Elust enesest: elu pärast surma

Minu arvamus,

Niisis, elu pärast surma. Muidugi peale selle teksti lugemist, arvavad paljud inimesed ikkagi teisiti ning peavad seda juttu jamaks. Kuid eks ma siiski räägin...
Elu on üks piinav asi, sa ei saa elusees sellest rahu, sa sünnid, elad ja sured, ning siis hakkab asi samamoodi. Seda vahepealset ma ei oska täpselt veel seletada,
et kas elad mingi aeg hingena, või lähed paradiisi mingiks ajaks, kuid seda ma julgen väita, et kui inimene sünnib, teeb ta esimest korda silmad lahti, ning
näeb esimest korda elu, kuskil 10 aastasena hakkab inimene elust alles aru saama. vahepealne on elu alustamise õppimine... Sa elad mingi aja ära, ning kui
sa sured, ning oma silmad suled, siis nagu pauk, teed sa järsku mingil hetkel silmad jälle lahti ning elad. Kuid seda täiesti teise inimesena, ärge küsige, kuidas
hingede transportimine käib, et kellena sa järgmisena sünnid jne. Sa lihtsalt avad oma silmad nagu oma hetkesel eluajal sa seda tegid. Täpselt samamoodi, avad oma
silmad, ning näed oma ema ja isa, elad oma elu, saad jälle suureks, ning sured jälle. Niimoodi see käibki, sinu vana isik elab ainult kindlal ajal teiste südames ja mõttetes,
kuid kui surevad nemad, sureb ka sinu nimi ja ajalugu. Nagu näiteks mina... Ma elan veel kaua ( Võibolla ) ning kõik mis ma elus saavutan, ning teistele head teen, võidakse
mind pärast minu elu mäletada, kuid kui surevad teised, ning sünnib uus põlvkond, unustatakse ka hetkene mina. Kuid see käib asja juurde, sest kui mina surnud juba olen,
sünningi ma uute põlvkonda, ning siis hakkab elu samamoodi käima, nagu praegu.. sest ütleme need inimesed kes surid I maailmasõjas, kes neid ikka enam mäletab?
See oli suht ammu, ning kõik kes neid sõdureid mäletavad oma südames, on surnud. Ehk siis me ei tea mõhkugi nendest inimestest, kes siis elasid. Me ainult oletame.
Sest, et miks peaksidki meie vana-vanaemad, vanaemad ja emad meile rääkima omadest ammustest sõpradest, kes surnud juba on. Nad mäletavad neid kuni omaenda surmani.
Kõik inimesed peaksid kokku hoidma, üksteist aitama ning millegi muu peale hammast kitkuma, mitte üksteise vastu! Sest kaua sa ikka elad eks, iga antud eluhetk mis sul on... kasuta seda targasti, ole teiste vastu hea, tee head. Kuid nagu ikka öeldakse, " Elu on sugulisel teel leviv haigus, mis lõppeb alati surmaga! "

Mõned vasturääkivused. Sa räägid, kuidas me sünnime ikka uuesti ja uuesti ja uuesti ja uuesti, kuid samas räägid sa sellest, kui kaua me ikka elame ja kui palju meile ikka antud on. Kuna meie hing jääb samaks ja mingisugune teadmine jääb hingele ka eelmisest elust, siis mitmekesised elud ainult parandavad hinge silmaringi. Samas on siin tekstis nii palju "tühje lahtreid", et kui praegu neid täitma hakata, siis kuluks oma paarkümmend minutit, aga hetkel ma tõesti ei jaksa seda.

Ning, kui teema nimeks on elu pärast surma ja elust peale surma on kirjas täpselt nii palju:

Tsitaat:Algselt postitas: Alduuur

Seda vahepealset ma ei oska täpselt veel seletada,
et kas elad mingi aeg hingena, või lähed paradiisi mingiks ajaks

siis sellisel juhul ei ole tekst mille ma leidsin ja pealkiri peaaegu et mitte üldse seotud. Sa rääkisid ainult sellest, kuidas inimene sünnib uuesti, et ta avab oma silmad, ei mäleta eelmisest elust midagi, siis hakkad elu taipama, kui oled 10-aastane ja kui sa sured, siis järgmine põlvkond sind enam ei mäleta.Täpselt nii pika teksti oleks võinud kokku panna ja see tekst oleks olnud sama informatiivne, oleks kulutanud vähem aega.

Nii, veel üks küsimus. Sa väidad, et me ei tea eelmistest põlvkondadest mitte kui mõhkugi. Me ainult oletame. Terve ajalugu põhineb siis täiesti oletustel? Pigem pannakse ajalugu kokku dokumentide, kirjanduse abiga ja mõned pisikesed puuduvad lülid oletatakse, aga siiski oletatakse targasti.

Me ei mäleta midagi I maailmasõja hukkunutest? Hmm.. Ma arvan, et erinevalt sinust tahan mina neid siiski mäletada I maailmasõjas toimunut, sest sõbrake, poleks olnud I maailmasõda selline nagu ta oli, oleksime me tollal jäänud Venemaa võimu alla, siis NSV-liidu liikmesriigiks muudetud ja lõpuks uuesti Venemaa. Poiss, ajalugu tuleb mäletada..

Mina arvan jälle, et me elame kõik ainult üks kord.

Hope, loe ometi mõni esoteerika raamat läbi. Muudkui arvad ja arvad huupi igas teemas, aga toetuda ei ole su arvamustel mitte millelegi.
Mis elusse peale surma ja taassündidesse puutub, siis nende kohta on ka eesti keeles hulgaliselt raamatuid ilmunud.
Alusta näiteks Okunjova saladusest. Seal on väga huvitavaid kirjeldusi ka sellest, mis juhtub inimestega peale surma.

Inimesed on erinevad ning erinevate vaadetega maa elu poole. Kuid kas see poleks veidi ebaaus kui kõik hinged sündiksid iga päev inimestena? Kui mina oleks mingi 200 korda taassündinud olnud? Kuidas ma sellest üldse aru saan? Peale inimeste on ka palju rohkem elusolendeid olemas. Või on hoopiski ime kui inimese hing taassünnib inimesena? Ei tea isega neile vastuseid kui neid saab õngitseda.

Elu peale surma või elu enne sündi. Viimane sõnastus on ehk parem, sest sõna "surm" toob endaga palju ebameeldivat (kaotusevalu) kaasa.

Kui juhtun surmajärgsetest asjadest rääkima, siis vaadatakse kui juhmi. Sellepärast ei kipu oma arvamust "ainult vaatajatega" jagama.




Muudetud: 12-2-08 kell 20:44:31 kulfing

..eks kunagi ole näha mis peale seda "teatud hetke" hakkab toimuma..

Elus õpime parimal viisil surema.

Muutus: kirjavea parandasin

Muudetud: 20-2-08 kell 21:49:05 Thorondor

Tsitaat:Algselt postitas: razeus
Elus õpime parimal viisil surema.

Ole hää ja selgita oma mõttekäiku lähemalt.
Muid võib arvata, et osa inimesi valdab mingi kummaline surma ja suremise maania. See kisub juba nagu mingiks sekti värgiks. Venemaal pugesid ühed sellised koopasse ja ootavad maailmalõppu. Egas ometi ka meil?

Üks võimalik seisukoht esineb aadressil http://www.mellen-thomas.com/stories.htm

Populaarne tõlgendus elu ja surma kogemuste varieeruvusele läbi idee, et mõte kujundab maailma, üritatakse tavaliselt anda kvantfüüsikat kasutades.

http://www.youtube.com/watch?v=OrcWntw9juM
http://www.youtube.com/watch?v=FSxluvq5H...re=related

Kui palju selles teadust on, kes teab...

Sellegipoolest kliiniliste surmade nähtused eksisteerivad ja neid üritatakse uurida ja teha mingeid kokkuvõtteid kogemuste sarnastest momentidest.

Näiteks

http://www.nderf.org/vonlommel_consciousness.htm
http://www.nderf.org/beyond_light_pmh.htm
http://www.nderf.org/dreams_reality032703.htm
http://www.nderf.org/religion_spirituality.htm
http://www.nderf.org/purpose_lifereview.htm

Samadest allikatest, kust on tulnud filmid "The Secret" (esimesed 20 minutit saadaval http://www.youtube.com/watch?v=_b1GKGWJb...re=related kaudu) ja ülalpool toodud 2-osaline video kvantfüüsika, stringiteooria ja teadvuse seostest, tuleb ka meil Eestis näidatud "What the Bleep Do We Know?", I osa asub http://www.youtube.com/watch?v=SrKvzPXUL...e=related, II osa http://www.youtube.com/watch?v=fGUq7IbKx...re=related ja ülejäänud on viidetes.

Muudetud: 26-2-08 kell 19:49:03 Kordus

Arvan kui inimene sureb siis jääb järgi ainult keha ja loomulikult vaim mida või kutsuda teisiti näiteks mõte. Seda ei tea kas mõte kaob kohe koos surmaga või mitte, sest uni see on ju samuti mõte ja just und natuke võibolla inimene peale surma näebki ja lõpuks see nõrgeneb ja lõpuks kaob igavikku ja ongi nagu magaks ei midagi ei tunne ega pole olemas, ainuke mis surma juures halb on selle algus ja muidugi oleneb kuidas see surm tuleb. kui kaotad näiteks pool keha õnnetuses siis tekib automaatselt sokk mida muidugi korraldab aju.Ja muidugi jookseb kõvasti verd ja vaade läheb häguseks aga valu ei tunne sest aju on välja lülitanud vigastatud koha kehas. Kui kehast jookseb välja veri jääb verd kehas vähemaks ja aju saab vähem hapnikku ja muutub nõrgemaks ja pisut veel ja jäädki tuttu . Surm ja pärast surma mis on ? see just ongi igavene uni.

Mu sõbranna on rääkinud ühte juttu oma vanaemast. Kellel oli infarkt vist. Igastahes suri ta ära( pärast ta elustati), aga vahepeal oli ta läinud mingi valge kogu juurde ja too oli talt küsinud, et kumba tee ta valib. Kas läheb vaimuna maailma rändama, või jätkab oma praegust elu. Naine valis oma praeguse elu ning elab siiamaani . Ma küll ei räägi oma kogemustest, aga mina arvan, et sulle antakse valida mida sa edasi teha soovid.

No infarkti puhul see võib ju nii ollagi, aga ei usu, et igale kes rongi alla jääb samamoodi mingit varianti pakutakse.

Tsitaat:Algselt postitas: ONE
No infarkti puhul see võib ju nii ollagi, aga ei usu, et igale kes rongi alla jääb samamoodi mingit varianti pakutakse.

seda küll !

See pole päris nii lihtne ka, et sured, avad silmad, sured, avad silmad.
Esiteks, taassünd toimib pika ajaga.
Mitte et sa sured, ning mõne hetke pärast : ''Wiii! Ma olen elus.. Deem, kus on.. Misasja, ma olen beebi ?!!!''
Ma ise pole ka nii selgusele jõudnud sellega, et kui tihti taassünd on, aga nii palju kui uskuda seda testi, kus õeldi kes sa eelmine elu olid, siis see tekst räägib et see oli umbes 1000 ja enamat aastat tagasi. Nii et nii ma umbes eeldan, et ehk taassünd on iga tuhande aasta tagant. Ehk.
Samas ei, mina usun ainult oma kindlaid asju ja neid mis ma lugenud olen (ja ma olen lugenud ja uurinud üpris palju), nii et ma ei saa ka otseselt õelda kui tihti taassünd on. Ma lihtsalt tean, et usun sellesse.

Põhiasi, mis ma tahan ära rääkida, on see, et põhiline on see, kuidas sa siin maailmas elad. On mitu varianti. Parim: Sa arened, kasvad, õpid. Oled võimalikult hea inimene, loomulikult teed sa ka patte võinoh, halbu asju oma elu jooksul, aga keegi pole ju perfect ja me kõigest inimesed. Igastahes elad oma elu hästi, oled hea inimene. Põhiline on just see, et sa oleksid hea inimene.
Loomulikult on ka keskmiseid variante, et oled enamvähem hea, enamvähem paha, aga oled suhteliselt mõlemat oma elu jooksul teinud.
Ning halvim variant. Kui sa tapad kellegi ära, kui sa põhjustad teisele inimesele kohutavaid piinu, ühe sõnaga, kui sa oled halb inimene.
Sellest sõltubki kas su järgmine elu on eelmisega võrreldes parem või halvem. Aga karmavõlg on tõsine asi, see tähendab seda, et sa oled eelmise/ eelnevate elude jooksul kellelegi väga halba teinud, ning see toobki kaasa raske elu. Jah, minul on see. Meil käis numeroloog külas ja rääkis, ta rääkis kogu pere kohta. Aga mina olen üritanud praegune elu elada võimalikult hästi.

Nii et seda ma tahangi õelda, et ükskõik kes te olete, lihtsalt elage võimalikult hästi. Vahet ei ole kas te usute või ei usu, võinoh. Loomulikult kui te ei usu sellesse, siis te võite juba praegu minna kuskile peole ja narkot teha või tappa ja varastada, see ju siiski enda elu. Aga lihtsalt, karma vaatepunktist on põhiline olla hea inimene, hästi elada.

Nii et see pole kõigest : Suled silmad - sured , avad silmad - elad/ ärkad ellu jnejne.
Samas iseasi ongi kui te nüüd lugesite mu teksti, kas te vaatate et see on jama ja ei usu seda (ma saan sellest väga hästi aru) või te usute seda ning mõtlete selle üle järele.

Muudetud: 1-4-08 kell 00:20:13 WickedMe

Narsiaanlasena tean ma üsna täpselt,mis kõike elavat peale surma ootamas on. Paraku ON kindla teadmise esitamine hullupööra vihaleajav tegevus a`la: mida seeee mees endast mõtleb,et tuleb siin meile omi arusaamu pähe määrima! Ja pealegi kipuvad asjapulgad selgeid seisukohti-nägemusi-teadmisi KOHESELT usupropagandaks kuulutama ... Seepärast üritan narsiaanlaste seisukohi esitada äärmise tagasihoidlikkusega.
Surm ON, meie teadmist ja veendumust mööda,lahkumine harukordsest ja imelisest: orgaanilisest-kehalisest elust. Kõik elav,alates amööbist ja rohuliblest ning lõpetades delfiini või inimesega,viibib KOGU oma kehalise elu energeetilises keskkonnas (tinglikult:väljas),annab osa oma eluenergiast-elaanist "väljale" ja saab keha surma järele OSAKS sellestsamast "väljast".
Jne,jne ... Ah jaa,nii uskumatu,kui see esmapilgul ka ei tundu,säilib "väljas" meie igaühe isiklik MINA - osana tervikust ...

Eluringkäik ringkäiguks.

Mind on huvitanud üks küsimus. Miks seda kõik tarvis on?


PS Ettepanek foorumi haldajatele. Ehk saaks foorumi talvise kellaaja muuta suviseks.





Muudetud: 14-4-08 kell 21:30:55 kulfing

Kes me oleme, miks me siin oleme?
Thomas Campbelli video seminar (3h):
Physics, Metaphysics & the Consciousness Connection

Mõelge korra, et te ei usu taassündi. Elate ainult ühe korra.
Ja inimene on samasugune loom nagu teised, ainult on teadvel ja saab aru, kes ta on ja mida teeb. Seega sünnivad kakaduud ja karihiired ja on jube vedamine, et me oma ainukest elu ei ela pudulojustena nii, et me ei oskaks mõelda, ega saakski aru, et me üldse olemas oleme.

Taassünd? Kas inimese,looma,putuka või ussikesena? Kas planeedil Maa või mõnel teisel? Kes on need otsustajad-kohtunikud,sansaara kujundajad,tegude ja tegematajätmiste hindajad? Saavutanud hingelise ja vaimse seisundi,mis piisav atmani tekkeks,saab meist osa Absoluudist-väljast-Jumalast. Miks peaksime sealt tagasi pöörduma kehalisse ellu? Kas me oma kehalises elus "toodame" uuestisünni korral midagi,milleta me ise või ka Jumal läbi ei saa? Inimese seisukohalt ajatumas ajas,Jumala infoväljas,on võimalused muutumiseks-arenemiseks tuhandeid ja tuhandeid kordi suuremad ja mitmekesisemad ... Võibolla need hinged ja vaimud,kes atman-olekut ei saavutanud ja energeetilisele tasandile jäid,peavad uuesti kehalise tsükli läbima ... et hinge ja vaimu harida??!! Samas ei peaks me unustama,et Jumal-väli-Absoluut on ju kogu aeg meie üle ja ümber ... Loomad-linnud elavad TEMAGA koos,ilma inimese hirmudeta ... Inimene,"paradiisist väljaaetu",ei tea seda,ja seepärast kardabki ...

Ma leidsid vastuse ka oma küsimusele. Sa ei sündinudki inimesena, vaid sündis täiesti keegi teine juhuslikult ja ta sündis selle sama DNA ja keskonnamõjutustega ning ta on täpselt samasugune nagu sina. Ehk siis vahet ei ole, kes sündis sellesse kehasse. Keda ei olegi antud juhul olemas, on vaid keha, mis teeb asju on selline nagu on. Teiste inimestega suheldes räägime me füüsilise kehaga, ning selle reaktsioonidega, mis on põhjus-tagajärg seostega ainuviisiliselt selline nagu see on. Vaba tahet seega ka pole, sest ei ole otsustajat, vaid keemiliste reaktsioonidega keha.

Ja jälle oleme me õnnetud - selles va kehas! Meie imeline teekond meie imelises sansaaras on välistanud (vähemalt ajus-mälestustes) vihmaussi,lehma,sea,ahvi,sibi,jne staadjumid-elud;mällu on jäänud olemine-elamine kuninga,väejuhi,pühamehe,suure kirjaniku ja lord Nelsoni armukesena! Faffa! Matsutame "vennaihu" ja mõtleme kauneid mõtteid? Jah,elus on palju värve! Jah,elu absurditeatris osalemine ON äärmiselt FAFFA! Õppigem meid ümbritsevat eluteatrit nautima,õppigem selles täiel rinnal ja rõõmuga osalema ... et lahkudes oleks kaasa võtta suur seljatäis mälestuste imelisi värve ja tundeid,kogetu mitmekihilisust. Taoline "pagas" aitab osana jumalast elada,teeb Jumalalegi puhast rõõmu.

Kõik räägivad, et kui sured siis lähed taevasse, paradiisi, paremasse kohta
Minu arust on see jama. Kui sa sured siis sa sured ja kõik on läbi täpselt nagu leegiga, kui sa selle kustutad siis seda enam ei ole!

Ma arvan, et igaühel on selle kohta eri arvamus, mõned arvavad et eluajal pahtegusid teinud isikud lähevad põrgusse, piinadesse, puhastustulle vms, head inimesed aga taevasse, paradiisi, jumala juurde jne. Enamasti käivad sellised asjad kaasas usulahkudega. Näiteks kristlusel käib kaasas taeva ja põrgu laadne asi, mõned usulahud kuulutavad, et sa sünnid uuesti järgmises kehas jne. Aga see on täielikult inimese enda asi, mida sa uskuda tahd. Mina isiklikult usun, et kui s sured, siis kõik ei sa ju täiesti lõppenud olla... Midagi ju oeab edasi tulema. Kuigi ise veel ei oska uskuda ega mõelda, mis täpsemalt. Üldiselt arvan ka et mina ise, ja ehk isegi Sina, oleme liiga noored, et surma ja surma järgse elu peale mõelda... Elame oma elu ja ärme lase sellistel tühistel asjadel nagu surm, meid üldse mõjutada On teada tuntud fakt et tuleb see mis tulema peab ja seda muuta ei saa.

Surmast on samuti juba rääkitud siin foorumis...
Proovi näiteks seda teemat: Elust enesest: Elu pärast surma