•  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • ...
  • 18
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Globaalsed kliimamuutused
#76
Ma olen tegelikult natuke villuga nõus: on toimunud globaalseid soojenemiseid ja jääaegu ammu enne inimkonna teket. Ma arvan, et inimtegevus võib neid protsesse kiirendada, kuid mitte ära hoida ega muuta.
Reostus ja saastatus on muidugi teine teema ning selle vastu tuleks aktiivselt võidelda, sest seda annab muuta.
Vasta
#77
Kui õppetunnid, mida teadlastele pakkus Põhja-Ameerika viimase suure jäämassiivi häving, on õiged, võivad prognoosid Gröönimaa jääkatte sulamisest tingitud merepinna tõusule olla tõsiselt alahinnatud.

Ajakirja 31. augusti numbris annab Wisconsini-Madisoni Ülikooli geoloogi Anders Carlsoni juhitud teadusmeeskond teada, et Gröönimaa jääkatte kasvuhooneefektist tingitud soojenemisest tulenev merevee taseme tõus võib olla kaks kuni kolm korda rängem, kui praegu järgmiseks sajandiks ennustatakse, vahendab teadusuudiste portaal PhysOrg.









“See ei tähenda veel midagi katastroofilist, kuid tõenäoliselt kujunevad Gröönimaa jääkatte sulamise tagajärjed järgmise saja aasta jooksul märksa mastaapsemaks, kui praegu pakutakse,” kinnitab rahvusvahelise töörühma juht, Wisconsini-Madisoni Ülikooli geoloogia ja geofüüsika professor Carlson.

Seni pole teadlased suutnud kokku leppida, kui suurel määral Gröönimaa jääkatte — mis kujutab endast 1,7 miljonit ruutkilomeetrit maapinnajääd — sulamine merevee taset mõjutab. Üks põhjus, selgitab Carlson, on see, et teadaoleva ajaloo vältel pole võimsa jäämassiivi sulamise kliimamuutuslikule mõjule ühtegi pretsedenti.

“Me pole kunagi näinud pealt jääkatte kadumist, kuid käesolevaga on meil hea salvestis,” räägib Carlson uuest uuringust, mis kombineerib võimsaid raalmudeleid mere ja maismaa seisundit puudutavate andmetega, mis pakuvad välktõmmiseid sellest, kui kiiresti jääkate sulab ja maailmas soojemates piirkondades merevee taset kergitab.

Carlsoni ja tema töörühma avastus rajanes sellele, mida õpiti Laurentide’i jäävälja, viimase suurt osa põhjapoolkerast katnud jääkatte kadumisest. Laurentide’i jäämassiiv, mis kattis suurt osa sellest, mida tänapäeval tunneme Kanada ja Ameerika Ühendriikidena, hakkas sulama umbes 10 000 aastat tagasi reaktsioonina kasvanud päikesekiirgusele põhjapoolkeral, mille tingis Maa telje paigutuse tsükliline muutus. Toimus kaks kiiret sulasööstu — üks 9000, teine 7600 aasta eest —, mis põhjustasid maailmamere veetaseme tõusu enam kui 1,3 cm aastas. Nagu uus uuring näitab, ilmnesid need sulahood ajal, mil suvised õhutemperatuurid vastasid nendele, mida ennustatakse käesoleva sajandi lõpuks Gröönimaale: avastus, mis annab mõista, et maailmamere veetaseme tõusu senised prognoosid võivad olla märgist märksa madalamad.

Valitsustevahelise Kliimamuutuste Kolleegiumi (IPCC, Intergovernmental Panel on Climate Change) värskeimad hinnangud Gröönimaa jääkatte sulamisest tulenevale merevee taseme tõusule räägivad järgmise saja aasta jooksul võimalikust maksimaalsest veetõusust 2,5 kuni 10 sentimeetrit. Carlson ja kolleegid märgivad, et see hinnang rajaneb puudulikele andmetele, mis pärinevad suuremas osas viimasest aastakümnest ja on teravas vastuolus tuleviku kliimat ennustavate raalmudelite tulemustega, mis seavad praegused jää sulamisest tuleneva merevee taseme tõusu hinnangud kahtluse alla.

Uus uuring ütleb, et välistatud pole merevee tõus kuni 0,8 sentimeetrit aastas ehk 30 kuni 60 sentimeetrit sajandis.

Isegi tilluke merevee taseme ülemaailmne kasv oleks murettekitav, kuna märkimisväärne osa Maa inim-elanikkonnast — sajad miljonid inimesed — elab piirkondades, mida tõusev merevesi paratamatult mõjutaks.

“Planeerimise huvides peaksime IPCC prognoose konservatiivseks pidama,” leiab Carlson. “Me usume, et nende praegune hinnang Gröönimaa jääkatte sulamise mõjudele merevee tasemele on väga madal.”

Nature Geoscience’is avaldatud uurimustöö autorid dokumenteerisid Laurentide’i jäämassiivi taganemist ja selle mõjusid muutustele merevee tasemes sel moel, et mõõtsid, kui kaua on kunagi jääga kaetud kivid olnud avatud kosmilisele kiirgusele, hinnates jää taandumist lisaks ka orgaanilise materjali süsinikdateerimise ning ookeanivee soolsuse muutumise kaudu.

Tõlkinud Mart Kalvet.

DELFI
Vasta
#78
Eks kliimamuutustega ole asi nii maa kui ka päikesesüsteemis tsüklitena aset leidvates protsessides.
Võtame kasvõi analüüsid Venemaal asuvast Antarktikas asuvast uurimisjaamast Vostok. Jäämassiivide analüüsid annavad vastuseks kliima tsüklilise muutumise. Suhteliselt avalik saladus on ka see, et keskaeg oli Euroopas soojem kui praegu. Samas kliima muutumine oli nii kiire, et ajaloost on teada suuri põllusaaduste hävimisi, mis sellepärast juhtusid.
Lisaks leiavad need muutused paralleelselt aset ka Marsil ja kui mu mälu mind ei peta siis oli sama teema ka Jupiteril. Seda seletab see, et Heliosfääri pind on hetkel kokku põrganud kosmilise plasmapilvega, ja praegu ei ole muutustest pääsu tervel päikesesüsteemil.

Praegu kasutatakse selle infoga manipuleerimist ikka CO2 kvootidega äritsemiseks, mis kokkuvõttes kurnab majandust. va nende maade oma kes kyoto protokolliga liitunud pole, nagu USA.
Vasta
#79
Tsitaat:Algselt postitas: HUGOTH
See ei ole õige.Seismilised lõhed ja praod kontinentide ümber saastavad rohkem, kui muu kokku seda on kokku kusagil 30 protsenti. Isegi ookeanide keskel, kus puudub maismaa tuleb saasta rohkem kui suurlinnas kokku. See mida kõik meile räägitakse on lihtsalt suur mull. Meile lihtsalt ei räägita tõde.

Millel see väide põhineb?

Tsitaat:Suhteliselt avalik saladus on ka see, et keskaeg oli Euroopas soojem kui praegu.

Euroopa ja globaalne on kaks eri asja.

Tsitaat:Lisaks leiavad need muutused paralleelselt aset ka Marsil ja kui mu mälu mind ei peta siis oli sama teema ka Jupiteril.

Selle kohta pole praktiliselt mingeid tõendeid.
Vasta
#80
Tsitaat:Algselt postitas: Kivikas
Selle kohta pole praktiliselt mingeid tõendeid.

Oleneb sellest, mis andmeid sisse arvestada. Magnetväljade muutumine on kogu päikesesüsteemi planeetidel on internsiivne. Kiirguse suurenemine põhjustab ka planeedi heleduse suurenemist. Heleduse suurenemist on täheldatud veenusel ja Jupiteril. Võibolla ka mingil muul planeedil. Seega kosmiline radiatsioon tegutseb küll.
Vasta
#81
Viited, Mangust, viited! Vaevalt, et Sa seda, et
Tsitaat:Algselt postitas: Mangust
Heliosfääri pind on hetkel kokku põrganud kosmilise plasmapilvega
oma silmadega jälgisid!

Muudetud: 2-9-08 kell 08:18:19 Hallucigenia
Vasta
#82
Tsitaat:Algselt postitas: Kivikas
Tsitaat:Algselt postitas: HUGOTH
See ei ole õige.Seismilised lõhed ja praod kontinentide ümber saastavad rohkem, kui muu kokku seda on kokku kusagil 30 protsenti. Isegi ookeanide keskel, kus puudub maismaa tuleb saasta rohkem kui suurlinnas kokku. See mida kõik meile räägitakse on lihtsalt suur mull. Meile lihtsalt ei räägita tõde.

Millel see väide põhineb?

See väide peaks tuginema lihtsale geograafiale. Maa sisemine tegevus - vulkaanid, saastavad tõesti vahel mitmeid kordi rohkem, kui mõni suurlinn. Selle koha peal vaielda oleks päris mõttetu.
Vasta
#83
geograafia seminaril ütles kord Anto Raukas, et globaalset soojenemist kui sellist ei olegi olemas. mine sa võta siis kinni. inimeste pseudopobleem?
Vasta
#84
Tsitaat:Algselt postitas: Selena
geograafia seminaril ütles kord Anto Raukas, et globaalset soojenemist kui sellist ei olegi olemas. mine sa võta siis kinni. inimeste pseudopobleem?


[Pilt: ilm.jpg]
Vasta
#85
Jahutavad augud pilvedes võiksid päästa Põhja-Jäämere jää
23.09.2008 12:39

Soome aimekirjanik Risto Isomäki on arendanud edasi mõtet liigse soojuse saatmisest kosmosesse põhjanaba kohalt.

Idee järgi tuleb avada talvel spetsiaalne õhutusluuk, vahendas Helsingin Sanomat. See õnnestuks, kui lagundada Jäämere kohal olevad soojendavad pilved lumesajuks.

Kogu protsess toimuks mõnes mõttes sama moodi, kui Pekingi OM-i korraldajad olid väidetavalt hoidnud vihma avamispidustustest eemale.
Ilmastikuolud oleksid küll oluliselt kehvemad, tunnistab kliimamuutustele keskendunud Isomäki.

Isomäki sõnul oleks tegemist tõelise katsega peatada Põhja-Jäämere jää sulamine.

Ujuva jää maht on suviti kahanenud 75 või koguni 83 protsenti.

Pilvekiht soojendab Põhja-Jäämerd talvel tugevalt.

Alumised pilved koosnevad väikestest vähejäätunud veepiiskadest, mis lumena alla ei saja.

Kui pilvekihi paksust õnnestuks vähendada, jahtuks talvel atmosfäär rohkem.

Mida külmem on talvel, seda enam tekib üle suve vastupidavat paksu jääd.

Pilvedest sadav lumi jahutaks ka veidi mere pinda ja veepinnal õõtsuv lumi aitaks kaasa jäätumisele.

Kevadel laiem jää- ja lumekate moodustaks jahutava peegeldi.

See oleks turvaline viis vabaneda liigsest soojusest osoonikihti kahjustamata, rääkis Isomäki.

Toimetas Postimees.ee
Vasta
#86
Reporter.ee: kalur nägi enda sõnul Tallinna lahel delfiini
20.09.2008 20:13

Viimsi kalur Meelis Saluneem usub, et nägi täna Tallinna lahel ujumas delfiini.

Hommikul kuskil kella kümne ajal sõitsin Naissaarest Tallinna poole ja teepeal siis nägingi, selgitas peaaegu iga päev Tallinna lahel käiv kalur Reporter.ee'le.

«Ma nägin uime ja sõitsin natuke lähemale. Umbes 7-8 meetri peal tuli ta uuesti paadi kõrvalt välja ja tundus, et oli delfiin, selgitas mees, kes filmis vaatapilti ka mobiiltelefoniga.

Saluneeme sõnul käis väidetav delfiin korra tema paadil nii lähedal, et ta kartis lausa paadi ümberminekut.

Muudetud: 23-9-08 kell 20:20:05 villu
Vasta
#87
Euroopa soojeneb muust maailmast kiiremini
29.09.2008 12:46

ELi keskkonnaekspertide värske raporti kohaselt soojeneb Euroopa praegu keskmiselt kiiremini kui teised regioonid maakeral, mistõttu peavad siinsete riikide valitsused teisenevate oludega kohanemiseks tegema suuremaid investeeringuid.

Kõige enam mõjutab üleilmne soojenemine rannikualasid ja mägesid, vahendas Reuters. Vahemere ümbrus on muutumas üha põuasemaks, samas kui põhjapoolsetel aladel suureneb sademete hulk edasi.

«Globaalne keskmine õhutemperatuur on tõusnud tööstuslikule ajajärgule eelnenud tasemest peaaegu 0,8 kraadi võrra Celsiuse skaalal ning Euroopas ja põhjalaiuskraadidel on kasv olnud isegi suurem,» märgitakse raportis, mille taga on Euroopa Komisjon ja ÜRO.

Euroopa kliima on soojenenud selle aja jooksul terve kraadi võrra. Kliima soojenemine ähvardab kõrbestumisega üha laiemaid alasid lõunas, samas kui mägedes sulavad liustikud ja rannikuid ohustavad merevee taseme tõusu tõttu üleujutused.

POSTIMEES
Vasta
#88
Täna vaatasin YLE1:lt (MOT - Martti Backman)
saate sissejuhatus otse ümber tõlgituna...

Tugeva kliimastikusoojenemise trummipõrina alt on olnud raske märgata, et maakera ilmastik ei ole tegelikult soojenenud kümne aasta jooksul. Samal ajal soojenemise üheks põhjustajaks peetud kasvuhoonegaaside emissioonid on kasvanud kardetust rohkemgi. Kuhu on kadunud üleliigne soojus?

MOT lähenes probleemile intervjueerides kaht ameerika skeptilist kliimastikuteadlast, Alabama ülikooli uurija John Christy:i ja Roy Spencerit. Esirea kliimastiku-uurijate hulka kuuluvad teadlased uurisid ilmastikumuutust sateliitidesse paigaldatud mõõte instrumentidega kosmosest.

Uurijad märkasid, et seal kus kliimastikusoojenemis mudelid ennustavad kõige tugevamat soojenemist, 5-8km kõrgusel, ei leitud soojenemist pea üldsegi. Süüks soojusekadule leidsid nad "loomulikuks ventilatsioonisüsteemiks" nimetatud mehhanismi: ilmastiku ülekuumenemise puhul avaneb üla-atmosfääri cirrus-pilvedesse auk, kustkaudu liigne soojus pääseb kosmosesse.

Christy ja Spencer arvavad et ilmastik soojeneb alla ühe celsiuskraadi, isegi kui inimkond kasutab lõpuni kõik maakeralt leiduvad õli ja söevarad.
...

Saates ei räägitud sulavatest jäämassidest nabadel. Pigem rõhutati et IPCC mudelid on väga puusse (puudulikud) ja nendepeale ei maksa loota. Toodi palju näiteid kus mudelitesse lisades mõningad nüüdseks olulised faktorid, näitaksid teistsuguseid tulemusi.

Olen ka esialgu arvamusel et inimtegur võib selles soojenemises olla väga vähene. Arengumaad virelevad IPCC mudelite pärast (ei taheta arendada õlile\söele põhinevat energiastruktuuri) ja jällegi on läänel arengumaade maavaradesse piletid olemas. Siin võib tõesti olla jälle kord puhas ahnus mängus. Sad

Muudetud: 29-9-08 kell 22:51:17 kaddak1910
Vasta
#89
Lippmaa: globaalne soojenemine on jama

Akadeemik Endel Lippmaa sõnul kliima praegu mitte ei soojene, vaid jaheneb ning inimeste poolt õhku paisatud süsinikdioksiid avaldab sellele protsessile üks­nes tühist mõju.
Eesti Ekspressile antud intervjuus ütleb Lippmaa, et süsiniku õhkupaiskamine ühe maakera elaniku kohta on püsinud muutumatuna alates 1975. aastast, sest umbes veerand õhku jõudvast süsinikdioksiidist pärineb hoopis metsatulekahjudest Kesk-Aafrikas ja ka ekvatoriaalses Aasias, mis oma mõjult ületab kaugelt näiteks kõiki läänemaailma autosid.

Pealegi moodustab süsinikdioksiid kasvuhoonegaasidest ainult viis protsenti, kõige olulisem kasvuhoonegaas on hoopis veeaur, lisab Lippmaa.

Lippmaa sõnul mõjutab maa kliimat inimtegevusest oluliselt rohkem päike ning tegelikult toimub praegu meie planeedi aeglane jahtumine.

Meteoroloogid saavad uuringuteks teadusrahasid ja müüakse ju ka CO2 kvoote - minu arvates saab sellega manipuleerida triljoneid eurosid,
põhjendab Lippmaa Kliimamuutuste teema populaarsust.

Muudetud: 16-10-08 kell 18:57:49 villu
Vasta
#90
Sama protsess toimub terves meie tähesüsteemi teistel planeetidel.Seda ei saa ometi mõjutada maal toimuv. Seal peab olema muu põhjus ,millest meil puudub tõene info...Selle mulli taha pugedes tahetakse hoopis midagi muud teha. See on nagu kattevari....
Vasta
#91
Ma olen kliimasoojenemise poolt. Kahekäega,
Selle vastu võitlemine on nagu loodusega võitlemine. Sama mõttekas tegevus kui päiksejänkude püüdmine,
Vasta
#92
Minu arvamus - jääaeg hakkab lihtsalt läbi saama inimesed, aga eks inimesed oma tegudega ka midagi mõjutavad.
Vasta
#93
Tsitaat:Algselt postitas neoonSee väide peaks tuginema lihtsale geograafiale. Maa sisemine tegevus - vulkaanid, saastavad tõesti vahel mitmeid kordi rohkem, kui mõni suurlinn. Selle koha peal vaielda oleks päris mõttetu.

Mitu tonni CO2 paiskab aastas välja maailma vulkaaniline tegevus?

Mitu tonni CO2 paiskab aastas välja inimtegevus?

Vastus peitub siin: http://en.wikipedia.org/wiki/CO2
Vasta
#94
Reuters: teadlased jälgivad jääliustike sulamist
http://www.ilmajaam.ee/?id=51020


Muutus: Lisasin artikli pealkirja.

[Muudetud: 28-11-08 Thorondor]
Vasta
#95
Metaani hulk atmosfääris suureneb: Delfi uudis
Loodame, et seda samalaadseks paanikaks ei keerata nagu CO2 puhul juhtus. Mis muidugi ei tähenda, et me ei peaks oma õhu saastamist vähendama....
Vasta
#96
Tsitaat:Algselt postitas elis
Metaani hulk atmosfääris suureneb: Delfi uudis
Loodame, et seda samalaadseks paanikaks ei keerata nagu CO2 puhul juhtus. Mis muidugi ei tähenda, et me ei peaks oma õhu saastamist vähendama....

Lisan siia siis uue Forte uudise kah :

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleI...c#continue

Veel lugesin Retškini Okunjovo Saladusest, et need tuumapommi katsetused on mandrilaavadesse praod sisse löönud ja need hakkavad nüüd vaikselt laiemaks rebenema...see tähendab, et sagenevad maavärinad, see tähendab, et laava hakkab välja pressima ja see tähendab, et kliima muutub varsti trastiliselt, mandrilaavad hakkavad liikuma ja ongi 2012 käes.

Minu arvates on asi piisavalt tõsine. Imestan, et miks uudiste kanalid juba lokku ei löö...( muidugi..vabandust..ma eile uudiseid ei vaadanud kah ) kuid tundub, et tegelikult on enamusel ükskõik. Aga noh, ega midagi teha ju looduse vastu ka ei saa...tuleb ainult kummardada maani.

[Muudetud: 12-18-2008 Aerling]
Vasta
#97
Nii või naa üritatakse igati rõhutada, et kindlasti on inimene süüdi.
Vasta
#98
http://video.google.com/videoplay?docid=...0655100870
Hea film globaalse kliimasoojenemisest. Soovistus vaadata neil, kes siiani usuvad, et inimene põhjustab seda: saavad teada, miks nad eksivad.

[Muudetud: 2-6-2009 val]
Vasta
#99
Teadlaste hinnangul kerkib maailmamere tase polaarjää sulamise tõttu oodatust märksa kiiremini.

http://www.ilmajaam.ee/?id=92529&redir=

Jäneda nõid tundis vee tulekut ette :

http://www.jt.ee/250105/esileht/20000641.php

Mis maailmamere tõus Eestile kaasa toob ?

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/CA829CA...D10066226A
Vasta
Maailmamere veetaseme tõus seoses jääsulamisega võib tuua kaasa Golfi hoovuse kadumise.

Artikkel Fortes, mis see Eestile kaasa tooks.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/articl...d=21841241

Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • ...
  • 18
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat