Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Marsi kuud (Phobos ja Deimos)
#1
Britid tahavad Marsi kuudele Phobos ja Deimos saata mini-süstikud, mis neid müstilisi taevakehi uuriks. (Kuna Marsile ei õnnestunud? Tut)

Kuigi pikka aega peeti neid taevakehi asteroidideks, on tegemist ikkagi Marsi kuudega. Hiljutised USA süstikud saatsid neist Maale mitmeid huvitavaid pilte, mis süvendas ka brittide uurimishimu.

Dr Andrew Ball leiab, et praegu on juba õige aeg sellisteks missioonideks (kuna USA on kaugel ees? Tut), sest praegu on võimalik ju saata ka väga väikese massiga süstikuid teele.

See plaan võib saada osaks Euroopa Marsi vallutamise aktsioonidest.

Dr Ball viitab sellele, et areng kosmosetehnikas lubab ette võtta huvitavamaid missioone kui kunagi varem.

Siiamaani on missioonid Marsi kuude uurimiseks ebaõnnestunud, britidi loodavad oma minisüstikutega õnnestuda seal, kus teised on ebaõnnestunud.

Marsi kaks kuud Phobos ja Deimos on väga väikesed: alla 30 km laiusega. Nad on kartuli-kujulised.

Nõukogude Liit proovis aastal 88 saata sinna Phobos 1 ja Phobos 2, kuid mõlemad ebaõnnestusid.

Miks aga teadlasi need kuud huvitavad?

Nende kuude põhjal saab tegelikult mitmeid oletusi teha. Saab välja selgitada, miks need kuud üldse on seal, kust nad tulid ja kuidas nad on arenenud (osa mingist planeedist vms? Tut).

Süstikud lendavad ühe kuu peale koos: üks kannab vajalikke tööriistu ning teisel on vajalikud maandumismehhanismid. Süstikud lendavad enamasti päikeseenergia abil, mis muundatakse elektrienergiaks, kuni nad jõuavad Marsi orbiidile.

Põhjalikum planeerimine on lükatud aastasse 2007.
Vasta
#2
sammuti võiks ka nendele kuudele ehitada näiteks mingid baasid kuna Marsil on kliima päris halb ja tehnika võib liivatormide käes päris tugevasti kannatada. Kuult saaks aegajalt Marsile laskuda, et uurimisi teha ning hiljem tagasi Kuule minna.

[Teadet on muutnud 8-4-2004 postitaja sildude]
Vasta
#3
Tsitaat:Esialgne postitaja sildude
sammuti võiks ka nendele kuudele ehitada näiteks mingid baasid kuna Marsil on kliima päris halb ja tehnika võib liivatormide käes päris tugevasti kannatada. Kuult saaks aegajalt Marsile laskuda, et uurimisi teha ning hiljem tagasi Kuule minna.

[Teadet on muutnud 8-4-2004 postitaja sildude]
Kussjuures tekkis mul enam vähem sama idee.
Ma mõtlesin et sealt saax ju jälgida marsil toimuvat. Need tormid ja muu sihuke
Vasta
#4
Tsitaat:Esialgne postitaja sildude
sammuti võiks ka nendele kuudele ehitada näiteks mingid baasid kuna Marsil on kliima päris halb ja tehnika võib liivatormide käes päris tugevasti kannatada. Kuult saaks aegajalt Marsile laskuda, et uurimisi teha ning hiljem tagasi Kuule minna.

[Teadet on muutnud 8-4-2004 postitaja sildude]

ma olen kuulnud et seda tehaksegi, USA plaanib lähituleviks (u 20 aasta pärast?)uurimisjaamad vms sinna saata...
kindlaid tõendeid ei ole, aga netis üxkord surfates hakkas silma...
Vasta
#5
Tsitaat:Esialgne postitaja FLT
ma olen kuulnud et seda tehaksegi, USA plaanib lähituleviks (u 20 aasta pärast?)uurimisjaamad vms sinna saata...
kindlaid tõendeid ei ole, aga netis üxkord surfates hakkas silma...
Marsi kuudele?
Ma olen kuulnud et USA tahab teha uurimisjaamad kuu peale mis on maa lähedal (see kuu mida öösiti näeme).
Et siis sealt edasi marsipinnale minna.
Vasta
#6
Minu teada tahetakse Phobosele ka midagi ehitada.
Vasta
#7
Tsitaat:Esialgne postitaja z3r0 c001
Tsitaat:Esialgne postitaja FLT
ma olen kuulnud et seda tehaksegi, USA plaanib lähituleviks (u 20 aasta pärast?)uurimisjaamad vms sinna saata...
kindlaid tõendeid ei ole, aga netis üxkord surfates hakkas silma...
Marsi kuudele?
Ma olen kuulnud et USA tahab teha uurimisjaamad kuu peale mis on maa lähedal (see kuu mida öösiti näeme).
Et siis sealt edasi marsipinnale minna.

just marsi kuudele... mingid uurimisjaamad jne marsi kuudele (phobos, deimos)
Vasta
#8
Anyway, mis head neil seal marsi kuu peal teha on?
Kui marsil liivatorm on siis lähevad nad oma jaamadesse... analüüsivad seal mingeid kivimiproove vms. Marsi ja tema kuu vahel surfamine on liiga kulukas.
Kuul on liiga nõrk gravitatsioon, seal on ebameeldiv olla.

[off]Meie oma kuule taheti kunagi mingi teleskoop ehitada, sest kuul pole atmosfääri mis pilti moonutaks. Uuuvitav mis sellest mõttest on saanud?
Leiti parem alternatiiv... Avakosmosesse pikk "pulk" mille mõlemas otsas on pisem teleskoop, pulk keerleb ümber keskpunkti... sedasi saadakse nö "ettekujutatav suure peegliga teleskoop. "

[on]
Usun et liivatormid pole piisav põhjus miljardite dollarite raiskamiseks, et mõnele kuule ennast sebida.
Vasta
#9
Mis siis kui see liivatorm hävitab täielikult nende jaama? Aga selle probleemi lahendaks nii, et kaevaks jaama maa alla. Lisaks tormidele kaitseb ka radiatsiooni eest. Ja minu teada taheti ehitada kuule hoopis üks võimas raadiojaam. Kuu taga (mida Maa pealt üldse ei näe) on üks kraater, mille sisse saaks ehitada raadiojaama, mida ei häiriks meie sidevahendid ja sateliidid.
Vasta
#10
Liivatorm on liivatorm, lendav liiv. Lendav liiv ei hävita täielikult nende uurimisjaama, uurimisjaamad ei tehta õhupallidest.

(Laugh)

[Teadet on muutnud 9-4-2004 postitaja loom]
Vasta
#11
Marsi kuud peavad ilmselt veel pisut ootama, aga üks teine väike taevakeha - Itokawa asteroid (kaugus Maast 300 miljonit kilomeetrit, pikim (?) läbimõõt 600 m - ega ta just väga kerakujuline pole) - peab olema valmis vastu võtma 12. novembril maandumist kavandavat Jaapani uurimissondi Hayabusa (link). Aparaat on küll üle elanud mitmeid äpardusi, aga uurijad loodavad missiooni edukalt lõpule viia. Kuu järel oleks see siis teine taevakeha, kust kogutud pinnaseproov peaks Maale tagasi jõudma (kui ühte komeeditolmu kogumist siinkohal mitte arvestada).
Vasta
#12
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Marsi kuud peavad ilmselt veel pisut ootama, ...
... aga ehk mitte enam kaua: järgmiseks aastaks plaanib Venemaa proovitoomise missiooni Fobos-Grunt Phobosele. Kuna Jaapanil läks oma Hayabusaga pisut nihu, siis oleks Phobos Kuu järel teine taevakeha, kust kogutud pinnaseproov peaks Maale tagasi jõudma (kui ühte komeeditolmu kogumist siinkohal mitte arvestada). Vahepeal on ESA täpsemad uuringud näidanud, et Phobos on (Marsi endaga võrreldes) suht väikese keskmise tihedusega (1,85 g/cm3) "prahihunnik" ja meenutab sellisena pigem asteroide. Vene astronoomi Josif ©klovski kunagine julge oletus, et Phobos on seest õõnes Marsi tehiskaaslane sellest vist uut tuult tiibadesse siiski ei saa.
Vasta
#13
Aeg on edasi läinud ja Fobos-Grunt on oma retke lõpetanud - ta kukkus Maale tagasi -jõudmata isegi "korralikule" orbiidile. ESA uuringud aga näitasid, et Phobos on kuni ja ümmarguselt 30% ulatuses seest tühi. Pikemalt sellest Phobose sisust aga lisatud linkide tagant.
For the World is Hollow ... and I Have Touched the Sky! - 1. osa
For the World is Hollow ... and I Have Touched the Sky! - 2. osa
Vasta
#14
Nüüd on ameerika teadlased arvutimudelil välja arvutanud, et Marsi kuud võivad pärineda hoopis kunagise suure kokkupõrke purust, kui Marsiga põrkas võibolla kokku mõni Pluuto-suurune taevakeha.

Marsi mõlemad kuud tiirlevad enam-vähem ringjoonekujulisel orbiidil. Julian Salmon ja Robin Canup teaduasutusest Southwest Research Institute väidavad, et kinnipüütud asteroidide jaoks oleks sellised orbiidid väga harukordsed.

http://novaator.err.ee/v/universum/8dcfa...okkuporkes
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Marsi kulgurite piltidel veidrad objektid DaamValges 96 41,298 07-11-2015, 10:07
Viimane postitus: Müstik
  Marsi pind z3r0 c001 156 57,164 11-02-2013, 11:57
Viimane postitus: mulk2003
  Leiti kaks uut kuud Pluutole Tutanhamon 0 2,415 01-11-2005, 21:04
Viimane postitus: Tutanhamon
  Marsi fotodel kilpkonnad? Metafor 7 4,591 04-01-2005, 21:28
Viimane postitus: Villem

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat