•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 3
  • 4
  • 5(current)
  • 6
  • 7
  • ...
  • 18
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Globaalsed kliimamuutused
Ausaltöeldes pole kunagi sellest loogikast aru saanud - kui Golfi hoovus kaob, sest polaarjää sulab (isegi talvel ei pruugi püsivat jääkatet tekkida), siis Põhja Euroopat peaks tabama jääaeg?
Selle teooria kohaselt peaksime koos Skandinaaviaga kõik Gröönimaale elama kolima, kus siis oleks talutavam kliima, kui lõunapoolsetel laiuskraadidel valitseb polaarne kliima?

Lugegem:
http://www.ldeo.columbia.edu/res/div/ocp/gs/
http://www.dailygalaxy.com/my_weblog/200..._effe.html
Vasta
Tsitaat:Algselt postitas Blue Factory
Ausaltöeldes pole kunagi sellest loogikast aru saanud - kui Golfi hoovus kaob, sest polaarjää sulab (isegi talvel ei pruugi püsivat jääkatet tekkida), siis Põhja Euroopat peaks tabama jääaeg?
Selle teooria kohaselt peaksime koos Skandinaaviaga kõik Gröönimaale elama kolima, kus siis oleks talutavam kliima, kui lõunapoolsetel laiuskraadidel valitseb polaarne kliima?

Vaata, mis laiuskraadil me asume. Võrdle näiteks Ameerika mandriga.

Golfi hoovus on see, mis meil siin olemise nii õdusaks teeb.

Tsitaat:Hea film globaalse kliimasoojenemisest. Soovistus vaadata neil, kes siiani usuvad, et inimene põhjustab seda: saavad teada, miks nad eksivad.

Filmid ei ole kahjuks usaldusväärse teabe allikas.
Vasta

Täna avaldatud uurimisraporti kohaselt ähvardavad maailma järsud ja pöördumatud kliimamuutused.

Teadlased juhivad 36-leheküljelises raportis tähelepanu sellele, et maakera soojenemine on toimunud oodatust kiiremini, mis on ka eelseisvate kliimamuutuste peamine põhjus, vahendas AFP.

Teadlaste ennustuste kohaselt tõusevad maapinna ja ookeanide temperatuur, kerkib merevee tase ning kahaneb põhjapooluse jää märksa kiiremini, kui varem arvati.

Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad aga maailma veevarusid ja ähvardavad madalates rannikupiirkondades elavaid kümneid miljoneid inimesi. Lisaks maailmamere tõusule paiskab liustike ja igikeltsa sulamine atmosfääri ka suures koguses sinna lõksu jäänud süsinikku.

Lisaks tuletavad teadlased meelde, et kahe aasta eest välja antud ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste komisjoni (IPCC) raportis sätestatud kliimaindikaatorid on tänaseks lähedal ülempiirile.

Paljud IPCC raporti koostajad võtsid osa ka äsjaavaldatud dokumendi kokku panemisest, milles hoiatavad inimkonda suurte sotsiaalsete ja keskkonnahäirete eest, kui ei suudeta ära hoida maakera keskmise temperatuuri tõusu üle kahe kraadi industrialiseerimiseelse tasemega võrreldes.

http://www.ilmajaam.ee/?id=133393

Kõige huvitavam on, et sellistele raportitele valitsused ei reageeri. Nagu mingi mängufilmi süžee...enne ei tehta midagi kui asi käes. Saab ju arvuti programmiga teha erinevad simulatsioonid, et mis juhtub kui...ning vastavad ohutsoonid juba praegu tähelepanu alla võtta...aga ei...tuleb tsunami...las tuleb ja las kärvavad need inimesed...ongi teisi liiga palju saanud.:o

[Muudetud: 6-19-2009 Aerling]
Vasta
Vabanda villu ,aga suur pauk ei toimunud sugugi mitte 75 000 aastat tagasi palun muuda see ära.
Vasta
Kummiufo, ära lahmi vaid loe artiklit hoolikalt!
Vasta
Tsitaat:Algselt postitas Kivikas

Tsitaat:Hea film globaalse kliimasoojenemisest. Soovistus vaadata neil, kes siiani usuvad, et inimene põhjustab seda: saavad teada, miks nad eksivad.

Filmid ei ole kahjuks usaldusväärse teabe allikas.

Aga mis on? Kust ma saan usaldusväärset teavet ning mis määrab ära selle usaldusväärsuse? See küsimus kummitab mind pidevaltPh34r2
Vasta
Ma mõtlesin, et viimastel aastatel on ikka toimunud globaalne jahenemine, aga näe võta näpust. Mitte ainult ei soojene, vaid hoopis soojeneb ootamatult kiires tempos.
Nad nagu väga pingutaks, et veenda inimesi, et soojenemine üldse toimub.
Vasta
Arvad, et nad ( teadlased ? ) vassivad selle nimel, et rohkem rahavooge kliimasoojenemise eest võitlemise projektidesse? No jah...see võib olla küll aga fakt on ka see, et kliimamuutused toimuvad ja loomulikult rõhutatakse seda kui seal rahad taga.
Vasta
Minu meelest on valitsustel nn eitus-faas, ei taheta asjaga tegeleda, sest see nõuab palju investeeringuid ning sisuliselt kogu ühiskonna elumuutust (muidugi on need investeeringud kordades väiksemad kui tagajärgedega hiljem tegelemine). Lihtsam on öelda, et ootame ja vaatame mis saab, äkki läheb ise üle. Mõni ostab endale igaks juhuks uue villa kõrgema mätta peale. Ühiskonna käitumist vaadates tundub mulle küll, et me oleme kliimamuutustest tuleneva täielikult ära teeninud.
Oma roll asja juures on muidugi ka internetil ning lugematul hulgal "ekspertidel", kes sel teemal väga tahavad sõna võtta, eriti just IPCC vastased jms. Sellist mula on nii palju, et nn päristeadlased, kes reaalselt nende mõõtmiste ja aegridade tõlgendamisega tegelevad, ei paista üldse välja selle müra seest, suht samamoodi nagu on tuumaenergeetikaga ning muude taoliste teadusharudega. Teadlased minu teada tunnistavad, et nad ei tea miks ja kui palju kliima muutub, kuid fakt on selles, et ta muutub ning kiiremini kui esialgsed prognoosid ennustasid.

Siia juurde tuletaks teile meelde ka süsinikuringe eripärasid, millesse CO2 kuulub ja panustab, kuna ma olen pidanud viimastel nädalatel väga palju selleteemalist selgitustööd tegema. Nimelt nagu me kõik teame, siis CO2 on üks väga hea indikaator kliimamuutuste diagnoosimiseks, kuna on nn kasvuhoonegaas ning teda on lihtne mõõta. 93% CO2 leidub ookeanides, mis on 50 korda rohkem kui atmosfääris ning 19 korda rohkem kui maismaa biosfääris (taimedes). See mängib väga suurt rolli süsinikuringes, kuna CO2 liigub ookeani ja atmosfääri vahel väga kiirest molekulaarse difusiooni põhimõttel - kui atmosfääri CO2 kontsentratsioon on suurem kui ookeani pindmise kihi CO2 kontsentratsioon, siis CO2 liigub vette ning vastupidi, et tasakaalustada vee ja õhu vahelist CO2 gaaside rõhku. Reeglina troopilistes vetes lendub CO2 õhku ning külemate laiuskraadide veed seovad CO2-te.

Oluline on märkida, et külm (nt polaaralade) vesi suudab sisuda rohkem kui kaks korda CO2te kui soe ekvaatorialade vesi. Kui hoovustega vesi liigub polaaralade suunas, siis see jahtub, seob rohkem CO2te ja langeb põhjapoole (kuna külmem vesi on tihedam ja raskem), viies endaga kaasa ka seotud CO2e. Vees moodustub CO2-st H2CO3 (süsihape) ning kuna C säilitatakse vees nii paljudes erinevates vormides (CO2 (1%), karbonaat- (8%) ja bikarbonaatioonid (91%)), siis just see on see, mis annab ookeanidele nii suure puhvervõime. Suurenenud õhu CO2 sisaldus paneb ookeane rohkem CO2-te siduma, milleks kasutatakse vees olevaid bikarbonaatioone, selle tõttu ookeanide puhvervõime aga väheneb. On leitud, et atmosfääri CO2 industrialiseerimiseelse aja kontsentratsiooni kahekordistumisel väheneb ookeanide puhvervõime 30%. (praeguseks on CO2 kontsentratsiooni juba suurenenud 30% - 280 ppm-lt 370 ppm-ini viimase 150 aasta jooksul).
Bikarbonaatioonide kasutamisel tekib ka süsihape (H2CO3), mis muudab ookeanide veed happelisemaks, mistõttu omakorda ookeanide puhvervõime väheneb. Hapeline vesi on söövitavam ning nt paekivi laguneb kiiremini.
Arvatakse, et ookeanide potentsiaal siduda pikas perspektiivis inimkonna tööstuslikku CO2 heidet on umbes 85%, samas, see protsess on vastupidine, kui CO2 emissioonid lakkavad ning õhu CO2 sisaldus hakkab vähenema, hakkavad ookeanid jällegi CO2 vabastama (molekulaarne difusioon, eksole).

Üks aspekt veel - kui paljudel taimedel on leitud, et nad hakkavad kiiremini ja lopsakamalt kasvama suurema CO2 puhul (muuseas mürgised taimed muutuvad nendes tingimustest lopsakamaks ja veel mürgisemaks), siis seda efekti merefauna puhul ei ole - fütoplankton kes on suurim CO2 tarbija ookeanides, ei voha suurenenud CO2 kontsentratsioonide korral, nende kasvu limiteerivad valguse kättesaadavus ja mikroelemendid, mida on merevees vähe (nt P, Zn, Fe jt.). See, et meil sinivetikas vohab Läänemeres tuleb ennekõike mere reostatusest nende mikroelementidega, mitte suurenenud CO2 kontsentratsioonist.

Kokkuvõtvalt kõigile neile, kes ütlevad, et inimkonna kasvuhoonegaaside heitmed on tühine asi - ega ikka ei ole küll, see, et ookeanide CO2 heide on aastas 40 000 Gt ja inimkonnal ainult 8 Gt, ei näita midagi, sest ookeanide elustik seob selle 40 000 nagu naksti uuesti ära ja suure portsu veel inimeste emissioonist ka, kuid inimene ainult reostab.
Sellel reostusel aga on tagajärjed, mida keegi meist eriti ei oska ette näha, teadlased vaid proovivad maalida mingit pilti.
Muuseas, need, kes selle postituse viitsisid läbi lugeda on väga tublid.

[Muudetud: 19-6-2009 elis]
Vasta
CO2 ei reosta ju. Heal juhul reostatakse muu mögaga, mis puhtjuhuslikult toimub samal ajal kui CO2 atmosfääri lastakse. Aga see on hoopis teine teema.

Inimtekitatud CO2 pole kliimamuutustega midagi pistmist. Selle üle võib muidugi vaielda, kas imepisike osa tasub mainimist. Peale selle, et inimene tekitab CO2 äärmiselt väikest osa, on CO2 temperatuuril võrreldes näiteks veeauruga. Kui oleks CO2 poole vähem siis selle mõju temperatuurile väheneks vaid mõnikümmend protsenti. Väike lisa ei tee midagi enam. CO2 muutus mis atmosfääris toimub on täiesti normaalne.

Miskipärast kasvab enne temperatuur ja seejärel alles CO2.
Miks kliima täiesti suvalt siis eelmise sajandi keskel jahenes ja praegu enam ei soojene, kui CO2 nii oluline on?

Räägitakse, et temperatuuritõusuga surevad kõiksugu loomad välja ning jääkarudel pole kuskil elada. Kus jääkarud elasid siis, kui minevikus korduvalt on temperatuur olnud vähemalt 5 kraadi kõrgem kui praegu?

Soovitan vaadata seda videot siin. Kui kõike ei jaksa, siis vaadake vähemalt esimest osa neljast. Üsna lõbus. Seal näitab kenasti ära, miks ei ole praegust kliimamuutust korrektne nimedada globaalseks soojenemiseks. Kui võta graafi ette miljoni aasta peale, siis on selgelt näha, et me oleme temperatuuri harja tipust pikemat aega alla langenud, ning edasi saab tulla vaid jahenemine. Kõik graafikute üldtendentsid näitavad jahenemist. Ülikiire soojenemise saab siis kui võtta mingi lühike El Nino aegne periood. 1998 aastast alates pole sisuliselt soojenemist toimunud.
Vasta
Muideks - üks huvitav jutt ühelt minu Ameerika tuttavalt. See pisikene punapea on "äksi" täis on kordades targem kui keskmine meesterahvas - rääkimata naisterahvastest.

Devvy Kidd - CAP & TRADE RAPE PASSED - WHAT MUST BE DONE NEXT
Vasta
Kliimamuutus - läheb siis külmaks või soojaks ? Igal juhul liustikud kasvavad !
http://iceagenow.com/Open_letter_to_Cong...ichert.htm
Vasta
http://video.google.com/videoplay?docid=...6491&hl=en
Ilmast mitme kandi pealt, samuti palju samast teemast sellel lehel. Head vaatamist.
Vasta
Tsitaat:Algselt postitas Thorondor
Inimtekitatud CO2 pole kliimamuutustega midagi pistmist. Selle üle võib muidugi vaielda, kas imepisike osa tasub mainimist.

Ei ole mitte imepisike osa, vaid suur osa, mida loodus ei elimineeri.

Loodus paiskab õhku palju CO2, kuid loodus ka eemaldab seda, ja seni, kuni lisamine-eemaldamine on tasakaalus, CO2 atmosfääri juurde ei tule ja seega kliimamuutusi ei põhjusta.

Inimene on aga hakanud CO2 atmosfääri juurde lisama ja selle lisakogusega loodus enam täielikult toime ei tule. Ja see "pisike kogus" on umbes 150 korda suurem kui kui kogu vulkanism aasta jooksul suudab CO2 lisada.

Tsitaat:Peale selle, et inimene tekitab CO2 äärmiselt väikest osa, on CO2 temperatuuril võrreldes näiteks veeauruga. Kui oleks CO2 poole vähem siis selle mõju temperatuurile väheneks vaid mõnikümmend protsenti. Väike lisa ei tee midagi enam. CO2 muutus mis atmosfääris toimub on täiesti normaalne.

Veeaur ei puutu asjasse otseselt. Nimelt veeaur on atmosfääris küllastusoleku lähedal ja selle kogus ei saa suureneda. Kui vett juurde aurab, siis hakkab lihtsalt vihma sadama ja liigne aur eemaldatakse.

Veeaur on tugev kasvuhoonegaas, kuid veeauru mõju on juba niiöelda "ära olnud" - tänu veeaurule on Maal märksa soojem kui siin muidu oleks. Selleks, et veeaur veel rohkem kliimat soojendaks, peaks veeauru kogus atmosfääris suurenema, see aga pole võimalik küllastusoleku tõttu.

CO2 aga on veel küllastusolekust kaugel, seetõttu saab selle kogus atmosfääris suureneda ja see ongi kliimamuutuste põhjus.

Tsitaat:Miskipärast kasvab enne temperatuur ja seejärel alles CO2.

Väide ei vasta tõele.
Jääproovides esineb jah teatav viivitusefekt, kuid see on tingitud CO2 jää sisse jäämise iseärasustest, mitte sellest, et temperatuur oleks enne tõusnud.

Tsitaat:Miks kliima täiesti suvalt siis eelmise sajandi keskel jahenes

Sellepärast, et kliima sõltub muuski kui CO2-st.

Tsitaat:ja praegu enam ei soojene, kui CO2 nii oluline on?

Väide ei vasta tõele.

Tsitaat:Kui võta graafi ette miljoni aasta peale, siis on selgelt näha, et me oleme temperatuuri harja tipust pikemat aega alla langenud, ning edasi saab tulla vaid jahenemine.

Tuleks jahenemine, kui inimtegevus seda ümber ei pööraks.

Tsitaat:1998 aastast alates pole sisuliselt soojenemist toimunud.

Väide ei vasta absoluutselt tõele, vaid see on musternäide selle kohta, mis juhtub siis, kui statistikas hakata pikaajaliste tendentside asemel pühenduma paarile aastale.

1998. aastal oli ebatavaliselt tugev El Nino efekt, mis tõmbas keskmise temperatuuri tugeva sakina ülespoole. Tekkis "anomaalia". Kui nüüd see sakk võtta referentspunktiks, siis loomulikult on kõik järgnevad aastad sellest madalamad, ja sellest ka see väide, et soojenemine olevat peatunud.

Tegelikkuses on sellise anomaalse saki võtmine referentspunktiks mõistagi rumalus, jälgida tuleb aastakümnete trende, mitte üksikuid sakke. Üleüldse, kliima ei soojene lineaarselt, vaid kõikide aastate sakid kõiguvad siia-sinna, seega kui ainult paari aasta põhjal hakata trende joonistama, siis saab neid kõveraid igas suunas ja igasuguse kaldega.

Oluline on see, et aastakümnete lõikes ronib keskmise temperatuuri graafik küll sakiliselt, kuid siiski järjekindlalt ülespoole.
Vasta
Tsitaat:Ei ole mitte imepisike osa, vaid suur osa, mida loodus ei elimineeri. Loodus paiskab õhku palju CO2, kuid loodus ka eemaldab seda, ja seni, kuni lisamine-eemaldamine on tasakaalus, CO2 atmosfääri juurde ei tule ja seega kliimamuutusi ei põhjusta. Inimene on aga hakanud CO2 atmosfääri juurde lisama ja selle lisakogusega loodus enam täielikult toime ei tule. Ja see "pisike kogus" on umbes 150 korda suurem kui kui kogu vulkanism aasta jooksul suudab CO2 lisada.
Sinu jutust jääb mulje, et asi on suur ja tähtis, kui seda selliseks pidada. Näiteks aastane vulkaani CO2 ei ütle ka mitte midagi, sest praegu ei tule välja kui suur see on ja kui hoomamatu on atmosfääri koguhulk.
Nt kui öelda, et iga päev tapab ennast ära 12 USA sõjaveterani, siis see võib hirmsuur number olla, kuigi tegelikult on mõnes riigis keskmine meeste näitaja elanike arvu kohta sama.

CO2 küllastumisest. Mida rohkem lisad, seda "laisemaks" läheb. Kui juhtuks midagi "kohutavat" ja CO2 tase kahekordistuks, siis temperatuur muutuks vaid paar kraadi.

JOONIS

Seni pole globaalne temperatuuri muutmine teinud mitte midagi ebaloomulikku. Ajaloos lugematu arv kordi temperatuur kõikunud. Kui see CO2 nii võimas on, miks siis kliima jaheneb ja soojeneb sõltumata selle kogusest.
See, et CO2 hulk kasvab, ei ole seni mingi näitaja, kuni on ära tõestatud, et olulisel määral kliimat soojendab. Samahästi võib teha graafikud, et on enneolematult vähe kalavarusi ookeanis ja järelikult on kalad süüdi.

Sellest CO2 jäässe jäämise iseärasustest tahaks teisedki ilmselt lugeda.

Tsitaat:Väide ei vasta tõele.
Nii lihtsalt käibki ümber lükkamine?
Ma ülten, et sinu väited ei vasta tõele.


Tsitaat:Väide ei vasta absoluutselt tõele, vaid see on musternäide selle kohta, mis juhtub siis, kui statistikas hakata pikaajaliste tendentside asemel pühenduma paarile aastale.
Väide, et toimub globaalne soojenemine, sõltubki ajavahemikust mida uurida.
Alates 16 000 aastat tagasi - soojenemine
10 000 - jahenemine
2000 - jahenemine
700 - ei kumbagi.

[Muudetud: 11-9-09 Thorondor]
Vasta
Tsitaat:Algselt postitas Thorondor
Sinu jutust jääb mulje, et asi on suur ja tähtis, kui seda selliseks pidada. Näiteks aastane vulkaani CO2 ei ütle ka mitte midagi, sest praegu ei tule välja kui suur see on ja kui hoomamatu on atmosfääri koguhulk.

Vastavad numbrid leiad isegi Wikist:
http://en.wikipedia.org/wiki/Co2#In_the_...atmosphere

Tsitaat:Kui juhtuks midagi "kohutavat" ja CO2 tase kahekordistuks, siis temperatuur muutuks vaid paar kraadi.

Väide põhineb millel?

Tsitaat:Seni pole globaalne temperatuuri muutmine teinud mitte midagi ebaloomulikku.

Maakerale ei teegi see temperatuuri kõikumine midagi. Osa elusloodusest küll sureb välja, aga küll aastamiljonid selle puudujäägi parandavad.

Meie, inimesed, oleme need, kes sellest soojenemisest kahjusid kannavad.

Smahästi võiksid ju öelda, et las vihmametsad hävibad ja las loomaliigid kaovad - on ju varem olnud Maa peal perioode, mil lausa 95% kõigist liikidest on välja surnud, ja ikka on liigirikkus taastunud.

Kes aga sellises lagastatud maailmas elada soovib?

Tsitaat:Ajaloos lugematu arv kordi temperatuur kõikunud.

Tasub muidugi mainimist, et üldiselt on looduslikud kliimamuutused ikka märksa aeglasemad, mistõttu elusloodus jõuab sellega vähemalt teatud määral kohanedagi.

Tsitaat:Kui see CO2 nii võimas on, miks siis kliima jaheneb ja soojeneb sõltumata selle kogusest.

Mitte sõltumatult.
Aga kliima muutub sõltuvalt hulga tegurite koosmõjust, mitte ainult CO2-st.

Tsitaat:See, et CO2 hulk kasvab, ei ole seni mingi näitaja, kuni on ära tõestatud, et olulisel määral kliimat soojendab.

Esiteks, see, et CO2 on kasvuhoonegaas, on selge juba selle keemilisest-füüsikalisest olemusest.
Lisaks kliimasoojenemine korreleerub hästi inimtegevusest põhjustatud CO2 tõusuga, muid alternatiivseid asju, millega see korreleeruks, ei ole teada.

Tsitaat:Sellest CO2 jäässe jäämise iseärasustest tahaks teisedki ilmselt lugeda.

See, miks CO2 jääproovides lagib, on tegelikult põhjustatud mitme teguri koosmõjust. Võin sellest natuke pikemalt kirjutada, kui mahti on. Keegi ei keela sul aga ka ise infot otsimast senikaua, kuni ma selleni jõuan.

Tsitaat:Väide, et toimub globaalne soojenemine, sõltubki ajavahemikust mida uurida.

Ja globaalse kliimamuutuse puhul räägitaksegi paaril viimasel sajandil, eriti viimastel aastakümnetel toimunud soojenemisest.

Mitte sellest, milline oli temperatuurierinevus eilse kesköö ja tänase keskpäeva vahel.

Vasta
Tsitaat:
Tsitaat:Väide, et toimub globaalne soojenemine, sõltubki ajavahemikust mida uurida.
Ja globaalse kliimamuutuse puhul räägitaksegi paaril viimasel sajandil, eriti viimastel aastakümnetel toimunud soojenemisest. Mitte sellest, milline oli temperatuurierinevus eilse kesköö ja tänase keskpäeva vahel.
Viimased paarsada aastat on ju esmalt toimunud nö väikesest jääajast väljatulek. Pärast II maailmasõda, kui tootmine täie hooga käima läks, ei teinud CO2 jälle midagi, miskipärast kliima jahenes. Ja nüüd sellel aastatuhandel pole jälle soojenemist. Antud perspektiivis ei korreleeru ju.

Sa oled ju ka kuulnud vähemalt jutte, et teistel päikesesüsteemide planeetidel toimub soojenemine.
Kuidas sa sellesse suhtud?

Tsitaat:Väide põhineb millel?
Väide põhines CO2 mõjufaktori küllastumises. Selle kohta oli varasemas postituses graafik.
Graafik ise pärineb http://brneurosci.org/co2.html
Täpsemalt peatükk Refinements to the estimate

Lugesin selle CO2 lag'i kohta temperatuuri suhtes.
http://www.realclimate.org/index.php/arc...ice-cores/
Kirjutab, et temperatuuri kasv enne CO2 hulga kasvu ei tähenda, et CO2 ei põhjusta globaalset soojenemist.
Ometi räägib seda, kuida 5000 aastases soojenemise tsüklis esimesed 800 aastat ei ole CO2 tõusu ning mingil muul põhjusel kestab soojenemine nii kaua ilma igasuguse CO2 seoseta. Edasi vist üritatakse muljet jätta, et soojenemise jätkumine võib edasi olla täiesti CO2 süü, kuna soojenemine põhjustab CO2 kasvu ja see oma korda soojenemist jne.
Lõpuks jääb ikka mulje, et teksti autor räägib end sisse, kuna kogu jutu sisuks on siiski see, et CO2 hulk kasvab tänu soojenemisele. Ja ei tule kuidagi välja, et see temperatuuri kasv ilma CO2ta ära jääks või palju see soojenemist mõjutab.

Kui seda graafikut usaldada (http://brneurosci.org/temperatures6.png), siis jääb mulje, et jääaja lõpus võis CO2 kasvul tõesti temperatuuri kasvatav effekt olla, aga umbes 15000 aastat tagasi kui oletatavasti jõuti 250 ppm-ni vähenes see mõju drastiliselt.

[Muudetud: 18-9-09 Thorondor]

[Muudetud: 4-10-09 Thorondor]
Vasta
Tugev löök antropogeense kliima soojenemise vandenõule!?

Uudis (või artikkel) ise siin link
Ning veel üks

Väidetavalt häkkis siis keegi sisse "University of East Anglia’s Climate Research Unit" arvutitesse ning sai sealt kätte 61 MB andmeid (dokumente ja emaile).

Ise uurimiseks peaks need failid ka enamusele vabalt netist leitavad olema. Otsingu märksõnaks näiteks "Hadley CRU" ja kõige tuntum torrentileht.


Vasta
Sama asi nüüd ka eesti keeles:

Häkker paljastas maailma juhtivad kliimateadlased
http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/11/24/088245
Vasta
Tsitaat:Algselt postitas T11ger
Sama asi nüüd ka eesti keeles:

Häkker paljastas maailma juhtivad kliimateadlased
http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/11/24/088245

Se on väga huvitav uudis. Eriti see mida see tegelane sealt leidis.
Vasta
Veetaseme tõus pühib esimeste seas minema Maldiivid

India ookeani saareriik Maldiivid on ilmselt üheks esimeseks riigiks maailmas, mis kliimasoojenemisest tuleneva veetaseme tõusu pärast ookeanis maailmakaardilt pühitakse.

Viimase saja aastaga on veetase Maldiivide enam kui tuhande saare ja atolli ümber tõusnud ligi 20 cm ning saarestik on hetkel keskmiselt umbes 90 cm merepinnast kõrgemal, vahendasid ERR-i uudised.
Järgmise saja aastaga aga prognoositakse veepinna tõusu kuni 60 cm, mis tähendab, et vee alla kaob ligi 80% elamiskõlblikust maast.


http://forte.delfi.ee/news/teadus/veetas...d=27416765

Vasta
Googeldades leiab kõige populaarsemaks tõusuks ~1 meeter. Mõni räägib isegi mitmest meetrist. Üldse ei imesta kui tõus jätkub samas tempost st 20 cm.

Maldiividel elab u 300 000 inimest. Kõrgeim "mägi" on 2,3 meetrit Smile Nt 1,5 meetrit veetõusu kataks ainuüksi Bangladeshis 17 miljoni inimese eluala. Edasi spekuleeridas saaks lihtsalt kirjutada artikleid, kuidas sajad miljonid upuvad ära.
Võiks mõelda, et tsunami oleks pidanud seal paar aastat tagasi platsi puhtaks tegema, aga ainult paarsada hukkunut.

[Muudetud: 8-12-09 Thorondor]
Vasta
Vahva väide - CO2 tõus hoopis soodustab metsade ja taimestiku vohamist, kuna see on ju nende "toit."

Tegelikkus - misasjad need sul vohavad, kui esimesel võimalusel tõmmatakse raiesmikuks ning seda vaid seepärast, et valmistada täiesti mõttetuid asju, näiteks kingipabereid, mille ainus eesmärk on olla peale vaatamata tükkideks rebitud. Näiteks täiesti mõttetud spämmireklaamid postkastides, enamus suuri kaubamaju ja kaubakette tutvustab kasvõi Eestis sadadele tuhandetele leibkondadele oma nädala pakkumisi.

Jutt võib ju ilus olla ning võib ju täiesti tõsimeeli väita, et tänu CO2 tõusule on metsade pindala maailmas kasvanud 6% aastas, ent kaks korda samapalju võetakse järgmisel aastal maha.

Vasta
Sajab, sajab, sajab lund ...
Kas võib selle taustal rääkida maakera kliima pöördumatust muutumisest ?

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised...d=28252005
Vasta
Ja Lapimaal läks ilm sulale.
http://www.ilmajaam.ee/?id=209961

Floridat tabas rekordiline külmalaine.
http://www.ilmajaam.ee/?id=209846

Mul on tunne, et see kaua räägitud Golfi hoovuse teisipidi liikumine ei ole enam mägede taga.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 3
  • 4
  • 5(current)
  • 6
  • 7
  • ...
  • 18
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat