti valesti aru saanud??
Vasta
#16
Krayoni materjalides on info, et meie planeedi jääajad on tingitud sellest, et planeet viiakse Pluuto taolisele väljavenitatud orbiidile. Seda tehakse väga pikkamööda.

Seega sel põhjusel kui eelmisel korral (lõppes ca. 15 000 aastat tagasi), lähiajal jääaega oodata ei ole.
Vasta
#17
Serbia astronoomi Milutin Milakovitchi järgi toimusid jääaja tänu päikese kiirguse muutusele. Välja venitatud orbiit vist muudaks päikese kiirguse hulka, aga Milutini järgi toimub kõik suht perioodiliselt...
Vasta
#18
minule lumi ja jää on meele järgi kuid päris jääaega küll ei taha kuid ikkagi oleks pull Laugh kõrvalt vaadata kahjuks mina vist seda ei näe
Vasta
#19
Minu tagasihoidlik arvamus ühtib lugupeetud akadeemiku omaga. Lisaks vulkaanidele on kliima sõltuv ka Päikese elutsüklitest ehk aktiivsuse muutumistest. Ja sellised loomulikud mõjutajad muudavad kliimat palju enam,kui inimtegevus. Halb on see,et need tegurid võivad koos inimtegevusega lihtsalt üksteist võimendada ja kliima tõeliselt tuksi keerata. Tuksi muidugi meie mõistes. Maakera on palju hullemaidki aegu näinud.
Vasta
#20
Tsitaat:Algselt postitas: encore
"Hirm kliima soojenemise ees on ülepaisutatud," kinnitab TTÜ Geoloogia Instituudi konsultant akadeemik Anto Raukas rahvusvahelises teadusajakirjas "Science" ilmuvas artiklis.

Edasi saab lugeda Delfis

Muudetud: 10-3-06 kell 16:36:55 encore
Nüüd võib jällegi väita, et kliima soojeneb ja selle mõjusid on näha olnud küll ja küll.
Peale selle räägib artikkel üldiselt, et inimtegevus ei suudaks selliseid ilmamuutuseid tekitada, mitte et me kartma ei peaks.
Vasta
#21
Ega kliima võib soojeneda küll , kuna mida enam me oma atmosfääri reostame seda enam päikesekiirgust seal läbi tuleb ja ka seda enam meie kliima ka soojeneb.Kui meil poleks atmosfääri siis me kõik põhimõtteliselt kõrbeks, sest siis ei peegelduks osa päikesekiirgusest enam tagasi vaid tuleks otse meie peale.(peegeldamisseadus)
Vasta
#22
Tsitaat:Algselt postitas: Swarm
Ega kliima võib soojeneda küll , kuna mida enam me oma atmosfääri reostame seda enam päikesekiirgust seal läbi tuleb...
Mida see tähendab ? Reostamise tulemusena atmosfääri läbiv päikesekiirguse hulk küll ju ei suurene.
Vasta
#23
Freooone kasutades Osoon(O3) laguneb ja laseb rohkem päiksekiirgust sisse. Samas nüüd kasutatakse vähem freoone ning olukord on tohutult paranenud.
Vasta
#24
Teatavasti põhjustab kliima soojenemist eelkõige CO2 emissioonide (kasvuhoonegaaside) maht, mis on ohtlikult kõrgele tõusmas. Kyoto protokolliga on sätestatud, et Eestis peab 1990. aasta lõpuks emissioonide kogumaht vähenema vähemalt 8%. Eestis on see majanduse struktuurimuutuste tõttu juba praeguseks saavutatud ning aastaks 2020 peaks olukord veelgi roosilisem olema.
See, et Eestis CO2 emissioone vähendatakse, ei tähenda aga meie tuleviku osas erilist midagi. CO2 mahtudega kaubeldakse, st kui meil jäävad mõned tuhanded/miljonid tonnid emiteerimata, müüme me selle õiguse näiteks Saksamaale või teisele suurriigile, kes vastava mahu täis reostab. Samuti ei ole Kyoto protokolliga liitunud paljud suurriigid (näiteks USA, kes on maailma suurim saastaja 36%-ga). Seega oleme üsna võimetud kliima soojenemise osas. Muutus algab aga iseendast ja selles suhtes saame kõik midagi teha.

Euroopa Komisjon on välja lasknud juhendmaterjali energiasäästvuse alal - Roheline Raamat

Paar lõiku näiteks kõigile autoomanikele:
Rehvide ja tee vaheline hõõrdumine tingib kuni 20% sõiduki kütusekulust. Nõuetekohaste näitajatega rehvid võivad seda 5% võrra vähendada ning selliste rehvide müüki tuleks soodustada mitte üksnes uute autode, vaid ka tagavararehvide puhul.

Kütusekulu võimaldab vähendada ka rehvirõhu parem kontroll. Arvestused näitavad, et 45% kuni 70% sõidukitest sõidab vähemalt ühe rehviga, mille rõhk on alla ettenähtud taseme, mis põhjustab 4% ülekulu, rääkimata õnnetuste riski suurenemisest. Niisiis, miks mitte kaaluda süsteemide väljatöötamist, mis ärgitaksid hooldejaamasid autojuhte rehvide kontrollimise küsimustes paremini teavitama ja abistama? Teine võimalus oleks kaaluda vabatahtlikku kokkulepet tööstusega rehvirõhu andurite paigaldamiseks autode armatuurlauale.

Lisaks olulisele säästule, mis on võimalik õigete rehvide kasutamisel õige rehvirõhuga, võib keskmine autojuht kerge vaevaga kokku hoida 100 eurot iga-aastase kütusearve pealt, sõites keskkonnasäästlikumal viisil.
Vasta
#25
kliima soojenemine on minu arust nullist üles puhutud. ma arvan, nagu see eesti teadlanegi, et tegemist on tavalise kliima seisundiga ja asi käibki lainetena.
ja tundub üleüldse, et inimene saaks seda suure planeedi kurssi määrata.

kuid kui siiski toimub kliima soojenemine inimese kaasabil, siis on ju see vaid tänuväärt. sest on ju kindlaks tehtud, et Maa magnetväli kahaneb pidevalt, mis aga vähendab Maa kaitset päikese tuulte eest. siis oleks ainukeseks kaitseks korralik pilvekiht (nagu Veenusel, kus pole magnetvälja, aga tugev pilvekiht, mille all pole mingit ohtu päikesetuultelt). loomulikult oleks algul temperatuuri tõus meeletu ja hiljem jällegi langeks meeltult ja meil tuleks igal juhul mujale kolida.

siiski arvan ma et magnetvälja kadumine on lühiajaline ja jääb loota, et sel ajal on päike rahulik
Vasta
  
  • 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 18
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat