Ei, see käis jutu kohta. Huvitav oleks kuulda täpsemaid detaile ning tagantjärgi tarkust. Eeldame, et näiteks tõesti on inimene võimeline mõttejõul kondensaatorit kuivatama, ahela takistust muutma või mingi müstilise muu energiaga elektroonika komponente mõjutama, siis annab kindlasti ka välja selgitada, et millele täpselt see mõju avaldus. Lisaks on oluline ka taustinformatsioon keskkonna osas, kus sündmus aset leidis. Näiteks kui inimese tuju on iga päev või näiteks iga teine päev sant, siis tõenäosus, et asi on kokkusattumus, suureneb.
Vaatasin netis ringi ja leidsin sellel teemal nii mõnegi artikli, mis paraku on suuresti tõestamata teooria. Kui keegi leiab kirjandust, mis kirjeldab vastavaid inimkatseid, siis oleks kindlasti meeldiv lugeda. Üks artiklitest on siin:
http://blog.techquility.net/do-human-ene...ectronics/
Tegelikult läheb see täiesti siia teemasse, sest kui teoreetiliselt eksisteerib inimese ümber energiaväli, mis on piisavalt võimas mõjutama elektroonikaseadmeid, siis selle edasiarendus võiks olla väga sandi tujuga hukka saanud või muul põhjusel võimsa energiaväljaga inimese vaimolend, kes samuti mõjutab elektroonikaseadmeid. Ehk ongi see, mis maha jääb, hoopis elektromagnetväli (sel juhul peaks ju ka elav inimene suutma K-II´l kõik tuled särama ajada aga teoorias võib ju keha selle välja tugevust pärssida, mistõttu "surnu" suudab ja elav mitte). See oleks üks võimalus, kuidas ringi rändav energia võib liikumisanduri liikumist tuvastama panna.
PIR-i tehnoloogia kohta kirjutas Tehnoloog asja lahti (7. aastat tagasi!), lisan sellele aga väikse seletava kujutise, et oleks aimu, kuidas Fresneli lääts toimib:
![[Pilt: c26-B0007N72P6-3-l.gif]](http://g-ecx.images-amazon.com/images/G/01/th/content_26/Q3_2010/c26-B0007N72P6-3-l.gif)
Lääts jagab infrapuna sensori "vaatevälja" sektsioonideks ning aktiveerub lihtsalt öeldes siis, kui keskkonnast erineva temperatuuriga objekt satub ühest sektsioonist teise. "P" ehk passiivne seisab selle eest, et andur ei kiirga ise midagi, vaid jälgib vaatealas toimuvaid muutusi. Siinkohal tulevad välja kaks probleemi, mis tulenevad liikumisanduri väärast paigutusest. Nimelt kui isik läheneb andurile otse või kui inimese kehetemperatuur on samaväärne, siis andur kas ei märka muutusi või teeb seda viitega. Seega kui oletada, et PIR aktiveeruks vaimolendi liikumise peale, siis peaks tema "kogumi" temperatuur olema ümbritsevast märgatavalt erinev ning olenevalt andurist ka inimese kehatemperatuuri sarnane, samuti suurendaks anduri aktiveerumise tõenäosust see, kui olend liigub risti anduri vaateväljaga.
Vastupidiselt infrapuna liikumisanduritele kiirgavad mikrolaine liikumisandurid nimele vastavalt mikrolaineid. Testide põhjal ei tohiks neil lainetel olla mõju inimestele ega elektroonikale. Miks neid kasutatakse? Põhjus on selles, et kiired suudavad läbida praktiliselt kõike peale metalli, suutes tagada efektiivsuse ruumides, kus kaup, mööbel vms. varjaks anduri tegevuspiirkonda. Mikrolaine liikumisandur tuvastab liikumisi Doppleri efekti põhimõttel, ehk siis saadab pidevalt välja elektromagnetlaineid ning võrdleb sageduse muutuseid. Seega on ta PIR-iga võrreldes tunduvalt efektiivsem, kui objekt liigub otse anduri suunal. Siit saaks jälle tuletada teooria, et kui vaimolendi elektromagnetväli mõjutab mikrolaine liikumisanduri poolt välja saadetud elektromagnetkiirgust, siis selle välja liikumise tagajärjeks on häire genereerumine.
Lõpptulemus on aga see, et vaimolendi elektromagnetväli siis teemas arendatu põhjal teoreetiliselt on mõõdetav. Viimast usuvad palju para-uurijad ja kõiksugust teooriat ja andmeid leiab meeletult. Niiet e-bayst aparaadid teele ja katsetama!