• 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 8
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Peegel
#1
Keegi on proovind magada toas kus on suur seina peegel?

Vanaema juures on ühes toas mgamis toas suur peegel, kõik korrad kui ma seal magand olen on seal väga kõhe ja ebameeldiv. Nagu keegi jälgiks või midagi säärast. mittmed korrad olen näins unes kuskilt alla kukkumist või kellegi eest ära jooksmist selle s toas magades aga see selleks.

ON peeglid kuidagi seotud unega ?
on peeglitel ebaloomulik võime rikkuda/segada inimeste und?
Vasta
#2
Olen lugenud, et peegli psi-pind salvestab endasse kõik, mis tema ees toimunud on. Selle pärast soovitatakse peeglisse vaadata alati rõõmsa näoga, siis näitab ta sind ka halvematel aegadel ilusamana tagasi Laugh Kui see teooria tõele vastab, siis võib-olla on selles toas selle peegli ees midagi väga ebameeldivat juhtunud, mida peegel nüüd tagasi peegeldab.
Vasta
#3
Kui peegleid kasutada hingelises tegevuses näitab see alati midagi väga head või siis väga halba.
Peegleid kasutavad satanistid, et kahe peegliga tekitatud peeglikoridorist näga Teda ennast. (Soovitus... Ärge hoidke hingede välja kutsumisel peegleid samas toas võis siis katke need kinni. Sest enamasti pole sellel meeldivad tagajärjed)
Siis on ka peeglid peetud tõe näitajateks. Ja see tähendaks, et peegel on aken nägemaks seda ebameeldivat poolt, mis enamasti inimesed ei taha näha või hoiduvad sellest.
Vasta
#4
Mul on suurestoas koheuksega samal seanal diivan ja kõrval seinal on maani peegel terve sein.selline kapp noh.
on sellest midagi halba:O?

Muudetud: 5-6-07 kell 14:18:21 Kiku
Vasta
#5
hmm ...
ma küsin vanaema käest äkki on tõesti seal toas midagi halba juhtund.
Vasta
#6
Tsitaat:Minu suuretoa kujundus. Mul on suurestoas koheuksega samal seanal diivan ja kõrval seinal on maani peegel terve sein.selline kapp noh. on sellest midagi halba:O? Muudetud: 5-6-07 kell 14:18:21 Kiku
Kui peegel on diivani poole ja magad diivani poole jalgadega, siis ütleb feng-shui, et on paha. Peeglid on head ja peegeldavad seda qi energiat mööda elamist laiali ja edasi jne.

Liitsin teemad kokku, pole mõtet uut teha.


Muudetud: 5-6-07 kell 15:09:45 Thorondor
Vasta
#7
Ehk leiate ka siit teemast teavet peeglite ja peeglimaagia kohta:

http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=953#pid26925
Vasta
#8
ma ükskord jäin enda nägu jõllitama viieks minutiks peeglist. kõigepealt hakkasid silmad kuidagi suuremaks minema ning mõne sekundi pärast hajus kogu mu nägu nagu tuulest viidud. peegeldus muutus selgeks pärast kerget ehmatust. Bleh
Vasta
#9
mul on enda toas kapp,kus on kaks peeglit maast peaaegu laeni(väga suur kapp)
ning ka mina olen näinud mitu korda,et kukun kuskilt alla.paar nädalat tagasi alles nägin,et kukun koolimaja katuselt alla.
ma ei tea,kuidas peegli võimetega on,kuid minu und segab see küll
Vasta
#10
i see ...

kas siis ei peaks magama suurte peeglite lähedal?
Vasta
#11
Samuti ei soovitata peegleid antiigi- ja vanakraamipoodidest osta. Just see tõttu, et ei või teada, mida kõike see peegel näinud (ja endasse salvestanud) on.
Vasta
#12
Kõigest annab lahti ka saada, kuid kahjuks hetkel ei oska ma selle kohapealt kaasa aidata...

Kui tahad teada, et mida peegel endas peidab, siis tuleks võtta julgus kokku, valgus nii tuhmiks, et varje enam ei tule ja sa ikkagi näed midagi. Peegli ette istuda, keskenduda selle sügavikesse ja siis näed, mis seal on.

Muudetud: 6-6-07 kell 13:43:14 Nazz
Vasta
#13
Olen kuulnud, et peeglit on pea võimatu puhastada. Voolava veega saab midagi ära teha, aga kõike ei pidanud seegi ära võtma.
Vasta
#14
Vot ei oska öelda... Pean uurima selle kohta...
Vasta
#15
Tsitaat:Algselt postitas: DaamValges
mida kõike see peegel näinud (ja endasse salvestanud) on.
No on jama!!! No on jura!!! Mida ja kudamoodi see peegel Sul miskit salvestab!!?
Stopp. Peatame siinkohal selle teksti. Märgime vaid, et just niimoodi peaks reageerima inimene, kes on endale selgeks teinud vastavad füüsika ja keemia osad ning optilise infosalvestuse põhimõtted. Ja püüame teisipidi - kui ei saa kõike seletada (ikka nendestsamadest põhimõtetest lähtuvalt) - ehk saab midagigi? Võtame selgitust vajava eelduseks ja küsime: miks just peegel (paremini kui mingi suvaline ese)? Mida on fotograafias vaja? Põhimõtteliselt kahte asja - optilist süsteemi, mis formeerib kujutise, ja valgustundlikku materjali selle salvestamiseks. Optilise infosalvestuse täiuslikeimas variandis - holograafias - on optiline süsteem põhimõtteliselt viidud äärmiselt lihtsaks. Seda on vaja vaid laserikiire kaheksjagamiseks, mille üks osa hajub holografeeritavalt objektilt ja teine tuleb "otse". Nende kahe laine liitumisel tekkib ruumis seisulaine (valguse intensiivsuse maksimumid ja miinimumid), mis jäädvustatakse fotomaterjalis ja mis sialdab endas kogu informatsiooni holografeeritava objekti kohta. Taoline seisulaine tekkib ka peeglile langeva ja sealt peegeldunud valguslaine liitumisel. Mis hariliku peegeli korral muidugi puudu, on valgustundlik keskkond - selle koha peal jääb seletus pooleli ...
Vasta
#16
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Tsitaat:Algselt postitas: DaamValges
mida kõike see peegel näinud (ja endasse salvestanud) on.
No on jama!!! No on jura!!! Mida ja kudamoodi see peegel Sul miskit salvestab!!?
Stopp. Peatame siinkohal selle teksti. Märgime vaid, et just niimoodi peaks reageerima inimene, kes on endale selgeks teinud vastavad füüsika ja keemia osad ning optilise infosalvestuse põhimõtted. Ja püüame teisipidi - kui ei saa kõike seletada (ikka nendestsamadest põhimõtetest lähtuvalt) - ehk saab midagigi? Võtame selgitust vajava eelduseks ja küsime: miks just peegel (paremini kui mingi suvaline ese)? Mida on fotograafias vaja? Põhimõtteliselt kahte asja - optilist süsteemi, mis formeerib kujutise, ja valgustundlikku materjali selle salvestamiseks. Optilise infosalvestuse täiuslikeimas variandis - holograafias - on optiline süsteem põhimõtteliselt viidud äärmiselt lihtsaks. Seda on vaja vaid laserikiire kaheksjagamiseks, mille üks osa hajub holografeeritavalt objektilt ja teine tuleb "otse". Nende kahe laine liitumisel tekkib ruumis seisulaine (valguse intensiivsuse maksimumid ja miinimumid), mis jäädvustatakse fotomaterjalis ja mis sialdab endas kogu informatsiooni holografeeritava objekti kohta. Taoline seisulaine tekkib ka peeglile langeva ja sealt peegeldunud valguslaine liitumisel. Mis hariliku peegeli korral muidugi puudu, on valgustundlik keskkond - selle koha peal jääb seletus pooleli ...


Aga võib-olla salvestab ppegel aint väga suurte emotsioonidega seotud asju...
Nt: nutmine, naermine, Hirm jne...

Muudetud: 8-6-07 kell 00:39:55 Lich
Vasta
#17
Tsitaat:Algselt postitas: Lich
Aga võib-olla salvestab ppegel aint väga suurte emotsioonidega seotud asju...
Nt: nutmine, naermine, Hirm jne...
Võib olla. Aga sellest mina ei rääkinud - minu jutt oli sellest, kuidas ta seda teha võiks. Kui üldse. Muidugi tuleb tunnistada, et pädevast teaduslikus seletusest oleme kaugel - eelnev jutt oli lihtsalt selleks, et mingigi samm seletuse poole astuda, mis teisalt ei viiks välja nende seaduste ja põhimõtete hulgas, mis teaduslikult aprobeeritud.

Veest oli kah juttu. Võiks siis ka märkida, et vesi oli kindlasti ajaloo kõige vanem peegel, kust juba inimeste kauged eellased ennast imetlesid. Sest lombist vett nad ju jõid. Huvitav, mis mõtteid neil oma peegeldust nähes tekkis? Sest seda tegelast seal peegli taga iseendaga identifitseerida suudavad vaid kõrgemad primaadid (on üks lihtne aga teravmeelne psühholoogiline katse). "Väiksemad vennad" võiksid oma peegelduses eelkõige siis liigikaaslast-rivaali näha ja vastavalt käituda. "Seal on teine rebane! Seal on teine rebane!"

PS.: DV, ma loodan, et sa ühte mu eelnevat teksti, mille sissejuhatuseks tsitaati Sinult kasutasin, isiklikult ei võtnud. Sest üldiselt on ju uskumus, et peegel pilte salvestab, suht levinud* ja teiseks polnud ka see tekst otseselt minu oma vaid selline, mis ühe emotsionaalse skeptiku suust tulla võiks. Mina skeptikuna eriti emotsionaalne ei ole ja vastupidi - emotsionaalne olles pole ma eriti skeptiline.

*Selline kujutelm on muidugi lihtne tekkima, sest kujutis peeglis on ju sarnane seinal rippuva pildiga. Ja kui pilti vahetatakse, siis vana pilti üldiselt ei hävitata,vaid harilikult pannakse kuhugi mujale.

Muudetud: 8-6-07 kell 16:17:47 Hallucigenia
Vasta
#18
Maailmas on palju asju, mis on olemas, kõigile tuntav (Gravitatisoon), mis ei ole teaduslikult tõestatud, kuigi täiesti ilmselge. Ja inimesed aksepteerivad seda.
Äkki on peegli müsteerium ka üks nendest, tõestamata tõsiasjadest.
Vasta
#19
Tsitaat:Algselt postitas: Nazz
Maailmas on palju asju, mis on olemas, kõigile tuntav (Gravitatisoon), mis ei ole teaduslikult tõestatud, kuigi täiesti ilmselge. Ja inimesed aksepteerivad seda.
Äkki on peegli müsteerium ka üks nendest, tõestamata tõsiasjadest.

Pisut lähemalt vaadates ma vaidleks siiski vastu: gravitatsiooni kohta on olemas sisukaid teooriaid (Newtoni oma, Einsteini oma), mis selle nähtuse kohta küllalt palju ütlevad. Iseasi, et need teooriad ilmselt teaduse lõplik sõna ei ole. Muidugi võib asuda seisukohale, et mitte midagi pole teaduslikult tõestatud (või veelgi äärmuslikumalt - et ei saagi kunagi olema). Kui aga gravitatsiooni ja "peeglimälu" vahel mingit paralleeli tõmmata, siis võiks selliseks nähtuseks gravitatsiooniga seoses levitatsioon (paranähtusena) olla. Aga viimase kohta me vaevalt "kõigile tuntav" öelda saame. Kuigi inimeste protsent, kes (para)levitatsiooni võimalikkust usuvad, võib olla küllaltki suur, arvaks, et väga vähesed nähtust natuuris näinud on. Eks peeglimäluga ole sama lugu. Ja veel - muidugi on ka peegli ja peegelduste kohta sisukaid teooriaid olemas* - pole neid aga "peeglimälu" kohta.

*sealhulgas vägagi eksootilisi ja spekultiivseid, näiteks võimalus nn peegelaine eksistentsiks, millel tavaainega vaid gravitatiivne (või lisaks mõni muu sama nõrk) vastasmõju - edasi fantaseerida võib igaüks ise.
Vasta
#20
No samuti väidaks mina vastu. Teooria ei ole veel tõestus.
Kui lugeda raamatut "The Final Theory", siis on seal üks noor teadlane kohe gravitatsiooni teooriad, nii Newtoni, kuika Einsteini oma, ilmselgelt ära näitand, et osaliselt on need isegi vastuolus füüsika algtõdedele. Soovitan lugeda, kuid kahjuks olen seda kohtand ainult inglise keeles.
Newton ja Einstein naerdi samuti oma teooriate tõttu välja, kuid nüüd, nagu elementaarfüüsika ei saagi ilma.
Samamoodi on võimalik peeglitega, sest see müsteerium ei ole minuteada teadlaste poolt veel tõsiselt võetud, et seda põhjalikult uurida...
Vasta
#21
Tsitaat:Algselt postitas: Nazz
No samuti väidaks mina vastu. Teooria ei ole veel tõestus.
Jah ... nagu ma ka juba viitasin, võib külla asuda seisukohale, et mitte midagi ei saa mitte kunagi ära tõestada. Või, et kui tervet muna pole, siis pole ka poolel ja tühjal koorel vahet. Endale tundub see seisukoht küll pisut ebahuvitava ja väheproduktiivsena, aga maitsete üle ei vaielda.
Ja kui juba korra jutuks läks, küsiks siis, et mis on tõestus? Saad ehk anda definitsiooni või tuua mõne näite?
Siia juurde sobiks ehk ka viide sellisele asjale nagu Gödeli teoreem. Nimelt tõestas sellenimeline mees omanimelises teoreemis väite, et igas vähegi keerukamas loogilises süsteemis (mis vähemalt harilikku aritmeetikat sisaldab) saab alati konstrueerida väiteid, mida selle süsteemi raames ei saa ei tõestada ega ümber lükata. Absoluutsele perfektsionistile võiks see olla piisav põhjendus igasuguse tegevuse lõpetamiseks siinilmas. Sest alati jäävad tõestamatud väited. Mõnele teisele jälle hoopis vastupidi - pole kartagi, et kunagi probleemide puuduse tõttu igavaks läheb.

PS.: Raamatut pole kahjuks lugenud (kuulnud küll temast) - aga ega keegi (mina kõige vähem) väidagi, et lõplik gravitatsiooniteooria juba valmis. Kasvõi sel põhjusel, et olemasolevad teooriad ei oska järjekindlalt arvestada kvantnähtusi. Aga "The Final Theory" peaks seda tegema.
Vasta
#22
Mina pean enda poolt tõestuseks seda, kui on füüsiliselt tajutav info, mida ei saa kahtepidi mõista, mingi teooria kohta välja toodud.
Näiteks: elektri olemasolu. Labaselt öeldes, ajad juhtmed pirnile takka, pistad juhtme seina ja lamp läheb põlema. Silmaga nägtav ja kui paned näpud juhtmele külge, küll tunned ka seda siis... Laugh
Põhimõte, et oma silm on kuningas.
Kunagi arvati, et fatamorgana oli kuradist tulnud, et eksitada rändureid hukatusele. Kuid nüüd on sellele kindel seletus. MIna isiklikult ootan seda aega, kui luuakse kasvõi väga tugev teooria mingi praeguse asja kohta, mida saab liigitada võimatu ja üleloomuliku alla.

Kuid samuti ei välista ma seda poolt, et see tõesti on mingi illusioon või kujutelm. Ja ei eita kah kardinaalselt, tõestamata faktide olemasolu.
Ma arvan, et vist oleks targem jätta see gravitatsiooni jms arutelu kusagile teise teemasse, ja pühenduda rohkem sellele, mis on peglitega seotud, sest see kakub kuidagi teemast kõrvale.
Ja meie jutu kõrvalt on teistel väga raske midagi kinni haarata, rääkimata kaasa ütlemisest.
Vasta
#23
Tsitaat:Algselt postitas: Nazz
Ma arvan, et vist oleks targem jätta see gravitatsiooni jms arutelu kusagile teise teemasse, ja pühenduda rohkem sellele, mis on peglitega seotud, sest see kakub kuidagi teemast kõrvale.
Ja meie jutu kõrvalt on teistel väga raske midagi kinni haarata, rääkimata kaasa ütlemisest.
OK. Muidu, jah, on meil varsti mõni kuri mode turjas (Laugh). Aga muidu hakkas jutt just hoogu võtma - ehk kusagil mujal teemas kunagi laseme edasi. Sest
see
Tsitaat: MIna isiklikult ootan seda aega, kui luuakse kasvõi väga tugev teooria mingi praeguse asja kohta, mida saab liigitada võimatu ja üleloomuliku alla.
on küll ootus, mida ma südamest jagan. Aga seniks
"Peegel, ütle peegel, ..."
Vasta
#24
Just... ma hakkasin ka juba nautima ühte head diskussiooni, mida pole ma juba pikkemat aega teinud...

Peaks kusagile tegema diskussioonide teema... Kuid mul pole aimugi, kuhu ja kas üldse midagi sobib..

PS: Tänaks publikut, kes suutis meid välja kannatada... Laugh

TO BE CONTINUED...

Muudetud: 8-6-07 kell 17:42:57 Nazz
Vasta
#25
Aga , kui mõelda peeglitele .
Proovige vaadata peeglis enda silmasisse , see peaks peegeldama seda b vastu ja jälgige kuni vägakaugele. Lõpuks hakkas mul midagi imeliku pihta. pea hakkas nagu suurenema või oleks nagu silma sisse kukkund . Igatahes mina jätsin poolepeal katki , sest et see oleks suht paha.
Mingis raamatus lugeisn et kui inimene vaatab kaua peeglisse vms et ta võib peeglisse lõksu jääda.
Vasta
  
  • 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 8
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat